ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevtte likviidsus sltub ettevtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vimalik katta käibevarade arvelt. Järelikult on ettevtte maksevimelisuse probleem ettevtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE TULEMUS, MITTE VIIMASE PÕHJUS. Trendianalüüs Trendianalüüs kujutab endast praktiliselt horisontaalanalüüsi laiendust, kuna analüüsi meetod on sama, erinevus seisneb selles, et analüüsitakse omavahel kolme või enama aruandeperioodi aruandeid. Maksevõimelisuse näitajad Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga.
suunas. Kohustuste hulgas on märkimisväärselt vähenenud pikaajalised võlakohustused 29% võrreldes 2010 aastaga. See näitab, et ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid võlgade õigeaegseks tasumiseks. Ka vertikaalanalüüsi käibevara pool näitas, et ettevõtte seis on positiivne. Omakapitali positiivseks näitajaks on kasumi osakaal, ms on suurenenud 7% võrra. See näitab, et ettevõtte käsutuses on piisavalt omakapitali ning ettevõtte on olnud stabiilne. Trendianalüüs on ajalooline analüüs, mis võrdleb ettevõtte erinevate aastate näitajaid ja toob välja ajas arenenud trendid. Analüüsiks valitakse baasaasta, mille iga aruande rea summa võrdub 100 protsendiga. Iga järgneva aasta ridade summa jagatakse baasaasta summaga. AS Dale LD üleüldine trend paistab olevat suhteliselt stabiilne ja tõusuteel. Valdavalt on suurenenud ettevõtte tulud ja kulud on vähenenud. Vaadeldava kahe aasta jooksul on ettevõtte teeninud mõlemal aastal kasumit
(üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule. •Samas teatud juhtudel võib asi ka vastupidi olla (nt kõrge võlgnevus hankijale viitab ettevõtte turujõule kaubelda hankijatelt välja pikki maksetähtaegu); •Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi•Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) – käibevara/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1, hea tase hakkab kusagilt tasemelt 1,6.•Maksevõime kordaja (quick ratio) Raha ja pangakontod + nõuded ostjatele/lühiajalised kohustused.
9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 40 000 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat a) 400 22
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad ! 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe ! 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator ! 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: !! 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 25000 ! 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising ! 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs ! 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing ! 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem ! 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum ! 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused ! 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus ! 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat =(2000/5) a) 400 !
et normatiivid oleks õiged) · Struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs. Arvutatakse anruannete üksikute kirjete osakaalud, mingi terviku või summaarse näitaja suhtes protsentides. Selle näitaja üks eelis on see et tulemusi võib võrrelda sõltumata ettevõtte suurusest. 4 · Horisontaalanalüüs ja trendianalüüs. Horisontaalanalüüs on tavaliselt ettevõtte näitajate analüüs erinevatel perioodidel. Nt 3 aastat ja analüüsitakse bilansi mahu muutusi. Osa autoreid nimetab horisontaalanalüüsiks majandusaasta algse ja lõpuseisude võrdlust (piirab selle 1 aastaga). Õps arvab esimene on horisontaalanalüüs. Trendianalüüs koostatakse mingi valitud baasaasta näitaja suhtes, millega võrrledakse järgnevate perioodide sama näitajat
tasakaalustada tulusid ja kulusid organisatsioonides, mille puhul turuanalüüsi ei saa kasutada (system analyst) tootlikkuse mõõtmine 1.tootmis- või muu tegevuse tegelike andmete alusel selle suhtelist tõhusust iseloomustavate näitajate väärtuste leidmine; 2.tootmis- või mõne muu tegevuse väljundite ja sisendite suhte kindlakstegemine kogu ettevõtte tegevuse, osategevuse või tegurite kohta nt tööviljakus. trendianalüüs, suuna-analüüs analüüs, mille eesmärk on selgitada pikemat aega kestnud arengu üldist suunda ja seda mõjutanud tegureid. T. analüüsis kasutatakse peamiselt dünaamikasuhtearve (absoluuthäbeid, kasvu- ja juurdekasvutemposid ning indekseid ) samuti joon- ja tulpdiagramme jms. (trend analysis) tundlikkusanalüüs, tegurite mõju analüüs majandustegevuste tulemuste tundlikkuse analüüs muudatusi põhjustanud tegurite (mõjurite) kaupa. Nt
vastupidi. On ette tulnud detsembreid, kui üldse päikesepaistet pole olnud. Õhurõhk: kaks miinimum, üks nov-dets, seoses läänetsüklonitega, teine suvel, seoses mandri soojenemisega. Aastakeskmine sõltub talve temperatuurist. Temperatuurisummad on mõttekad vaid võrdluses. Öökülm on kvalitatiivselt erinev nähtus. Need on halva soojusjuhtivusega kohtades alt ei jõu soojust juurde. Kodutöö. Esimesena teha trendianalüüs. Vaadata muutusi tsirkulatsioonis. Slope muutujaks (y) on jaanuariväärtused ja teine argument on aastad. Tõus korrutada 60-ga (aastate arvuga). Valemit saab paremale lohistada. Temperatuuri kohta samuti leida slope funktsiooniga. Standardhälve ja variatsioonikoefitsient, miinimum, maksimum, muutus, p väärtus, korrelatsioon (sademetega). P- väärtus T-testiga. Tools - data analyses, regressioon. Y summa, x aasta mann-kendalli test
Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid 3 erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõtte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes. Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes. Järgmiseks on suhtarvu analüüs, mis on kõige põhjalikum ja mille tulemustest on võimalik saada sügavuti ülevaade ettevõte finantsseisundist. Peamiseks
Teine etapp on näitajate arvutamine ja nende interpreteerimine. Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes. Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes. Järgmiseks on suhtarvu analüüs, mis on kõige põhjalikum ja mille tulemustest on võimalik saada sügavuti ülevaade ettevõte finantsseisundist. Peamiseks ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et
4 Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi (võrreldes konkurentidega) Lastehoid vanematele sobival ajal ja mahus, konkurentidega võrreldes on eelisteks teenuse pakkumise paindlikkus ning ettevõtte väiksus. Tootmiskorraldus (kasutatav tehnoloogia) 2 lapsehoidjat, 3. tegevusaastal lapsehoidjate arv kahekordistub. Majandustegevuse tulemused (käibe ja kasumi trendianalüüs, saavutatud turuosa, töötajate arv) Esimese kahe aasta käibe prognoos on 71 000 eurot ja kasumit 14 000 euro. Kolmandaks aastaks laiendatakse pisut teenuse hulka ning käibe prognoos on umbes 90 000 eurot ja kasum ligi 9800 eurot, mis teeb käibe rentaabluseks vastavalt 19,8%, 19,7% ja 10,2%. Kolmanda aasta langus on tingitud teenuste mahu suurendamisest õhtu tundidele ja nädalavahetustele. Mahu suurendamise eesmärgiks pakkuda klientidele paindlikumat teenust.
valiku - Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) - Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine - Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine - Spetsiaalsete analüüside läbiviimine - Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Erimeetodid: - Suhtarvuanalüüs - Trendianalüüs - Absoluutnäitajate analüüs c. Rahandussuhtarvude süsteem: Esmane liigitus - Koordinatsiooni- ehk struktuurisuhtarvud Iseloomustavad bilansi või kasumiaruande kirjete omavahelisi suhteid - Intensiivsussuhtarvud Iseloomustavad bilansi ja kasumiaruande kirjete vahelisi suhteid Teisene liigitus - Likviidsussuhtarvud (likviidsus - lühiajaline maksevõime e laenukindlus)
võrdlemist. Horisontaalse analüüsi eesmärgiks on jälgida näitajate muutumist nii absoluutsummas (kroonides) kui ka protsentides. Horisontaalse analüüsi eesmärk on teha 12 kindlaks, kuidas iga arvnäitaja aruandes on muutunud võrreldes baasaastaga, miks ta on muutunud ning kas see on soodne või ebasoodne (Bõtskova jt 1997, lk 17-18). Horisontaalne võrdlev analüüs ehk trendianalüüs näitab kahe või enama aasta finantsnäitajate muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Võrdlust on võimalik teostada nii baasaasta kui ka eelneva aasta suhtes. Seda metoodikat kasutades saab määrata nii rahalised kui protsentuaalsed muutused aruannetes. Rahalises väljenduses saab välja selgitada nii tulukust kui finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Horisontaalaanalüüs aitab
Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
· Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu- maht-kasum analüüs eelarve, aruandenäitajate ja pikaajaliste projektsioonide alusel; 20 · Kulude struktuuri analüüs selgitatakse välja, milliste tegevusvaldkondade, toodete, struktuuriüksuste või kulurühmade osas on olemas potentsiaalsed võimalused kulude alandamiseks; 21 · Kulude trendianalüüs analüüsitakse eelnenud perioodidel ja jooksval aastal läbiviidud uuenduste tegelikku mõju tootekuludele ja perioodikuludele, avastamaks ebaefektiivsusi, mis võivad edasi kanduda uude perioodi; 22 · Kulude võrdlevanalüüs konkurentide kuludega vajalik konkurentsivõime hindamiseks; samalaadsete toodetega reservide avastamiseks, tegevusvaldkondade /struktuuriüksuste tegevuse
Andmekaevandamine (data mining) varjatud tendentside või anomaaliate automaatotsing andmebaasis olevatest andmetest, tundmata nende sisu. Andmekaeve on ärianalüüsi see osa, mille eesmärgiks on leida andmetest varjatud seoseid, tähenduslike mustreid ja reegleid. Peamine erinevus muude ärianalüüsi valdkondadega seisneb selles, et kui muudel juhtudel (andmeanalüüs, visualiseerimine, hälvete analüüs, trendianalüüs jne.) on aktviisemaks pooleks kasutaja ehk inimene siis andmekaevandamise puhul on aktiivsemaks pooleks arvuti. Inimese roll on anda ette hulk toormaterjali andmete näol ning seejärel asub arvuti "kaevandama" saadud "andmeid" (siit ka sõna "andmekaeve") leidmaks seoseid, korrapärasusi, korrelatsioone, mustreid jne. Andmekaevandamine on vajalik juhul, kui on tegemist suurte andmemahtudega, millest seoste äratundmine käib
2. Finantsnäitajate analüüs (võrdlemine prgnoosidega ja hälvete analüüs Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantsinformatsiooni võrldemine ehk võrdlev analüüs võime võrreda eelnevate aastatega. 2. Planeeritavate näitajatega ehk selle prognoosiga. 3. Antud majandusharu keskmiste näitajatega 4. Võib kasutada horisontaal analüüsi meetodit, mis tähendab antud perioodi näitajate võrdlemist eelneva perioodiga. 5. Trendianalüüs. Finantsinfo sisemiste seoste analüüs mis viiakse läbi finantssuhtarvude analüüsina. 23.10.2013 Analütilise kontrolli protseduurid saab valida audiitor, silmas pidades ajaressurssi. Analüütilise kontrolli protseduurid aitavad audiitorit mõista põhjalikumalt ettevõtte äri ideed. 1. Potensiaalsete riskivaldkondade välja selgitamisel 2. Lausendite käivete ja saldode, kontrollimahu määramisel 3
lisadest. Audiitori järeldusotsusega annab audiitor omapoolse hinnangu finantsandmete kohta. Eristatakse nelja tüüpi järeldusotsuseid: puhas järeldusotsus, märkustega järeldusotsus, eitav järeldusotsus, hinnangu andmata jätmine. Kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel langetab üldkoosolek kasumi jaotamise otsuse. Finantsaruannete analüüsi põhilisteks meetoditeks on dünaamikaanalüüs ehk trendianalüüs, suhtarvuanalüüs ja ühismõõtsustatud aruanded. Trendianalüüs (horisontaalanalüüs) kajastab olulisemate näitajate muutumist aja jooksul. Suhtarvuanalüüsi käigus koostatakse bilansi ja kasumiaruande baasil suhtarvud. Ühismõõtsustatud aruanded on suhtarvudel põhinev aruannete esitusmeetod, kus finantsaruannete arvnäitajad esitatakse protsentides baassuurusest. Baassuuruseks võetakse tavaliselt suurim summa aruandes (varade kogusumma bilansis, müügitulu kasumiaruandes).
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
"Osoonikiht on paindlik kaitsekiht. 1975 aastal lõid USA teadlased häirekella freoonide mõjust osoonilile /---/ Tegelikult vähenes osoonikiht 25 km kõrgusel ja temperatuur langes ning uus osoonimaksimum tekkis 18 km kõrgusele. Kogu osoonikihi paksus vähenes vähe. (Avaste 1990, lk. 50) Teistsuguseid muutusi osooni verikaalses jaotuses võib täheldada tiheda inimasustusega piirkondade kohal. E.Kyrö(1993) andmeil näitas Payerni observatooriumis tehtud trendianalüüs, et kui 10 - 20 km kõrgusel osooni hulk väheneb, siis troposfääris selle hulk jällegi kasvab. See on tingitud antropogeensete saasteainete ja ultraviolettkiirguse koosmõjust. Troposfääris olev osoon on aga suuremates kogustes elukeskonnale mürgine ja ohtlik. 3.1.1 Osoonikihi olukord Skandinaaviamaade ja Eesti kohal E.Kyrö(1993) andmeil on Põhja Norras Tromsųs tehtud 30 aasta pikkune (1935-1968) mõõtesari
annaabi.ee 
