LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse
ja majandusarvestuse õppetool
KÕ
II MT
Triinu
Tomson kvalitatiivne
vs kvantitatiivne metoodikaReferaat
Juhendaja :
Airi Mitendorf
Mõdriku
2010
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1KVALITATIIVSED VS
KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID 4
2KVALITATIIVNE
UURIMISVIIS 6
2.1Kvalitatiivsete uuringute
teoreetilised lähtekohad 6
2.2Kvalitatiivsete uuringute kriitika 7
2.3Kvalitatiivsete uuringute tüübid 7
3KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS 9
3.1Ankeetküsitlus 9
3.2Vaatlus 9
3.3Intervjuu 9
3.4Kvantitatiivse otstarbekus 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
SISSEJUHATUS
Uurimismeetodite
alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või
tehnikad on sobivamad või „teaduslikumad“. Mõnikord
kinnitatakse, et
struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on
„teaduslikumad“ ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või
meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on
kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub
uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist.
Uurimismeetodid
viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele
andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada uurimisprobleeme või- küsimusi ehk vastata neile. Meetodid erinevad
andmekogumise tehnikatest. Meetodid on andmete kogumine, nad on
ajaloolise ülevaate ja analüüsiga, küsitlusega, väliskatsete
ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse
samm-sammulist protseduuri, mida järgitakse andmete kogumisel ja
analüüsil, et leida vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad
tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või
miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid
tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või
struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused.
KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID
Peamine
erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole
mitte „kvaliteedis“ vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses
ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude
kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja
kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes
kvantifitseerimisküsimus, vaid samuti teadmiste ja uurimiseesmärkide
erinevate perspektiivide peegeldus . Võib uurida sündmusi,
organisatsiooni talitust , sotsiaalseid keskkondi, vastasmõju ja
suhteid. Mõnedes nendest uuringutest võivad andmed olla
kvatifitseeritud, kuid analüüs ise on kvalitatiivne, nagu
rahvaloendusaruannete puhul. uurijate seas on üsna tavaline koguda
oma andmed vaatluste ja intervjuudega, meetoditega, mis tavaliselt
seotud kvalitatiivse uurimistööga. Kuid uurimus võib kogutud
andmed kodeerida sel moel, mis lubab statistilist analüüsi.
Teisisõnu, on üsnagi võimalik kvantifitseerida kvalitatiivsed
andmed. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid ei ole seetõttu
vastastikku välistatavad. Erinevus on üldises vormis, rõhuasetuses
ja uuringu eesmärkides.
Kvalitatiivne
uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus
uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete
analüüsis. See võtab fookusse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte
sotsiaalsed struktuurid , mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö
keskmes. Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on
abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende
kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine,
paikapandva ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline
ja sotsiaalne tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi,
samal ajal ära kasutades olemasolevat kogemust, vaatlemise ja
vastasmõju terane tunnetamine . Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht
või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. (Ghauri; Gronhaug 2004:
97)
Andmekogumisel
tuleb otsustada, mis on tähtsam, kas võtta vaatluse alla piiratud
arv juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem
hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades
andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist.
Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata
või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga
juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul
kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt
analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid
kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete
meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine
ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest
andmetest vaid üldisi tendentse ja püüda neist kaugeleulatuvaid
üldistusi teha, suundutakse kvalitatiivse uuringu teele. Rusikareegel meetodite valikuks on järgmine:
- Uue tundmatu objekti uurimisel oleks perspektiivsem rakendada kvalitatiivset meetodit, mis võimaldab esile tuua hüpoteese objekti kirjeldamiseks
- Järgmisel etapil tasuks hüpoteeside kontrollimiseks rakendada kvantitatiivset uuringut
- Kolmandal etapil tuleks kasutada kombineeritult mõlemat meetodit koos.
Ühe
või teise meetodi eelistamine oleneb paljuski ka uurimisteemast, -
objektist, käepäraseist mõõtevahendeist jne.
Kvantitatiivset
ehk jäika ja mingis mõttes külma uuringut võiks võrrelda lääne
meditsiiniga: patsient otsekui jaotatakse suure hulga kitsa eriala
tohtrite vahel analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe
uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist
arstiteadust. Kui kvantitatiivne uuring võtab looduteaduste eeskujul
fookusesse sageli üsna meelevaldselt eristatud tõelisuse killu või
selgelt eristatva lõigu elust, siis kvalitatiivset uurimust huvitab märksa enam elu ise, mis numbrite ja terminite keeles üleantuna
minetab midagi olulist oma konkreetsusest ja rikkusest. ( Kidron 2008:
35)
KVALITATIIVNE UURIMISVIIS
Kvalitatiivsete
uuringute all peetakse silmas tervet erilaadsete uuringutüüpide
kogumit. Kvalitatiivsete uuringute täpne defineerimine on keerukas
ning kirjanduses võib kohata mitmesuguseid määratlusi.
Mina
valisin Denzin´i ja Lincoln ´i definitsiooni, milles rõhutavad
järgmisi momente:
- Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika.
- Kvalitatiivne uuring kujutab endast materjali tõlgendamise praktilisite viiside kogumit, mis aitab maailma nähtavaks teha. Need praktilised viisid muudavad maailma esituste seeriaks, mille hulka kuuluvad uurimisväljal tehtud märkmed, intervjuud, vestlused, fotod, salvestised ja enda jaoks tehtud memod.
- Kvalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturalistlik lähenemine maailmale. See tähendab, et kvalitatiivsetes uuringutes uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed meile annavad.
Kvalitatiivsete uuringute teoreetilised lähtekohad
Ehkki
kvalitatiivsete uuringute sildiga on tähistatud mitmeid
lähenemisviise, mis oma teoreetiliste eelduste ja rõhuasetuste
poolest suuresti erinevad, võib nende teoreetilised lähtekohad
siiski paigutada kolme suurde rühma. Esiteks on nad kvalitatiivsete
uuringute lähtekohtadena välja toonud sümbolilise interaktsionismi
ja fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete
tähenduste vastu, mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad.
Teiseks nimetavad autorid etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus
rõhutatakse inimeste igapäevaseid rutiinseid tegevusi ja reaalsuse
sotsiallset konstrueerimist. Kolmandat teoreerilist pidepunkti
nähakse aga strukturalistlikes ja psühhoanalüütilistes
vaatenurkades, kus püütakse välja tuua argiteadvuse eest peidetud
süvastruktuure. (Laherand 2008: 29)
Kvalitatiivsete uuringute kriitika
Kvalitatiivsete
uuringute aadressil tehtud kriitikast on andnud ülevaate Silverman
(2009: 9-11). Tema sõnul käsitletakse sotsiaalteaduste metodoloogia õpikutes, kus domineerivad kvantitatiivse meetodite põhimõtted,
kvalitatiivseid uuringuid sageli kaunis tähtsusetu uurimissuunana,
mida tasub kaaluda vaid uuringu varases staadiumis, et ennast enne
tõsisemat kvantitatiivset uuringut uurimisprobleemiga paremini
kurssi viia. Ehkki „mittekvantitatiivsete“ andmete kogumisse
seesugustes eeluuringutes suhtutakse soosivalt, peetakse uuringu
alustalaks siiski üksnes statistilist analüüsi.
Kõige
teravamalt on kritiseeritud kvalitatiivsete uuringute
usaldusväärsust, reliaablust. Kriitikud on nt küsinud, kuidas
tagatakse kvalitatiivsetes uuringutes juhtumite eri kategooriate alla liigitamise järiekindlus nii erinevate uurijate kui ka ühe ja sama
uurija poolt. See küsimus on sageli üles tõusnud seoses sellega,
et kvalitatiivsete uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites
ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja
vaatlusprotokollidest.
Teine
põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende
poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus . Lausa anekdootlikuks on
nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes
lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele
struktureerimata intervjuudest.
Valiidsuse
ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu
pälvinud mitte üksnes kvantitatiivse suunitlusega autorite poole,
vaid on tõsiselt päevakorras ka kvalitatiivsete uuringute
pooldajate endi käsitustes. Flick (2006: 367) tõdeb, et probleem,
kuidas kvalitatiivset uurimust hinnata, pole veel lõpplikku lahendust leidnud. (Laherand 2008: 47-48).
Kvalitatiivsete uuringute tüübid
Metodoloogiakirjandus
on täis termineid, mis kirjeldavad kvalitatiivsete uuringute
mitmesuguseid suundi, koolkondi ja lähenemisviise. Need terminid
kattuvad osaliselt ega pruugi asuda samal mõistelisel tasemel.
Sellests egadusest juhtub, et on raske eristada teineteisest neid
termineid, mis osutavad tunnetusteoreetilistele lähtekohtadele, ja
neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud
erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005:
155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid
üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute
tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses
kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on
juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus,
narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud
kattumised. (Laherand 2008: 74)
KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS
Olles
üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne uurimismeetod kindlate objektide analüüsi läbi numbrilise esituse
ja statistilise analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta,
määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel.
Kvantitatiivsed uuringud on tavaliselt statistiliste andmete kogumise
näol ülevaated, küsimustikud, intervjuud ja eksperimendid , mille
eesmärk on määrata inimeste arvamust või teatud suundumusi
ühiskonnas. Andmeid, mis on kogutud erinevatest allikatest on lihtne
analüüsida ja lahti seletada.
( http://www.essay-911.com/samples/quantitative-research.ht m)
Ankeetküsitlus
Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid,
uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust, kindlust ja
mõjutatavust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset
olukorda jm. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava
soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes.
Küsimustiku koostamisel tuleb tähele panna, et küsimused
keskenduksid uurimisprobleemidele. Küsimused peavad olema
eelarvamuse vabad, konkreetsed ja üheselt arusaadavad.
Vaatlus
Vaatlus võimaldab jälgida uuritavat objekti selle loomulikus keskkonnas.
Kvantitatiivses vaatluses on täpselt paika pandud mida vaadelda,
kui pikalt jne. Vaatluse tulemusi peab olema võimalik panna
numbritesse. Vaatlus võib olla süstemaatiline või süsteemitu,
ühekordne, pidev, episoodiline või longituudne , loomulikus
keskkonnas, laboris või instseneeritud olukorras; konstateeriv,
tõlgendav või hinnanguline; avatud või varjatud, kõrvalejääv
või osalev .
Intervjuu
Suuline küsitlus on ajakulukas ja seda kasutatakse enamasti uurimisobjektiga
tutvumiseks, et hiljem rakendada paremini formaliseeritavaid
meetodeid. Kuid suulisel küsitlusel on teiste meetodite ees ka eeliseid : intervjuus võib vastustest olenevalt valida paindlikult
alternatiivseid jätke, kõrvaldada täpsustavate küsimustega
ebaselgus, süveneda lisaküsimustega huvi pakkuvaisse probleemidesse
jne. Pealegi suhtub osa inimesi ankeetidesse-testidesse tõrksalt ja
ainus viis neile subjektiivselt omast, näiteksnnende hoiakuid või
informeeritust uurida ongi intervjuu. Intervjuu võib olla
standardiseeritud või standardiseerimata; selles võib kasutada
avatud või suletud küsimusi.
Kvantitatiivse otstarbekus
Kvantitatiivne
uuring on otstarbekas siis, kui
- Teadustöös võib toetududa kindlale teooriale, mudelile
- Uurija valduses on küll usaldusväärne mõõdik, ent tal pole arvestatavaid kogemusi teadustöö vallas
- Soovitakse uurida ennemini mingi nähtuse konkreetset aspekti kui laiemat nähtust või probleemi
- Uurija valdab statistilise andmetöötluse meetodeid ja tema käsutuses on vastav programm
- Ühte näitajat on otstarbekohane suhestada mingi teise näitajaga
- Soovitakse teha statistiliselt arvestavaid üldistusi mingi demograafilise või sotsiaalse kategooria kohta
- Uurija on pigem ratsionaalne ja analüütiline kui intuitiivse mõtlemistüübiga
- Uuringu sihiks on ennemini midagi tõestada kui uut avastada
- Püütakse esile tuua põhjus-tagajärje laadis seoseid
- Uurija soovib ja oskab olla oma materjalki suhtes erapooletult objektiivne
- Uurija leiab statistilisteks analüüsiks piisavalt suure valimi. (Kidron 2008: 34).
KOKKUVÕTE
Uurimismeetodi
valik peaks sõltuma eelkõige uuringu eesmärgist. Induktiivse
ja avastusliku uurimistöö jaoks on sobilikumad
kvalitatiivsed
meetodid, kuna nad võivad
viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Kvantitatiivsed
meetodid sobivad kõige paremini üldistamiseks ning probleemi
kirjeldamiseks. Neid kahte meetodit võiks näha pigem teineteist
täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Kvalitatiivset ja
kvantitatiivset uurimismeetodit saab kasutada kõrvuti või võib
kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele.
KASUTATUD KIRJANDUSKuulake
Foneetiliselt
loetult
Sõnastik
- Vt
üksikasjalikku sõnastikku
Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk.
Kidron, A. 2008. Uurija käsiraamat. Kirjastus erko trükk.
Ghauri, P., Gronhaug, K. 2004. Äriuuringute meetodid. Külim.
Quantitative Research – [WWW] URL http://www.essay911.com/samples/quantitative-research.ht m (14.11.2010)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
341 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trinka01
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid