Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on vastupidavus?
  • Milline peaks välja nägema vastupidavus treening?

Lõik failist

Tallinna Arte Gümnaasium
Vastupidavustreening
Uurimistöö
Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon
Juhendaja : Kristo Sepp
Tallinn
2013
Sisukord:
1) Tiitelleht. Lk 1
             
2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3
3) Sisukord
           
  4) Sissejuhatus.
           
  5) Mis on vastupidavus?
          
   6) vastupidavuse metoodika.
          
   7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja
spetsiifika.
           
  8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule.
           
  9) vastupidavus skeemid .
          
   10) vastupidavus testimine.
2
Resümee
Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut
järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on
vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on
vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia.
Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on
väga head ning mida on võimalik oma treeningutel rakendada. Lisaks
saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida
ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist
ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia
väljaandeid.
Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus
ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning
milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas
tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud.
Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi
mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased .
3
Summary
In our research program , we are investigating endurance training. We
examined how endurance training takes place and how it’s carried
out. We chose this topic because we participate in sporting activities ourselves and this new knowledge can contribute to our development in our own personal lives, as well as it helps and

Vasakule Paremale
Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #1 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #2 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #3 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #4 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #5 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #6 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #7 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #8 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #9 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #10 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #11 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #12 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #13 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #14 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #15 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #16 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #17 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #18 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #19 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #20 Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vitupea Õppematerjali autor
Minu uurimistöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.

Sise- ja närvihaigused
thumbnail
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess................................................................................

Suusatamine
thumbnail
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
thumbnail
24
docx

Aeroobne ja anaeroobne lihastöö

.................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................................................................. 6 2.3Aeroobse treeningu eelised............................................................................ 6 3Anaeroobne lihastöö............................................................................................. 8 3.1Anaeroobne treening............................................

Sport
thumbnail
8
docx

Vastupidavus spordis

Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd. Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada

Kehaline kasvatus
thumbnail
26
docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

südame löögisagedust puhkeseisundis ja submaksimaalse intensiivsusega kehalisel tööl - Südamelihas hüpertrofeerub, südame mass ja mõõtmed suurenevad. Südame löögimaht suureneb nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele. 3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
thumbnail
23
ppt

Spordifüsioloogia

Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapniku ning seetõttu arendab selline treening hästi südant, hingamist ja vereringet. Suureneb väikeste veresoonte võrgustik lihastes ja lihaste võime muundada toitaineid hapniku abil energiaks Positiivne mõju südamele tekkib sellest, et südamelöögisagedus sellel koormusel võimaldab

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel: · Muutused ­ hingamissüsteemis, südame ja vereringesüsteemi lihases · Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases · Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases Muutused lihases. · Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine

Sport/kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (1)

Suteluu profiilipilt
Suteluu: mingi ajupiider oled ve? Õpi kirjutama!
20:04 05-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun