ÕENDUSTOIMINGUD I Mikrobioloogia. Sissejuhatus. Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tun...
; paremale tähendab, et Hb afinnsus hapniku suhtes langeb, antikehi tootva rakuliini välja valimine võtab aega. aeglase verevoolu tingimustes ja verevarustuse hapniku vabastamine kudedesse on soodustatud). Hiljem mälu-rakud pesetsevad perifeersetes vähenemise tingimustes tekib perifeersete kudede , imuunorganites ning on mikroorganismi sissetungi väratile hüpoksia ja kompensatoorne veresoonte ahenemine , lähemal. Sekundaarse reaktsiooni korral saavad need mälu- vererõhu tõus) O2 rakud koheselt haiguskolde migreeruda ning võõrkeha b) veremahu vähenemise tõttu väheneb venoosne naas , . vastu võidelda
Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest. Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik. Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks teha ja tänu sellele säilitada sisekeskkonna keemiline ja bioloogiline püsivus nimetatakse IMMUUNSUSEKS. Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov. Seda immuunsuse liiki
Thermoplasma acidophila Thermoplasma acidophila on mükoplasma sarnane organism, ovaalse kujuga ning millel puudub raku sein.Plasma membraan on eraldatud. Tavaliselt areneb ja kasvab pH tasemel 2 ja soojuskraadil 59°C. Selle mikroorganismi lipiidide uurimised on näidanud, et esineb laiahulgaliselt pika ja hargneva ahelaga tsinkalküüle ja glütseroole, rasvhappe estrid on väga väike kogus. Membaani puhtus on hinnanguline elekton mikroskoopilisuse pärast, desoksüribonukleiinhape olemasolust ja polüakrülamiidi geeli omadusest esile kutsuda elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku
Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti kaudu levida põide, eesnäärmesse või munandimanustesse ja põhjustada ka nende organite põletikku. Diagnoosimine Ägeda nakkuse korral võib vooluse põhjal panna esialgse diagnoosi. Tupest või kusitist võetud proovi uurimisel on näha pirnikujulised, viburitega mikroorganismid. Diagnoosi kinnitamiseks võib osutuda vajalikuks mikroorganismi kasvatamine laboris või spetsiaalne värving. Ennetamine ja ravi Parim kaitse trihhomonoosi eest on ohutu seks. Nakkuse saab tavaliselt kiiresti kontrolli alla antibiootikumidega, nt tablettide manustamisel. Naistel võib antibiootikume manustada tupesiseselt (ravimküünlad). Hilistüsistuste ja nakkuse leviku ennetamiseks tuleb alati ravida ka seksuaalpartnereid.
Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa sisust. Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest (vt. tabelit). Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Tselluloosirikas Tätkliserikas Suhkrurikas Mikroobide arv suhteliselt väike suhteliselt suur suhteliselt väike PH-väärtus kõrge (6,5) madal (5,7) väga madal (5,1)
Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa sisust. Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest. Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Süsivesikute fermentatsiooni kõrval toimub mäletsejaliste eesmagudes omapärane proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Mäletseja loom saab oma elutegevuseks ja toodangu moodustamiseks vajalikud aminohapped
KORDAMINE Antibakteriaalse toimega raviained 1. Selgita mõisteid: antibiootikumi toimespekter, bakteritsiidse ja bakteriostaatilise toimega antibakteriaalsed raviained, minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon. Antibiootikumi toimespekter: mikroorganismide loetelu, millesse antibiootikum toimib. Bakteritsiidse toimega antibakteriaalsed raviained: põhjustavad mikroorganismi surma. Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist. Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu. 2. Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-s ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes?
biokütus võib olla ka loomset päritolu. 7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega toimuvaid muutusi, saab kombineerida sellist teavet mikroorganismi- ja geeniuuringutega. 10.Biorelv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11.Hästi arendatud biorelv võib kujuneda valesti käsitlemisel suureks ohuks ükskõik millisele liigile maal, olgu see kas inimkonnale või mingsugusele
eksponentfunktsiooni järgi. Eksponentfunktsioon on selline funktsioon, mille juurdekasv on proportsionaalne funktsiooni väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning
Lahutusvõime all mõeldakse minimaalset kaugust preparaadi kahe punkti vahel, mille kujutist võib antud mikroskoobi abil selgesti eristada. Mida väiksem on see kaugus seda suurem on mikorskoobi lahutusvõime. 0,61 See on leitav ka valemi abil: d= A1 + A2 7. Mis vahe on mikroskoobi lahutusvõimel ja mikroskoobi suurendusel? Mikroskoobi suurendus näitab, kui palju suuremana me mikroorganismi näeme. Lahutusvõime määrab minimaalse kauguse preparaadist, mil me näeme kujutist. 8. Kuidas saab mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Mikroobi lahutusvõimet saab tõsta mikroskoobi numbrilise apertuuri suurendamise teel. 9. Millal kasutatakse immersiooniõli? Miks? Immersioonõli kasutatakse siis, kui kasutame objektiivi x100 ehk suurte suurenduste korral. Immersioonsüsteemi objektiividel saaks läätse suure
biotsiidi mõju paljudele patogeensetele bakteritele. Hõbedase iooni oluline omadus on selle laia toimespektriga antimikroobne toime. 13. Mille poolest on titaanoksiid hea antimikroobne materjal? Kõrge fotoreaktiivsus, odavus, mittetoksilisus ja keemiline stabiilsus. TiO2 on paljulubav materjal mikroorganismide hävitamiseks isepuhastuvates ja isesteriliseerivates materjalides. 14. Kuidas töötab tsinkoksiid antimikroobse materjalina? ZnO (pooljuhtmaterjal) tekitab mikroorganismi membraani pinnale muutusi - oksüdeerivaid kahjustusi. • ZnO nanoosakesed purustavad kergesti gram-negatiivsete bakterite rakumembraani ja vabastavad Zn2 + ioone, mis põhjustab rakusiseseid kahjustusi. • Antibakteriaalne aktiivsus sõltub osakese suurusest - antibakteriaalne aktiivsus suureneb nanoosakeste suuruse vähendamisega. 15. Mille poolest erinevad süsinikupõhised nanomaterjalid teistest antibakteriaalsetest materjalidest?
1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism
Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi
Mõisted: kemoteraapiline ravim, profülaktika, antimikroobne kemoteraapia, antibiootikum, poolsünteetiline ja sünteetiline ravim. Kemoteraapiline ravim – kemikaal, mida kasutatakse ravis, kergendusravis või profülaktikas Profülaktika – ravimi abil haiguste ennetamine Antimikroobne kemoteraapia – kemoterapeutilise ravimi kasutamine infektsiooni kontrollis Antibiootikum – aine, mida toodetakse loodusliku metaboolse protsessi käigus mõne mikroorganismi poolt, mis inhibeerib või hävitab teise mikroorganismi Poolsünteetiline ravim – laboris keemiliselt muundatud algselt looduslikust allikast pärinev ravim Sünteetiline ravim – laboris keemiliste reaktsioonide abil sünteesitud antimikroobne ühend Mis on selektiivne toksilisus. Selektiivne toksilisus – ravimid, mis peavad suutma tappa või inhibeerida mikroobirakke ilma et peremeesorganismi koed saaksid kahjustatud.
Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem
stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel
454 0.755 0.599 20 0.329 0.077 0.840 40 0.076 0.062 1.041 Järeldused: Soola ja suhkrusisaldus: Etteantud või uuritavad preparaadid on madala soola- ja suhkrusisalduse taluvusega. Mida suurem kontsentratsioon, seda väiksem optiline tihedus. Seda tõestavad ka järgmised graafikud Tulemuste järgi võib öelda, et antud mikroorganismide vahel ei ole halofiile. Kuid ikka iga mikroorganismi tüve talub soola sisaldust erinevalt. Pseudomonas sp ,,pruun ,, kasv oli eriti intensiivne, kui sööde ei sisalda NaCl. Mida suurem NaCl kontsentratsioon söödel, seda väiksem Rhodococcuse kasv. Ehhki Pseudomonas sp ,,pruun ,, võib areneda soolases keskkonnas. Pseudomonase kasv oli eriti intensiivne ilma soolata ja soola juuresolekul bakteri kasvu üldse ei ole. Saccharomyces cerevisiae kõige parem talub soola sisaldust bakterite võrreledes. Kuid tema
sisaldus, seda väiksem oli organismide juurdekasv. Saadud tulemusi illustreerib ka allolev graafik: Graafikult võib näha, et kõige halvemini talus soola Bacillus sp Ps 42, Saccharomyces cerevisae kasvas kõige paremini NaCl 0% juures, kuid talus küllalt hästi ka 10% NaCl keskkonda. Bacillus sp Ps 42 kasvu mõjutas ka mõõdukas NaCl sisaldus (10%) järsult. Tulemuste järgi võib öelda, et antud mikroorganismide hulgas pole halofiile, kuid iga mikroorganismi tüvi talub soolasisaldust erinevalt. Suhkrusisaldus: Nii vaatluse tulemused kui ka optiliste tiheduste väärtused näitasid, et uuritud kultuuride kasvu sõltuvus suhkrusisaldusest oli erinev. Seda iseloomustab järgmine graafik: Graafikult võib näha, et nii Pseudomonas kui Bacillus eelistasid suhkruta keskkonda ning nende kasv vähenes suhkrusisalduse kasvades järsult. 40% suhkrulahuses Pseudomonas ei kasvanud üldse ning Bacillus kasvas äärmiselt vähe.
Torulopsis esindajad. Hallitusseentest võib õhus sagedamini esineda Aspergillus ja Penicillum perekondade esindajad. Õhk võib mõjutada toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada nende säilivusaega ja avaldada mõju toodete mikrobioloogilisele ohutusele. TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Koristamata, tolmuse ruumi 1 m³ õhus võib bakterite arv ulatuda kuni 10 000ni. Ollakse seisukohal, et kui bakterite arv 1m³ õhus on rohkem kui 500 mikroorganismi, tuleb koheselt rakendada abinõusid õhu puhtuse tagamiseks. Toidukäitlemise ettevõtte ruumide õhu mikrobioloogilise puhtuse norme ei ole Eestis kehtestatud. MIKROOBIDE ÜLDARV, TAMPOONIPROOV Proovid võetakse puuvillast tampooni abil 20 cm² (olenevalt metoodikast) suuruselt steriilse matriitsiga märgitud alalt eelnevalt niisutatud tampooniga kümme korda suunaga ülalt alla ning sama protseduur kuiva tampooniga tampooni ots 30 ° nurga all testitava
abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus seisnes selle, et arstid ja üliõpilased tulid anatoomikumist ja ei pesnud enne sünnitajate läbivaatamist korralikult käsi. Semmelweis ei teadnud midagi mikroorganismi eksistentsi kohta. Kuid siis haigestus ja suri samasuguse haiguspildiga tema sõber, kes töötas patanatoomina ning kes oli lahangul vigastanud oma sõrme. Semmelweis oletas, et lagunevad inimorgaanilised ained põhjustavad lapsevoodipalavikku. Tema tungivaks nõudmiseks oli enne sünnitajate läbivaatust hoolikalt käsi pesta ja töödelda neid kloorlubja lahusega.Tulemused olid head ning suremus haiglas langes.
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb botulismi,kuidas ja millest ta tekib, sümptome ning kuidas vältida. Valisin referaadi teemaks botulismi, kuna sellest haigusest on vähe räägitud, samas on tegu väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on
Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. * konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; 6 * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50 oC juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna
Keskkonnas alla optimaalse kasvutemperatuuri väheneb mikroobide paljunemiskiirus ja eluliste protsesside aktiivsus. Paljud roiskbakterid ja toidumürgistusi tekitavad bakterid on mesofiilsed ja harilikult ei paljune temperatuuril alla 4 5°C. Madalaid temperatuure kasutatakse laialdaselt kiirestiriknevate toiduainete ja söötade säilitamiseks. Toodete külmutamisel sureb märkimisväärne osa nende mikrobiootast. Külmutatult säilitamisel on hävimine tunduvalt aeglasem. Iga mikroorganismi juures eristatakse kolme temperatuuri punkti: -mimimaaltemperatuur (sellest allpool areng puudub) - maksimaaltemperatuur (sellest kõrgemal areng puudub) - optimaaltemperatuur (parim temperatuur arenguks) Optimaale kasvutemperatuuri järgi jaotuvad mikroorganismid kolme gruppi: Psührofiilsed (kasvavad hästi suhteliselt madalal temperatuuril): minimaaltemperatuur 10 kuni 0°C; optimaaltemperatuur +10 kuni +15°C; maksimaaltemperatuur +45 kuni +50°C. Bakterid.
Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa sisust. Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest (tabel 5). Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Seega vatsas lõhustuva söödaproteiini kasutamise efektiivsus sõltub ühelt poolt proteiini lõhustumise kiirusest ja ulatusest ning teiselt poolt vatsamikroobidele kättesaadava energia hulgast. . Protekteeritud (kaitstud) proteiin
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
Tarbijakaitseamet on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus. 19. Leiutise õiguslik kaitse. Pandiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega Eesti Vabariigis. Leiutist kaitstakse Eesti Vabariigi patendiga. Patent tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või mikroorganismi tüvi või nende kombinatsioon, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel. 20. Majandushaldus ja reguleerimisala. Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil: tegevusloa taotluse lahendamine; majandustegevuse peatamine või keelamine; tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;
Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid. Immunsus on organismi võime kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin. Immuunsus seega kui organismis leiduv vastumürk. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Georges Cuvier liigid muutumatud, katastroofide teooria
Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente
.. allergiad, nefrotoksilisus, hepatotoksilisus, maksakahjustus 61. Millist kõrvaltoimet võib põhjustada sulfoonamiidide kasutamine raseduse lõpul? a) "halli beebi sündroom" vastsündinul b) maksakahjustus emal c) ototoksilisus vastsündinul ja emal d) tuumikterus (krambid, KNSi depressioon) vastsündinul 62. Milline väide on õige metronidasooli kohta? Metronidasool ... a) redutseeritakse rakusiseselt anaeroobse metabolismi käigus, tekkiv metaboliit on aktiivne b) lõhustab mikroorganismi DNAd c) ei toimi anaeroobsetesse mikroorganismidesse d) toimib aeroobsesse mikrofloorasse e) tarvitamine samaaegselt alkoholiga põhjustab disulfiraamisarnaste nähtude tekkimist f) kuulub niroimidasooli rühma g) on bakteritsiidse toimega anaeroobsetele haigustekitajatele 63. Metronidasooli antibakteriaalse toime põhjuseks on ... a) valgu sünteesi inhibeerimine b) rakumembraani kahjustus c) foolhappe sünteesi takistamine d) nukleiinhapete kahjustus 64. Metronidasool on näidustatud ...
Võib põhjustada pimedust. · paljud ravimid toimivadki kui konkurentsed inhibiitorid (antimetaboliidid) o sulfanüülamiidid (p-aminobensoehaope stuktuuranaloogid) blokeerivad dihüdrptereohappe süntaasi (bakterirakus biokeerub foolhappe eelühendi ja seega ka foolhappe süntees ning blokeerub baterite kasv. Mikroorganism sünteesib foolhapet. Sulfanüülamiidi manustamisel inhibeeritakse mikroorganismi kasv. Ensüümaktiivsuse regulatsiooni variandid Regulstiooni variant Tüüpefektor Tulemus Vajalik aeg Substraadi toime Substraat Reaktsioonikiiruse muutus Sisuliselt momentaalne (isosteeriline regulats) Produkti toime Produkt Vmax ja/või Km muutus Sisuliselt momentaalne (inhibitsioon)
................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist-
mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt). Antagonism - suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengut või hävitab selle. Bakteriotsiinid - bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid, mis on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja
Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid
abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused – patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja
Kasvu laiema mõiste all peetakse silmas bakterite paljunemist. Bakterid paljunevad pooldumise teel, pungumisel, vahetul jagunemisel niitjate vormide segmenteerumisel, eoste sarnaste rakkude moodustumisel ja veel ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega pooldunud rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroorganismi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmes jne. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis (2, 4, 8, 16 mikroobirakku). Loodus ette seadnud piirid, mis piiravad seda kasvu. Nendeks piiravateks faktoriteks keskkonnas, kus bakterid paljunevad, on: 1. ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine 2. hapniku hulga vähenemine 3. H+ hulga suurenemine (pH langus) 4
kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 21
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 %
kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 18. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 19
Kommensialism − kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed) Parasitism − vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos − mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism − kooskasvu suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valkelagundavad organismid arenevad koos intensiivsemalt kui üksikud liigid eraldi).Antagonism − suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengu või hävitab selle. Bakteriotsiinid − bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid. Neil on antimikroobne toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimet. antibiootikumideks.
signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on hormoon-toimelised biomolekulid, näiteks neuromediaatorid ja koehormoonid. 30. Antibiootikumid Antibiootikumid on sppore mitte moodustavate bakterite vüi seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid Metabolism e ainevahetus on biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, , rakus toimuvaid metaboolseid
märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on rühm hormoone, millel puudub osa hormoonide tunnuseid. 30. Antibiootikumid 7 Antibiootikumid on spoore mitte moodustavate bakterite või seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid Metabolism e ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist, ühtlasi on ta
o Sporulatsiooni indutseerivad: Ebasoodsad keskkonnatingimused Mg Kultiveerimine mulla- ja kartuliagaril o Paiknevad rakus: Keskel (tsentraalselt) Otsas (terminaalselt) Otsa lähedal (subterminaalselt) Külgmiselt (lateraalselt) o Spoor võib ka rakku paisutada o Arhed ei moodusta endospoore · Eksospoorid o Moodustuvad vegetatiivsest rakust nöördumise teel o Esinevad punguvatel bakteritel o On termoresistentsed Mikroorganismi paljunemine · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel · Tekkivad tütarrakud on identsed · Enne poolnudmist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia · Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt, ja kui puudub selektatiivne press võivad osad plamiidid kergesti elimineeruda · Üldiselt toimub pooldumine ühes tasapinnas (va kokid) · Pooldumine võib toimuda: o Nöördumise teel
Loeng 14.10.2008 Vatsa sattuvad proteiinid allutatakse mikrobiaalsele fermentatsioonile sarnaselt süsivesikutele. Mikroobid produtseerivad ensüüme, mille tulemusel proteiin lõhustub. Aminohapped desamiinitakse, mille tulemuseks on LRH, ammoniaak ja CO2. Vatsa bakterid kasutavad enda kehavalgu sünteesiks põhiliselt ammoniaaki, vähesel määral ka aminohappeid. Algloomad kasutavad oma kehavalgu sünteesiks aminohappeid ja polüpeptiide. Mikroorganismi eluiga on lühike, ta satub koos söödaga soolkanali alaosadesse, kus ta seedub kui lihtmaolisel loomal. Kuna mikroorganismid sisaldavad kuivainest 60% valku, moodustab mikroobi valk põhilise osa mäletsejaliste proteiinitarbest. Mäletsejalistel tekib kuni 2 kilo mikroobset proteiini päevas. Selle arvelt saab hea lüpsilehm lüpsta kuni 20 kilo piima päevas. Proteiini seede mäletsejalistel. Mikroobse proteiini süntees vatsas sõltub:
Jää tekkimine külmikutes viitab kõikuvale temperatuurile. Kõrge õhuniiskus ja kõikuv temperatuur põhjustab hallituse teket ja roisubakterite, mis põhjustavad lihatoodete roiskumise. NIISKUS Vaba vee olemasolu, s. o. vee aktiivsus soolatud, magusas ja külmutatud toidus olev vesi on mikroobidele kättesaamatu, mistõttu mikroobid neis toitudes ei kasva või kasvavad aeglaselt. Mikroobid vajavad eluks ja paljunemiseks vett, mikroorganismi rakus on vett 75 85% Vajalik on: toidus olev niiskus; keskkonnaniiskus (äratõmbekubudega vähendatakse keskkonnaniiskust) Veevajaduse kasv: Bakterid (vajavad kasvuks kõige rohkem niiskust) Pärmid (vajavad keskmiselt niiskust) Hallitusseened (vajavad kõige vähem niiskust, ka kuivained, näiteks pähklid võivad minna hallitama) NB! Toiduainetes olev vesi on osaliselt seotud toidu koostiskomponentidega. (valgu, tärklise, soola, suhkruga)
antibakteriaalsed raviained, minimaalne inhibeeriv konsentratsioon. ANTIBIOOTIKUMI TOIMESPEKTER- mikroorganismide loetelu, millesse AB toimib BAKTERITSIIDSE TOIMEGA ANTIBIOOTIKUMID- põhjustavad mikroorganismide surma BAKTERIOSTAATILISE TOIMEGA ANTIBIOOTIKUMID- ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist MINIMAALNE INHIBEERIV KONSENTRATSIOON(MIK)- madalaim antibiootikumi konsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu; AB annus on efektiivne, kui see ületab MIK-i 2. Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-is ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes? Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi nii KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem.
* Tc rakkude kaudu * antikehade kaudu (neutralisatsioon, opsionisatsioon, komplement-süsteemi aktivatsioon, NK-rakkude poolt vahendatud tsütotoksilisus) ¤ põletikureaktsioon Immuunvastusega kaasneb põletik, mille esilekutsujaks on põletikumediaatorid (eeskätt põletiku tsütokiinid, inflammatory cytokines) - IL-1, IL-6, IFN, IFN , TNF. NB! Tsütokiin TGF omab põletikku moduleerivat toimet. 8. Omandatud immuunsuse efektormehhanismid (mikroorganismi ja antigeeni kahjutuks tegemise ja elimineerimise võimalikud mehhanismid). Vt eelmise küsimuse vastus. 9. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiinide tähendus loomuliku ja adaptiivse immuunsuse reaktsioonides, lümfotsüütide kasvu ning diferentseerumise kontrollis. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiin on üldnimetus kõigile immuunsüsteemi rakkudevahelistele mediaatoritele. Tsütokiinid on
täitmise üle teostab Tervisekaitseinspektsioon, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tervishoiuamet teostab järelevalvet: 1) nakkushaiguste tahtest olenematu ravi üle; 2) eriarstiabi osutajate poolt nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete täitmise üle. 4 HOSPITAALINFEKTSIOONI EPIDEMIOLOOGILISED ASPEKTID Hospitaalinfektsioon on mistahes mikroorganismi või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon, mis ei ole haige sissekirjutamisel haiglasse kliiniliselt ega laboratoorselt väljendunud ega ka inkubatsiooniperioodis, vaid mille tunnused või sümptomid ilmnevad pärast haiglas viibitud ajavahemikku. Enamus bakteriaalsete hospitaalinfektsioonide puhul ilmneb infektsioon 48 või enama tunni möödudes hospitaliseerimisest. "Haiglanakkustõrje standardid" määravad sobivaks ajavahemikuks kolm ööd (72t.).
paiknevad tandeemsete kordustena. Nende koopiate arv on varieeruv, mistõttu neid kutsutakse VNTR-deks (variable number tandem repeats). VNTR-e sisaldavate restriktsioonifragmentide pikkus varieerub sellepärast, et kordusjärjestuste koopiaarv restriktsioonifragmentide vahel on erinev. 44. Mutatsiooniteooria 45.Klassifikatsioon,supermutageenid Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutatsioon (lad kl mutatio-muutma) on mikroorganismi omaduste ja tunnuste muutus, mis kandub üle järglastele. Mutatsiooni aluseks on DNA koodi muutus mikroorganismi genoomis. Mutatsioonide kujunemise protsessi nimetatakse mutageneesiks ning muutunud genotüübiga bakterit, viirust või bakteriofaagi mutandiks. Mutatsioone põhjustavad muutused DNA-d või RNA-d moodustavates nukleotiidides. Enamus mutatsioone on kahjulikud, mõningad neutraalsed ja väga väike osa kasulikud.
Kvaliteetsed pulbrid on ühtlase peeneteralise konsistentsiga, ilma tükkideta. Iseloomuliku valge- kreemika varjundiga ning puhta lõhnaga. Pulber pakitakse kas hermeetilistesse purkidesse või fooliumiga vooderdatud kottidesse. Säilitatakse kuivas ruumis, relatiivne õhuniiskus ei tohi ületada 65% ja temperatuur peab jääma vahemikku 4 kuni +10 kraadi. Realiseerimisaeg hermeetilises taaras 12 kuud, teistes pakendites 8 kuud. PÄRM Pärm kujutab endast üherakulist mikroorganismi. Ta sisaldab: Vesi 68-75% Valku 13-14% Glükogeen 6-8% Tselluloos 1,8% Rasv 0,9-2,0% Mineraalained 1,7-2,5% Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult
annaabi.ee 
