Helirõhu tase ehk müratase- kuna inimese kõrv tajub suurt helirõhkude vahekorda, siis kasutatakse helirõhu hindamiseks suhtelist mõõteskaalat ning ühikut detsibell (dB). Valulävi, suurim helirõhk, mida inimene kuuleb on 200 Pa ja sellele vastab müratase 140 dB.See on inimesele kahjulik ja tekitab pöördumatuid kahjustusi. Kõige paremini kuulevad inimesed vahemikus 1000...5000Hz. Müra mõõtmiseks kasutatakse müramõõturit. Lubatav ekspositsiooniaeg- on ajavahemik, mil inimene võib viibida müras, ilma et kahjustaks kuulmiselundeid. Ekvivalentne müratase- on kindlal mõõteperioodil mõõdetud mürataseme energeetiline ekvivalente ehk muutuva müratasemega sama akustilist energiat omav püsiv müratase. 3.Valgustatuse hindamine Valguse efektiivsust saab islemoomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvanitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kege määratavause tõttu on levinud valgustatuse ehk
"Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures
"Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures
"Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures
104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Otsene ja kaudne mürgisus: Otsene mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutus. Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks).
koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Põletuse ehk koekahjustuse raskusaste oleneb: põletuse sügavusest, põletuse ulatusest, hingamisteede kahjustusest, kannatanu vanusest. Põletuse sügavus oleneb: kuumuse intensiivsusest, toimeajast (ekspositsiooniaeg), naha paksusest, verevarustusest, esmaabi kiirusest ja esmaabi adekvaatsusest. Sügava põletuse teke on tõenäoline kui kuumuse toimeaeg ületab: 70 C° juures 1 sek. 65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad
104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Otsene ja kaudne mürgisus: Otsene mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutus. Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks).
kontakt kemikaaliga. Üldine toime ilmneb siis, kuii kemikaal on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse. · Doos- aine kordselt manustatud hulk( tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg). · Toksilisus- aine toksilisus väljendamiseks on loodus LD. LD- teatud protsendi katseloomade surma põhjustav aine kogus (LD 50 põhjustab 50% katseloomade surma). Toksilisust mõjutavad tegurid: kontsentratsioon (aine hulgast sõltub tema efekt ravimina); ekspositsiooniaeg (lühi/pikaajaline); manustamise viis (kopsude, naha, suus kaudu). · IARC klassifikatsioon- Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunenud toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis
lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus) 107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu; ekspositsiooniaeg-lühi/pikaajaline; eksponeeritud individuaalsed omadused. 109. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: · Otsene ja kaudne mürgisus - Otsene- toksikant kutsub organismi sees esile biokeemilisi muutusi - Kaudne- mürkaine faktoreid, mis ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud · Pöörduvat ning pöördumatut - Püsiv toime- võib tekkida eelkõige sellistes kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk
Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Selle filmi valgustundlik emulsioon sisaldab ultraviolettkiirguse suhes väga tundliku bakteri Bacillus substilis spoore. Filmi ekspositsiooniaeg on umbes aasta, kusjuures kasutatakse spetsiaalseid filtreid, mis lasevad läbi ainult ultraviolettkiirgust . Pärast sellist "võtet" asetatakse film baktereile sobivasse kasvukeskonda, kus spoorid arenema hakkavad. Nened paljunemise intensiivsuse järgi saab hinnata ultraviolettkiirguse doosi. Mida suurem see on, seda viletsamalt edeneb bakteri kultuur. 2.2 Osoonikihi
Teostatakse peale iga kirurgilist kätepesu, lühiajaliste operatsioonide vahel ja operatsiooni ajal toimunud käte infitseerumisel. Antiseptikumi anumad peavad olema paigutatud: · Hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise kraanikausi kõrvale · Igas palatis haiglapersonalile kättesaadavasse kohta Antiseptikum kanda kuivadele kätele ja küünarvartele nii, et käed ja küünarvarred oleksid ettenähtud aja jooksul niisked (antiseptikumi toimeaeg e. ekspositsiooniaeg on antud vastava ainega kaasas olevas juhendis). Toimeaja möödudes lasta kätel kuivada. Antiseptikumi ei kuivatata ega loputata kätelt maha, vaid see jäetakse kätele. KÄTE ANTISEPTIKA TEOSTAMISE TEHNIKA 1.Tee selgeks, millist käte antiseptikat on vaja teha. 2.Kuivadele kätele ja randmetele (kirurgilise korral ka küünarvarred) kanda antiseptikumi küllaldane hulk, et käed ja randmed (vajadusel ka küünarvarred) oleksid ettenähtud aja jooksul niisked
b. b. Kiirgusvälja valgusindikaatori ja keskkiire ühildumist tuleb kontrollida 1 kord kuus, valgusvälja ja kiirgusvälja erinevus ei tohi olla üle 1cm. c. c. Keskkiire perpendikulaarsuse viga võib olla kuni 1,5. d. d. Fookustäpp ei tohi erineda spetsifikatsioonis toodust üle 50% e. e. Röntgenitorule pinge rakendamisel ei tohi torupinge erineda juhtpuldil valitud pingest üle 5%. f. f. Tegelik ekspositsiooniaeg ei tohi erineda valitust üle 5% g. g. Torupinge ja väljundkiirguse variatsioonikoefitsent ei tohi ületada 5%. h. h. Automaatse ekspositsiooni kontrolli seadmed peavad tagama pildistatava objekti paksuse ja torupinge muutmisel, sellised ülesvõtteparameetrid, mille korral röntgenfilmi optiline tihedus ei muutuks rohkem kui 10% i. i. Konstantsustestide tehakse olemasolevate võimaluste piires
annaabi.ee 
