Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rakuna" - 11 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Huvitavad faktid

* Kolm inimest neljast alustab dusi all all juuste pesemisest ja lõpetab jalgadega. Iga neljas inimene alsutab jalgadest ja lõpetab juuste pesemisega. * Lükantroopia on haigus, mille puhul inimene kujutab endale ette, et ta on hunt. * Su pöial on sama pikk kui su nina. * Kuum vesi on raskem kui külm. * Keskaegsel Inglismaal serveeriti sageli õlut hommikusöögi kõrvale. * Iga inimene on veetnud pool tundi rakuna . * Igal aastal asendub 98% sinu kehas olevatest aatomitest. * Inimkõne kuuldavale toomiseks on vaja 72 lihase koostööd. * Vaikses ookeanis on 46%, Atlandi ookeanis 23,9%, India ookeanis 20,3% ja PõhjaJäämeres 3,7% kogu maailma veest. * Maailma populaarseim mäng PacMan tuli müügile 1979. aastal. * Enamik WCpotte toob vee tõmbamisel kuuldavale mibemolli. * Inimene kulutab elus keskmiselt viis aastat järjekordades seismiseks. * Vahvliküpsetaja leiutati 24. augustil 1869. aastal....

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tarkuseterad

Iga neljas inimene alsutab jalgadest ja lõpetab juuste pesemisega. Lükantroopia on haigus, mille puhul inimene kujutab endale ette, et ta on hunt. Su pöial on sama pikk kui su nina. 227) Kuum vesi on raskeb kui külm. Keskaegsel Inglismaal serveeriti sageli õlut hommikusöögi kõrvale. Iga inimene on veetnud pool tundi rakuna . Igal aastal asendub 98% sinu kehas olevatest aatomitest. Inimkõne kuuldavale toomiseks on vaja 72 lihase koostööd. Vaikses ookeanis on 46%, Atlandi ookeanis 23,9%, India ookeanis 20,3% ja Põhja- Jäämeres 3,7% kogu maailma veest. Maailma populaarseim mäng PacMan tuli müügile 1979. aastal. Inimene kulutab elus keskmiselt viis aastat järjekordades seismiseks. Vahvliküpsetaja leiutati 24. augustil 1869. aastal. Esimene laserplaat võeti kasutusele 1984. aastal....

Vabaaeg
56 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke. Nad võivad moodustada spoore askustes ning on võimelised kääritama suhkruid ja produtseerima alkoholi. Saccharomyces cerevisiae perekonda kuuluv pärmirakk võib eksisteerida kahte moodi: diploidse ja toidu puudusel haploidse rakuna . Viimasel juhul moodustuvad askuses neli askospoori. Kui toitu on piisavalt, moodustuvad haploidsetest rakkudest konjugatsiooni teel uuesti diploidsed rakud. Pärmseeni kasutatakse pagaritööstustes, piimatööstustes, õlle, veini ja söödapärmi valmistamisel ning etüülpiirituse tootmisel. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk...

Mikrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
6
doc

METSAFÜTOPATOLOOGIA

2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna , millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine....

Metsandus
16 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamisküsimused, puiduteadus

Säilituspõhikude ­ toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude ­ omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude ­ taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna , teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12...

Puiduõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KAS ABORT PEAB OLEMA EETILISELT LUBATUD TÄNAPÄEVASES ÜHISKONNAS?

Inimese keha koosneb mitmesugustest kudedest. Selles mõttes on igaüks meist "kudedeklomp". Samas kannavad kõik antud isiku koed sama geneetilist informatsiooni, mille tulemusena need koed toimivad üheskoos, moodustades meie keha ja olles aluseks meie bioloogilisele elule. Samuti on tõsi, et see kudede kooslus on tekkinud munaraku viljastumise tulemusena. Sel hetkel hakkasid arenema uue inimese keha koed ­ esialgu ainsa totipotentse rakuna ja seejärel totipotentsete rakkude kooslusena, nende diferentseerumise kaudu pluripotentsete rakkudena, edasise diferentseerumise läbi multipotentsete, ja lõpuks erinevaid organeid ja organsüsteeme moodustavate unipotentsete rakkudena. Ent need koed on konkreetse inimese keha koed, mitte mingi abstraktne "elusaine", millest kunagi võib kujuneda inimene. Selle järgi on loode lihtsalt viljastumise tulemusena tekkinud kudedeklomp, mitte inimene...

Filosoofia
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad

Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim...

Arengupsühholoogia
2 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Geenitehnoloogia arvestus I semester

U 6000 geeni.  Schizosaccharomyces pombe – poolduv pärm. Õlust. Some gene sequences are as equally diverged between the two yeasts as they are from their human homologues. U 4900 geeni. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena.  Caenorhabditis elegans – paeluss. Uss eostatakse ühe rakuna . Sellel on närvisüsteem ja aju. Demonstreerib käitumismustreid ja on võimeline algeliseks õppimiseks. Toodab spermat, mune, sigib ja paljuneb. Eluiga 2- 3 nädalat, läbipaistev keha, kasvatatakse bakteritega Petri alustel. Ideal compromise between complexity and tractability (keerukus ja töödeldavus). Rakkude jagunemine väga korrapärane. Igas organismis 959 rakku. U 20 000 geeni...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Puiduteadus

Kuidas tekib puitaine? Kirjeldage kambiumi tegevust. • Puit on puude ja põõsaste (puittaimede) varre (tüve) põhiosa; koosneb peamiselt puitunud rakkudest (trahheed, trahheiidid, puidukiud ja puiduparenhüüm). • Puidurakud saavad alguse algkoe (tippmise meristeemi) või kambiumi elava raku pooldumisel kaheks tütarrakuks. • Esimene tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise algkoe rakuna , • Teine tütarrakk aga kasvab mõõtmetelt vastavalt oma rollile maltspuidus. Kambium (vascular kambium) koosneb kaht tüüpi algrakkudest: • Kiireinitsiaalidest (ray initials) – säsikiirte initsiaalid loovad säsielemente puus horisontaalselt • Süstikukujulistest initsiaalidest (fusiform initials) tekivad puidus ja koores anatoomilised elemendid, mis on orienteeritud puu telje suunas....

Puiduteadus
45 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused ­ venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus ­ veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...

Normaalne ja patoloogiline...
34 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...

Mikroobifüsioloogia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun