Kiirjooksja aastane treeningplaan Aastatreening e. makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%.
Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2
Sportliku vormi kujunemine: Ettevalmistav periood- eelduste loomine ja vahetu saavutamine. Võistlusperiood- säilitamine ja tippvormi vahetu saavutamine Üleminekuperiood- vahetu langus Treeningu planeerimise tasemed: I harjutus II harjutuste seeria III treeningu tund IV treeningu päev V treeningu nädal e. mikrotsükkel VI treeningu kuu e. mesotsükkel VII treeningu aasta e. makrotsükkel VIII paljuaastane või mitmeaastane treening N: olümpiatsükkel Planeerimist alustatakse kõrgemast tasemest! Planeerimise reeglid: Paindlikkus Individuaalsus Planeerimise suunad: Elustiili juhtimine- karjäär, finants, pereelu, väärtushinnangud. Teaduslik suhtumine- meditsiiniline kontroll, treeningu monitooring, psühholoogiline kontroll, pedagoogiline kontroll.
pidurdumisele, mis tekivad muutumatu treeningu koormuse puhul. (Ibid) Treeningu monitooringut iseloomustatakse kui erinevate vahendite ja meetodite kogumit eesmärgiga suurendada treeningute efektiivsust, samal ajal vältides ületreeningut, mis viib organismi pikaajalise töövõime languseni (Ibid). 1.1.1. Treeningu periodiseerimine Murdmaasuusataja nagu pea iga vastupidavusspordiala esindaja treeningaasta (makrotsükkel) jaguneb perioodideks: ettevalmistus-, võistlus- ja üleminekuperioodiks. Ettevalmistusperiood jaguneb üldettevalmistusetapiks ja spetsiaalettevalmistusetapiks. Üldettevalmistusetapi eesmärgiks on üldkehalise ettevalmistuse taseme parandamine, organismi funktsionaalsete süsteemide võimekuse tõstmine ning suusatamisele omaste tehniliste ja taktikaliste omaduste arendamine. Spetsiaalettevalmistusetapi eesmärgiks on spetsiaalettevalmistustaseme tõstmine
sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed
annaabi.ee 
