EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine;
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne
1.Laamtektoonika avastamine Maakoore vertikaalsete liikumiste avastamine oli esimene revolutsioon geoloogia teaduses. Teine geoloogiarevolutsioon toimus möödunud sadandi kuuekümnendal või seitsmekümnendal aastail, mil tõestati, et lisaks maakoore kerkimisele ja vajumises on ta ka pidevas horisontaalses liikumises, mille tagajärjel tänepäeva mandrid on kord lähenenud ja lõhenenud. Selle uue teooria nimeks on laamtektoonika.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maa sarnaneb siseehituselt kanamunaga. Ta koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest. Maakoorelaamade piiridel toimuvad aga põhilised geoloogilised protsessid.: Laamade servad liigitatakse lahknevateks e. tõukeservadeks, kokkukulgevateks e. põrkeservadeks ja nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides,
........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................11 5. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................12 Lutt J, Raukas A, "Eesti selfi geoloogia" Talinn 1993........................................................................12 Raukas A, "Eesti Loodus" Talinn 1995...............................................................................................12 Raukas A. "Eestimaa viimastel aastamiljonitel" Tallinn 1988............................................................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6
väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja kõrgustiku 100 ruutkilomeetri kohta on enam kui 30 järve. Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on sama ala peale 25-30 järve. Rohkesti on järvi ka Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Keskmiselt tuleb meil 100 ruutkilomeetri kohta 3 järve. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 274) Suurus ja sügavus Umbes 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3 hektari suurused ja umbes 30% 3 kuni 10 hektari suurused. 10 kuni 100 hektari suurusi järvi on alla 20% ning üle 100 hektari 3,6%. Eesti järved on enamasti madalad, 75% uuritud järvedest on sügavus alla 10 meetri. 15 meetri sügavusi ja sügavamaid on teada kõigest 46
Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist. Tänapäevaks on Peipsi tähtsus kahanenud küll veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ning Eestis suurim. Tema veepeegli pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, keskmine sügavus 15,3 m. Oma suuruse ja elupaikade mitmekesisuse tõttu on Peipsi koduks paljudele olenditele. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid. Siin on nähtud 266 liiki linde. Järve ja tema lähiümbrusega on seotud paarkümmend liiki imetajaid. Peipsi on produktiivne järv. Suurtaimestik hõlmab 5-8% tema akvatooriumist
ebasoodsatele ainetele on suurem. Kindlasti ei tohiks rase pidada ranget dieeti, sest siis jääb laps ilma vajalikest põhilistest toitainetest - valkudset, süsivesikutest, lipiididest, mineraalidest ja 4 vitamiinidest. Liigsel toidukoguste piiramisel võivad ema verre ja uriini koguneda ketoained, mille pikemaaegne esinemine põhjustab lapsel arengupeetust (Raukas ja Raal, 2009). Organism vajab tervislikku ja tasakaalustatud toitu, aineid igast olulisest toitainete rühmast. Erinevate toidukomponentide osakaal kasvab koos rasedusega. Raseduse edenedes orgmismi energiavajadus tõuseb ning suurenema peaksid ka toidukogused. Füüsiliselt keskmiselt aktiivne lapseootel naine kulutab päevas umbes 2200 kcal. Esimesel trisemestril ei vaja ta lisaenergiat, küll aga rohkem vitamiine ja mineraalaineid. Energiahulga tasakaalus hoidmiseks tuleb
1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel (Raukas 1995: 190). Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
Antud skeemil (pilt 3) kus on äratoodud välja punaselt kus asub vastav rand. Temperatuur antud hetkel oli +8C. Pilt 2 Peipsi rand Pilt 3 Peipsi ranna skeem [3] Kokkuvõte: Peipsi rand kuulub laugrannikute hulka. See tähendab, lainetus mõju on ainult põhjustatud tugevatest tuultest ja selle tulemusel vahetub liiv ranna ääres või siis kogunevad setted sinna. KASUTATUD MATERJALID [1] „Peipsi. Toimetajad A. Raukas ja E. Pihu. Tallinn, 1999“. 25.10.2015 [2] „Peipsi. Teadustoimetajad J. Haberman, T. Timm, A. Raukas. Tartu, 2008“.23.10.2015 [3] „Google.google.maps.com.21.10.2015
muudab nende sadestumine pidevalt Kollase jõe sängi. Samuti võivad need luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste. Juba kolmandast sajandist alates on sellega tegelenud veeinsenerid, kuid ka tänalpäeval nurjab jõgi paemaidki püüdluseid. Kasutatud lingid: http://www.damninteresting.com/chinas-sorrow/ Andrea Ani 8.a http://www.hkhk.edu.ee/vanker/looduskatastroofid/hiina_leujutus.html http://kes-kus.ee/looduskatastroofide-aabits-geoloogist-akadeemik-anto-raukas-haarab- kirkale-sarnaneva-sule-inimene-on-looduse-ees-pilbas-vaidab-raukas-ning-kui-emake- loodus-astub-ei-jaa-meist-midagi-jarele-nii-e/ Andrea Ani 8.a
5.2 Alkoholisündroom 1 Kasutatud materjalid 1. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid %201.doc (1.1; 1.2) 2. 2.1 http://www.slideshare.net/karinnurme/tuntu d-alkoholid 2.2 http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid 3. 3.1 http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4. 4.1 TEA entsüklopeedia (TEA) 4.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik) 5. 5.1 www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc 5.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik) 1. Omadused 1.1 Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keemistemperatuur on 78 oC ning tihedus 794 kg/m3. Etanool seguneb veega igas vahekorras. Destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett, hea
Veetase alanes ja ookeaniveed tungisid järve, mistõttu kujunes soolakaveeline Joldiameri. See eksisteeris 10 300-9300 aastat tagasi. Umbes 9300 aastat tagasi eraldus ta maatõusu tõttu ookeanist. Seejärel kujunes Antsülusjärv, mis liustiku jätkuva sulamise ja jõgede sissevoolu tõttu oli esialgu tõusva veega , hiljem aga madalduv veekogu, mis umbes 8000 aastat tagasi ühines taas ookeaniga. Kujunes soolakaveeline Litoriinameri, mille viimast 400 aastat kutsutakse Limneamereks. (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja-Eestis). 11 Joldiameri 10 300-9300. Balti jääpaisjärv 12 000-10 300. Antsülusjärv 9300-8000. Litoriinameri 8000-4000. Limneameri, algas 4000 aastat tagasi. 12 Pleistotseeni setted Jääaegade setted:
rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti. Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, kohtunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist ja peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 aastal Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 aastal peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esimene iseseisev
reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu. Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: 1962-1964 Anto Raukas 1964-1969 Uno Semper 1969-1971 Vello Rootsi 1971-1984 Heino Kask 1984-1993 Kalju Vaikjärv 1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992,
· Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-
Lisatoidu pakkumist tuleks alustada poolest teelusikatäiest. Kui laps selle ära sööb ning tal ei teki järgneva ööpäeva jooksul vaevusi, võib järgmisel päeval sama toitu pakkuda juba üks-kaks teelusikatäit ning edaspidi toidukogust ettevaatlikult suurendada. Rinnapiima sööb laps lisatoidule juurde vastavalt oma soovile. Kõiki lisatoite pakutakse lusikast või tassist, aga mitte lutipudelist. (Imiku toit ... 2012: 16). Tabel 2. Lisatoidu ja piima soovitatavad päevased kogused (Raukas jt 2006: 78). Lisatoidu ja piima soovitatavad päevased kogused Vanus Lisatoidu Lisatoidu kogus Rinnapiima või andmise kordi päevas (g) piimasegu kogus päevas päevas (ml) 6 kuud 1-2 Lusikaotsatäis kuni 50 900-1000 7 kuud 2 100-150 850-900
Väikese lapse toidutarve on loogiliselt võttes väiksem kui täiskasvanul. Lapse toidukogus peab vastama tema isule, samuti ka kaalule, olles pisut väiksem, kuid see eest mitmekesine. Mudilasele võib anda umbes veerandi või kolmandiku täiskasvanu toiduportsjonist. Oluline on, et väikelapse toidusedel oleks mitmekesine ja toitainetesisalduselt tasakaalustatud. Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul.(Raukas, Uibo, Raal:2006: 107) 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha? Igas elueas on oluline tutvustada tasakaalustatud toitumist, kuid on tõestusi, et eriti oluline on seda teha noores eas, kuna: · toidu eelistused kujunevad välja põhiliselt noores eas ning on mõjutatud suhtumisest, uskumustest ja käitumisest. · väärad toitumisharjumused nooruses võivad halvasti mõjutada hilisemat tervist,
Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne o-jooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orien-teerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, koh-tunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspor-di Föderatsiooni asutamist, peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orien-teerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koos-olek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esime-ne iseseisev orienteerumissektsioon
Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis
inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
Arvutused. ( 5,858938 - 5,217843) = 6086,01 tan = ( 0,003299 - 0,003193) Ea=R*tan =8,314*6086,01=50599,05 J/mool Järeldused tööst ja hinnang tulemustele . =f(T) ln =f(1/T). . Kasutatud kirjandus Füüsikaline keemia praktikum 1) http://www.ttu.ee/materjaliteaduse-instituut/fuusikalise-keemia-oppetool/oppetoo- 4/oppematerjalid-3/oppematerjalid-4/ (11.11.2010) 2) . Raukas, A. Öpik, K. Lott. Kolloidkeemia praktikum. Tallinn, 1997. 60-63. (11.11.2010).
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi
Näiteks oligotroofsed, düstroofsed ja eutroofsed järved. Troofsus on veekogu aineringes liikuvad orgaanilised ja anorgaanilised ained, mis ringlevad nii veesambas kui veekogu settes, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja akumuleerumisintensiivsust põhjasetteisse. Eesti järved on dimiktilised, mis tähendab et järvevesi seguneb kaks korda aastas kevadel, kui vesi soojeneb, lumi ja jää sulab ning sügisel mil vesi jälle jaheneb ja jäätub. Raukas, A. ,,Eesti loodus" Kasutatud kirjandus 1. Raukas, A. ,,Eesti loodus" , Valgus Tallinn 1995 2. Ott, T., Kõiv, T. ,,Eesti väikejärvede eripära muutused", Tallinn 1999 3. http://www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes_Lakes.pdf 4. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm 5. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rv 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_veekogud.htm
3.a klass-Annabel Abram 3.b klass-Meeri Kraas 4.a klass-Meeri Kraas 4.b klass-Maarja Käes Abilised klassidel orienteeruda võistlus kohaga(5-9klassidel): 5.a klass-Richard Volke 5.b klass-Marten Valvik 6 klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 7klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 9klass-Liine Palu,Annabel Abram Võistlus paikadel olevad inimesed: Suusavõistlus-Anna-Liis Remmel,Markus Agar,Jarko Kuub,Argo Jõesuu Uisuvõistlus-Aleksander Palu,Aleksander Kesküla,Timo raukas,Veiko Jõõts Kelguvedamis võistlus-Jan Jürgen Veski,Olavi Vaarmets,Elisabeth Elmend,Sander Niilo Lumepallivõistlus-Sten Paul Sternof,Hardi Hõlpus,Ann Marleen Allika,Nele Völcker Mis tundide ajal üritus toimub: 1-4klassidel 1-2 tund 5-9klassidel 3-4 tund Vaja on: Õpilastel endil on vaja:Suuskasid 4 paari kokku,6 paari uiske,4 kelku kõik asjad klassi peale(juhul kui kellegil on siis hokikepp). kooli poolt oleks vaja:stopper(4),hokikeppe,hularõngaid,jalgpalli
võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive. Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera.Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6. küsimus õpilastele: Mis tähtsust omas vulkanism Maa tekkeloos? 2. Praktiline töö atlase ja kontuurkaardiga. 7
Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968. aastal Eesti luiteliivade koostist ja kihilisust, on Anto Raukas toonud välja mõlemad teooriad, kaldudes eelistama rannikuluidete teooriat. Aasta hiljem on sama autor koos Endel Rähniga väitnud, et tegemist on mandriluidetega, mis kujunesid Hilis-Dryase ja Pre-Boreaali (umbes 9000 – 11 000 aastat tagasi) algul Väike-Peipsi ajal valitsevate lääne- ja loodetuulte mõjul kohapealsest materjalist. Mandriluidete kasuks räägib ka asjaolu, et kriivade orientatsioon ei jälgi veetaseme alanemise aegset Peipsi rannajoont
olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H. Nestor, A. Raukas, 2004) Vanemast ajast on kogutud andmeid viimase 800 000 aasta kohta, mida on olnud võimalik uurida Antarktika jääsüdamike analüüsimisel. (V. Kalm, 2009) 4 Täpsemaid andmeid kliima kohta on võimalik analüüsida tagasiulatuvalt umbes 160 aasta jooksul, millest pärinevad täpsemad mõõtmised ilmastiku kohta mitmetest eri punktidest üle maailma. Nende andmete põhjal saab väita, et temperatuurid olid aastatel 1860-1910
See põhjustab emakakaela paksenemist, et sperma ei jõuaks mingil moel munarakuni. Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
Jätkus hapniku kogunemine atmosfääri. Veel kambriumis oli hapnikku vaid 10% praegusest tasemest. Praegune tase saavutati umbes 150 miljonit aastat tagasi. Elu muutis planeedi keskkonda kujunes biosfäär. Täiendavad lisamaterjalid: 1. EE 6.köide lk.56 tabel "Maa geosfääride areng" 2. Sarjast:Maailma tuhat palet "Planeet Maa" 3."Toimiva maapallo. Ihminen ja ympäristö." WSOY 1994 ( maateaduse õpik gümnaasiumile). 4. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused. Tallinn: Valgus, 1987. Põhja-Eesti paekalda läbilõige Vasta teksti ja õpiku abil; 1. Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda. 2. Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise? 3. Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks? 4. Reasta Maa sfääride tekkimine ajalisse järjekorda alates kõige vanemast: 5
· Retsidiivide alusel hinnatakse kasvaja ravi tulemusi (nt 5a haigusevaba elulemus). KASUTATUD KIRJANDUS · Padrik, P., Everaus, H. (2013). Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. · Parm, Ü., Vahtramäe, A. Kasvajad. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. http://kasvajatepatoloogia.weebly.com/53-kasvajate-levimine-ja-retsidiveerumine.html (18.12.2015). · Raukas, M., Kanger, M. (2013). Jäsemeluude metastaaside käsitlus. Eesti Arst, 92(9), 509515. · Sinisalu, V., Tomberg, T. (2012). Metastaas ajus söögitoruvähi esmase kliinilise avaldusena. Eesti Arst, 91(5), 248250. Lõpplehe foto: Rinnavähi varajase avastamise kampaania plakat. http:// designtaxi.com/news/366962/A-Dated-Breast-Cancer-Awareness-Ad-Campaign-Teaches-You-To-Know-Your-Lemons/faq KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE
_Holdrinet.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~hang/Vooluveepv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm http://et.wikipedia.org/wiki/Moldorg http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4lkorg http://et.wikipedia.org/wiki/Lammorg http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-25-3.htm http://www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html Carol Varley ja Lisa Miles, 1992, Laste geograafia entsüklopeedia, Tallinn ,,Koolibri" 1995, lk 28 Ivar Arold, Anto Raukas ja Herbert Viiding, 1987, Geoloogia alused, Tallinn ,,Valgus" 1987, lk 110-117
Raba toiduahelaid on vähe ja need on lühikesed, kuna seal elab vähe liike. Näiteks: villpea vahtlane konn toonekurg Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967 http://et.wikipedia.org/wiki/Raba http://loodus.ee http://soomaa.ee http://sunsite.ee A. Raukas: "Eesti loodus", kirjastus "Valgus" Eesti Entspklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk 384-385
võtta, et kõik hädavajalik oleks kindlasti olemas. Lisaks enda asjadele, tuleks valmis panna ka kott esemetega, mida läheb vaja beebi haiglast koju viimisel. See kott peaks kindlasti sisaldama mähkmeid ja vastavalt ilmale ka sooje riideid, mis hoiaks ära lapse võimaliku külmetumise. (Lember, 2005) Kasutatud kirjandus 1.Edlin, G., Golanty, E. 2009. Health and Wellness. Jones & Bartlett Learning 2.Lember, Ü., Uriko, K., Mets, H., Raukas, R., Varendi, H., Ulmann, K. 2005. Rasedus; Sünnitus; Vastsündinu. SCA Hygiene Products OÜ, Tallinn 3.Perekool. Beebiootel naise liikumisaabits. http://www.perekool.ee/index.php?id=26699 [2011, detsember 12] 4.Perekool. Sünnitus. http://www.perekool.ee/index.php?id=1101 [2011, detsember 12]
vaheldumine. Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7-25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas väga mitmekesise geneesi ja koostisega materjalid. Suurema osa piirkonna pinnakattest moodustab moreen. Enamasti on tegemist punakaspruuni saviliivase või liivsavise moreeniga, mis on üsna kivine ja karbonaadirikas ning see lasub enamasti otse devoni setetel ning selle paksus varieerub üsna suurtes piirides (Raukas, Tavast 1995). Järve ääres ja ka kaugemal leidub mitmel pool madalamatel aladel soosetteid, mis on peamiselt madalsooturvas, järvest kaugemal on ka siirdesoo- ja rabaturvast. Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad)
hapnikusisaldus. Analüüsitakse loomhõljumi ning põhjaloomastiku olukorda. Samuti teostatakse kalastiku ja suurtaimestiku seiret. Tulemusi võrreldakse eelnevatega ja antakse järve üldhinnang. Ja loomulikult meie, kes me läheme Võrtsjärve äärde aktiivset puhkust ja vaba aega veetma, peame meeles kõiki teadmisi ja soovitusi, mis aitavad oma retke paremini ette valmistada ja keskkonda säästa. Kasutatud kirjandus 1. RAUKAS, A., PIHU. E., HABERMAN. J. Võrtsjärv. 2003 2. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv 3. http://www.vortsjarv.ee 6
Lake Võrtsjärv Scientific editors Juta Haberman Ervin Pihu Anto Raukas Liis Sommer The outline Rural municipalities River geology Shores Flows Temperature Planktonic algae Fishes Animals Lake Võrtsjärv is a lake in southern Estonia with an area of 270 km² . It is the second largest lake of Estonia. The shallow lake is 33.7 m above sea level. The river Emajõgi flows from Lake Võrtsjärv to Lake Peipsi.
ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks energiavajaduse katmiseks, arvestades ka tulevikku. Samas on arulage mõelda, et ühe riigi elektritarbe katab ainult tuumaenergia. Seega piisaks esialgu ka vaid ühest 600 MW reaktorist. Anto Raukas on väitnud, et aastaks 2016 peaks meie tarbimise koguvõimsus olema tõusnud 2300 MW-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et Soomes Olkiluotos valmis äsja uue põlvkonna reaktor jõudlusega 1600MW. Võib arvata, et sellise jaama ehitamine on tohutult kallis, mis on ka pooleldi õige kui mitte arvestada teisi tähtsaid numbreid. Ehitamine ja lõplik utiliseerimine pärast kasutusaja lõppu ei ole odav, kuid need on ainukesed suuremad kulutused. Tootmise hind
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http...
2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib elupaigana ainsana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- jt. liikide säilimise. (Raukas, 1995: 362) Siin jälgitakse ökosüsteemide looduslikku dünaamikat, nendes toimuvaid protsesse ja muutuste võimalikke suundi. Sookaitsealad on asendamatu labor, kus loodus ise on püstitanud katse ja uurija peab vaid selle tulemusi kontrollima, inventeerima ja interpreteerima. Uuringud aitavad üha paremini ja täpsemalt mõista soode olemust, nende rolli ümbritsevas maastikus ja kogu biosfääris, inimtegevuse mõjul toimuvaid muutusi ja võimaldavad teha otsuseid, kuidas kaitsta neid
suurenemine. Tulemuseks on järvede ja jõgede vee omaduste halvenemine, elustiku muutumine ja paigutine häving, veekogude vananemine, nende kalandusliku, veemajandusliku ja puhkeotstarbelise väärtuse vähendamine. Käesolevas referaadis vaatlen lähemalt meie Võrtsjärve, väikejärvi ning jõgesid, et paremini mõista nende seisundit. Oma teksti sisus toitun eelkõige raamatule ,,Eesti loodus", mille on koostanud Anto Raukas ja välja andnud kirjastus ,,Valgus" 1995 aastal. Samuti raamatule ,,Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse" Teaduste akadeemia kirjastuselt 1994 ja keskkonnaministeeriumi koduleheküljele (www.envir.ee). 2 Suurjärv Võrtsjärv Veereziim Võrtsjärv paikneb madalas lamedas nõos Tartu, Viljandi ja Valga maakonna piiril. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub ligikaudu ühe aasta jooksul. Sissevool toimub
ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
Kõige tavalisemad on hallika, sinaka või kollaka helgiga pärlid. Näiteid pärlite värvustest erinevates kohtades maailmas: 1.Sri Lanka- roosad pärlid 2.Austraalia- valged -või hõbevalged pärlid 3.Mehhiko- punakas-pruunid pärlid 4.Jaapan- rohekad pärlid 5.California laht- mustad pärlid. Kasutatud materjal 1.http://et.wikipedia.org/wiki/paekivi 2.http://paber.ekspress.ee/arhiiv/vanad/1997/36/areen/naitus.html 3.Anto Raukas " Kalliskivid " 4.DVD Paekivi-Eesti rahvuskivi 5.Hergi Karik " Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber "
Pingete arvutamiseks mingis kindlas punktis võtame appi lõpmata väikese suurusega elementaarristtahuka. Mingis kindlast punktis esinevatest pingetest annab meile selge pildi ka Mohri ring. Kasutatud kirjandus: Lellep, K. (2011). Paigutis ja deformatsioon. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Lellep, K. (2011). Pinge. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Metsaveer, J., & Raukas, U. (2001). Varda sisejõud ja pinged. Tallinn: TTÜ KIRJASTUS. Ollik, K., & Roots, O. (1965). Tugevusõpetus. Õpik kõrgematele tehnilistele õppeasutustele .
(trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus. Ülesanne: Koosta struktuurdiagramm maakoores leiduvate elementide kohta
Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka läänes toimunud muutustest (Orviku, 1973). Ajapikku katkes aga ühendus Peipsis olnud jääpaisjärvega. Ürg-Võrtsjärv esines enam-vähem ühel ajal Balti jääpaisjärvega (Hausen, 1913). Selleks ajaks oli Eestis juba kujunenud tihe jõgedevõrk (Raukas & Miidel, 1995). Kiire maatõusu tõttu Navesti vagumus kerkis ja järv suurenes. Ürg-Võrtsjärv oli madal järv, mis sai madalveeseisu ajal säilida vaid lauge reljeefi nõgudes. Ürg-Võrtsjärve kestus oli ligikaudu 2000 aastat. Ürg- ja Suur-Võrtsjärve vaheliseks ajaliseks piiriks loetakse Holotseeni algust (Orviku, 1973), mil kliima oluliselt paranes ja järves hakkas kujunema rikkalik elustik. Selle tunnistajateks on Suur-Võrtsjärve setetes olevad arvukad limuste kojad
rohkem ning söövad päeval selle võrra enam, aga mõned jälle ärkavad ka öösiti üles, et süüa. Väikestel on ka kasvuspurdi aegu, mil nad söövad tavalisest rohkem, seda seetõttu, et kasvav organism vajab rohkem toitaineid. Beebiaeg on väga oluline, kuna kujunevad lõplikult välja meie seedimine, organid ja organism üleüldse. Mida vanemaks laps saab, seda vähem kordi päevas ta sööb. Vanemale lapsele mahub korraga rohkem sööki makku ning tema seedimine on effektiivsem (Raukas, R; Uibo, O; Raal. A, 2006). Kasvades suuremaks, lisandub meie toidulauale ka muu toit. See on aeg, mis mõjutab meie toitumisharjumusi kõige enam. On väga oluline, milline on pere ja just lapsevanemate toitumine, sest lisatoit on valitud vanemate poolt ning lapsed ei saa selles vanuses veel oluliselt toidu valikut mõjutada. Lapsed matkivad paljus oma vanemaid ja tulemuseks on toitumisharjumuste ja lauakommete kujunemine. Tähtsad on söögiajad, et need oleksid
Geophysical Research Letters, 14, 535. McKitrick, R.R., Michaels, P.J. 2007. Quantifying the influence of anthropogenic surface processes and inhomogeneities on gridded global climate data. - J. Geophys. Res., 112. http://www.uoguelph.ca/~rmckitri/research/jgr07/M&M.JG RDec07.pdf Murdmaa, I. 2004. Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean. - Horisont, nr 5. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html Nestor, H., Raukas, A., Veskimäe, R. 2004. Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik. Tallinn. Raukas, A. 2006. Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. - Horisont, nr 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html Raukas, A. 2008. Liustike embuses. - Horisont, nr 4. http://www.horisont.ee/node/571 Singer, S.F. (toim.) 2008. Nature, Not Human Activity, Rules the Climate. Chicago, IL: The Heartland Institute. http://www.sepp.org/publications/NIPCC_final.pdf
· koristamine · abistamine · kui on vaja midagi teha · kui on kuhugi minek · ligne elektrooniliste asjade kasutamine Enamik murdeealisi ei saa aru, et vanemad tahavad neile ainult parimat. Nad ei usalda oma vanemaid ning enamik noori ei austa oma vanemate soove. 5 Helga Nõu elulugu Helga Nõu on sündinud 22.septembril 1934 Tartus. Ta on Eesti kirjanik ja õpetaja. Kuni 1957.aastani oli ta nimi Helga Raukas, ta abiellus Enn Nõuga. Helga isa oli metsainspektor Aleksander Friedrich Raukas ja ema käsitööõpetaja Elsa Raukas. Helga oli Aleksandri ja Elsa ainuke laps. Nad elasid Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas ning aastal 1944 põgenesid nad Rootsi. Alates 1957.aastast on Helga kodu olnud Uppsalas. Aastatel 1942-1944 käis Helga Pärnu linna 5.algkoolis, pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis(1945-1948). Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel
annaabi.ee 
