Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim
naised, kes teevad aborti. Inimese keha koosneb mitmesugustest kudedest. Selles mõttes on igaüks meist "kudedeklomp". Samas kannavad kõik antud isiku koed sama geneetilist informatsiooni, mille tulemusena need koed toimivad üheskoos, moodustades meie keha ja olles aluseks meie bioloogilisele elule. Samuti on tõsi, et see kudede kooslus on tekkinud munaraku viljastumise tulemusena. Sel hetkel hakkasid arenema uue inimese keha koed esialgu ainsa totipotentse rakuna ja seejärel totipotentsete rakkude kooslusena, nende diferentseerumise kaudu pluripotentsete rakkudena, edasise diferentseerumise läbi multipotentsete, ja lõpuks erinevaid organeid ja organsüsteeme moodustavate unipotentsete rakkudena. Ent need koed on konkreetse inimese keha koed, mitte mingi abstraktne "elusaine", millest kunagi võib kujuneda inimene. Selle järgi on loode lihtsalt viljastumise tulemusena tekkinud kudedeklomp, mitte inimene
Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12
lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine.
* Inimesed kulutavad elu jooksul keskmiselt kolm aastat armatsemisele. * Kolm inimest neljast alustab dusi all all juuste pesemisest ja lõpetab jalgadega. Iga neljas inimene alsutab jalgadest ja lõpetab juuste pesemisega. * Lükantroopia on haigus, mille puhul inimene kujutab endale ette, et ta on hunt. * Su pöial on sama pikk kui su nina. * Kuum vesi on raskem kui külm. * Keskaegsel Inglismaal serveeriti sageli õlut hommikusöögi kõrvale. * Iga inimene on veetnud pool tundi rakuna. * Igal aastal asendub 98% sinu kehas olevatest aatomitest. * Inimkõne kuuldavale toomiseks on vaja 72 lihase koostööd. * Vaikses ookeanis on 46%, Atlandi ookeanis 23,9%, India ookeanis 20,3% ja PõhjaJäämeres 3,7% kogu maailma veest. * Maailma populaarseim mäng PacMan tuli müügile 1979. aastal. * Enamik WCpotte toob vee tõmbamisel kuuldavale mibemolli. * Inimene kulutab elus keskmiselt viis aastat järjekordades seismiseks. * Vahvliküpsetaja leiutati 24. augustil 1869. aastal.
Kolm inimest neljast alustab dui all all juuste pesemisest ja lõpetab jalgadega. Iga neljas inimene alsutab jalgadest ja lõpetab juuste pesemisega. Lükantroopia on haigus, mille puhul inimene kujutab endale ette, et ta on hunt. Su pöial on sama pikk kui su nina. 227) Kuum vesi on raskeb kui külm. Keskaegsel Inglismaal serveeriti sageli õlut hommikusöögi kõrvale. Iga inimene on veetnud pool tundi rakuna. Igal aastal asendub 98% sinu kehas olevatest aatomitest. Inimkõne kuuldavale toomiseks on vaja 72 lihase koostööd. Vaikses ookeanis on 46%, Atlandi ookeanis 23,9%, India ookeanis 20,3% ja Põhja- Jäämeres 3,7% kogu maailma veest. Maailma populaarseim mäng PacMan tuli müügile 1979. aastal. Inimene kulutab elus keskmiselt viis aastat järjekordades seismiseks. Vahvliküpsetaja leiutati 24. augustil 1869. aastal. Esimene laserplaat võeti kasutusele 1984. aastal.
Üherakuline organism on ka toidutööstuses tähtis (leib, õlu, vein, ensüümid, ravimid). U 6000 geeni. Schizosaccharomyces pombe – poolduv pärm. Õlust. Some gene sequences are as equally diverged between the two yeasts as they are from their human homologues. U 4900 geeni. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans – paeluss. Uss eostatakse ühe rakuna. Sellel on närvisüsteem ja aju. Demonstreerib käitumismustreid ja on võimeline algeliseks õppimiseks. Toodab spermat, mune, sigib ja paljuneb. Eluiga 2- 3 nädalat, läbipaistev keha, kasvatatakse bakteritega Petri alustel. Ideal compromise between complexity and tractability (keerukus ja töödeldavus). Rakkude jagunemine väga korrapärane. Igas organismis 959 rakku. U 20 000 geeni
Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke. Nad võivad moodustada spoore askustes ning on võimelised kääritama suhkruid ja produtseerima alkoholi. Saccharomyces cerevisiae perekonda kuuluv pärmirakk võib eksisteerida kahte moodi: diploidse ja toidu puudusel haploidse rakuna. Viimasel juhul moodustuvad askuses neli askospoori. Kui toitu on piisavalt, moodustuvad haploidsetest rakkudest konjugatsiooni teel uuesti diploidsed rakud. Pärmseeni kasutatakse pagaritööstustes, piimatööstustes, õlle, veini ja söödapärmi valmistamisel ning etüülpiirituse tootmisel. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk
11. Kuidas tekib puitaine? Kirjeldage kambiumi tegevust. • Puit on puude ja põõsaste (puittaimede) varre (tüve) põhiosa; koosneb peamiselt puitunud rakkudest (trahheed, trahheiidid, puidukiud ja puiduparenhüüm). • Puidurakud saavad alguse algkoe (tippmise meristeemi) või kambiumi elava raku pooldumisel kaheks tütarrakuks. • Esimene tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise algkoe rakuna, • Teine tütarrakk aga kasvab mõõtmetelt vastavalt oma rollile maltspuidus. Kambium (vascular kambium) koosneb kaht tüüpi algrakkudest: • Kiireinitsiaalidest (ray initials) – säsikiirte initsiaalid loovad säsielemente puus horisontaalselt • Süstikukujulistest initsiaalidest (fusiform initials) tekivad puidus ja koores anatoomilised elemendid, mis on orienteeritud puu telje suunas.
Kopsude ventilatsiooni vähenemine põhjustab hüpoksiat ja hüperkapniat ning südametalitlus kiireneb. NB! Kui ei ole võimalik vatsast eemaldada gaase troakaari abil, siis loomad hukkuvad mõne tunni jooksul lämbumise tagajärjel. 28. Maksa füsioloogilised funktsioonid- MAKSA TALITLUSLIKUD ÜLESANDED Maks on organismi üks suuremaid näärmeid. Maksarakk toimib nii inkretoorse (sünteesiproduktid suunatakse verre, lümfi) kui ka ekskretoorse (sapi produktsioon) rakuna. Füsioloogilised ülesanded: 1. Elutähtsate ainete sünteesimine Seerumialbumiinide süntees 2. Ümbertöötamine Aminohapete ümberamineerimine 3. Deponeerimine Glükoosi muutmine glükogeeniks ja deponeerimine Raud, B12 - vitamiin 4. Detoksikatsioon (toimub ensümaatiliselt, neid aineid seotakse teiste ainetega) Verega soolest tulevate toksiinide kahjutustamine (endogeensed mürgid) väliskeskkonnast pärinevaid kahjulikke aineid (mürgid, ravimid).
vastuseregulaatorist CheY3. Lisaks on oluline veel teine sensorvalk CheA3, mis modifitseerib signaali ülekannet CheS3-lt CheY3-le. Tegelikult on sensorvalk CheA3 valgukompleks, mille koosseisus on: metüül-kemoretseptorvalk MCP 3, metüültransferaasid CheR3 ja CheB3, linkervalgud CheW3a ja CheW3b ja histidiinkinaas CheA3. Kui rakkudes deleteeriti cheS3 või cheY3 geen, siis moodustas R. centenum alati tsüste. Samas, kui rakud on CheA3-defektsed, siis R. centenum oli alati vegetatiivse rakuna. See näitab, et CheA 3 reguleerib signaali ülekandumist CheS3-lt CheY3-le. Kui rakkude AEC on kõrge, siis on CheS 3 histidiinkinaasne domeen (HWE) fosforüleeritud ning toimub vastuseregulaatorile CheY 3 fosfaatjäägi ülekanne. Sellises olukorras võtab CheA3 REC (vastuvõtu domeen) fosfaatjäägi enda histidiinkinaassest domeenist ning takistab fosfaatjäägi ülekannet CheS 3 REC domeeni. CheA3 võib fosforüleerida CheS3 REC-domeeni, kui rakkudes väheneb
annaabi.ee 
