Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Molekuli graafiline kujutis molekuli projektsioon tasandil. Vesinikku ja süsinikku ei märgita.
on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained.
Fotosüntees FOTOSÜSTEEMID Koosnevad klorofüllist (Chl), pigmentidest (kartanoidid) ja valkudest. Fotosüsteeme on kaks (FP I ja FP II). Paiknevad kloroplastide sisemuses olevates lamellimembraanides. Neid on vaja selleks, et muuta valgusenergia keemiliseks energiaks. Elektrontranspordiahel: Koosneb tervest hulgast valkudest, mis annavad elektrone edasi. Selle käigus tekib ATP ning salvestub energia. Mis sunnib vesinikioone liikuma lamellidest väljapoole? Vee lagundamise tulemusena on vesinikioonide kontsentratsioon ühel ja teisel pool tülakoidi membraani erinev. Et kontsentratsioon oleks mõlemal pool tasakaalus, liiguvad H+-ioonid läbi membraani. See käivitab membraanis asuva ensüümi, mis hakkab tootma ATP molekule, lisades ADP-le fosfaatrühma. FP I: Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas kohe pärast valgusstaadiumi. Siin saab CO2-st ja NADPH-ga kohale toodud H+-ioon...
tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur- aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid- ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise
1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumise elementaarsed vormid on oma olemuselt suhteliselt iseseisvad ja üksteisest sõltumatud. Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad distantsikiiruse säilitamises, stardikiirenduses, spurtides võistluste käigus jne. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifi list kiirustöö reziimi: 1) atsükliline avaldub ühekordse kontsentreeritud plahvatusliku pingutusena suhteliselt pikkade puhkepauside juures; 2) stardikiirendus väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul; 3) tsükliline on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil; 4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus,
Valu lihastes põhjustab laktaadi sisalduse kasv lihastes ja ebakorrapärane lihaskoormus. 9.Määra oma kehamassi indeks (KMI). Näita, kuidas sa seda arvutasid. Minu KMI on 59÷(1,7×1,7)=20,4 kg/m². Arvutasin selle valemi järgi, milleks on: Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11. Nimeta lihaste tüübid: · südamelihas · skeletilihased ehk vöötlihased · silelihased 12. Nimeta erinevad lihaskiud, nende erinevused (2): · aeglased lihaskiud · kiired lihaskiud Aeglaste ja kiirete lihaskiudude erinevused on järgmised: · aeglased lihaskiud on väikesed, aga kiired lihaskiud on mõõtmetelt suured · aeglased lihaskiud ei arenda suurt jõudu, aga kiired lihaskiud arendavad suurt jõudu
läbida parem alampuu, väljastada (töödelda) juur. Inorder – läbida vasak alampuu, väljastada (töödelda) juur, läbida parem alampuu. Puu realiseerimine arvutis – Eelistatud on dünaamiline realisatsioon, kuna see ei nõua esialgu suur mälumahtu & on loomulikum. Sõlmes on kaks viidavälja (rlink, llink) ja võtmeväli (key). Puu koosneb ühest viidast juurele (root). Tühja viida tähis (none). 9. Graaf. Suunatud ja suunamata graaf. Atsükliline graaf. Kaalutud graaf. Graafi realiseerimine arvutis. Topoloogiline sorteerimine. Sügavuti otsimine. Laiuti otsimine (+ lühim tee). Lühim tee kaalutud graafis (Dijkstra algoritm). Graaf – tippude ja servade hulk, servad ühendavad omavahel konkreetseid tippe. Suunatud graaf – iga kaare jaoks on määratud, millisest tipust algab ja millises lõpeb, tähistatakse noolega kaare otsas. Seosel on suund
Lõpp-produktiks glükoos ja eraldub O2. Tingimused: Valguskiirgus peab jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Teostavad: Taimerakud,vetikad,protistid,bakterid Valgusstaadium: Tingimused: valguse olemasolu, Toimumiskoht: kloroplastides 1. Fotosüsteem II pigmentidega toimuvad protsessid: vee fotooksüdatsioon, hapniku eraldumine 24H2O -> 24H + 24OH + 24e 24OH -> 12H2O + 6O2 *elektronide atsükliline transport(fotosüsteemi 1.pigmentidele),ATP süntees 6ADP+6H3PO46ATP+6H2O 2.fotosüsteem 1pigmentidega toimuvad protsessid *elektronide tsükliline transport,ATP süntees 6ADP+6H3PO46ATP+6H2O *vesiniku sidumine NADP-ga 24H+12NADP12NADPH2 Pimedusstaadium Ting:ei pea olema vahetut valgust Toimumiskoht:kloroplasti lamellidest väljaspoolt Vajalikud ained:CO2-õhust,H-NADPH2-st,energia-ATPst 6CO2+12NADPH2C6H12O6+6H2O+12NADP 18ATP+18H2O18ADP+18H3PO4 Summaarne võrrand:6CO2+12H2OC6H12O6+6O2+H2O
Sportmängudes eristatavad kiiruse vormid on: mänguliste situatsioonide tajumise kiirus e tajukiirus mängusituatsiooni ja oma vastasmängija tegevuse tunnetamise kiirus e tunnetuslik kiirus võime lühikese ajaga otsustada vajaliku tegevuse läbiviimine e otsustuskiirus kiire reageerimine mängu jooksul ettenägematutele olukordadele e reaktsiooni kiirus tsükliliste ja atsükliliste liigutuste sooritamine ilma pallita e tsükliline- ja atsükliline liigutuste kiirus mänguliste liigutuste teostamine palliga ajaliselt ja kontaktis vastasmängijaga e tegevuskiirus võime mängus võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutseda, lähtudes komplekselt tunnetuslikest, tehnilistest , taktikalistest ja koordinatiivsetest võimetest e liigutuskiirus Levinud on arvamus, et sprinteriks, mitte ei saada. Seda põhjendatakse sellega, et
küljel. FSII absorbeerib kiirgust max 680nm juures (klorofüllid a ja b ning lisapigmendid: P680). Terminaalsed elektronide aktseptorid kinoonid. Fotolüüsib vett, O2 eraldub. I fotosüsteem absorbeerib kiirgust max 700nm juures (klorofüll a ja lisapigmendid. P700). Terminaalsed elektronide aktseptorid ferredoksiinid. Toodab NADPH. Taimedes esineb kaht tüüpi fosforüleerimist: 1 atsükliline (osalevad FSII ja FSI, sünteesitakse ATP ja NADPH ning eraldub O2). Iseloomulik z-skeem. 2 tsükliline (osaleb ainult FSI, ATP ainus produkt, O2 ei genereerita ja NADPH ei sünteesita). P700lt eraldunud fotoergastatud elektron ei liigu edasi NADPH-le vaid pöördub ferrodoksiinilt läbi tsütokroom bf kompleksi tagasi plastotsüaniinile. 5. Rubisco mõiste, roll fotosünteesis; milline ühend toimib CO2 fikseerijana (nimetus, struktuur).
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub ...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
Tõene Set of edges of the null graph is empty. Nullgraafi servade hulk on tühi. Tõene Self-loops are allowed in a simple graph. Lihtgraafis võivad esineda silmused. Väär If there exists a path from vertex a to vertex b in a graph, then the transitive closure of the graph contains edge (a,b). Kui graafis leidub tee tipust a tipuni b, siis selle graafi transitiivne sulund sisaldab kaart (a,b). Tõene Spanning tree is acyclic. Toesepuu (spanning tree) on atsükliline. Tõene Complexity class of the function 10000n6+8nlogn+5n is Funktsiooni 10000n6+8nlogn+5n keerukusklass on 5n Which of the relationships between functions f and g is defined below Millist seost funktsioonide f ja g vahel väljendab järgmine definitsioon Vali üks: f ~ o(g) f ~ (g) f ~ (g) f ~ (g) <-See vastus on vale! f ~ O(g) Which of the relations between functions f and g is defined below Millist seost funktsioonide f ja g vahel väljendab järgmine definitsioon Vali üks:
NULL/nil 8.8 Puude kasutamine Kasutatakse arvuti mälus andmestruktuurina: • Avaldised jt keele osad süntaksipuuna. • Erinevad otsimispuud otsimise kiirendamiseks (kahendotsimispuu) • Kahenkuhi kiireks elementid paigutamiseks ja kättesaamiseks • Ka otsustamispuud, koodipuud jne 9. Graaf. Graafiga seotud mõisted. Suunatud ja suunamata graaf. Atsükliline graaf. Kaalutud graaf. Graafi ülesjoonistamine ja realiseerimine arvutis. Graafi algoritmid: topoloogiline sorteerimine, sügavuti otsimine, laiuti otsimine, lühim tee kaalutud graafis e Dijkstra algoritm): algoritmi kirjeldus koos väikese näitega. 9.1 Graaf • Graafi võib kirjeldada kui andmestruktuuri, mis ei pea olema lineaarne. • Graaf on kõige üldisem võimalus andmete vaheliste seoste kujutamiseks
127) Polükondensatsioon- kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega 128)Alkoksiidioon-alkoholi kui happe anioon 129)Mitmehüdroksüülne alkohol- ühend, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma (_OH) 130)Triviaalnimetus- Aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri nimetusele . Peamiselt ajalooline nimetus, nt puupiiritus 131) Tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. 132) Reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus. 133) Sigma side- ühekordne kovalente side. 134) Fenüülrühm- benseenimolekulist tulenev asendusrühm 134) Leelismetall- I A rühma metallid 135) Leelismuldmetallid- II A rühma metallid (va. Mg, Be) 136) Halogeenid- VII A rühma elemendid
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsio...
vähendav toime. Kuna linalool laguneb aeglaselt kokkupuutel hapnikuga, moodustades oksüdeeritud kõrvalsaadusi, võib see tekitada allergilisi reaktsioone, nagu ekseem, tundlikel inimestel. Rootsis läbiviidud katsed linalooli plaastritega näitasid, et 5-7% katsealustest isikutest olid allergilised linalooli oksüdeeritud vormi vastu. (Vikipeedia, 2013) Joonis 8. Linalooli joonvalem 2.2.6. Tsitronellool Tsitronellool ehk dihüdrogeraniool on looduslik atsükliline monoterpenoid. Seda saadakse geraniooli hüdrogeenimise teel. Tsitronellooli keemistemperatuur on 225oC ning see on vees osaliselt lahustuv. Tsitronellool on värvitu vedelik, mida on leitud tsitronella õlis ning see on levinud isomeer (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on C10H19OH ning selle joonvalem on esitatud joonisel 9. Tsitronellooli kasutatakse seebis lõhnaainena. Tsitronellooli peaksid vältima inimesed,
POP-e on leitud kõikidest maailma piirkondadest. Kantserogeensed nitrosoamiinid · N-nitrosoamiinid on püsivad kantserogeensed ühendid organismis, tihti ka mutageense toimega. N- nitrosoamiinide lähteühendid on sekundaarsed amiinid, nitritid, lämmastikoksiidid ja nitraadid. · Nitrosoühendite füüsikalis-keemilised omadused- nitrosoühendite hulka kuuluvad järgmist tüüpi ühendid: . Kus R 1 on alküülne, arüülne või atsükliline radikaal ning R2 radikaalil võivad olla aromaatilised, eeter-, amido-, ning teised rühmad. N-nitrosoamiinid on kas õlised vedelikud või tahked ained. Nad lahustuvad vees ja paljudes orgaanilistes solventides. Nitrosoamiinid on püsivad ühendid ja hästi lenduvad ained, need ei lagune leeliste ja hapete toimel. · Nitrosoühendeid jaotatakse keemilise struktuuri alusel järgmiselt: - Sümmeetrilised: dialküülnitrosamiinid
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Spo...
Ühefunktsioonilised Mitmefunktsioon derivaadid ilised derivaadid Lihtderivaadid Süsivesinike sisemine klassifikatsioon arvestab nende sidemete iseloomu ja struktuuri: Created by Riho Rosin 3 13666324649407.doc.doc SÜSIVESINIK Atsükliline Tsükliline Küllastunud Küllastumata Küllastunud Küllastumata Aromaatne (areen) Alkeen Alküün Alkeen Alküün Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid
- Ruumiosa (pale või regioon) servade vahel või väljaspool neid - Planaarsed ühendused kõik lõikumised on tasandil - Mitteplanaarne ristumised on viidud mitmesse tasapinda - Graafide isomorfus kahe graafi vahel on võimalik määrata üks-ühene vastavus kõigi servade ja tippude vahel - Võib esineda suletud ringe ja tsükleid, kui ei esine, on tegu puuga. Suunatud atsükliline graaf (kanalisatsioon); Tsükliline graaf (transport) - Tipu järk sinna suubuvate servade arv - Euleri võrrand V+F=E+S. V-tippude arv; F-palede arv servade vahel; E-servade arv; S-Euleri arv, mis tasakaalustab võrrandi. - Teekond servade ja tippude järjestus. Suunatud teekond. o Graafid ja pinnad; -digitaalsed graafid ja topoloogiline järjekindlus Digitaalne joongraaf (DLG) USGS kontseptsioon
Nt kloroos tekib, kui on vähe Fe, Mn, S, K jm. 6. Energia migratsioon. Fotokeemiliselt aktiivsed pigmendid: A-klorofüll ning fotokeemiliselt inaktiivsed pigmendid: B-klorofüll, karotinoidid, fükobliinid, enamik a-klorofülli molekule. Ainult aktiivsed pigmendid võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks. Kõige tõenäoliseim energia ülekande mehhanismiks pigmendilt pigmendile peetakse induktiivset resonantsi 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oküdeerija genereerimine. Atsüklilises protsessis kantakse veelt võetud elektronid kahe järjestikku töötava
Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis vastutavad CO2 redutseerimise ja sidumise ees Calvini tsüklis. Autonoomne DNA: plastiididest ainsana on autonoomne DNA omane kloroplastidele, rõngasjas DNA, mis kodeerib osa valkude biosünteesi ja tegutseb tuuma DNA kontrolli all. Rakutsükliga võrreldes toimub tema replikatsioon teatud faasinihkega võrreldes tuuma DNA replikatsiooniga.
Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis vastutavad CO2 redutseerimise ja sidumise ees Calvini tsüklis. Autonoomne DNA: plastiididest ainsana on autonoomne DNA omane kloroplastidele, rõngasjas DNA, mis kodeerib osa valkude biosünteesi ja tegutseb tuuma DNA kontrolli all. Rakutsükliga võrreldes toimub tema replikatsioon teatud faasinihkega võrreldes tuuma DNA replikatsiooniga.
Energia migratsioon: a) Fotokeemiliselt aktiivsed pigmendid: A-klorofüll b) Fotokeemiliselt inaktiivsed pigmendid: B-klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid, enamik a-klorofülli molekule Fotosünteesi fotokeemiline faas: 1. Fotokeemilised reaktsioonid: a) I fotosüsteem (P700): Reduktiivjõu NADPH tekkimine ja tsükliline fotofosforüülimine b) II fotosüsteem (P680): Vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oksüdeerija genereerimine 2. Elektrontransport a) Atsükliline e. mittetsükliline protsess b) Tsükliline protsess Leht kui FS organ: Kloroplastid kui FS organid. Pigmendid – klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid. FS toimub taimedel kloroplastides, nad on olemas lehtedel. Leht ei ole paks, see annab rohkem kasutada päikesekiirgust. Lehtedes on vesi, mida me saame turgori abiga. Toimub selle abiga gaasivahetus. Päike, epidermi kiht (siin kloropl ei ole), kloroplastid asivad parallelselt päikese suunaga (mesofüllis), ja
võnkesagedusega elektriväli, moodustub süsteem, milles ergastunud energia võib kanduda ühelt molekulilt teisele. Selline ülekanne on võimalik juhul kui molekulide vahekaugus on suhteliselt väike ja doonormolekuli fluorestsentsispekter kattub vähemalt osaliselt aktseptormolekuli neeldumisspektriga. Mõeldavad energia edasikandumise viisid on veel energia eksitoomne ülekanne ja pooljuhtne ülekanne. 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oküdeerija genereerimine. Atsüklilises protsessis kantakse veelt võetud elektronid kahe järjestikku töötava fotokeemilise
või siis lagunevad hüdrolüüsil sellisteks ühenditeks Hüdrolüüs on keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb Monosahhariidid e monoosid glükoos on 6 süsinikuga © monosahhariid sahhariididel on molekulis aldehüüdrühm võigetorühm glükoosi nim viinamarjasuhkruks fruktoosi aga puuviljasuhkruks D-Glükoos D- Galaktoos D- Fruktoos kõik nad on C6H12O6 D- Riboos C5H10O5 alpha - D - glükoos (-) atsükliline D- glükoos (-) Beeta - D glükoos 36% 0,02% 64% Glükoosi kontsentratsioon vereplasmas on väga stabiilne: *Normväärtus *0,6-1,1 g/l ehp *3,3-6 mmooli/L 1 mooli Gle mass on 180g 1 millimooli Gle mass on 180 mg Oligosahhariidid DIsahhariidid koosnevad 2 monosahhariidi jäägist, mis on omavahel ühendatud glükosiidsimega *Sahharoos e lauasuhkur Gle + Fru *Laktoos e piimasuhkur Gle´+ Gal
Lisa 1 Sõnaseletused • 3'TPS – pulss pärast koormust kolmandal minutil, kolmanda minuti taastumispulss • 3'TPSsum – pärast koormust esimese, teise ja kolmanda minuti taastumispulsside summa • Adaptsioon - kohanemine • Aeroobne – hapnikku kaasav • AL – aeroobne lävi • Anaeroobne – ilma hapnikuta kulgev • AnL – anaeroobne lävi • ATP – adenosiintrifosfaat • Atsidoos – ülehappesus, liiga madal pH tase • Atsükliline koormus – koormus, mille intensiivsus muutub ebakorrapäraselt • Baasrütm – südame löögisagedus rahuolekus • Bradükardia – pidevalt madal südame baasrütm • Degradatsioon – lagundamine • Dekompensatsioon – treeningust taastumise tulemusena tekkinud treenituse alanemine • Erikehaline – spordialaspetsiifiline, erialane • Glükogeen – polüsahhariid, üks energia varuainetest organismis
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
§ Antiviirusliku ravi strateegiad § Märklauaks võib olla iga replikatsiooni staadium. Põhitingimusteks on: § see staadium peab olema obligatoorne viiruse replikatiooniks; § preparaat peab olema toksiline viirusele ja vähetoksiline peremeesorganismile. Antiviiruslik ravim § Blokeerima viiruse tungimise rakku või "töötama" raku sees § Enamus ravimeid on pürimidiini või puriini nukleosiidide analoogid. Acyclovir - toimemehhanism § Atsükliline guanosiini derivaat § Fosforüülitakse raku sees viirusliku tümidiin-kinaasi poolt § Di-ja tri-fosforüülimine premeesraku ensüümide poolt § Pärsib viirusliku DNA sünteesi: § konkureerib dGTP-ga viirusliku DNA polümeraasi pärast § viiruse DNA ahelasse sattudes lõppeb nukleiinhappe süntees. Antiretroviiruslikud ravimid (HIV ravimid) § Nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (Nucleoside Reverse Transcriptase Inhibitors -NRTI) §
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
15 Kordusi seerias 2050 1020 412 13 tsükliline <10 atsükliline sek Puhkepausid 30" 2045" 23' 24' 23' 24' SPORDI ÜLDAINED I TASE Seeriate arv 35 3 36 56 36 35
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
