Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmärgid inimese igapäevastest eesmärkidest (Hammersley & Atkinson 1983; Hammersley 1990: 104). (http://www.sotsioloogia
!! Vaatluse tehnikad Struktureerimata vaatlus – fikseeritakse kõike, mida märgatakse Poolstruktureeritud vaatlus – vaadatakse valikuliselt lähtuvalt uurimisküsimustest. Struktureeritud/standardiseeritud vaatlus – pigem kvantitatiivne meetod. Selle kursuse raamidesse ei mahu VAATLUSE EESMÄRK ON SOTSIAALSETE TÄHENDUSTE VÄLJA SELGITAMINE KVALITATIIVSE VAATLUSE EESMÄRK EI OLE TEATUD OBJEKTIDE KOKKU LUGEMINE!!! Vaatluse fikseerimine – vaatluspäevik Esimene etapp: tehakse võimalikult põhjalikku füüsilise keskkonna kirjeldus (seejuures oluline on mitte numbriliste näitajate fikseerimine, vaid sotsiaalne tähendus) otsitakse materjale konteksti kirjeldamiseks Konteksti mõiste kohta loe: Strömpl 2012: 32-34 fikseeritakse vaadeldu kohe esimesel võimalusel kirjutatakse üles märksõnu, omapärased väljendid tulemuseks käsitsi kirjutatud päevik-märkmik või vihik Teine etapp
võimalik ühiskonda, sotsiaalset tegelikkust tundma õppida. Kindlasti on lähenemisi, millele üks või teine on ainuõige. Palju aga ka olukordi, kus ei ole ainuõigsust, vaid on pigem see või pigem teine. Uurija mõju on tegelikult alati olemas küsimused mõjutavad jne. ! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline. Ja võimalikult hinnanguvaba emotsioonid kirjutada mujale, vaatluspäevik kui dokument. Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium: Usaldatavus (credibility) Pikk ja mitmekesine välitöö kogemus Refleksiivsus, välitöö päevik Triangulatsioon Retsenseerimine Salvestustehnika kasutamine intervjuus
• Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik. Koht • Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem • Vaatlejad. Instrueerimine ja treening VAATLUSE LÄBIVIIMINE • Osalusvaatlus: eesmärgi varjamine? Eetika – ei saa kahjustada uurimisaluseid • Struktureeritud vaatlus: protokolli täitmine • Vaba vaatlus: tulemuste fikseerimine • Põhimõtted: katsevaatlused, sama asja erinevad vaatlejad, vaatlus eri ajaperioodidel, mittesekkumine VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE
Andres Tarandi arvates pidada õhurõhu ja temperatuuri vaatlusi, mida tegi sõjaväearst Johann Jacob Lerche (vana kalendri järgi 18. augustil 1731.a.) Vilsandi reidil purjelaeva pardal. Pikemad varajased vaatlusread 1774-1777 Tallinnas pärinevad kõrgemalt ohvitserilt Jacob Brecklingilt ja Tallinna Toomkooli professorilt Carl Ludwig Carpovilt ajavahemikus 1785- 1800. Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski kohtufoogt Carl Kalk. Tema vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu hakkas arenema sajandi teisel poolel Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamisega 2. detsembril 1865 Arthur Joachim von Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse vaatluste reale, mis kestab tänapäevani. A. Oettingeni teeneks on ka meteoroloogiajaamade võrgu loomine Baltimaades. Pärast Eesti NSV moodustamist 1940. a. juulis hakati hüdro- meteoroloogiateenistust ümber korraldama. 1941. a
Vaatame neeldumisprotsessi. Olulisemad toimuvad ööpäevased ja aastased kohtufoogt Carl Kalk. Tema Polütroopne atmosfäär on gaasid, mis neelavad päikesekiirgust on temperatuuri võnkumised. Maismaal on ta 8 vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. atmosfäärimudel, kus õhu temperatuur H2O, O3, CO2, 30 m, ookeanis 100300 m paksune. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu muutub kõrgusega lineaarselt. O2, aga samuti lisandgaasid
annaabi.ee 
