Aeroobne ja anaeroobne lihastöö (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas ära tunda?
Millest see erinevus?

Lõik failist

TALLINNA ÜLIKOOL
Eesti keele ja kultuuri instituut
Eesti filoloogia eriala
Getter Must
AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Treeningu põhialused 4
1.1Energia tootmine ja vastupidavus 5
2Aeroobne lihastöö 6
2.1Aeroobne treening 6
2.2Aeroobne energiatootmine 6
2.3Aeroobse treeningu eelised 6
3Anaeroobne lihastöö 8
3.1Anaeroobne treening 8
3.2Anaeroobne energiatootmine 8
3.3Anaeroobne lävi 9
4Aeroobse töövõime arendamine 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus

Sõltuvalt tööintensiivsusest ja kestusest kasutatakse kehalise tegevuse energeetiliseks kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see aeroobsel ja anaeroobsel viisil.
Aeroobselt treenimine tähendab seda, kui inimene kasutab harjutuste tegemisel hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks.

Treeningu põhialused

Treeningu põhialuseks on harjutamise ja puhkuse õige vahekord . Treening peab olema süstemaatiline, küllaldase mahu ning intensiivsusega. Samas on puhkus sama oluline kui treening.
Kehalise pingutuse ajal väheneb organismi töövõime, mis on tingitud esmajoones organismi energiavarude kahanemisest. Treeningu lõppedes algab taastumine . Taastumine ei toimu tavaliselt mitte ainult endise nivooni, vaid ületab selle. Tänu ületaastumisele on organismi saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gmust Õppematerjali autor

aeroobne treening töövõime lihastöö energiatootmine ainevahetus hingeldamine lihastööd jooksutreening

Kasutatud allikad

https://tuulttiibadesse.wordpress.com/2012/01/19/lihastegevuse-energeetika-aeroobne-ja-anaeroobne-toovoime/

Sarnased õppematerjalid

doc

Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus

Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3

Kehaline kasvatus

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

............................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1

Suusatamine

docx

Treeningõpetuse alused

 lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:  On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel.

Sise- ja närvihaigused

ppt

Spordifüsioloogia

Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist

Sport/kehaline kasvatus

docx

Spordifüsioloogia konspekt

tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit  Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min  Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis  Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni  Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.)  Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid:  organismi aeroobne töövõime  organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega  Kestus üle 30 - 50 min.  Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal  Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks

Sport

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

*Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel,

Sport/kehaline kasvatus

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6

Sport

docx

Nimetu

Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?

Kohtupsühholoogia

Rohkem sarnaseid