TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Lihashüpertroofia Essee KKSB.02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest.
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis...
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
Edasi selgitatakse südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust. Viimaks tutvustatakse vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid ning selgitatakse kuidas need ainevahetust mõjutavad, milline on neile iseloomulik treeningefekt ja millele tuleb iga meetodi puhul tähelepanu pöörata. Teoreetiline osa on vastavalt uurimistöö eesmärgile ulatuslikum kui nõuab praktilise osa mõistmine. Peamisteks allikateks on erinevad spordifüsioloogia ja -metoodika alased raamatud. Tekstis esinevate lühendite ja erialaste terminite seletusi ning teemakohaseid täiendavaid teadmisi leiab lisadest (vt lisa 1, lisa 2). Praktilises osas tutvustatakse esmalt sauna mõju organismile ja sauna kasutamist treeningust taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna
Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige Spordifüsioloogia organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja on teadusharu, mis patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi
munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase