treening. Kehalise pingutuse ajal väheneb organismi töövõime, mis on tingitud esmajoones organismi energiavarude kahanemisest. Treeningu lõppedes algab taastumine. Taastumine ei toimu tavaliselt mitte ainult endise nivooni, vaid ületab selle. Tänu ületaastumisele on organismi saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse kasvule. Selline suurenenud saavutusvõime ei püsi aga kaua. Kui uut koormust ei järgne, langeb saavutusvõime endisele tasemele. Sellepärast peab treening olema süstemaatiline ja kindla sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi. Seega sõltub treeninguefektiivsus sellest, millisesse taastumisfaasi langeb järgmine koormus. Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt. Sel juhul töövõime ei kasva
3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees
vitamiini C, samuti tsinki, rauda, mangaani ja vaske. Dehüdratatsiooni negatiivset mõju kehalisele töövõimele on võimalik vähendada, kui juua vedelikke enne koormust, koormuse ajal ja selle järel. (portaal K&M Pharma) Dehüdratsioon on tekkinud, kui vedeliku kadu on 2-3% kehamassist. Dehüdratsioon vähendab saavutusvõimet. Piisav vedelikutarbimine enne, koormuse ajal ja pärast koormust on oluline tervise ja optimaalse saavutusvõime seisukohalt. Joomise eesmärk on dehüdratsiooni vältimine või vähendamine. Vedelikku ei tohiks juua rohkem kui higiga eritatakse. Treeningu järgselt on soovitatav tarbida umbes 450-675 ml vedelikku iga treeningul kaotatud 0,5 kilogrammi kohta. (portaal Treeningplaan. Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 8 2. Süsivesikud 2.1 Süsivesikute tähtsus organismis
· Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · Hüpokineesia on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. tsivilisatsioonihaigusi · Hüpokineesia peamised põhjused: - suur osa inimesi elab linnades (urbaniseerumine)
Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks.
· Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. Tsivilisatsioonihaigusi · Peamised põhjused: - suur osa inimesi elab linnades (urbaniseerumine) - materiaalsed
magavad ööpäeva jooksul just nimelt mitmeid kordi, kuid nende uinakud on lühikesed. Võib-olla sobiks ka meile olla pigem polüfaasiline magaja, kuid meie päevaplaan ja elutempo lihtsalt ei võimalda seda, ning seetõttu oleme sunnitud olema teistmoodi kohanenud? Olla polüfaasiline magaja oleks utoopia, kuid lühike keskpäevane uinak on kergesti teostatav ja positiivsete järelmõjude tõttu võiks seda ka harrastada. Uinakust saadav kasu: o Pärast lühikest uinakut paraneb meie saavutusvõime ja erksus. Väheneb eksimuste ja õnnetuste esinemine. o Päevast lühikest uinakut soovitatakse narkolepsiat põdevatele inimestele. o Lühike uinak aitab meil päeva jooksul lõdvestada ja annab meile uut energiat. Uinakute negatiivne külg: o Uinakud võivad segada meie ööpäeva rütme. Meil võib olla raske öösel korralikult magada. o Kohe pärast uinakust ärkamist oleme uimased ja halvasti kontsentreerunud. (http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
kasutada üheseid tooteid ning vältida teiste ainetega kombineeritud variante 5 2. VÕISTLUSPÄEV Võistluspäeval tuleks pöörata tavalisest suuremat tähelepanu toidule mida tarbitakse. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust ei too kasu, kuna tühjenevad süsivesikute varud, mille tõttu kaob energia ning halveneb saavutusvõime. Seega enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu, kuid hoiduda rasva- ja valgurikkast toidust, kuna nende omastamine organismi poolt toimub aeglaselt. Samuti on see energiat kulutav. Toitumisspetsialistid soovitavad umbes kolm tundi enne võistlust süüa. Samas on kõik sportlased erinevad, seega peaks iga sportlane ise jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda. Kuna spordijoogid imenduvad kiiremini kui paljas vesi, siis soovitatakse neid tarbida võistluspäeval
võitlushimu tagajärjeks toitumishäired. Kuigi teada on ka mõningaid juhtumeid, kus mõni meessportlane on hakanud end näljutama, on seesugune käitumine pigem siiski omane õrnema soo esindajatele. Enese näljutamine või toidu välja oksendamine toovad paraku endaga kaasa rohkem halba kui head. Kõige mustema stsenaariumi korral võib see lõppeda surmaga. Anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa) on toitumishäired, mis viivad sportlase täielikku kaosesse: saavutusvõime langeb, kaob tahtejõud. Anoreksiaga kaasnevad nähud: · Hüpotermia · Võib esineda mitraalklapi prolaps · Õhukesed juuksed · Kuiv, kollakas nahk · Atroofilised rinnad · Atroofiline vaginiit · Külmatunne, aktrotsüanoos Buliimiaga kaasnevad nähud: · Südame rütmihäired · Hüpotermia · Mitraalklapi prolaps · Juuksed on läiketa · Nahk on kuiv · Parotiit
Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid, mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist. 3 1. Toitumine ja sport Teadmine, et sportlik saavutusvõime sõltub olulisel määral toidust ja toitumisest on ilmselt sama vana kui sport ise. Teadmine põhiliste toiduainete koostisest ja oskus neid vastavalt organismi vajadustele oma menüüsse valida nii tipp-, harrastus- kui tervisesportlastele märksa olulisemad ja elulisemad kui usk kõikvõimalikke toidulisandite ja imediteetide maagilisse jõusse (1, lk 5). Mitmekesine toit on organismi vajatustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 37. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel. Milline on organismi vastus neile muutustele. Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja
haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis. Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga. Regulaarne liialt tugev treeningkoormus võib viia ületreeningu tekkele. Sageli lisanduvad pidev stress, pingeline töö, isiklikud probleemid, vale toitumine. Ületreeningu mõiste. Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tunnused (sisemine rahutus, kerge ärrituvus ja väsimus, unetus, isutus, südame, hingamise, mao häired)Superkompensatsioon. Tekib siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane. Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused
et lihasjõud ei ole treenitav kuni testosterooni taseme tõusuni, mis vastab kesk- ja hilispuberteedi tasemele. Samas aga on paljud uuringud, kus jälgiti ühtaegu kasvu, motoorsete oskuste omandamist ja mõõdukate ning kõrgete jõukoormuste mõju, tõestanud lihasjõu olulist ja usutavat suurenemist puberteedieelsel perioodil nii poistel kui tüdrukutel. Jõutreeningu peamisteks positiivseteks tulemusteks on: lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine, sportliku saavutusvõime paranemine, eluks vajalike oskuste arendamine (Loko: 70) Paljud inimesed arvavad, et jõusaal on ohtlikum kui teised spordialad, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Jõutreening tehniliselt, korrektselt teostatuna on ohutum ja riskivabam kui paljud teised populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta.
37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 38. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel. Milline on organismi vastus neile muutustele. Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.
Kannatuse ja naudingu astmed on eri inimestel küllaltki erisugused. Selles avaldavad oma toimet nii sünnipärased erinevused kui ka elu käigus omandatud kogemused ja harjumused. Inimeste emotsioonidel nagu aistingutelgi on alumine ja ülemine lävi. Need läved sõltuvad inimese individuaalsetest iseärasustest. Ühed inimesedon vähem, teised rohkem tundlikud nälja, janu, 3 materiaalsete puuduste , teiste inimeste hinnangute, iseenda saavutusvõime jpm suhtes. Erinev on ka see kannatuste aste, kus eri inimesed käed rüppe lasevad ja võitlusest loobuvad. (Bachmann ja Maruste, 2003: 216) Iseloomulik on, et inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Samamoodi kipub vajaduse tulevase rahuldamise ootus mõjustama tegevust rohkem kui selle vajaduse rahuldamine käesoleval hetkel. Olmselt just sellepärast on inimestele iseloomulikud teod tuleviku nimel, elamine tulevikus.
valmistamismetoodikast (rasvarikas on õlis tehtud popcorn). Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Võistluspäeval tuleks tähelepanelikult jälgida oma menüüd. Eriti kui võistlus toimub hommikul, kuna öö jooksul vähenevad süsivesikute varud. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust või treeningut ei too mingit kasu, kuna tühjenevad organismi süsivesikute varud kaob energia ning seeläbi halveneb sportlik saavutusvõime. Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva- ja valgurikastest toiduainetest, kuna nende seedimine ja omastamine organismi poolt toimub aeglaselt ja on energiat kulutav ning selline toit jääb seedetrakti pikemaks ajaks. Viimase võistluseelse söögikorra aega planeerides tuleb arvestada, et võistlusega kaasnev pinge ja erutus vähendab märgatavalt verevoolu seedetraktis langetades seeläbi toidu omastamise kiirust. Üldiselt peaks
Suure dehüdratatsiooni mõju · Kestval ja koormusel ja eriti kuumas Südame löögisagedus tõuseb oluliselt Kehatemperatuur läheneb kriitilise piirini · +41 kraadi · Mõlemat aitab ennetada õigeaegne ja küllaldane vedeliku tarbimine · Vaid tasakaalustatud vedeliku ja mineraalainete manustamine hoiab ära ülekuumenemise ehk hüpertermia Vedelikukaotus pärsib töövõimet · Suur vedelikukaotus viib olulise saavutusvõime languseni · Oht on suurem kuumas kliimas ja kestval koormusel · Jook peab sisaldama süsivesikuid ja elektrolüüte Vedelikukaotus 1 4% kehakaalust · 1% Janu ja termoregulatsiooni häired kutsuvad esile töövõime languse · 2% Janu suureneb, düskomfort, rõhutustunne, isukaotus · 3% Suus kuivus, verekontsentratsiooni tõus, uriinipeetus · 4% Kehalise töövõime langus kuni 20 30% Vedelikukaotus 5 7% kehakaalust
Tuntud Saksa kergejõustiku treener R.Hoke kirjutab, et kasvueas noortele ei ole võistluspärane keskmaajooks kasulik. Otstarbekohaselt doseeritud pikad metsajooksud on väga soovitavad. Nende pikkus ja tempo peavad vastama noorte võimetele. Saksa noortetreener F.Friedric leidis, et noor ei kaota midagi, kui ta alustab süstemaatilise keskmaajooksu treeninguga alles 17-18 aastaselt(Karikosk 1976: 469). Suursaavutusteks treenimine enne 18-ndat eluaastat on enneaegne ja võib toimuda hilisema saavutusvõime arvel. Ta leiab, et noorte harmooniline seisund on erinev ja sellepärast ei talu väliselt sarnased noored võrdset koormust, ka T.Nett pooldab aeglast jooksutempot, jooksude väikest arvu ja pikki intervalle(Karikosk 1970: 244). 7 KESKMAAJOOKSU TREENINGUMEETODITE ALUSED 1. Kestvusjooksu ja käigu meetod. 2. Kestvusjooksu, käigu ja kordusjooksude meetod.
käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Enesetõhusus on Kanada psühholoogi Albert Bandura sotsiaal-kognitiivse teooria võtmemõiste (Bandura, 1986). Albert Bandura pakkus enesetõhususe kontseptsiooni Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja motoorsete soorituste uurimisele. inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused) ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust. In saavutusvõime= käitumine + isiklikud omadused+keskkonna tegurid Definitsioon. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele organiseerida või sooritada teatud tegevusi mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas
maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jne (Nurmekivi 2006). Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad faasid: suuremahuline treening ja intensiivne treening, taastav treening ning arendav treening (Jürimäe, Mäestu 2011).
oma stiilide rohkusega. Seega on aeroobikatreeningu ülesandeks pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalist tegevust, mis arendaks töövõimet ja kindlustaks organismi harmoonilise arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal;
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt. Jõuharjutustega kaasnevad positiivsed mõjud organismis: · lihasjõu suurenemine · sportliku saavutusvõime paranemine · vigastuste riski vähendamine · paraneb vererõhu stabiilsus pingutuse puhul · paraneb luude tihedus (mineraalisisaldus) · suureneb lihaste ja luude mass · väheneb keha rasva hulk · suurendades liigeste stabiilsust 1) Isomeetriline (staatiline). Selle reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Suured staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja kutsuvad
vastupidavusalade tippsportlaste (näiteks jalgratturite) veevajadus väga suurte treeningukoormuste puhul või võistlustingimustes? Kuumas kliimas treenimise ja võistlemise korral võib tippsportlase organismi ööpäevane veekäive moodustada 30–40% vee üldhulgast kehas. -> Tippjalgratturitel võib võistlustingimustes vajadus juua 12– 13 liitrit päevas. Teiste alade tippsportlaste veevajadus niisuguse määrani enamasti ei küündi, kuid veedefitsiidi vältimine on saavutusvõime optimeerimise seisukohast üks esmatähtsaid ülesandeid praktiliselt kõigi jaoks. (lk 165 -195 )TREENING JA ORGANISMI KAITSESÜSTEEMID Kordamisküsimused 1. Selgitage lühidalt mõistete „antigeen” ja „antikeha” sisulist tähendust. Antigeeni nimetakse võõra geneetilise informatsiooni kandjaks. Võõraineteks võivad olla näiteks valgud ja/või lipopolüsahhariidid, mida leidub mikroorganismide ja viiruste pinnal, aga ka teistelt organismidelt pärinevad rakud,
- Noorte treeningus kasutada 50-70% klassikalist ja 30-50% uisutehnikat. Võistlustel olgu vahekord 50:50% või mõningatel seisukohtadel kuni 70:30%. Põhjuseks peetakse, et mahukas uisutreening võib soodustada selgroo- ja vaagnapiirkonna tervisekahjustuste teket. - Ühekülgse treeningmetoodika korral arendab uisutehnika siseorganeid vähem kui klassikaline tehnika, mille tagajärjel võib pidurduda sportlase saavutusvõime areng. - Vanematel inimestel (üle 50 a.) soodustab suuremahuline uisutehnika treenimine krooniliste käe- ja jalavalude teket, sest liigesed on suuremateks pingeteks ja diagonaalsuunalisteks liigutusteks ette valmistamata. Uisutehnika vajab ka mõningast teisesuunalist treeningmetoodikat ja spetsiaalvarustust (nt. kõrged saapad). 6.4. Suuskade määrimine. Klassikalise tehnika ja tõusuviiside õpetamiseks peavad suusad
paralleelselt industrialiseerumisega ning sellega kaasnevate urbaniseerumisega, klassibarjääride tekkimisega ja eriti tulemuslikkuse ja konkurentsi röhutamisega. Seega toimus spordi arenemine peaaegu paralleelselt ühiskonna üleminekuga feodaalsüsteemilt kapitalismile. See ei ole juhuslik, et spordile on iseloomulikud 11 kolm printsiipi: võrdsus, saavutusvõime ja reeglid. Neid omadusi saab paremini rakendada just spordis kui kuskil teises eluvaldkonnas. Sport ei ole ainult nähtus, mis areneb paralleelselt ühiskonnaga vaid on ideaalne mudel saavutuslikkusele suunatud ühiskonnas. Ühiskonna seisukohalt vaadatuna oleks vajalik tutvustada lapsi ja noorukeid selle mudeliga kooli kehalise kasvatuse seisukohast vaadatuna. Saavutusvôime motivatsioon, aus vôistlus ja
Mis on jälgitav ka tulevikus • Enesekindlus • Iseseisvus ja autonoomia • Paendlikkus ebaõnnega toime tulekul • Impulsside ja tunnete reguleerimise oskus • Pika-ajalised sõprussuhted • Head suhted vanemate, hoolekandjate ja teiste autoriteetsete figuuridega • Pro-sotsiaalsed toimetulekuoskused • Usaldus, intiimsus ja kiindumus • Positiivne ja lootusrikas uskumuste süsteem enda, perekonna ja kogu ühiskonna kohta • Empaatia, kaastunne ja südametunnistus • Parem saavutusvõime ja akadeemiline edu koolis • Loovad hiljem oma lastega turvalise seotuse Võõra situatsiooni test 1. Ema + laps + uurija, 2. Ema + laps, 3. Võõras + ema + laps, 4. Võõras + laps, 5. Ema + laps, 6. Laps, 7. Võõras + laps 8. Ema + laps Jälgitakse: • Lapse reaktsioon võõrale • Reaktsioon emast lahutamisele • Reaktsioon emaga taas kokku saamisele Seotuse stiilid • Turvaline seotus – laps kogeb ema lahkumisel stressi. Kui ema tagasi tuleb, tunneb laps rahulolu. 70%
Me teame üsna palju sellest, mida & kuidas süüa, et vältida südamehaigusi & vähendada vähiriski · Taime- & putukamürkidega töödeldud taimede söömise vastu ei kaitse meid miski peale teadmise, et see toob endaga kaasa ohte · Nn rämpstoidu probleem põhineb puhtalt tunnetusel - oleme saanud teadlikuks, et meile pakutakse küll maitsvat, ent ebatervislikku toitu · Kõikvõimalikud teaduslikud dieedid sportliku saavutusvõime tagamiseks põhinevad näiteks tunnetusel. Kokkuvõtlikult on tunnetusest saanud võimas toitumiseelistuste kujundaja, mis võib anda nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi Nälja & söömise eristamine · Lisaks eeltoodutele on söömiseks mitmeid psühholoogilisi põhjusi sööme harjumusest, sest leiame, et lõunaaeg on käes sööme selleks, et kogeda toidu meeldivat lõhna & maitset · Soovitatakse eristada nälga & söömist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
