harjutuste kordamisel. Harjutuste maht saab olla suhteliselt väike, kuid treeninguid võib olla sagedamini. Harjutused: Dünaamilise tasakaalu test: põrandale joonistatakse 15 meetri pikkune joon, mida mööda tuleb käia suletud silmadega. ,,Flamingo" test - tuleb seista flamingo asendis (seista ühel jalal, hoides ühte kõverdatud jalga käega kinni ja teine käsi on ees üleval) teatud arv kordi kestvusega kuni 1 minut. Kokkuvõte Võrdselt olulised on pikamaajooksja treeningplaanis erinevate lihasrühmade regulaarne jõutreening, koordinatsiooni arendamine, painduvuse ning tasakaalu arendamine kui iga treeningu eelsed soojendusharjutused ja taastavad harjutused treeningujärgselt. Venitusharjutused on olulised taastumisel, aidates vähendada lihasväsimust. Venitusharjutused parandavad ka liigeste liikuvust, mis omakorda on oluline nii sportliku saavutusvõime kui tervise aspektist. Kasutatud kirjandus Võimlemisharjutuste stenografeerimine E. Isop
Enesekontroll ja selle tulemusena saadud tulemused on äärmiselt olulised, kuna need andmed aitavad tuua treeningkoormuste reguleerimisse korrektuure, täpsustada treeningute sisu ja metoodikat, aegsasti avastada ületreeningu tunnuseid või liigväsimust. (Rubtšova, Kubõtzkina, Lukzina 2011: 5) Tehnikaalne ettevalmistus Tehnikaalset ettevalmistust planeeritakse samuti nagu funktsionaalset, kus aastaringses treeningplaanis on iga kuu, nädala ja päeva jaoks ette nähtud oma harjutused ning erinevate treeningmeetodite kasutamine. Nii planeeritakse teoreetiliste teadmiste omandamise ja kontrollimise tunde ehk tunde praktiliste oskuste õpetamiseks kuival ja vees ning vilumuste teadlikuks kujundamiseks treeningul. Tehnikaharjutusi tuleb planeerida loogilises seoses funktsionaalse treeningu harjutustega. Ettevalmistaval perioodil, mil lahendatakse põhiliselt
maksimaalse lihaskontraktsiooni jooksul. • Jõuvastupidavus: jõud, mida lihased suudavad hoida pikemat aega. • Võimsus: jõu ja kiiruse tulemus, välise vastupanu ületamine maksimaalse kiirusega. (Jürimäe, Mäestu 2011) Lisaks eristatakse jõuvõimeid ja treeningutel sooritatavaid jõuharjutusi veel paljude erinevate täpsemalt iseloomustavate parameetrite järgi (näiteid vt lisa 4). Erinevaid jõuvõimeid arendavad harjutused jagatakse sportlase treeningplaanis vastavalt eesmärgile üld- ja spetsiaal- ettevalmistavateks ning võistlusharjutuste treeninguvormiks (Ibid). Eristatakse absoluutset jõudu ja suhtelist jõudu ehk jõudu kehakaalu ühiku kohta (Ibid). Murdmaasuusatamises on viimane olulisem, eriti pikemal distantsil. Eristatakse ületavat ehk kontsentrilist tööd, mille käigus lihased lühenevad ning järeleandvat ehk ekstsentrilist tööd, mille käigus lihased pikenevad. (Ibid)
annaabi.ee 
