Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
Imavere piimandusmuuseum Ajalugu XIX sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Tänaseks on piimatootmine kujunenud üheks olulisemaks tootmisharuks põllumajanduses. Piima töötlemine sai alguse taludes, kus töövahendina kasutati omatehtud puitesemeid, tänapäeval on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele.
dokument, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna tasakaalustatud arengu. Pärnu on minu kodulinn ja muutused mõjutavad ka mind. Olen antud dokumenti sirvinud ja natuke internetis lugenud. Dokument on leitav Pärnu linna kodulehelt: http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/P2rnu_linna_arengukava_2025_muu detud_18.09.14.pdf Strateegilised dokumendid, millest olen kuulnud või leidnud internetist: 1) Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 Antud dokument on tähtis, sest Eestile on piimandus oluline. Iga kolmas euro põllumajanduses tuleb piimast. Piimatootmine võimaldab säilitada asustust suurel osal Eesti territooriumist. Olen ka ise suur piimatoodete tarbija. Antud dokument on leitav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt: http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrateegi a-2012-2020.pdf 2) Riigi eelarvestrateegia 2015-2018
· Sümptomid--millised on iseloomulikud kaasnevad haigusnähud? · Allikad--kust pärineb? Toiduained? Keskkond? Inimene ise? · Vektorid--kuidas kandub edasi allikalt inimesele? · Ennetamine--mida teha haigestumiste ärahoidmiseks? · Muu oluline info--huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid? Kirjandus: /1/ Roasto, Tamme, Juhkam Toiduhügieen ja ohutus, Tartu 2004, lk 49-96 /2/ Pärn. Piima ja piimatoodete ohutus.- Piimanduse käsiraamat, Tartu 2001, lk 605-609 Internetis lisaks BBB-le hulgaliselt allikaid, vastavalt teie huvile ja keeleoskusele Toiduga seonduvad patogeenid Listeria monocytogenes Escherichia coli, EHEC Salmonella Campylobacter jejuni näitel Optimaalsed Temp. 1-45oC Temp. 3-46oC Temp. 5-47oC Temp37-42 oC
Tartus tegutsesid aastail 1859-1892 Marie Muyscheli I järgu tütarlastekool Põllumajandus-ja kodumajanduskoolid 1870.aastate algul üritasid Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts ning Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet asutada nn piimatalituskooli 1870.aastate II poolel kavatses C.R.Jakobson Soome eeskujul ja Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi heakskiitmisel asutada oma piimamajandusele orienteeritud Kurgja talus piimanduse näidiskooli 1873.aastal muudeti Tartu Veterinaariakool veterinaariainstituudiks Alghariduskoolid aastail 1905-1917 Kõige suuremasse alghariduskoolide rühma kuulusid luteri usu valla-, mõisa-, kihelkonna- ja kirikukoolid( 65,5% alhariduskoolidest ja 51,9% algkooliõpilaste koguarvust) Teiseks suuremaks alghariduskoolide rühmaks olid õigeusu koolid, mis moodustasid 19,5% alghariduskoolide üldarvust ja milles õppis 14,5% algkooliõpilastest
Siit võib järeldada, et kõige rohkem on piim au sees just Euroopas. Vahemereäärsetes maades on tänapäeval rohkem levinud kõrgpastöriseeritud piim, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high temperature) ja seda just sealse kliima pärast, kus on värsket piima kulukas säilitada. UHT piima on termilise töötlemise käigus kuumutatud 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC ning säärast piima võib säilitada toatemperatuuril. Eestis hakati suurt rõhku panema piimanduse arengule XIX sajandi teisel poolel. Tänaseks on piimatootmine kujunenud üheks olulisemaks tootmisharuks põllumajanduses. Piima töötlemine sai alguse taludes, kus töövahendina kasutati omatehtud puitesemeid, tänapäeval on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele (Ibid).
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Lüpsmine. Masinlüpsile esitatavad nõuded Referaat õppeaines: "Veisekasvatus" LPT bakalaureuseõppe 2. õ.a. üliõpilane: " 14 " aprill 2008. a .........................Enika Hommuk Juhendaja: "....." .............. 2008. a ..................... Heli Kiiman Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................lk 3 1. Lüpsmine ..............................................................................................................lk 4 1. 1. Ettevalmistused lüpsiks..............................................................................................lk 4 1. 2. Eellüps..............................
piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldasin ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustasin, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. 19 Kasutatud kirjandus 1. Kukk, M., 2000. Piimanduse areng Eestis XIX-XX sajandil.Imavere: Eesti Piimandusmuuseum, 59 lk. 2. Laht, T., 2001. Piim- ja piimatooted toiduna. - Piimanduse käsiraamat. Tartu: EPMÜ Loomakasvatusinstituut, lk 75-101. 3. Poikalainen, V., 2007. Pilguheit juustumaailma. Tartu, lk 9-27. 4. Poikalainen, V., 2004. Juustutehnoloogia. Tartu, 332 5. Poikalainen, V., 2006. Piima tootmine. Tartu, 448 lk. 6. Robinson, R.K., 2005. Modern dairy technology. Volume 2. Advances in Milk Products. Second Edition
piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene erapiimatööstus Paides. Järgnevatel aastatel toimusid suured arengud kvaliteedis ja sortimendis. Põllumehed leidsid viise kuidas ühineda erinevatesse organisatsioonidesse, mis aitasid veelgi Eesti piimatööstuse arengule kaasa. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liiduga liitus avaned uus suur siseturg piiranguteta kohe ka piimatööstusele, kuna kõik Eesti piimatööstuse ettevõtted vastasid Euroopa Liidu siseturu nõudmistele
a) TÜ farmaatsia instituudi juurde sanitaarjaama, mis oli ainulaadne kogu Venemaal. Jaam tegeles toiduainete, jookide, majapidamistarvete, pinnase ja vee bakterioloogiliste ning keemiliste uuringutega. · Karl Happich asutas (1900. a) TVI juurde piimandus-bakterioloogia laboratooriumi, kus valmistati peamiselt piimhappebakterite puhaskultuure. · Martin Grossi juhtimisel moodustati (1931. a) TÜ agronoomiateaduskonna juures põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimasaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. Põhjalikult uuriti või mikrofloorat Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamisel (1951. a) loodi selle koosseisu piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, mida juhtis Jaan Klaar. Uuriti piimasaaduste ja söötade mikrobioloogiat, eriti sileerimisküsimusi. · Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajatest, kes uuris nii bakterväetisi (mügarbakterite
on oma olemuselt makromajanduslikud, st iseloomustavad kogu Eesti põllumajandussektorit ning majandust kui tervikut. Piimandussektori mudeli üheks iseärasuseks on asjaolu, et mudelis käsitletakse eraldi kolme põhikomponenti: toorpiima, piimavalku ja piimarasva. Põhiliste toodete (juust, või, lõssipulber, piimapulber jm tooted) tootmise, tarbimise, impordi, ekspordi, varude jm võrrandite modelleerimise aluseks on kasutada olev piimavalk ja piimarasv. Nagu ka Eesti piimanduse makroökonomeetriline mudel, on Eesti teraviljasektori mudel oma olemuselt dünaamiline, osaliselt tasakaalustatud globaalne mudel: Teraviljasektori mudelis on vaatluse all neli peamist teraviljakultuuri oder, nisu, kaer ja rukis. Kõikide kultuuride tootmist, tarbimist, importi, eksporti ning varude muutumist modelleeritakse erinevate võrrandite abil. Mudelis on 52 endogeenset (modelleeritavat) muutujat ja 41 eksogeenset (mudelivälist) muutujat.
Venemaal. Otto Kalning ja C. Hellmann töötasid esimestena maailmas välja malleuse deagnostikumi malleiini. Johan G. N. Dragendorff asutas Tartu Ülikooli juurde sanitaarjaama, mis tegeles peamiselt toiduainete, pinnase ja vee bakterioloogiliste uurimustega. Nõukogude ajal kandusid Tartu uurimused ka Tallinnasse. Martin Gross juhtimisel moodustati Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonna juurde põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimandussaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. EPA asutamisel 1951 a loodi selle koosseisu ka piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, eesotsas Jaan Klaariga. Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajaid, uuris bakterväetisi kui mullabakterite arengut mõjutavaid tegureid. Osvald Halliku pani aluse 1938a Tartu Ülikooli taimehaiguste katsejaamas taime viiruste, eriti kartuli viirushaiguste ökoloogia ja tõrje alal. 2
Venemaal. Otto Kalning ja C. Hellmann töötasid esimestena maailmas välja malleuse deagnostikumi malleiini. Johan G. N. Dragendorff asutas Tartu Ülikooli juurde sanitaarjaama, mis tegeles peamiselt toiduainete, pinnase ja vee bakterioloogiliste uurimustega. Nõukogude ajal kandusid Tartu uurimused ka Tallinnasse. Martin Gross juhtimisel moodustati Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonna juurde põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimandussaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. EPA asutamisel 1951 a loodi selle koosseisu ka piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, eesotsas Jaan Klaariga. Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajaid, uuris bakterväetisi kui mullabakterite arengut mõjutavaid tegureid. Osvald Halliku pani aluse 1938a Tartu Ülikooli taimehaiguste katsejaamas taime viiruste, eriti kartuli viirushaiguste ökoloogia ja tõrje alal. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
