III faas- sportliku vormi ajutine langus, tingitud vajadusest taastada energiat. Sportliku vormi kujunemine: Ettevalmistav periood- eelduste loomine ja vahetu saavutamine. Võistlusperiood- säilitamine ja tippvormi vahetu saavutamine Üleminekuperiood- vahetu langus Treeningu planeerimise tasemed: I harjutus II harjutuste seeria III treeningu tund IV treeningu päev V treeningu nädal e. mikrotsükkel VI treeningu kuu e. mesotsükkel VII treeningu aasta e. makrotsükkel VIII paljuaastane või mitmeaastane treening N: olümpiatsükkel Planeerimist alustatakse kõrgemast tasemest! Planeerimise reeglid: Paindlikkus Individuaalsus Planeerimise suunad: Elustiili juhtimine- karjäär, finants, pereelu, väärtushinnangud. Teaduslik suhtumine- meditsiiniline kontroll, treeningu monitooring, psühholoogiline kontroll, pedagoogiline kontroll.
treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2
Kiirus Anaeroobse Erialase kiiruse Erialase kiiruse, osavuse, - vastupidavuse arendamine läbi stardikiirenduse ja kiirusliku arendamine alaktaatse ja laktaatse vastupidavuse arendamine kiiruse ning kiirusliku vastupidavuse Allikas: Modifitseeritud Jürimäe, Mäestu 2011 järgi Iga treeningetapp jaotatakse mesotsükliteks ning iga mesotsükkel omakorda mikrotsükliteks (vt joonis 5). Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks. (Ibid) Joonis 5. Treeningaasta võimalik periodiseerimine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 1.2. Energia Organismi universaalseks energiaallikaks on adenosiintrifosfaat (ATP), mida leidub igas lihasrakus. ATP-d jätkub tugeval lihastööl vaid 3-4 lihaskontraktsiooniks ehk 2-3 sekundiks.
Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed
Nende struktuuri ja kestuse määrab spordiala spetsiifika, startide arv ja pausid nende vahel. Mikrotsüklite struktuur sõltub mitmeaastase ettevalmistuse etapist, sportlase iseärasustest, makrotsükli treeninguperioodist ja mikrotsükli enda tüübist. Ettevalmistuse algetapil mikrotsüklitesse suure koormusega treeninguid ei planeerita, esialgse spetsialiseerumise etapil võib neid olla 1-3 ja võimete maksimaalse realiseerimise etapil 4-6. Mesotsükkel on tavaliselt 3-6 nädalane treeninguprotsessi etapp. Treeninguprotsessi ülesehitamine mesotsüklite kaupa võimaldab silmas pidada ettevalmistusperioodi või etapi peamist ülesannet, tagab treeningukoormuste ja võistlustegevuse optimaalse dünaamika, aga ka mitmesuguste vahendite ja meetodite otstarbeka ühendamise. Mesotsüklite tüübid: 1. Kaasatõmbava mesotsükli ülesandeks on sportlase järkjärguline kohandumine spetsiifilise treeningtöö tingimustega;
annaabi.ee 
