50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ggeelia
Õppematerjali autor
.................................................................4 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................6 .......................................................................................................................................6 2 1 FREOONID JA OSOONIKIHT 1.1 Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) [1]. Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse
...................21 3.1.1Osoonikihi olukord Skandinaaviamaade ja Eesti kohal.....................................................................................22 3.2Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugu tekkimine polaaralade kohal.......................................................................23 3.2.1Polaaralade osooniaugu keemiline teooria.........................................................................................................23 3.2.2Polaaralade osoonikihi olukorra sõltuvus atmosfääri dünaamikast...................................................................24 3.2.3Osoonikihi olukord polaaralade kohal...............................................................................................................24 3.3Osoonikihi paksuse sõltuvus päikese aktiivsusest....................................................................................................27 3.4Osoonikihi tulevik.........................................
Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest.
Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu??? Süsihappegaas Tsemendi tootmisest
Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu??? Süsihappegaas Tsemendi tootmisest
Freoone on toodetud metaanist CH4 (R12, R22, R11), etaanist C2H6 (R114, R142), propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori, kloori või broomi aatomitega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 21 Külmutusagensside tähistus Freoonide üldvalem on Cn Hx Fy Clz Bru kus üksikute komponentide aatomite arv on omavahel seoses x + y + z + u = 2n + 2 Freoonid on lõhnata ja värvita vedelikud. Kuna erinevate termodünaamiliste ja füüsikalis-keemiliste omadustega freoone on toodetud palju, siis nende üksteisest eristamiseks on loodud järjekorranumbrite süsteem, mis vastab nende keemilisele valemile. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 22 Külmutusagensside tähistus Esimene number kahekohalises, või kaks esimest numbrit kolmekohalises tähises näitavad süsivesinikku, millest freoon on saadud:
...... 18 SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see, keda need probleemid kõige enam häirivad. Üks suurimatest keskkonnahädadest on rahvastiku liiga kiire kasv, millest arenevad välja teised keskkonnaprobleemid. D. Chirase keskkonnaõpetuse õpikus on välja toodud kuusteist kõige aktuaalsemat ja levinumat probleemi tänapäeval, millest ma kirjutan referaadis üksikasjalikumalt. Tahan anda lühidalt ülevaate sellest kuidas on inimene seotud looduse ja keskkonnaga, kuidas ta miskit mõjutab. Toon välja nii positiivset kui ka negatiivset. Väga tähtis teema on rahvastiku kiire kasv mis puudutab meid kõiki. Samuti ka liikide hävimine on tõsine teema mis on seotud keskkonnaga väga tugevalt. Negatiivsuse alla lähevad kõige rohkem teemad kus on juttu metsade vähenemisest, näljahädadest ja veepuudusest. Üritan leida ka positiivset nendes teemades, mida inimene saab kõige selle heaks teha. 1
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid