Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Gümnaasium
Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel
Referaat
Juhendaja
2015


Sisukord


1Freoonid ja osoonikiht 3
1.1Freoonid 3
1.2Osoon 3
1.3Osoonikiht 3
1.4Osoonikihi hõrenemine 3
1.5Osooniauk 4
1.6Osoonikihi vähenemise kahjulikkus 4
1.7Osoonikihi kaitse 4
1.8Freoonide kasutus 4
1.9Freoonide kahjulikkus 4
Kasutatud kirjandus 6
6
  • Freoonid ja osoonikiht

  • Freoonid


    Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised
    ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi
    (tavaliselt alkaani)
    vesiniku
    aatomid on asendunud kloori
    või fluori
    aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan
    (CCl2F2) [1].
    Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees
    ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna
    sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad
    päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris
    paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1].
  • Osoon


    Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja
    kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel
    stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele
    kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni
    kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk
    ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist
    [3].
    Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris
    harvaesinev gaas . Õhu koostises oleva hapniku  (O2) molekul 
  • Vasakule Paremale
    Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel #1 Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel #2 Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel #3 Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel #4 Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel #5 Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ivar Sillaste Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    doc

    Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed

    Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis...............................

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    thumbnail
    4
    docx

    Osoon atmosfääris

    SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel ­ nn. osooniaugud ­ seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga,

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    doc

    Osooniaugud

    Osooniaugud Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal,

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    docx

    Kuidas freoonid osalevad osoonikihi kahjustamises?

    KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas

    Keemia
    thumbnail
    14
    docx

    Osooni augud - Referaat

    Robert Ginter Osooni augud Referaat Juhendaja: Kalle Truus Tallinn 2015 Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    9
    docx

    Referaat osooniaugud

    OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem ­ osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel.

    Keskkonnakeemia
    thumbnail
    1
    doc

    Osooniaugud

    http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas.

    Bioloogia
    thumbnail
    74
    docx

    Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

    ...................21 3.1.1Osoonikihi olukord Skandinaaviamaade ja Eesti kohal.....................................................................................22 3.2Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugu tekkimine polaaralade kohal.......................................................................23 3.2.1Polaaralade osooniaugu keemiline teooria.........................................................................................................23 3.2.2Polaaralade osoonikihi olukorra sõltuvus atmosfääri dünaamikast...................................................................24 3.2.3Osoonikihi olukord polaaralade kohal...............................................................................................................24 3.3Osoonikihi paksuse sõltuvus päikese aktiivsusest....................................................................................................27 3.4Osoonikihi tulevik.........................................

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun