kasutatakse laialdaselt kiirestiriknevate toiduainete ja söötade säilitamiseks. Toodete külmutamisel sureb märkimisväärne osa nende mikrobiootast. Külmutatult säilitamisel on hävimine tunduvalt aeglasem. Iga mikroorganismi juures eristatakse kolme temperatuuri punkti: -mimimaaltemperatuur (sellest allpool areng puudub) - maksimaaltemperatuur (sellest kõrgemal areng puudub) - optimaaltemperatuur (parim temperatuur arenguks) Optimaale kasvutemperatuuri järgi jaotuvad mikroorganismid kolme gruppi: Psührofiilsed (kasvavad hästi suhteliselt madalal temperatuuril): minimaaltemperatuur 10 kuni 0°C; optimaaltemperatuur +10 kuni +15°C; maksimaaltemperatuur +45 kuni +50°C. Bakterid. Mesofiilsed (mikroorganismidele sobib kasvuks hästi temperatuur vahemikus 1845°C). Enamus looduses levinud bakteritest, mikroskoopilistest seentest, sealhulgas paljud haigusi ja mürgistusi tekitavatest liikidest on mesofiilsed.
Periplasmaatiline ruum ehk periplasm- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Bakterid jaotatakse kuju järgi kolme põhivormi: kerakujulised ehk kokid, pulga- ehk silindrikujulised, spiraalsed ehk kruvikujulised mikroorganismid Looduses esineb kõige rohkem pulgakujulisi, vähem kerakujulisi ja kõige vähem spiraalseid mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks. Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid.
Süsinikuringe Looduses on kaasatud süsiniku ringesse organismid ja neid ümbritsev keskkond. Anorgaaniline CO2 muudetakse taimede poolt lihtsamateks süsivesikuteks, mida kasutatakse keerulisemate ühendite moodustamiseks. Osad loomad toituvad taimedest ja loomad on omakorda toiduks teistele loomadele jne. Surnud organismid lagundatakse paljude teiste ühendite seas ka CO2. Taimed ja loomad eraldavad samuti CO2 hingamisprotsesside käigus. Loomad ja paljud mikroorganismid vajavad süsinikku sisaldavaid aineid, et saada algmaterjali biokeemiliste protsesside tarvis. Protsessi, kus CO2 seotakse vastavate molekulidega elusorganismides, nimetatakse süsihappegaasi fikseerimiseks. Süsihappegaasi sidumises osalevad taimed, vetikad ja tsüanobakterid (sini-rohevetikad). Selles etapis toimub CO2 redutseerimine ja vabanenud süsinik seotakse orgaanilistesse ühenditesse. Samal ajal
omavahel. Juustutootmises kasutatakse primaarseid bakterijuuretisi ja sekundaarseid hallitusseenjuuretisi. Juuretisi kasutatakse kuivkultuuridena ja vedelkultuuridena. Emajuuretis (saastumise oht), vahejuuretis, tarbejuuretis. Otse tanki külv -tagab ühtlase kvaliteedi, kuid kallis, siin kasutatakse DVI kuivkontsentraate. Otsekülv juustupiimale ideaalne variant. Tarbejuuretist kasutavad suurettevõtted. Otsejuuretist (külv) väikeettevõtted. Juuretised: · Vedelalt sügavkülmutatud · Sügavkülmutatud kuivatatud · DVS · DVI kasut. Juuretise ütsekülvil juustupiima. Ülisuur mikr. sisaldus. 4. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Naturaalset laapi saab valmistada vasikate libedikest, see kallis ja seetõttu tootmiseks ei jätku. Laabis on ensüüm KÜMOSIIN, mis kalgendab kaseiini.
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu
Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine 12. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid Mikroorganismide toitumistüübid jaotatakse sõltuvalt energia- ja süsiniku allikast. Mikroorganismid jaotatakse energiaallika järgi: fototroofseteks (päikeselt);kemotroofseteks (mitmesugustelt orgaanilistelt ja anorgaanilistelt ainetelt). Iga rühm jaotatakse vastavalt ainevahetuse oksüdeeritava aine iseloomule: rganotroofseteks (tarvitatakse energeetilise materjalina orgaanilisi aineid). litotroofseteks (kreeka k. sõnast "lito" kivi) -- kasutavad energiat anorgaanilistest materjalidest. Paljud
Soodustatud transport – tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub transport kontsentratsioonigradiendi vastu. Selle tulemusel muudetakse imporditav või eksporditav molekul proteiinidega transporditavaks molekuliks. Aktiivne transport – mehhanism, mille juures vajatakse lisa energiat, vajalik energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia
Kõik kommentaarid