Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aeroobne ja anaeroobne lihastöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ära tunda?
  • Millest see erinevus?
TALLINNA ÜLIKOOL
Eesti keele ja kultuuri instituut
Eesti filoloogia eriala
Getter Must
AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord



Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Treeningu põhialused 4
1.1Energia tootmine ja vastupidavus 5
2Aeroobne lihastöö 6
2.1Aeroobne treening 6
2.2Aeroobne energiatootmine 6
2.3Aeroobse treeningu eelised 6
3Anaeroobne lihastöö 8
3.1Anaeroobne treening 8
3.2Anaeroobne energiatootmine 8
3.3Anaeroobne lävi 9
4Aeroobse töövõime arendamine 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus


Sõltuvalt tööintensiivsusest ja kestusest kasutatakse kehalise tegevuse energeetiliseks kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see aeroobsel ja anaeroobsel viisil.
Aeroobselt treenimine tähendab seda, kui inimene kasutab harjutuste tegemisel hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks.
  • Treeningu põhialused


    Treeningu põhialuseks on harjutamise ja puhkuse õige vahekord . Treening peab olema süstemaatiline, küllaldase mahu ning intensiivsusega. Samas on puhkus sama oluline kui treening.
    Kehalise pingutuse ajal väheneb organismi töövõime, mis on tingitud esmajoones organismi energiavarude kahanemisest. Treeningu lõppedes algab taastumine . Taastumine ei toimu tavaliselt mitte ainult endise nivooni, vaid ületab selle. Tänu ületaastumisele on organismi saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse kasvule. Selline suurenenud saavutusvõime ei püsi aga kaua. Kui uut koormust ei järgne, langeb saavutusvõime endisele tasemele . Sellepärast peab treening olema süstemaatiline ja kindla sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi.
    Seega sõltub treeninguefektiivsus sellest, millisesse taastumisfaasi langeb järgmine koormus. Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt.
    Sel juhul töövõime ei kasva. Kui aga treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda , võib võimete paranemise asemel välja kujuneda krooniline kurnatusseisund. Organismi saavutusvõime kasvab vaid juhul, kui järgmine koormus langeb ületaastumisfaasi.
    Vastupidavustreeningute puhul on otstarbekas lähtuda vastavalt vanusele kindlatest südame löögisageduse väärtustest.
    Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile:
  • taastusraviks
  • harrastusportlastele
  • tippsportlastetreeninguks
  • Energia tootmine ja vastupidavus


    Sõltuvalt tööintensiivsusest ja kestusest kasutatakse kehalise tegevuse energeetiliseks kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see kahel viisil:
  • AEROOBSELT
  • ANAEROOBSELT
    Vastupidavuse ja tervise seisukohalt etendavad peamist osa aeroobsed energiatootmisallikad. Maksimaalsel pingutusel (kestus üle 10 minuti) saadakse 80% ja rohkem energiat aeroobsete mehhanismide arvelt.
    See on energeetikas domineeriv mehhanism . Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui nn avariivõimalust.
    Treener Artur Lydiard on väitnud, et sooritustaseme määrab vastupidavusaladel aeroobne, mitte aga anaeroobne töövõime.
  • Aeroobne lihastöö

  • Aeroobne treening


    Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb , tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks.  Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete " põlemisest " lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnest minutist mitme tunnini.
  • Aeroobne energiatootmine


    Kui annad kehale mõõduka koormuse, siis saab keha toota energiat aeroobselt - ehk energiat sisaldavate ühikute lõhustamine (peamiselt süsivesikud ja rasvad ) toimub hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda rohkem energiat, samas aga ei suuda keha rasva molekuli lõhustada, kui tal pole selleks piisavalt hapnikku.
    Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda? Anaeroobne annab endast märku just hapniku võla näol - hingeldamine on keha normaalne tegevus koormuse kasvades, et tõsta hapniku hulka kehas - kuna selle nõudlus on koormuse kasvades tõusnud. Hingeldamine aga annab ka märku, et tegu on juba hapnikuvõlaga ehk senine hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku.
  • Aeroobse treeningu eelised


  • Suurenenud hapnikutarbivus
  • Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis )
  • Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine
  • Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd)
  • Jääkainete (piimhappe) kiirem lagundamine
  • Keha rasvaprotsendi vähenemine
  • Süsivesikute varude suurenemine
  • Taastumise kiirenemine
    Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritaud aeroobselt, st. hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest (orgaaniliste ainete “põlemisest” lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnedest minutitest mitme tunnini.
    Jooksutempo edasine suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt  lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste paikse väsimuse, võtab ära võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget tempot.
    Tervise tugevdamise ja säilitamise kohapealt anaeroobseid harjutusi ei soovitata .
    Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi kohapealt on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega.
    Mida hiljem (suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on sportlase aeroobne töövõime.
  • Anaeroobne lihastöö

  • Anaeroobne treening


    Jooksutempo suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiirem võimalus tagada lihastele energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagundatavad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära ja koos sellega tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel jääkprodukt laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimust. Sel põhjusel ei ole võimalik sooritada lihastegevust kestvalt kõrge tempoga.
    Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne, kiire tempo ning tugeva pingutusega jooks anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi.
  • Anaeroobne energiatootmine


    Juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases ( piimhape ), mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema.
    Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures.
    Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada.
  • Anaeroobne lävi


    Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi seisukohast on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega.
    Mida hiljem (suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on aeroobne töövõime.
  • Aeroobse töövõime arendamine


    Aeroobne töövõime peegeldab nii organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise süsteemivõimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimine (MHT) on suurim hapniku hulk, mida organism suudab pingelise lihastöö ajal kasutada. Seda näitajat oleks vajalik igal jooksusõbral enda kohta teada. Selle põhjal on võimalik välja töötada teile sobiv treeninguprogramm.
    Aeroobne töövõime on otseselt seotud tervisega ­ mida väiksem on aeroobne töövõime, seda vähem suudate teha nii füüsilist kui ka vaimset tööd. Seetõttu pöörduge enne jooksutreeninguga alustamist perearsti poole, kes vaatab üle teie tervisliku seisundi ja laseb määrata maksimaalse hapniku tarbimise.
    Aeroobse töövõime arendamise juhis
    Töövõime tase (ml/kg/min)
    Treeningu intensiivsus (% maks. SLS-ist)
    Treeningu kestus (min)
    Treeningu sagedus (korda nädalas)
    Madal (alla 35)
    60 - 75
    20 - 40
    3 - 4
    Keskmine (35-45)
    70 - 85
    20 - 40
    5 - 6
    Kõrge (üle 45)
    75 - 90
    40+
    6+

    Kokkuvõte


    Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks , tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi.
    Aeroobne töövõime on otseselt seotud tervisega ­ mida väiksem on aeroobne töövõime, seda vähem suudate teha nii füüsilist kui ka vaimset tööd. Mida suurem on inimese aeroobne töövõime, seda hiljem lülituvad sisse inimene anaeroobse töö protsessid ning seda parem on ka inimese anaeroobne töövõime.

    Kasutatud allikad


  • http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27
  • treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=303& SESS
  • http://tuulttiibadesse.wordpress.com/2012/01/19/lihastegevuse-energeetika-aeroobne-ja-anaeroobne-toovoime/
  • Vasakule Paremale
    Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #1 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #2 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #3 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #4 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #5 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #6 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #7 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #8 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #9 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #10 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #11 Aeroobne ja anaeroobne lihastöö #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gmust Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus
    2
    doc

    Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus

    Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3

    Kehaline kasvatus
    Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
    106
    pdf

    Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

    ............................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1

    Suusatamine
    Treeningõpetuse alused
    34
    docx

    Treeningõpetuse alused

     lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:  On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel.

    Sise- ja närvihaigused
    Spordifüsioloogia
    23
    ppt

    Spordifüsioloogia

    Viga laktaadi mõõtmisel on 5 ­15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist

    Sport/kehaline kasvatus
    Spordifüsioloogia konspekt
    40
    docx

    Spordifüsioloogia konspekt

    tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit  Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min  Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis  Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni  Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.)  Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid:  organismi aeroobne töövõime  organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega  Kestus üle 30 - 50 min.  Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal  Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks

    Sport
    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
    14
    doc

    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

    *Ergomeetrilised koormustestid ­ limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid ­ spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel,

    Sport/kehaline kasvatus
    Akadeemilise sõudmise üldised alused
    248
    pdf

    Akadeemilise sõudmise üldised alused

    3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6

    Sport
    Nimetu
    11
    docx

    Nimetu

    Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?

    Kohtupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun