Ta on mittemetalloksiid ehk happeline oksiid. Selle molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist (CO 2). Süsihappegaas tekib hingamisel ning süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga. CO2 on omapärane, sest tema kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfääri õhust. Ta lahustub vees mõõdukal määral. Suures konsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Seda gaasi kasutatakse meditsiinis, gaseerimisel, tulekustutites ja toiduainete külmutamisel. Taimedel on fotosünteesimiseks vajalik süsihappegaas. Tahket süsihappegaasi nimetatakse kuivaks jääks ja seda kasutatakse tulekustutites. Lisaks kasutatakse seda ka keevitamise kaitsegaasina. Seda gaasi esineb atmosfääris looduslikult. Igal hingetõmbel eraldub CO 2-te.
Osooniaugud - On osoonkihi osa, millel on vähenenud kontsenrtratsioon. Osoonkiht on tähtis, sest see neelab ultraviolett- ja infapunakiirgust. 1970. Aastal saadeti satelliidid atmosfääri ning tänu nendele avastati osooniaugud. - Põhjused: Katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris (freeonid) neid leidub vanades külmkappides, tulekustutites ja näiteks ka aerosoolides. - Tagajärjed: Teeb osoonkihi hõredamaks ning tänu sellele on UV- ja infrapunakiirgusel läbi tulla. See kahjustab meie nahka ning võib tekitada nahavähki. Sellest on võimalik ka pimedaks jääda. - Lahendused: Tuleks kasutada vähem autosi, majapidamises tuleks kasutada ökonoomseid majapidamisvahendeid, keelata pestitsiidide kasutamine, keelata dilämmastikoksiidi kasutamist.
umbes 3 mm paks ehk 300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987. a Montreali protokoll kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgast edukaim Eesti liitus 1996. aastal Aitäh!
Omadused: #Võivad olla erinevates olekutes #Madala molekulmassiga gaasid, kõrgemaga tahked või vedelad ained. #Vees ei lahustu, hüdrofoobsed. Veest tihedamad #Mürgised (mürgisus kasvab reas F->I) #Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad kaasneda geenimutatsioonid. Ahelaisomeer-muutub C-ahela pikkus. Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel. 5)Propellandina-tarbekemikaali laialipihustava vahendina. 6)Pestitsiidina 7) Kloroform varem kasutusel narkoosis, enam mitte. Freoonid-Madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-, kloroühendid(derivaadid) Kasutatakse külmutusseadmetes, kuna nad neelavad soojust. Pestitsiid-bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjurite tõrjumiseks. Elektrofiil-tühja orbitaali või +laenguga osake.(L+ K+)
Õhust 1,5 korda raskem Süsinikku 27,3% ja hapnikku 72,1% Leidumine: Atmosfääris Taimses ja loomses biomassis Kivimites Õhus Kasutusalad: Toiduainete külmutamine Veeldatud või gaasilises olekus süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses toidu jahutamiseks, kiirkülmutamiseks ja külmutamiseks toidu transportimise ajal. Tulekustutid Süsihappegaasi omadus põlemist mitte toetada võimaldab selle kasutamist tulekustutites. Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine Süsihappegaas muudab karastusjoogid, näiteks kalja ja limonaadi, kihisevateks. Meditsiin Süsihappegaasi kasutatakse laparoskoopkirurgias. See teeb võimalikuks kiirema paranemise. Süsihappegaasi süstitakse kõhuõõnde, et paisutada selle sees olevat ruumi, mis annab kirurgile piisavalt ruumi oma instrumentidega patsiendi sees toimetada. Probleemid:
lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää) Süsinikdioksiid on gaseeritud jookides eralduv gaas Kasutusalad Peamiselt tekib CO2 põlemisel CO2-te kasutatakse gaseeritud jookides, tulekustutites, söögisoodas, soodas, kuiva jääna. Süsiniku allotroobist grafiidist valmistatakse pliiatsisüdamikke, elektroode ja kontakte Süsinikku leidub ka alkoholis, bensiinis, erinevates hapetes, valkudes, rasvades, ravimites ja lõhkeainetes Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Kasutamine • Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, ravimite valmistamiseks, keemialaboratooriumides, tulekustutites • Anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks • Fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks Broom enesekaitseks • Broom mürkainete koostises, mida kasutati laialdaselt I ms. On kasutatud võitluses streikivate tööliste vastu Broomi transport Broomi ei saa hoida ega transportida raudnõudes, kuna ta söövitab rauda, kuid teda võib keemiliselt siduda rauaga ühendiks Fe3Br8 ja sel kujul võib teda rahulikult transportida isegi puuanumates
gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused Immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Geneetilised kahjustused Loodusele: Kahjustab veeökosüsteeme Fütoplanktoni hävimine
Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina), süsinikdioksiid CO2 (Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää)) ning süsinikdioksiid CO e. vingugaas (Tekib, kui kütuste põlemisel ei jätku piisavalt hapniku. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu). I mono II di III tri IV tetra V penta VI heksa VII hepta VIII okta IX nona X deka
i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv. Mürgistused võivad lõppeda invaliidistumisega, halvemal juhul surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrjeks; orgaanilise aine lähteained; keemiline puhastus. 8. Millistel omadustel põhineb freoonide kasutamine?- nad veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril. Rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Soojust neelav omadus 9. Kus freoone kasutati? Külmutusmasinates soojust neelava ainena 10. Millised on pestitsiitide omadused
CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna süsihappegaas ei põle vaid takistab põlemist, siis saab seda kasutada tulekustutites. SO2 - vääveldioksiid on õhusaastet põhjustav mürgine gaas. See tekib väävliühendite põlemisel. Tekivad väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Oksiididena esinevad a mitmed maagid, näiteks Fe 2O3. Seda sisaldub roostes ja maalrivärvina punamuldades. Seda kasutatakse veel mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks
Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites Pestitsiidid kahjurite tõrjeks Omadus - Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Kasutamine - Freoone kasutati kahjurite tõrjeks. Praegu kasutatakse neid külmikutes. Kahjulikkus õhku paisatud freoonid on kaua aega muutumatud. Osoonikihini jõudes lagunevad freoonid UV- kiirguse toimel radikaalideks, mis on katalüsaatoriks osoonikihi lagunemisprotsessis. Pestitsiidide omadused
On omapärase lõhnaga, Metaan osaleb atmosfääris värvuseta, kergesti lenduv keemilistes reaktsioonides mürgine vedelik. ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Tema eluiga atmosfääris on umbes Sulamistemperatuur -22.9 10 aastat. Keemistemperatuur 76.7 Vees lahustuvus 0.08048 Kasutusalad: g/100 mL Ei juhi elektrit Tulekustutites (tema rasked Tihedus 1,593Mg/m3 aurud isoleerivad tulekolde) Hea lahusti rasvadele ja vaikudele Kuivpuhastusvahendina plekkide eemaldamiseks Külmutusseadmetes Diklorometaan CH2Cl2 Värvitu, lenduv, kergelt magusa lõhnaga vedelik
enamiku orgaaniliste ühendite täielikul põlemisel. Süsihappegaas tekib ka hingamisel ja organismide jäänuste põlemisel. Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist. Süsinikdioksiid ei põle ja takistab ka enamiku teiste ainete põlemist. Sellepärast kasutatakse vedelat süsinikdioksiidi tulekustutites. Süsinikdioksiid on happeline oksiid. Reageerimisel veega moodustab ta ebapüsiva süsihappe. Süsinikdioksiid reageerib happelise oksiiidina aluste ja alusteliste oksiididega moodustades süsihappes sooli- karbonaate või vesinikkarbonaate. Laboratoorselt saadakse süsinikdioksiidi karbonaatide ( marmor ) reageerimisel tugevate (sool)hapetega.
ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Hal. Kasutamine · Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks · Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks · Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites( ei põle kuna on raske aur) · Pestitsiidid: kahjurite tõrjeks
1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Autoheitgaasides. 2)Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 . ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+ H2O. värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei põle ega toeta põlemist), toiduainete tööstuses. Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti. Taimed ei suuda vajalikul hulgal süsinikdioksiidi õhust siduda. Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu. Süsinikdioksiid reageerib metallioksiididega CO2 + CaO = CaCO3. Kaltsiumkarbonaat (lubjakivi, marmor, kriit) kasutatakse ehitusel.
nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on aga keemilised väga püsivad ained ja õhku paisatuna on kaua aega muutumatud, selle tõttu lõhuvad nad osoonikihti. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teine inimesi otseselt mõjutav ja probleeme tekitav ainete segu on DDT, mis tuli kasutusele Teise maailmasõja ajal
paksust,kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat. Igasugune osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid
kaasaegsema vastu · Edendada keskkonnaalast haridust · Kohaneda kliima soojenemisega Osoonikihi paiknemine Tähtsus Sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest Osoonikiht hõreneb Inimese kahjustav tegevus põhjustab osooniaukude teket: · Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril · Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine.
kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse nende ühendite kasutamist kõikides arenenud riikides. Freoone kasutatakse külmutus- ja jahutusseadmetes, aerosoolides, lahustites, tulekustutites ja taimemürkides. Välja toodud ainete mõjul võivad tekkida lausa ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega oht haigestuda vähki, tekib soodumus erinevateks pärilikeks haigusteks ja suurenev Maale jõudev UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone erinevates organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka mügarbakteritele ja merede
Kasutatakse karastusjookide valmistamisel Tekib süsiniku ja süsinikuühendite täielikul põlemisel hapniku külluses: C + O à CO 2 2 samuti hingamisel, kõdunemisel LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO 2 Ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV. Kasutatakse seetõttu tulekustutites. Tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur on -80C kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO Värvitu ja lõhnatu gaas Vees vähe lahustuv Väga mürgine ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O à 2 CO
kasutatatkse teda redutseerijana metallide tootmisel 2CuO+C=2Cu+CO2 Keemilised omadused Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H2 CH4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO2 2 CO Tähtsamad ühendid SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2, ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV, kasutatakse tulekustutites; tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur -80ºC, kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO, värvitu ja lõhnatu gaas, vees vähe lahustuv, väga mürgine, ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. Kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades. Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O2 2 CO, võib edasi põleda 2 CO + O2 2 CO2
Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse kuuluvate alkaanide segu (C 16 C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Tsükloalkaanides on üks või mitu tsüklit
mootorsõidukits, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (kangad, värvid, teras, klaas, plastmass,väetised jne) valmistamisel · Antratsiit - kasutatakse energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias, ka adsorbentide, elektroodide, elektrokorundi ja pulbri mikrofoonide jaoks tootmiseks. Tähtsaim õhus leiduv süsinikuühend on: süsinikdioksiid - kasutatakse toitude külmutamiseks, tulekustutites, jookide gaseerimisel ja meditsiinis. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2 · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinik · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/susinik_e · http://www.avita.ee/pdf/Keemia_9%20kl_02%20osa_ · http://spikriladu.net/konspektid-2/ · http://www.annaabi.com/materjal-17376-9-klassi-%C · Eesti Entsüklopeedia nr 9 (1996) · Tea laste-ja noorteentsüklopeedia (2008)
kõrgemal temp ehedalt kui pliiatsisüsi, Värvusetu, lõhnatu, toimub ühendina tint, keemiliselt inertne, reaktsioon trükivärvid põleb kergesti veeauruga. Karbiidid CO2 kasutatakse tulekustutites, karastusjookide valmistamisel, meditsiinis Räni Püsiv, kõrge Puhta Kiibid, klaas, Silitsiidid tekivad sulamis- ja kvartsliiva ja silikoonid, metallide keemistemp, ei söe segu sulamite kuumutamisel räniga
Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera keskmise temperatuuri tõusmine. Maakera temperatuuri mõõdetakse ookeani ja atmosfääri keskmise temperatuurina. Graafikud näitavad et maakera keskmine temperatuur on pidevas tõusus. Maa temperatuur hakkas hüppeliselt tõusma aastal 1980. pinnase saastumine; Pinnas saastub kui maale lekib mürgist või reostavat ainet, kuid ka loetakse
a). Hõrenemist põhjustavad fluori, kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse külmutusseadmetes; konditsioneerides; vahutekitajatena nt vahtfenoplasti, polüuretaani jne tootmisel; propellendina aerosooli tootmisel; lahustitena; pestitsiididena; meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; puhastuslahustina nt metalli, arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a). Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996.
Tekib methemoglobiin, mis takistab hapniku kandumist organismi. 2) Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 Moodustub ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. Saadakse kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O On värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei põle ega toeta põlemist), toiduainete tööstuses. Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti. Taimed ei suuda vajalikul hulgal süsinikdioksiidi õhust siduda. Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu. Süsinikdioksiid reageerib metallioksiididega CO2 + CaO = CaCO3 3) Kaltsiumkarbonaat (lubjakivi, marmor, kriit) kasutatakse ehitusel
looduslike osooniaukude laienemist. Uurimused näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigetsumise tõenäosust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike
· LÄMMASTIK väga stabiilne molekul (tugev kolmikside) · KLOOR mürgine kollakasroheline gaas · BROOM ainus vedel mittemetall, punakaspruun · VÄÄVEL põletatakse nt kasvuhoonete ja keldriruumide desinfitseerimiseks, tekib SO2 · JOOD meditsiinis haavade desinfitseerimiseks ..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST... · Happesademeid põhjustavad: happelised oksiidid, peamiselt SO2, NOx, ... · Kasvuhooneefekti põhjustavad: peamiselt CO2, CH4 · Mittemetalliühenditest põhjustavad veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid
NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit
ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel Füüsikalised omadused : Värvitu; Õhust kergem; Terava iseloomuliku lõhnaga; Vees hästi
kuuma vee lisamisel: CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O ~3~ 2NaHCO3=Na2CO3+H2O+CO2 Süsihappesooli nimetatakse karbonaatideks. 2KOH+CO2=K2CO3+H2O SÜSIHAPPEGAASI FÜÜSIKALISED OMADUSED Süsihappegaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, õhust pool poolteist korda raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist. Seepärast leiab kasutamist tulekustutites. Tahkub 40 kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nimetatakse kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. SÜSIHAPPEGAAS JA TOIDUTÖÖSTUS Joogitööstus vajab süsihappegaasi karastusjookide, mineraalvee, siidrite, mahla javeini karboniseerimiseks ning õlle süsihappegaasisisalduse reguleerimiseks. Süsihappegaasi abil siirdatakse jooke ühest ühest mahutist teise ning hoitakse
Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava." (Keskkonnaministeerium, Osoon ja osoonikiht, http://www.envir.ee/1031, 17.02.2012) ,,Osoonikihi hõrenemises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osoonimolekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Freoone leidub kliimaseadevahendites, külmutuskappides, tulekustutites, aerosooliballoonides, lahustina tehnoloogilistes protsessides pestitsiidide, meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel." (keskkonnaministeerium, Osoonikihti kahandavad ained, http://www.envir.ee/1172243, 17.02.2012) ,,Külmik mõjutab keskkonda mitmeti. Pärast kasutamist tuleb temast võimalikult ohutult ,,vabaneda". Probleem on selles, et freoon on osoonikihti õhendava toimega. Osoonikiht
e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää). Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral
Uurimised näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäousust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloor ja broomi sisaldavad süsivesikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Kord atmosfääri sattunud, jäävad freoonid sinna sõltuvalt ühendi tüübist ringlema 10–200 aastaks. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv → •CF2Cl + Cl•), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Freoonid
vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes
2CO + O2 2CO2 Seda omadust kasutatakse metallide tootmisel oksiidsetest metallimaakidest FeO + CO CO2 + Fe Süsinikdioksiid e. süsihappegaas on värvuseta õhust raskem gaas nõrgalt hapuka lõhnaga, mis tekib süsinikurikaste kütuste põlemisel. Veel tekib teda hingamisel, käärimisel, orgaaniliste jäätmete kõdunemisel jne. Õhus on CO2 ligikaudu 0,035% ja ta on " kasvuhooneefekti" peamine põhjustaja. Ei põle ega soodusta põlemist. Tänu sellele omadusele kasutatakse CO2 tulekustutites ja metallide keevitamisel. Vees lahustub CO2 väga vähe. Lahustuvus suureneb rõhu suurenemisel. Karastusjookides on süsihappegaas rõhu all. Pudeli avamisel rõhk langeb ja lahustunud gaas hakkab eralduma mullidena. Kuna CO2 on keemilistelt omadustelt happeline oksiid, siis reageerimisel (gaseerimisel) veega( NB! Karastusjookide põhikomponent!) tekib süsihape. Olgugi, et süsihape on väga nõrk hape, tekitab ta nõrgalt happelise keskkonna,
väävliühenditeks. Põlemine Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, temperatuuri järsk tõus ja valguskiirgus. Kui hapniku on piisavalt, moodustub põlemisel süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Peale põlemise moodustub süsihappegaas veel hingamisel, käärimis-, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Süsihappegaas on värvuseta, lõhnata ja hapuka maitsega gaas. Ei põle ega võimalda põlemist, seetõttu kasutatakse seda tulekustutites. Hapnikuvaeguses moodustub orgaaniliste ühendite ja kütuste põlemisel süsinikoksiid ehk vingugaas. Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib alati koos vingugaasiga ka teisi saadusi. Seepärast öeldakse, et ruumis on vingu. Vingu lõhna põhjustavad aga teised põlemissaadused. Vingugaas eraldub ruumi siis, kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on täielikult põlenud. Kui ahju või
näiteks vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes
jalgrattakummides ja karboniseeritud vee tegemisel. Vedela süsinikdioksiidi ülikiiret aurustumist kasutatakse kivisöekaevandustes lõhkamiseks. Kõrget süsinikdioksiidi kontsentratsiooni saab kasutada ka kahjurite tapmiseks. Vedelat süsinikdioksiidi kasutatakse toiduainete ja materjalide superkriitilisel kuivatamisel, skaneeriva elektronmikroskoopia näidiste valmistamisel ja kohviubade kofeiinist puhastamisel. Samuti kasutatakse süsihappegaasi ka näiteks tulekustutites, kuna see summutab leegid.10 3.5. Süsihappegaas toitudes ja jookides Süsihappegaas on toidulisand, mida kasutatakse toiduainete tööstuses isutekitajana ja happesuse regulaatorina. Selle kasutamine on heaks kiidetud Euroopa liidus (E 290), Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Uus-Meremaal. Komm nimega Pop Rocks on kokku surutud süsihappegaasiga umbes 40 baari juures. Suhu pannes see lahustub ja vallandab gaasi kuuldava plõksuga.
tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon; kontaktid välisvõrkudega. 44. Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid; osoonikihi lagunemine; hapestumine(happevihmad) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46. Milles seisneb osooni kahjulik toime - Osoon on organismile kahjulik juba madalal kontsentratisoonil - hingamisteede haigused, astma, immuunsussüsteemi nõrgenemine. Taimedel lehekahjustused, osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil ja polümeer. 47. Nimeta peamised kasvuhoonegaasid - Peamine looduslik kasvuhoonegaas on veeaur. Teised põhilised kasvuhoone gaasid nagu: süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid
Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse kuuluvate alkaanide segu (C16 C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Tsükloalkaanides on üks või mitu tsüklit
"Freoonid on vees lahustumatud mittemürgised ja mittepõlevad kergesti veelduvad gaasilised või veelduvad klorofluoroalkaanid. " (ENE nr 3 ,1988, lk. 67). Tavaelus ei reageeri nad ühegi ettejuhtuva ainega , vaid käituvad inertsetena. H.Kariku(1993) andmeil tekitasid nad revolutsiooni külmikute tootmisel ja uue tooteliigi - aerosoolpreparaatide välja töötamisel. "Argielus kasutatakse freoone desodorantide , parfüümide ,värvide ,lakkide, ravimite aerosooltooteis ning tulekustutites." (Karik 1993, lk. 47) Argielus kasutatakse freoone veel külmutusagendina külmutusseadmeis ja konditsioneerides. Samuti kasutataks neid lahustina elektroonikatööstuses. U.Veismanni(1992) andmeil on ainuüksi USA-s 160 miljonit külmikut, 130 miljonit kliimaseadet autodes ja akendel ning umbes 80000 majakonditsioneeri. Nende kogumaksumus võib olla 130 miljardit dollarit. Euroopa riikides ja Jaapanis kasutatakse aastas 0,9 kg freoone inimese kohta, USA-s poolteist korda enam. O
9. Süsinikdioksiidi (CO2) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. "Tootmine" ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Iseloomulikud omadused Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. Värvusetu ja lõhnatu, hapuka maitsega gaas, õhust umbes 1,5 korda raskem. Lahustub vees. CO2 ei põle ega soodusta põlemist. Kasutatakse tulekustutites, karastusjookides, kuiv jää (tahke CO2), taimed kasutavad seda klorofilli vee ja päikesevalguse toimel orgaaniliste ainete tootmiseks. Õhus leidub 0.035%. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu
C - C (→ C6O6, süsinikoksiidi KO OK heksameer) Tööstuses saadakse tahkekütuste gaasistamisel C + H2O → CO + H2 jpt. reaktsioonid CO2 – tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides (org. ainete põlemine – O2 liig, hingamine, kõdunemisprotsessid) Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist - ega põlemist (kasutatakse tulekustutites: 2 tüüpi: vaht- ja vedel CO 2 Õhu loomulik keskm. CO2-sisaldus - 0,04% - kuid CO2 on õhu muutuv koostisosa (metsas on CO2-sisaldus madalaim keskpäeval, kui fotosüntees on kõige intensiivsem, vt. õpik lk 262) Õhu CO2-komponent on taimede “põhi-toiteaine”, millest taimed (ka vetikad jmt.) ehitavad üles oma koed fotosüntees (ainult taimed, sh. vetikad, mõned bakterid) valgus anorg
annaabi.ee 
