Mariin Virolainen, RIRIB12 Uurimisplaan "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest.
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi. Lisaks käsitletakse töös üldistavalt
Mittehuvipakkuv konstrukt Muutuja (variable): näiteks: motivatsioon, testiärevus, testi keele oskus vms Juhuslikud vead näiteks hindamisvead, registreerimise või sisestamise vead Mitmete operatsionaliseeringute või mõõtmisviiside kasutamine. UURIMUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID • Konstruktvaliidsus – mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstruktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud • Seesmine valiidsus – mil määral uurimisplaan võimaldab teha põhjalikke järeldusi sõltumatu muutuja mõjust sõltuvale muutujale • Väline valiidsus – mil määral võib laiendada uuritava valimis ja raamistu puhul saadud tulemusi hüpoteesis kirjeldatavaile populatsioonidele ja raamistutele Seesmise valiidsuse suurendamine: valim (uuritavate juhuslik paigutus) kovariatsioon (covariation) Ohud seesmisele valiidsusele: valik (selection) küpsemine (maturation) ajalugu (history)
2. Selgita, mida teised on antud teema kohta juba uurinud 3. Hinda uurimistöö tegemise tingimusi (vajaminev raha, ajakulu, tehnika, oskused, inimjõud, võimalikud rahastajad) 4. Määratle täpsed uurimisküsimused (täpsusta hüpoteesi) mida sa uurid? 5. Määratle oma teoreetiline orientatsioon ja erinevad valdkonnad, millega su uurimustöö seotud on 6. Uurimisstrateegia, -metodoloogia (+eetilised küsimused). (Kirjalik uurimisplaan, kus on kirjeldatud eelnevad punktid ja üldiselt see, mida tegema asud) 7. Andmete kogumine ja jäädvustamine 8. Järelduste tegemine 9. Tulemuste avaldamine 10. Andmete arhiveerimine 8. Mida tähendab artikli eelretsenseerimine ja miks eelistatakse eelretsenseeritud teaduspublikatsioone uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele? Teaduslik artikkel läbib oma ala ekspertide poolt kontrolli. Eelistatakse sellepärast, et muid kvaliteedikontrolle polegi. 9
· uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks UURIMISPROTSESS Teadust vaadeldakse sageli kui protsessi ehk ajas kulgevat tegevustikku. Peamine põhjus selleks on see, et uurimistöö vajab aega ja kaalutlemist. Arusaamisele jõutakse järk-järgult ja see võib samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem 2a) Probleemi esitamine 3) Uurimisplaan 4) Mõõtmine 5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse valimise põhjused: Uurimisküsimuse tüübid:
ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’). Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt. Teoreetilise valimi moodustamine Algab uurimise planeerimisest Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab – teema, uurimisprobleem Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia” S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan, tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne. Mõisted ja kodeerimine Andmeid kodeeritakse mõistetesse Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused Kodeerimisprotsess Kodeerimine on induktiiv-deduktiivne protsess: kodeerija liigub andmestiku ja kategooriate/kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid
pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse. · Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused. Kodeerimisprotsess · Induktiiv-deduktiivne protsess: analüütik liigub andmestiku ja kodeerimisperede
annaabi.ee 
