ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas , Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a...
3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................11 5. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................12 Lutt J, Raukas A, "Eesti selfi geoloogia" Talinn 1993........................................................................12 Raukas A, "Eesti Loodus" Talinn 1995...............................................................................................12 Raukas A. "Eestimaa viimastel aastamiljonitel" Tallinn 1988............................................................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6...
Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti. Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, kohtunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas . Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist ja peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 aastal Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 aastal peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esimene iseseisev...
Käesolev teadustöö kinnitab hüpoteesi, et noored suitsetaksid vähem juhul, kui nad lükkaksid edasi esimese sigareti tõmbamist, sest esimene sigaret on otsustav samm suitsetajaks jäämisel. 22 KASUTATUD ALLIKAD · http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm · Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001 · Raukas , A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997 · ,,Passiivne suitsetamine "http://www.online.ee/%7Ejaant/tervis/lingid/suitsetamine.html · Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998 · Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi · Smoke: A Global History of Smoking (2004) edited by Sander L. Gilman and Zhou Xun...
ee, tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja kõrgustiku 100 ruutkilomeetri kohta on enam kui 30 järve. Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on sama ala peale 25-30 järve. Rohkesti on järvi ka Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Keskmiselt tuleb meil 100 ruutkilomeetri kohta 3 järve. [Koostanud Raukas , A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 274) Suurus ja sügavus Umbes 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3 hektari suurused ja umbes 30% 3 kuni 10 hektari suurused. 10 kuni 100 hektari suurusi järvi on alla 20% ning üle 100 hektari 3,6%. Eesti järved on enamasti madalad, 75% uuritud järvedest on sügavus alla 10 meetri. 15 meetri sügavusi ja sügavamaid on teada kõigest 46...
E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis...
Tinglikult saab lugeda ka suurte veehoidlate täitmistel tekkivaid maapinna nihkeid maavärinate põhjuste hulka. 1995a. Jaapanis Kobe maavärina tagajärg (http://www.channel-japan.com/entryimages/2007/05/070531_Kobe_earthquake.jpg ) KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Maa Universumis: möödanik, tänapäev, tulevik" koostasid Heldur Nestor, Anto Raukas ja Rein Veskimäe, Tallinn 2004 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Earthquake#Naturally_occurring_earthquakes (vaadatud 14.02.2008) 3. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub/louie/class/100/plate-tectonics.html (vaadatud 15.02.2008) 4. http://www.weatherwizkids.com/earthquake1.htm (vaadatud 15.02.2008) 5. www.hot.ee/geo120/litosf22r.doc (vaadatud 15.02.2008) 6. http://e-maailm.hot.ee/reaal120/images/24/2.rtf (vaadatud 15.02.2008) 7. http://lepo.it.da.ut...
Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas , M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik....
· Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas , Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-...
Pole järve, pole probleemi..................... KASUTATUD KIRJANDUS: Soo- ja jõemaastikud, arengulugu, Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001 Ümber Võrtsjärve, Merike Mäemets Võrtsjärve monograafia, Eesti Entsüklopeediakirjastus Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH aruanne, autorid Arvo Järvet, Ain Järvalt, Arvo Tuvikene, Peeter Nõges ja Tiina Nõges Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Entec AS Võrtsjärv pole vaid angerjapüük, A. Raukas , J. Leetsar, Äripäev http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019743.php http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019742.php http://www.postimees.ee/050706/esileht/siseuudised/208193.php...
sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas , H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus. Ülesanne: Koosta struktuurdiagramm maakoores leiduvate elementide kohta....
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE...
Eesti on aastaid seadnud eesmärgiks toota kogu vajaminev elekter kodumaal. Ignalina puhul oleks möönduseks see, et eesmärk on toota kogu elekter Eestile kuuluvais elektrijaamades. Seega on mõistetav, miks Eesti on vastu põhjatu elektrituruga Poola liitumisele Ignalina projektiga või osaluste ümberjagamisele. Sõõrumaa toetab tuumajaama ehitamist Akadeemik Anto Raukas on pidanud õigemaks ehitada uus tuumajaam hoopis Eestisse. Eesti Päevalehe andmetel toetab seda mõtet Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa. Sõõrumaa on arvamusel, et Eestil on kasulik osaleda tuumajaama rajamises Leedus. Sealt saaks tulevikuks rohkem energiaressurssi ja kogemust, et võib-olla 15 aasta pärast Eestis oma tuumajaam püsti panna. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ei välistanud samuti, et Eestisse kunagi...
2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine Ülekaalulisus on muutunud probleemiks juba koolieelikutel ning noorema kooliea õpilaste hulgas. Selle põhjuseks on eelkõige elustiil lapsi sõidutatakse lasteaeda ja kooli autoga ning aktiivne liikumine värskes õhus on asendunud toas teleri ja arvuti ees istumisega. Varasematest rohkem joovad lapsed magusaid karastusjooke ning söövad maiustusi. Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas , Uibo, Raal:2006:164) Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav. Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu komponendid kuna nad on: · väga efektiivsed olulise energiaga varustajad · osa rakumembraani struktuurist igas keha rakus · osa närvi ja ajukoe struktuurist · keha isolaator, aidates reguleerida temperatuuri kontrolli · olulised normaalse taastootmise arendamiseks...
aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaak...
Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera.Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas , A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6. küsimus õpilastele: Mis tähtsust omas vulkanism Maa tekkeloos? 2. Praktiline töö atlase ja kontuurkaardiga. 7...
10.2008 http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf · Kai Kimmel, 2001, "Märg Eesti", Tallinn "Ilo" · "Looduskaitse ja maastikuhooldus", 11.10.2008, http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.htm · "Mis on sood ja kui palju neid Eestis on?" 11.10.2008 http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf · Anto Raukas , 1995, "Eesti Loodus", Tallinn "Valgus" · Antti Roose, 31.03.2005 "Seireandmed aitavad tegevust kavandada", "Roheline Maakond" · "Soo", 11.10.2008, http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm · "Sood",11.10.2008, http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967 · Hanno Zingel "Soode seire", 11.10.2008 http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11- 05_Zingel.pdf...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...
Oleneb kui ei tehta tuimestus ega ka keisrilõiget. Ja meestel on mõningal juhul valus näha kui nende naine peab valude käes vaevlema. Aga võib ka õelda, et lapse ilmale toomine on puhas rõõmus ja pisaratega sündmus. 17 KASUTATUD KIRJANDUS Raamatutest: · Julian Gilbert, ,,Noore ema teatmik" (2004) · Kristiina Uriko, Reet Raukas , Häli Mets, Kadi Liik, ,,Nüüd ma tulen" Põhiteadmisi lapsevanematele (2002) Internet: · http://beebiweb.ee/?id=1159 18...