Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel
absoluutselt igal mängul . Võrkpall on taktikaline mäng, mis nõuab vahetustega sekkumist ja uute mängijate mängu toomist, et ajada vastast segadusse ja muuta mängupilti. Kõik võistkonna liikmed peavad olema valmis mängu sekkuma. Intensiivsus treeningutel on sellel perioodil võistluste lähenedes järjest madalam. Rõhku pöörataksegi erinevate kombinatsioonide väljatöötamisele ja arendamisele ning täiustamisele. Nädalaplaan, kui nädalavahetusel mänge ei ole. (Mikrotsükkel) Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Vaba Jõutreening Jõutreening Vaba Jõutreening Vaba Vaba Vaba Tähelepanu peab pöörama sellele, et jõutreeningus ei treenitaks kahel järjestikusel päeval samu lihaseid. Nädalaplaan, kus nädalavahetusel on mäng(ud) ja eelmine nädalavahetus olid ka mängud.
saavutada tippvorm. III faas- sportliku vormi ajutine langus, tingitud vajadusest taastada energiat. Sportliku vormi kujunemine: Ettevalmistav periood- eelduste loomine ja vahetu saavutamine. Võistlusperiood- säilitamine ja tippvormi vahetu saavutamine Üleminekuperiood- vahetu langus Treeningu planeerimise tasemed: I harjutus II harjutuste seeria III treeningu tund IV treeningu päev V treeningu nädal e. mikrotsükkel VI treeningu kuu e. mesotsükkel VII treeningu aasta e. makrotsükkel VIII paljuaastane või mitmeaastane treening N: olümpiatsükkel Planeerimist alustatakse kõrgemast tasemest! Planeerimise reeglid: Paindlikkus Individuaalsus Planeerimise suunad: Elustiili juhtimine- karjäär, finants, pereelu, väärtushinnangud. Teaduslik suhtumine- meditsiiniline kontroll, treeningu monitooring, psühholoogiline kontroll,
treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2
• KrP - kreatiinfosfaat • Leil – 1) kuumale kerisele visatav vesi 2) üks saunalaval käimise kord 38 • Kontraktsioon – kokku tõmbumine • Koormavus – näitab, kui koormavat mõju organismile avaldatakse • Laktaat – piimhappe sool, anaeroobse ainevahetuse üks laguproduktidest • Löögimaht – vere hulk, mille süda pumpab edasi ühe löögiga • Mikrotsükkel – Varieeruva päevade arvuga järjestikuse (puhkepäevata) treeningu periood • Minutimaht – minutis edasi pumbatud vere hulk • Mitokonder – rakku energiaga varustav organell • Mool – keemiline hulga ühik • Sauna efekt – sauna mõju organismile • SLS – südame löögisagedus, pulss, pulsisagedus • SLSavg – keskmine pulss • SLSmax – maksimaalne pulss • Superkompensatsioon - treeningust taastumise tulemusena tekkinud treenituse tõus
Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed
annaabi.ee 
