Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #1 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #2 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #3 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #4 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #5 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #6 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #7 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #8 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #9 Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor illimar Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) ­ tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) ­ uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 )­ isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 )­ avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo ­ identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV )

Mikrobioloogia
thumbnail
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) ­ tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) ­ uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 )­ isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 )­ avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo ­ identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV )

Mikrobioloogia
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Periplasmaatiline ruum ehk periplasm- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Bakterid jaotatakse kuju järgi kolme põhivormi: kerakujulised ehk kokid, pulga- ehk silindrikujulised, spiraalsed ehk kruvikujulised mikroorganismid Looduses esineb kõige rohkem pulgakujulisi, vähem kerakujulisi ja kõige vähem spiraalseid mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks. Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid.

Mikrobioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
thumbnail
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

tekivad tänu saastavatele piimhapebakteritele ja äädikhapebakteritele. Pasteur soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada juuretisena head käärivat veini. Ta näitas ka, et valmis veini ja õlle kuumutamine soodustab tema pikaajalist säilimist. Pasteur soovitas kuumutada ka piima. Pastöriseerimine. 1) avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid), 2) andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta), 3) Kirjeldas etanool-, piimhape- ja võihapekäärimist; 4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid

Mikrobioloogia
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
thumbnail
35
docx

Mikrobio II eksamiks kordamine

1. kui kk-s on ammooniumlämmastik olemas, siis ei sünteesita nitraadi transporterit ja nitraadi redutseerimiseks vajalikke valke. 2. Inaktiiveeritakse olemasolev nitraadi permeaas 3. Seega kui kk-s on olemas nii nitraat- kui ka ammooniumlämmastik, siis kasutatakse esmalt ära ammooniumlämmastik ja alles selle otsalõppemisel hakatakse kasutama nitraati. Kasvufaktorid, prototroofid ja auksotroofid. Kasvufaktorid on orgaanilised ained, mida mikroorganismid ei suuda ise sünteesida ja vajavad neid tavaliselt mikrokogustes. Kasvufaktorid on vitamiinid, aminohapped ja N-alused. Ah ja N-aluseid lisatakse söötmele tavaliselt 20mg/l. Vitamiinid on ensüümide mittevalgulised kofaktorid. Kasvufaktorit sünteerivat mikroorganismi nim prototroofiks, seda, kes ise ei suuda sünteesida, aga auksotroofiks. Nt adeniini prototroof ja auksotroof. Kui on teada, et mikroob on auksotroofne, aga pole

Mikrobioloogia



Lisainfo

Kordamisküsimused koos vastustega.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun