Vabatehnika ja klassikalise suusatehnika õpetamine algajale Johanna Saarnits Vabatehnika Vabatehnikat ehk uisusammu sobib kasutada rohkem tihke lumekattega alal ja rada võiks olla veidi laiem. Suusk on lühem, suusakepp pikem. Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema
SUUSATAMINE Hanna-Liisa Kool 10.klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal...
sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 98/99 oli stabiilne hooaeg, Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks
Kristina oli ise enesest väga tubli ja ta tahtis jõuda tippu (kaugele).Vahepeal tal läks küll halvasti aga see ei lugenud eriti midagi,sest järgmine kord läks tal kaks korda paremini.Mis siis et ta oli tubli ja me küik teame seda panen ma siiski tema tulemused siia kirja. Olümpiamängud: Kuld aastal 2006.10km klassikatehnika Kuld.aastal 2006.7,5pluss7,5kmsuusavahetusega sõit Hõbe,aastal 2010.10km vabatehnika. Maailmameistrivõistlused: Kuld,aastal 2003.topeltjälitussõit Hõbe,aastal1999.15km vabatehnika Hõbe,aastal 2003.10km klassikatehnika Hõbe,aastal 2003. 15km klassika ühisstart Pronks,aastal 1999. 30km klassikatehnika Pronks,2003.30km vabatehnikas
Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi on üldjuhul määrdevaba ,mis tähendab, et kuumvahatamist see suusk alguses ei kannata, pärast 100 km läbimist võib seda aga teha. · 70-140 eurot kvaliteetsed rahvasuusad, kestavad hoolsal kasutusel aastaid. Jaotuvad sõiduviiside järgi klassika-, vabatehnika- ja universaalsuuskadeks , paine on üldjuhul paika pandud suusa pikkuse järgi. · 140 300 eurot võistlusklassi suusad. Universaalsuuska selles hinnaklassis ei pakuta, valida on klassika- või vabatehnikasuusa vahel. Suuski on võimalik sama pikkuse puhul valida erineva paindega. · 300500 eurot tippvõistlussuusad.Võistlus- suusk tehakse väga erineva painde, pikkuse ja põhjaga, mis ostmisel eeldab kindlasi spetsialisti nõuannet.
SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi. Ramsau MM'il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit. 15km vabatehnikasõidus ei suutnud ta edestada Stefania Belmondot, kes oli suurepärases vormis ning võitis mõlemad vabatehnika distantsid. 5km klassikalises ja 10km vabatehnikas vedas alt määre lõppresultaadiks 9. ja 6. koht. Viimaseks sõiduks oli 30km klassikaline, kust
(1996, 1999 ja 2001) kuid võitu veel ei ole. 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. Peeter Kümmel Sünniaeg: 11.04.1982 Pikkus:192 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tartu Suusaklubi Peeter on osalenud maailmakarikasarja etappidel 44 korda. Lisaks on ta käinud ka Torino olümpiamängudel ning kahtedel maailmameistrivõistlustel. 14. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates. Timo Simonlatser Sünniaeg: 17.05.1986 Pikkus: 175 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tamsalu AO Suusaklubi Timo on osalenud maailmakarikasarja etappidel 32 korda. Lisaks on ta osalenud kahtedel maailmameistrivõistlustel. 27. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. Jaak Mae Sünniaeg: 25.02.1972 Pikkus: 181 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Oti Spordiklubi Olümpiapronks Salt Lake City-st. Viiendat korda olümpiamängudel. Mae on osalenud
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises
Raskem valida. Võiks olla 2 paari klassikasuuski: sulailma suusad, külmailma suusad. Mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema. Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla. Kuldse kesktee on kõigil olemas. Igas korralikus poes on `'Vänt'', millega pannakse paika pidamissoon. Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb suusa kangusest). Vabatehnika suuskade valimine Uisusuusa puhul on vaja teha selgeks pikkus ja kehakaal, mille järgi antakse parajad suusad. On hea kui on kaks paari: sulailma suusk ehk veesuusk, ning miinuskraadi suusk. Parim on siiski valida see `'kuldne kesktee'', mille puhul on suusk keskmise jäikuse ja pehmusega. Suusa hooldusvahendid Üldjuhul saab kodus hooldada maailma karika tasemel. Tuleb muretseda määrdetriikraud, millega saab parafiini alla panna ja pidamismäärdekrunti.
sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 1998/99 oli Krisitina jaoks stabiilne hooaeg. Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36).
hooldamine Sinu Nimi Suuskade valik • Klassikastiili suusk peaks olema kuni 15 cm enda kasvust pikem • Uisustiili suusk peaks olema ligikaudu enda pikkune • Mida pikem suusk, seda paremini libiseb • Mida lühem suusk, seda parem juhitavus • Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peaks olema nende
trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19
uisutehnika baastehnikaks ehk tõusutehnikaks. Sooritus on morgrenile sarnaselt ebasümmeetriline, kuid tõukesuuna poolne kepp on eespool. ,,Friskøyting" on tehnika, kus ei kasutata suusakeppe, ning on kiireim stiil, mida kasutatakse laskumisel. "Kjerringpadling" on poliitiliselt korrektne termin "glidende fiskebeinile" 2 ehk libisevale kuusele. See tehnika on mõeldud vaid väga järskudel nõlvadel kasutamiseks, mistõttu kasutavad tippsportlased seda harva. Nii klassikalise kui ka vabatehnika korral kehtib laskumisel sama põhimõte pidurdada tuleb nii vähe kui võimalik. Esiteks tuleb vältida saha tegemist ning teiseks asetada oma keha nii aerodünaamilisse asendisse kui võimalik. Viimastel aastatel on radade autorid pööranud rohkem tähelepanu laskumiste tähtsusele. Kogu ajast moodustab laskumisel oldud aeg väikest osa, kuid saha tegemisega, vale laskumistrajektoori valikuga või liiga suure kehatakistusega võib kaotada palju väärtuslikke sekundeid.
2/2+0) 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus (1:17:55.5/+8:19.2/2+16) Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus (2:05:41.6/+6.1) Peeter Kümmel 14. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis (3:37.99) 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates (19:27.6/+40.0) Timo Simonlatser 27. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis (3:40.65) Jaak Mae 30. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus (2:10:41.3/+5:05.5) 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:51:41.2/+6:35.8) Aivar Rehemaa 34. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus (2:10:57.6/+5:22.1) 37. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus (1:21:15.8/+6:04.4)
Kuld2006-15 km klassika Hõbe2002-50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti endine suusasportlane. Kuld2006-10 km klassikatehnika Kuld2006-7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe2010-10 km vabatehnika Gerd Kanter Click to edit Master text styles Second level Third level on eesti kettaheitja. Fourth level Fifth level Kuld2008 PekingKettaheide Pronks2012 LondonKettaheide Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ol%C3%BCm
olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. ,,Unistasin võita olümpiakulda just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane," ütles kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10 km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks Neumannova ja Bjørgen (Press 2006: 79). Ka kolmandal võistlusel 30 km vabatehnika ühisstardis lootis Kristina medalit, kuid tal tuli leppida 8. kohaga. Kuldmedalile sõitis tsehhitar Katerina Neumannova. (Press 2006: 83-86) Torino olümpiamängude lõputseremoonial kandis Kristina uhkelt Eesti lippu ja kogu Eesti rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. ,,Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja," räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77).
28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina
tagantjärele maailmameistri- võistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Kui ameeriklane Bill Koch 80ndate alguses võistlustel suusaraja kõrval uisusammuga liueldes konkurentidele kandu näitas, ei osanud ta ehk arvatagi, millise murranguga on tegemist. Ta ütles vabatehnika kohta:"See pole jama, vaid uisusamm!". Klassikalise stiiliga võrreldes märksa kiirem uisusamm kogus üha populaarsust, aga ametnikud ei osanud tükk aega võtta selget seisukohta, mida kummalise sõiduviisiga peale hakata. Tehti piiranguid, millistel lõikudel võib uut stiili kasutada ja kus mitte. Kunagine Norra kuulsus Ove Aunli näiteks jäi ilma Sarajevo olümpiamängude hõbemedalist, sest "uisutas" finisikoridoris, kus seda teha poleks tohtinud. Iseäranis
Kaija Parve Kaija Parve sündis 14. juunil 1964. aastal. 1982. aastal lõpetas Parve tollase Tallinna 10. keskkooli, praeguse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi. Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles laskesuusatamise pöördelistel aegadel. Peale selle, et laskesuusatamine oli maailmas vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja. Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat
Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine selleks võistluseks,» tunnistab Smigun-Vähi mänedzerist abikaasa Kristjan-Thor pisut hiljem. Start. Neli aastat vareStart
Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).
N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane. 1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel. 6 Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve. Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka vabatehnika stiilis. 17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts ,,Kalev"initsiatiivil Palermo linnalinnaossa ehitatud valgustatud suusarada. 1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses pronksmedali, individuaalselt oli viies. Naiste laskesuusatamise MM-il saavutas Kaia Parve 10 km distantsil hõbemedali ja tuli kuuendat korda maailmameistriks N Liidu 3 x 5 km teatenaiskonnas. Suusakahevõistluse maailmakarikavõistluste etapil saavutas meeskondliku
17.koht,(Eesti koondises olid Marko Kilp ja Karel Tammjärv) *I poolfinaalis 9.koht. Tulemus 16.30,30 (kaotus võitjale 26,33) Marko Kilp Foto: Stanislav Moshkov Raido Ränkel Sünniaeg: 13.01.1990 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13.02.2018 (kokku osalejaid:80) Kvalifikatsioonis 31.koht, M 15km vabatehnika 16.02.2018 (kokku osalejaid: 119) 59.koht, aeg: 37.21,9 (kaotus võitjale: 3.38,0) M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 võistkonda) Raido Ränkel 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Foto: Eesti Suusaliit Tammjärv, Raido Ränkel) Ränkeli sõidu aeg: 23.28,7 (11.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5
ja võitis hõbemedali 5 km distantsil. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane. 1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel. Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve. Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka vabatehnika stiilis. 17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts ,,Kalev"initsiatiivil Palermo linnalinnaossa ehitatud valgustatud suusarada. 1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses pronksmedali, individuaalselt oli viies. 19 Naiste laskesuusatamise MM-il saavutas Kaia Parve 10 km distantsil hõbemedali ja tuli kuuendat korda maailmameistriks N Liidu 3 x 5 km teatenaiskonnas.
3.1. Mõistete seletusi Klassikaline tehnika – kõik murdmaasuusatamise tehnikad, kus ei esine jalatõuget libisevalt suusalt. Klassikalised sõiduviisid – paralleelsetel suuskadel paarisjäljes sõitmise moodus. Jalaga tõugatakse peatatud suusalt. Uisusõiduviisid e. uisutehnika – sõiduviis, kus üks või mõlemad suusad liiguvad käärselt ette- kõrvale ja jalatõuge toimub libisevalt suusalt alla-kõrvale. Uisklemine – uisutehnikas suusatamine Vabatehnika – kõigi suusatehnikate kasutamine on lubatud. Stiil – isikupärane soorituslaad. “Stiili” kasutamine sõiduviiside grupi tähenduses (klassikaline, uisustiil) ei ole õigustatud. Ka erisuguseid kõrgushüppe ja ujumismooduseid nimetatakse eesti keeles viisiks või tehnikaks, mitte stiiliks. Sõiduviis – tsükliliselt korduv liigutuste kombinatsioon murdmaasuusatamises, kus esineb nii tõukamine ja libisemine. Sõuduviise klassifitseeritakse kepitõuke mooduse (vahelduv ja
1. Murdmaasuusataja treeningprotsess Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jne (Nurmekivi 2006). Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad faasid: suuremahuline treening ja
annaabi.ee 
