Osoonikihi hävitamine Osoon • Mürgine, ebameeldiva lõhnaga • Oma olemuselt hapnik • Leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis • Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon
OSOONIKIHI HÕRENEMINE LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 3.11.2014 Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis
Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi osooniaukude tekkeks. Osooniaukude tekkimine
Stratosfäär Kain Merilai 10.a Stratosfäär • Paikneb kõrgusel 13–45 (10-50 m) • Stratosfääris puudub konvektsioon • Esineb inversioon • Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist • Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon • Enamik osoonist tekib ja laguneb troopikas stratosfääri ülemises osas • Kõrgusel 20–30 km paikneb osoonikiht • Enamus osoonist tekib ja laguneb troopikas • Dissotsieerub alumises osas • Osooni lagundajad on – Vabad radikaalid – Lämmastikmonooksiid – Halogeeniühendid • Veeaur stratosfääris peaaegu
ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist
Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Edasi toimub temperatuuri langus kuni -70° või -80°C.Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C (275 K[2] Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri
tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid haloonid teised tööstuses kasutatavad keemiad kasvuhoone gaaside leviku suurenevus stratosfääris Tagajärjed Suureneb võimalus pärilikele haigustele vähkkasvaja sagenemine muudatused rakkude keemilises koostises võimalikud ka mutatsioonid organismides Kõik see tuleneb liigsest UV-kiirgusest. Täname kuulamast!
Osooniaugud Mis? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali
ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka looduslikult vastavalt temperatuurile, ilmale, laius- ja pikkuskraadile.
Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on
Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal. Stratopaus - stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast
Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on
.................................................................................7 1.4Osoonikihi hõrenemist hoogustavad katalüsaatorid...................................................................................................7 1.4.1Lämmastikuühendid.............................................................................................................................................7 1.4.1.1Lämmastikuühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris....................................8 1.4.2Klooriühendid......................................................................................................................................................9 1.4.2.1Klooriühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris............................................11 1.4.3Broomiühendid...................................................................................................................
osooniaukude teket: · Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril · Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on Coriolisi efekt
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid.
Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) [1]. Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3].
Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni
1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne
tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), nehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides ja mujal (Parts i.a). Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et
koostisega õhk, mitte nagu astronautidel. Hapnikku kasutatakse ka metallitööstuses. Suure hapniku rõhu all eraldatakse sulametallist üleliigne väävel ja süsinik. Reaktsioon on eksotermiline ning temperatuur tõuseb seega 1700°C juurde. Osoon ja osoonikiht Osooni leidub veeauruta õhukihis, mis algab maapinnast 18 km kõrguselt ja lõpeb umbes 50 km kõrgusel. Osooni võib leiduda ka kuni 90 km kõrgusel. Seda õhukihti nimetatakse stratosfääriks. 90 % sellest paikneb stratosfääris Õhus on osooni äärmiselt vähe, stratosfääris on teda 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Maad ümbritseva osoonikihi paksus on kõigest 2,5 7 mm. Kõige paksem (7mm) on osoonikiht polaaraladel, kõige õhem (2,5mm) troopikaaladel. Keskmine paksus on 3 mm. Osoonikihi paksusel parasvöötme kohal on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis- aprilli alguses ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoon
Osoonikihi hõrenemine Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. Naha kiire vananemine. Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda
• Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. Tunneme soojuskiirgusena Päikesekiirguse langemisnurk AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus.Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
-lt maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus. vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus. R=Q(1-A)-E kus R-kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus, A- R=Q(1-A)-E kus R-kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus, A- albeedo, E- efektiivne kiirgus. albeedo, E- efektiivne kiirgus. Osooniaugud Osooniaugud Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Päikesekiirgus läbib atmf
• Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine • Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel. Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme. Sudu - on happeline pilv, mis ohustab inimeste tervist ja vähendab nähtavust. Atmosfäär • Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär • Leidub kõigis Maa sfäärides • Ulatus 1000 – 1200 km • Väga liikuv keskkond • Gaasiline, hõre keskkond • Kihiline ehitus
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend Koosneb kolmest aatomist Laguneb kergesti Ebastabiilne gaas Mürgine Ebameeldiva lõhnaga 1979-1985 aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega
kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Tänapäeva kliima soojenemine ei ole põhjustatud tänapäeval mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu
Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoon on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid
Enne tööstusrevolutsiooni oli metaani kontsentratsioon atmosfääris umbes 715 ppb, mis jääb viimase 650 000 aasta looduslikku vahemikku (320-790 ppb).[5] Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu stratosfääris paiknevale osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega
energiatootmine energeetika põllumajandus jäätmemajandus ja tööstus ohud: liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) tulekahjude suits varjutab päikest merevee tase tõuseb, Antarktika jää sulab ruttu, üleujutused, tormid nakkushaigused levivad kiiremini lahendused: 1. vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 2. kohandada vanu tehnoloogiaid 3. üritada kohaneda kliima soojenemisega osoonikiht- peamiselt stratosfääris paiknev kiht, mis sisaldab osooni, mis neelab Päikeselt lähtuvad violettvalgust osoonikihi hõrenemine, osooniaugu teke- globaalprobleem, mis on seotud osoonikihi vähenemisega stratosfääris polaaraladel põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri saasteained atmosfääris (freoonid) ohud: vähikasvaja sagenemine UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele (seovad õhust lämmastikku) pärilikkude haiguste sageduse suurenemine lahendused: 1
Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele.Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta.tropopaus-õhukiht,millest kõrgemal temp enam ei lange.Stratosfäär--50km kõrgune ja moodustub 20% atmosf. massist.temp kõrguse kasvades tõuseb,sellepõhjuseks on osoonikiht,Osoon neelab peaagu kõik päikselt tuleneva Uvkiirguse,mille tagajärjel õhk soojeneb.Mesosfäär-osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades (50-85km).Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb
alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist hõrenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsiooni kõikumised stratosfääris on määratud keeruliste fotokeemiliste protsesside ja õhu tsirkulatsiooni poolt. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur.
Sudu põhjustavad saasteained: süsivesinikud, aldehüüdid, oksüdeerijad. Osooni teke troposfääris, LOÜ mõiste ja saasteallikad. Osooni teke troposfääris: NO2+ h NO+O O + O2 +M O3 +M LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid. LOÜ saasteallikad: mittetööstuslik põletamine; teised liikuvad saasteallikad; lahustite kasutamine; põllumajandus; maanteetransport; tootmisprotsessid; kütuse kaevandamine; teised saasteallikad. Osoon stratosfääris, osoonikihi tähtsus, osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained. O2+ h O + O O + O2+ M O3+ M Looduslikult esinev gaas stratosfääris (20-50 km). Osoonikiht stratosfääris kaitseb lühilainelise kahjuliku kiirguse eest, neelab tugevalt UV kiirgust (220 330 nm). Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained: klorofluorosüsinikud, NOx, HO. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt: Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal. Tähtsamad
• Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. • Nüüd on kuuldesodorandid muutunud üldtuntud kosmeetikavahendiks, aga aerosoolpakendites kasutatakse freoonide asemel sagedamini kergestilenduvaid süsivesinikke või dimetüüleetrit. KASUTUSALA
hingamine taimedel) ja põlemisel. Energia salvestamiseks on vaja süsihappegaasi, energia vabastamiseks on vaja hapnikku. 3.Troposfäär koosneb raskematest gaasidest , veeaurust, heitgaasidest, tolmust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. 4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. 5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid pooluste kohal
CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS Post- cumulus humilis (peale rünkpilvi) suured ja võimsad rünkpilved ALASIGA CUMULUS NIMBUS MAMMATUS CUMULUS Tornaado PÄRLMUTTERPILVED Stratosfääris 30km HELKIVAD ÖÖPILVED 75km, sagedasem kui pärlmutterpilved. Tekib, kui päike on loojunud aga valgustab kõrgel olevaid jääkristalle, mis helgivad.
õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga
õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga
Wieni nihkeseadus musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised
termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 km maapinnast. Tropopausi paksus on kuni 2–3 km.
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul
Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? süsteem põhineb välisõhu kaitse seadusel 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. klorofluoroalkaan 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. Pestitsiidid on haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Ohutus inimestele,nõuetele vastav käsitsemine,ohutus,kemikaali kontroll. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. mutageenne toime -kantserogeenne toime
1. Nähtav valgus 56 % kiirgusest, silmaga nähtav valgus 2. UV kiirgus 8 % päikesekiirgusest. Põhjustab naha päevitust, mis liialdamisel on tervist kahjustav. Eriti intensiivne polaaraladel ja nende läheduses. 3. Infrapunane kiirgus - 36 % kogukiirgusest. Inimese silm ei näe, aga keha tunneb soojusena Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja neeldub soojusenergiaks, peegeldub tagasi pilvedelt. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. osa hajub pilvedes ja jõuab maale hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus moodustavad kogukiirguse. Maapinnale jõudnud kiirgusest neeldub maapinnas, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Aluspinna albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Lume puhul on see 0,9 või üle selle. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet.
osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Reaktsioon on dünaamiliselt tasakaalus, kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis mõjuvad kahjulikult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast ja ulatudes kuni 90 km kõrguseni. Kuid õhus on osooni äärmiselt vähe võrreldes stratosfääriga, kus on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal
märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. • Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib temp. kõikuda külmumistemperatuuri lähedal Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 50–55 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal
meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju
OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed
Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse. Tänu atmosfääri gaasilisele koostisele on Maal püsivad ilmastikutingimused. MAGNETVÄLI, MAGNETPOOLUSED
Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis
annaabi.ee 
