Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped ...
asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk
Esimene Maailmasõda 1914-1918 Cerle siim 9.Klass Esimene Maailmasõda I MS oli suurim sõda maailma maade vahel. Kestis 28. juulist 1914- 11.novembrini 1918 Riigid kes sõdisid jaotati kaheks: Antandiks ja Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallanda...
sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude ,,,,, rühmi. Hüüumärk Kirjas oleva Kirjutaja jaoks pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete lauseosad võimaluste korral Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne Nurksulud Hääldus Tsitaadis [kus,kes,millal] Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB
Raketid tänapäeva sõjarelvastuses Raketid jagunevad erinevateks liikideks. Liigitatakse neid väga mitut moodi: juhitavad ja mittejuhitavad, ballistilised ja suundraketid (ingl. k. cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused: Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks. Levinuimateks strateegilisteks rakettideks loetakse just tuumarakette, mis suudavad kanda suuri tuumalõhkepeasid kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA ,,Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid.
väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead)
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
kool Tõnis Lehtmets ,,Pakane" Referaat Õpilane: Klass: Juhendaja: kus 2012 SISUKORD SISSUJUDATUS............................................................................................4 1. TÕNIS LEHTMETS..................................................................................5 1.1 Elulugu.....................................................................................................5 2. LOOMING.................................................................................................6 3. ,,PAKANE".................................................................................................7 3.1 Lükikokkuvõte..........................................................................................7 4. TEISED TEOSED......................................................................................8 4.1 ...
aastal. Sõnaartikli struktuur Artiklis on esitatud mitme arutelu käigus, mis kestsid ka paralleelselt juba alanud sõnaartiklite kirjutamisega. (lk 433-435) HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL Esimene küsimus selle sõnaraamatu puhul on: kellele see on mõeldud, kes on adressaat? Keeleteadlastel võib sõnaraamatule olla pretensioone, laiatarbesõnaraamatuna aga temast praktilisele inimesele kasu ei ole. sõnaseletused Sõnaraamat tahab täita tänapäevase seletussõnaraamatu ülesandeid. See taotlus on enamasti ülearune ja kahjustab sõnaraamatu tõsiseltvõetavust. Näiteks: hing 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'. Kui minna väheke edasi, siis peaks kirjeldama ka seda, kuidas see õhu tõmbamine ja eemaldamine käib, mängu tuleks diafragma ja tõmbamise-eemaldamise sagedus. See viimane märkus ei olegi
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele. Palju ei puudunud – jõudsin õnneks viimasel minutil eest ära hüpata -, et auto oleks mulle otsa sõitnud. Sulgudega eraldatakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms. JÄRELTÄIENDI JA –LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Omadussõnaline järeltäiend ning järellisand eraldatakse koma(de)ga. Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et… Kas sina, haritud inimene, tead, mis …? Järellisanditeks (või järeltäienditeks) on ka ühendid, mis algavad sõnadega nimelt, näiteks, nagu (=näiteks), s.o, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti jne.
3. Väike õigekeelsus-sõnaraamat (Elamr Muuk 1946). Käepärane õigekeelsus sõnaraamat endiselt puudus ning Muugile tehti ettepanek koostada väike sõnaraamat. Võrreldes Veski akadeemilise sõnaraamatuga, oli see väike ja praktiline, mis sai rahva seas kiiresti populaarseks. See on tähestikulise järjestusega sõnaraamat, märksõnade arv jääb alla 40 000. Erinevalt EÕSist on märgitus mitte hääliku-, vaid silbivälde. Palatalisatsioon on märgitud. Sõnaseletused napisõnalised, eelisatud sünonüümid. Muugi VÕS oli eriti suure levikuga raamat ning seetõttu ka eesti kirjakeele tegelik ühtlustaja. 4. Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1.vihik 1948 ja 2.vihik 1951. Pidi olema veel mahukam kui ÕS, käsikirja koostasid Arnold Kask ja Erich Raiet, viimistles J.V Veski. Töötati välja VÕSi omast veel väiksem muuttüübisõnastik, kuid selle tegemine jäi poolikuks sõna kobrasrott
Mrs. Morse naerab selle peale. Martin üürib endale oma korteri ja ütleb, et hakkab tööd tegema kirjutama. Ei kirjuta nn meistriteoseid, vaid pudi-padi, sest see läheb paremini peale. Kui aega üle jääb, harjutab kätt meistriteosteks. Ruthi meelest see teenitud raha "klouni jootraha". Ruth soovitab talle tööd isa kontoris, usub, et Martinist saaks hea advokaat. 23. Maria Silva majaperenaine. Martinil väike toake. Elab ülimalt säästlikult. Õpib: sõnaseletused ja hääldamisjuhendid peeglil, priimuse kohal. Õppis igal pool. Õppis teistelt autoritelt. Kirjutisi saadetakse endiselt tagasi. 24. Raha otsas, võlad, pantimine, kirjutised saadetakse tagasi, ei ole pere ega armsama toetust, ei ole ühiskonnaga samal lainel = see, mida kirjanik läbi peab elama? Hoiab toidu kõrvalt raha rangelt kokku > Ruthiga ooperis > Ei meeldi ooper. Ei saa Ruthiga läbi, kuid pärast suudlust unustab kõik. 25
veidi kannatust ja jääda igal juhul rahulikuks. Kui abi vajavad, siis kindlasti aidata. 9 KASUTATUD ALLIKAD [http://www.eas.ee/alustav/esimese-kliendi-leidmine/muugiprotsess/] [http://inkubaator.tallinn.ee/5-nouannet-muugiprotsessi-edukaks-juhtimiseks/] [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Lihtsa %20keele%20klienditeenindus%202.pdf] 10 Lisa. Sõnaseletused afaasia - võimetus end sõnades ja kirjas väljendada või kõnest ja kirjast aru saada, kõnehalvatus empaatia - võime mõista teise inimese tundeid ja olukorda konkurent – võistleja, rivaal kurt - kuulmisvõimetu või väga halvasti kuulev inimene
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
võib johtuda kokkuhääldus (lausefoneetiline assimilatsioon), kus järgneva sõna alguskonsonant kandub eelneva sõna lõppu ja tekib kaksikkonsonant, nagu sääntses¦sarvõp¦pään; äräk¦`kaonuæ. · punkt tähistab vajaduse korral pearõhku rõhulise silbi täishääliku järel (para`ai·gu `praegu'). ( ) ümarsulgudes esitatakse: a) sõnad, sõnaosad või üksikhäälikud, mis on plaadilt halvasti kuuldavad; b) sõnavorme selgitavad märkused; c) teksti mõistmiseks vajalikud sõnaseletused (võrdusmärgiga). [ ] nurksulgudes on koostajate poolt lisatud sõnad. 10 6.1. Otepää murdetekst Lugu pärineb Otepää kihelkonnast, Kirikukülast. Selle on rääkinud Elfriide Treial, kes elas aastatel 1912-1992. Ta oli lopsaka keelepruugiga ja sõnaosav jutustaja. Karjapõlv Ommugune ülesstulek no tuu iks (= ikka) `olli küll üits kius ja rit. Aga no kos sa
.................................................................30 2.4.6. Tulemus.....................................................................................................................34 Kokkuvõte.....................................................................................................................................36 Kasutatud materjalid.....................................................................................................................37 Lisa 1 Sõnaseletused.....................................................................................................................38 Lisa 2 Täiendavaid teadmisi.........................................................................................................40 Lisa 3 SLS graafikute näiteid erinevatel treeningutel...................................................................43 Lisa 4 Suusataja jõu treenimise näiteid................................................................................
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
kogu tõe. See noormees kuidas ta nimi ongi? paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele: Kui Ants rääkis isamaa-armastusest ja seda tegi ta väga sagedasti , siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele. Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms: Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. Lisandi kirjavahemärgid. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega: Kas sina, koolis käinud inimene, oskad seda ülesannet lahendada? ERAND! Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma üksnes lisandi ette: Meie, sõprade vahel polnud saladusi. KOMAGA EI ERALDATA Olevas käändes ja kui-lisandit: Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui
) Ainult vaeglause kujul esinevad kiilu eriliigid -- üte ja hüüund. Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadegaeraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta. 2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms 48. Mis liikidesse jagunevad lauselühendid? Lühendi liik Peasõna vorm Näide Aluslühend da-tegevusnimi Vaikida tähendab nõus olla Sihitislühend da-tegevusnimi Jaan kavatses kinno minna vat-vorm Kuulsin õues karjutavat Öeldistäidelühend da-tegevusnimi End teostada on karjääri teha
Vormiliselt ei kujunda ta enam luuletusi, vaid esitab oma assotsiatsioone aforismidena, mida humoristlik-irooniliselt ise nimetab mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
