Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehituse maksumusehindamine
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on selle põhjused?
  • Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid
    Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend ) on aluseks nii töövõtja valikul , hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle.
    Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid:
    • kõigile pakkujatele võrdsed algandmed
    • õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta)

    Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega ka liiga suur, kuna see tõstab keskmist turuhinda. Sobivaks peetakse 5-8.
    Info võistupakkumise tingimuste kohta antakse kirjalikult, varustatult kuupäeva, kellaaja ja allkirjaga. Töövõtutingimused esitatakse nii, et nende alusel esitatavad pakkumised oleksid võrreldavad. Esitatud tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne , täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma hinnata selle alusel maksumust.
  • Kuidas on võimalik prognoosida ehitushinda enne pakkumist
    Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest.
  • Mida tähendab „konstruktiivelemendil“ põhinev eelarve
    Ehitis jaotatakse mitmeks põhikonstruktsiooniks või elemendiks, mille mõõtmed võib saada eskiisidelt, nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse seejärel üksikute elementide maksumused.
  • Milliseid ülesandeid täidab maksumusplaanija ja kellega on seotud tema tegevus
    Seotud tellijaga (tellija huvides töötav konsultant -majandusinsener).
    Maksumusplaanijana on siinkohal mõeldud aktiivset ja küllaltki iseseivat tellija huvides töötavat konsultant-majandusinseneri, kes suvalise projekti kavandi väljatöötamise hetkel suudab hinnata tehtut, lähtudes just eelseisvatest kuludest , ning võttes aluseks nende kulude otstarbekkuse, ka mõjutada vastavalt kavandamise käiku.
    oluline on saada ka selgust, kas maksumusplaanija peab tegelema kogu projekti eelarvestamisega või piirdub ta vaid teatud osaga (algmaksumus, ehitus- ja sisustuskulud, insenerivõrkude ehituskulud). Kui maksumusplaanija on erialalt mahtude arvestaja, siis oodatakse temalt pigem töömahtude loendi või muude lepingudokumentide ettevalmistamist.
  • Millised faktorid mõjutavad ehituse hinda
    • Kulud, nt. kui palju maksavad ehitusmaterjalid ; kallis on tööjõud
    • Kauba kasulikkus, nt. suur ärihoone väikeses külas ei ole kasulik tehing
    • Nõudlus ja nõudluse elastsus , nt. kas inimesed soovivad valmivaid kortereid
    • Konkurents, nt. ehituse tellija soosib madalamat hinda, konkurents avaldab survet
    • Riigi mõju nt. riik tellib hooneid ; kehtestab piiranguid, seab limiite

  • Kuidas määratakse hinnad sõltuvalt nende funktsioonidest
    Hinnad määratakse vastavalt nendele funktsioonidele lähtudes:
  • tootmiskuludest (omahinnast),
  • nõudlusest ja pakkumisest,
  • konkurentsist,
  • kasumi olemasolust.
  • Milliseid hinnakujundamise meetodeid kasutatakse ehituses
    Eristatakse kolme hinnakujundamise meetodid:
    • põhineb tootmiskuludel,
    • ostjate nõudlusel,
    • konkurentide hindadel.

  • Milliseid hinnakujundamise kontseptsioone kasutatakse ehituses
    • Teine hinnakujundamise kontseptsioon: hinna moodustamine lähtudes nõudlusest. Põhiliseks protsessiks siin juures on kauplemine, mis sõltub müüja oskustest.
    • „Passiivset“ hinnakujundamine, mille puhul tähtsamaks on konkurents ja konkurentide hinnad. Tekkivad hinnaliidrid.

  • Milliseid hinna liike kasutatakse ehituses. Millega erinevad eelarvehinnad ja lepinguhinnad
    • turuhind , mille aluseks on konkurentsiturg,
    • monopoolne turuhind – tekkib monopoolsel turul,
    • fikseeritud hinnad - lepinguhinnad,
    • piirhinnad.

    Peale seda hinnad jaotatakse veel:
    • hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil),
    • kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses),
    • jaehinnad,
    • eelarvehinnad,
    • tariifid.

    Lepinguhind - tööde ja teenuste koguhind, mis tuleb vastavalt lepingule tasuda töövõtjale.
    Eelarvehind ei arvesta töövõtja poolt lisatavat kasumit jmt lisakulusid, mis nö lepinguhinnas sees on.
  • Mis on ehituskavand, projekt, mis on nende vahe
    Ehituskavand (sketch design) - ehitusobjekti projekteerimistöödele eelnev arhitektuurne lahendus.
    Ehitusprojekt ( construction design)- ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ning muudest asjakohastest dokumentidest.
    Vahe seisneb selles, et kavand annab ettekujutuse ainult arhitektuurse lahenduse kohta, kuid projekt sisaldab detailsemaid dokumente, mis annavad informatsiooni selle hoone nii arhitektuuri kui ka ehitamise/ kasutamise kohta.
  • Mis on kogukulud ehituses
    Kogukulud - kõikide kulurühmade kulude summa.
    Kulurühm - ehituskavandist või -projektist lähtuv siduskulude rühm.
    Kogukulud koosnevad kuludest:
  • maatükile ( krundile );
  • krundi hõivamisele ja ettevalmistamisele;
  • lammutusele ja muudele töödele krundil;
  • ehitustööle;
  • tasudele konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega;
  • möbleerimisele, sisustamisele, seadmetele jm.;
  • ehitise kasutuskõlblikuks tegemisega, et müüa ja väljaüürida;
  • käibemaksule seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega;
  • projekti rahastamisele ( intressid , protsendid);
  • ehitise juhtimisele, kasutamisele ja säilitamisele
    Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks: (100 Krunt ; 200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive; 300 Hoone ehitustööd ja tarandid; 400 Hoone tehnoseadmed; 500 Krundipealsed rajatised; 600 Sisustus ning kunstitööd; 700 Ehituse kõrvalkulud)
  • Kuidas teostatakse kulude arvestust ehituses
    Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust:
    • esiteks tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehituse või selle osa eest,
    • teiseks tugineda ressursikulule, mida on vaja ehitamiseks.
  • Kuidas teostatakse kulude eelarvestamist ehituses
    Kulude eelarvestamiseks ehituses on välja kujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Üldiselt saab kulude eelarvestamise jagada kaheks: 1) üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid; 2) detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel. Varasemal projekteerimisetapil kasutatavad üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid on ehitise koondnäitajal (funktsionaalühiku meetod, kubatuuri meetod, pindala meetod) ja ehitise osamahtudel (konstruktiivelementide mahtude alusel) põhinevad meetodid. Detaileelarvestamine ühikhindade alusel põhineb kululiikide ühikmaksumusel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. Eelarvete koostamiseks arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa.
  • Mis vahe on kalkulatsiooni ja eelarve vahel
    Kalkulatsioon ehk arvutlus - erimetoodika järgi koostatud arvutus, millega leitakse toote või teenuse omahind või hind, tootmiskuludesse arvatav amortisatsioonieraldiste summa, kaubandusettevõttele kaupade müügist laekuv hinnatäiendi summa jms.
    Eelarve - riigi, halduspiirkonna, ettevõtte, organisatsiooni või asutuse eeldatavate tulude ja kulude arvutlus (kalkulatsioon) eelolevaks perioodiks (harilikult aastaks, kvartaliks või kuuks).
  • Mis on kulude liigitamine
    Kulude liigitamine ( cost classifieation) - ehituskulude kindlatesse kulurühmadesse järjestamise kord.
    Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmades, mis võimaldab nende edasiarendamist kuni kümneks alamrühmaks (0 kuni 9). Igal madalamal tasandil pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra. Kõrgemal tasandil paiknev kulurühm haarab alati nii sisuliselt kui arvutusiikult kõiki tema madalamate tasandite kulurühmi.
  • Mis on siduskulud
    Siduskulud – kulud, mis lähtuvad ja on seotud konkreetse elemendi, tööliigi või – osaga ning mahuvad antud osarühma poolt määratletud piiridesse (standardis EVS 885:2005 kasutatav määratlus, nt kulude rühm, mis lähtuvad ehituskavandist või -projektist jm)
    Näiteks betoonitööde siduskulud on betoonitöödega seotud kulud.
  • Kuidas moodustatakse kulurühmad
    Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui ka kulurühmadeks. Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alarühmaks. Igal madalamal tasemel pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra; kõrgemal tasemel olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasemete kulurühmi. Pearühmade hulgas on 3 sellist, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid (0 – tellija kulud, 8 – eh platsi korralduskulud, 0 – eh platsi üldkulud). Igal tasemel: 0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid ja 9-lõpulised unikaalseid töid.
    X pearühm max 10, sisald kuni 10 põhirühma
    XX põhirühm kuni 10 kulurühma
    XXX kulurühm koodiga XX0 kuni XX9 , kus XX on kõrgemate tasandite tunnused.
  • Mis on kuluühik ja mis on mõõtühik
    Kuluühik (cost unit ) - töömahtude loetelus rühmitatud kuid erinevates ühikutes (m, m2, m3, tk) esitatud tööde siduskulud.
    Mõõtühik (unit of measurement) - mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik (m, m2, m3, tk).
  • Mis on töökirje, kuidas seda koostatakse ja kus seda kasutatakse
    Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus.
    Töökirjete rühmitamine töömahtude loetelus toimub standardi EVS 885:2005 “Ehituskulude liigitamise standard" lisa A ehituskulude liigituse alusel, mis tagab võimaluse kontrollida tööde läbiviimist ja korraldada objekti usaldusväärset rahastamist.
    Töömahtude mõõtmise- ja tööde arvestamise reegleid kasutatakse ehitustööde pakkumiskutse dokumentide töömahtude loetelu koostamiseks, tööde hindamiseks ja arvestamiseks. Töömahtude loetelu detailsus sõltub ehitusprojektis pakutavatest tehnilistest lahendustestja nende mahust.
    Ühikhinnete tasemel ulatub töökirjete koguhulk ehitustööl paarikümne tuhandeni, mis on enamike juhtimisülesannete jaoks liiga detailne tase (professor J. Sutt "Ehituskorraldus")
  • Mille poolest erinevad tellija ja töövõtja kulud
    Tellija kuludeks on ehitaja/töövõtja kulude ja kasumi summa.
    Töövõtja kuludeks on alltöövõtjate kulud, materjalide kulud jms.
  • Kuidas krundi hind võib mõjutada ehituse hinda
    Krunt on üks osa ehituse kogukuludest, mistõttu moodustab ta osa ehituse hinnast . Niisiis kõrgem krundi hind tähendab kõrgemat ehituse hinda. Samas tuleb arvestada ehitise otstarvet, sest hilisemalt võib kallim krunt kasumlikumaks osutuda (tiheasutusega piirkonnas pood vms).
    Krundi ehitusväärtus on temal asuva, sinna püstitatava või renoveeritava hoone ehituskulude ja hoonestuse (koos krundiga) turumaksumuse vahe
  • Millised tegurid on tähtsad majanduslikult tasuva ehituse hinna määramisel
    Nende kasutamisest saadav tulu peab olema suurem kui tehtud kulud.
    Koostades majanduslikult tasuva (kasumit taotleva) ehitusprojekti (kontorihooned või elamud kas väljaüürimiseks või müügiks) eelarvet , peab see tuginema turumajanduse ökonoomikal: ehitise ainueesmärgiks on kasumi andmine ja see on esmajärgulise tähtsusega. Tellija arvestus peab näitama, kui palju võib ta kulutada "ehituskuludena", et kõiki tegureid arvestades saaks ta projektist kasumit. Sellisel arvestuse on aga ka teatud raamid: mingid eeskirjad võivad määrata kas üüri või müügihindade piirmäärad, samas kui osa tulust sõltub tihti ümbritsevast keskkonnast ja krundi hinnast. Ilmselt pole otstarbekas ehitada luksusehitust väljaüürimiseks või müügiks asukohas , mis pole populaarne , samas on sama ebaotstarbeks püstitada odavat ja madala rentaablusega ehitist kaasaegses rajoonis, kus krunt maksab palju ja on võimalus saada kõrget tulu.
    Lühim koguaeg idee tekkimisest kuni "võtmeni" ; Madalad kasutuskulud
  • Ühiskondlikult vajaliku ehituse hinna piirangud
    Selliste ehitistega seotud mõistlike kulude määramisel on tavaline, et ennekõike püstitatakse kunstlikud piirangud, mis põhinevad ehitiste-analoogide tegelikel kuludel. Hoone üldpind on liiga jämedaks võrdlusaluseks, kuid sõltuvalt kasutaja soovidest on välja töötatud mitmeid põhimõtteid, et kujundada vastavad üldriiklikud normid. Koolil on selliseks normühikuks ruumide suurusest lähtuv arvutuslik õpilaste, haiglal aga voodi- kohtade arv.
    Kulud ühiskonnale vajalike ehitiste püstitamiseks on tavaliselt piiratud kunstlike normide süsteemiga, millest kinnipidamine on kohustuslik.
    • raha ei tohi ühe artikli alt kanda teise (on lootusetu säästa möbleerimisel või jooksvates kuludes, et kasutada seda täiendavalt ehitustöödeI);
    • plaaniaasta raha ei tohi kulutada väljaspool rahandusaastat;
    • ükski oluline leping ei tohi olla sõlmitud ilma võistupakkumiseta ja ilma töömahtude loendita.

  • Mida kujutab endast maksumusekontroll ja millise ehituse hinna liigi juures -kontrolli teostatakse
    Maksumuskontroll võimaldab määrata eelarve usaldusväärsust ja tagada maksumuse vastavus etteantud piirangutele. Kasutatakse eelarvehindade juures ? :D
  • Kuidas ajapiirangud mõjutavad ehituse hinda
    Kuna töö 2. ja 3. vahetuses on põhjustab tööviljakuse languse, siis kaasneb sellega vastav kulude tõus. Niisiis Ehituskestuse lühendamine suurendab ehituse hinda
  • Mis on raha nüüdisväärtus ja millal seda kasutatakse
    Kõiki eri aegadel tehtavaid kulusid saab väljendada täna tehtava investeeringuga, mis sisaldab nii tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus tehtavad kulud kui saadavad tulud taandatakse võrreldavatena tänasele päevale.
    Kasutatakse: tänaste summade, tuleviku summade ja vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivate summade (palgad, üüritasud) võrreldavuse võimaldamiseks.
  • Mis on toetused ja mis on subsiidiumid ja kus neid kasutatakse ehituses
    Subsiidium – riigi rahaline abi ettevõtjatele, et kunstlikult muuta nende toodang odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Valitsused kasutavad subsiidiume näiteks uue majandusharu arendamiseks, kriiside ajutiseks leevendamiseks või riigile oluliste majandusharude (nt transport, põllumajandus, energeetika ) toetamiseks.
    Subsiidium võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised laenud, kaitsetollid , transpordi väliskulud, mille maksavad kinni kõik ühiskonnaliikmed.
    Toetus – raha, mis antakse valitsuse või organisatsiooni poolt mingi kindla eesmärgi nimel.
  • Töömahtude määramine ja kulude hindamine eskiisprojekti staadiumis
    Analoogobjektide konstruktiivelementide / tarindite järgi töömahtude määramine
    Kulude hindamine ja selgitamine :
    • koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades
    • hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv -variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt
    • otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang
  • Töömahtude määramine ja kulude hindamine eelprojekti staadiumis
    Töömahtude määramine tarindite järgi (täpsem kui eskiisprojekt ).
    Kulude hindamine ja selgitamine:
    • antakse põhimõtteline lahendus ehitisele
    • prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel
    • tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks

  • Töömahtude määramine ja kulude hindamine põhiprojekti staadiumis
    Töömahtude määramine tööliikide järgi.
    Kulude hindamine:
    • määratakse kõik tehnilised parameetrid
    • luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve)
    • tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks

  • Töömahtude määramine ja kulude hindamine tööprojekti staadiumis
    Töömahtude määramine tööliikide järgi (täpsem kui põhiprojektis). Vajadusel detailiseeritakse põhiproj lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades. detaileelarved + kulukontroll.
    Kulude hindamine:
    • vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades
    • tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena

  • Millal kasutatakse kulude jaotust tarindite järgi
    Projektlahendi eelprojekti staadiumis, kui on valitud tarindid ja tehnosüsteemid, tekib võimalus kulusid ja nende aluseks olevaid töid rühmitada, mõõta ja hinnata projekti osade ning tarindite järgi pea-, põhi- ja kulurühmadeks.
  • Millal kasutatakse kulude jaotust kululiikide järgi
    Jaotust kululiikide järgi kasutatakse töö või hanke ühikhindade määramisel ning tööde plaanimisel. Põhjendatud kulude korvamise lepingute puhul on see oluline informatsioon ka tellijale. Kululiikideks on:
    • tööjõukulud
    • materjalikulud
    • alltöövõtukulud
    • omateenuste kulud
    • muud kulud

  • Millal kasutatakse kulude jaotust tööliikide järgi
    Detailse kulueelarve saamiseks ei piisa kulude liigitamisest tarindite järgi - ehituskulude liigitamine tööliikide järgi põhiprojekti staadiumis võimaldab esitada süsteemselt töökirjed, siduda need kvaliteedinõuetega ning kasutada töömahtude mõõtmise ja töömahtude arvestamise reeglite alusena.
  • Kuidas määratakse alltöövõtutööde maksumus
    Enamikp peatöövõtufirmasid kasutavad ehitustööde teostamisel alltöövõtufirmasid. Peatöövõtja annab alltöövõtjale tööde kompleksi, üksikud tööd või selle osa. Peatöövõtja esitab hinnaküsimise alltöövõtjale, määrates ära ehitustöö liigi ja muud tingimused töö teostamiseks. Alltöövõtufirma esitab oma ühikuhinna tööde teostamiseks, mis sisaldab tööde teostamise otsekulusid ja firma üldkulusid.
    Tavaline on, et peatöövõtja küsib alltöövõtuhinda mitmelt erinevalt firmalt. Pakkumiste esitamise järel, peatöövõtja võrdleb hinnapakkumisi, kasutades võrdlustabelit ning seejärel teeb otsuse temale sobiva hinna ja kvaliteedi järgi. Peatöövõtja otsusest tuleb teatada kõigile pakkujatele.
  • Mida kujutab endast ehituskulude pearühm, põhirühm, ja kulurühm
    Pearühm – Ehituskulude liigituse struktuuri esimene tase.
    Põhirühm – Ehituskulude liigituse teine tase
    Kulurühm - Ehituskulude liigituse struktuuri ülejäänud tasemed .
    Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmades, mis võimaldab nende edasiarendamist kuni kümneks alamrühmaks (0 kuni 9). Igal madalamal tasandil pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra. Kõrgemal tasandil paiknev kulurühm haarab alati nii sisuliselt kui arvutusiikult kõiki tema madalamate tasandite kulurühmi. Ehituskulude rühmad on:
    Kood (tunnus)
    Kulurühm
    Selgitused
    X
    Pearühm
    Pearühmi on maksimaalselt 10 (koodiga 0 kuni 9) ja iga pearühm võib sisaldada kuni kümmet põhirühma.
    XX
    Põhirühm
    Iga põhirühm võib sisaldada kuni kümmet kulurühma
    (koodiga XO kuni X9), milles X on pearühma tunnus.
    XXX
    Kulurühm
    Kulurühmad on koodiga XXO kuni XX9, milles XX on
    kõrgemate tasandite (pea- ja põhirühma) tunnused.
  • Mida tähendab fikseeritud summa leping, millised on eelised ja puudused sellel lepingul
    Lepitakse kokku, et tööd tehakse kindla rahasumma eest ("Värvin seinad 200 EURO eest").
    Kokkulepitud summa lepingu iseloomulikud tunnused:
  • Tööde alustamisel peavad nõudmised olema täielikult teada
  • Kulude piiramise võimalus
  • Tellija meeskonnal ei ole võimalus juhtida lepingu kulusid
  • Töövõtjal ei ole tootmiskulude tagasisaamise võimalus
    Puudused:
    • Sisaldab liiga suurt riski töövõtjale (ehitus võib vajada sügavamat vundamenti kui kokku lepitud või on inflatsioon tõstnud kiiresti palku)
    • Ei anna tellijale võimalust kulusid kontrollida
    • Oluline sõltuvus inflatsiooni mõjust

    Eelised:
    • Annab hea ettekujutuse kogumaksumused
    • Kulude piiramise võimalus

  • Millised eelised ja puudused on kulude tasumise lepingul
    Lepitakse kokku, et tellija tasub kõik tööjõu, materjalide jm. kulud, lisaks sellele ka kokkulepitud lisatasu -kasumi ("Värvin seinad, kui tasutakse värvi maksumus ja vastava summa iga töötunni eest").
    Kokkulepitud summa lepingu iseloomulikud tunnused:
  • Tööde alustamisel ei pea nõudmised olema täielikult teada
  • Kulude piiramise võimalus puudub
  • Tellija meeskonnal on võimalus juhtida lepingu kulusid
  • Töövõtjal on tootmiskulude tagasisaamise võimalus
    Eelised:
    • Võimaldab juhtida tööde korraldamist ning saada täpset teavet tegelikust olukorrast platsil

    Puudused:
    • Soodustab kulutamist ja töövõtja, kes lõpuks ise ei maksa, poolt põhjendamatute tööde tegemist
    • Ei saa ette näha kogukulusid
    • Madal tootlikkus

  • Millised eelised ja puudused on lepingul, mis põhineb kulude arvestamisel koos proportsionaalse hinnalisaga
    Eelised:
    • Töövõtja valitakse, leping sõlmitakse ning töid võib alustada enne idee lõplikku väljatöötamist (puuudub eelarve või töömahtude loend)
    • Töövõtja tegevus suunatud tellija huvide teenimisele (teoreetiliselt)
    • töövõtja ei saa selle meetodi puhul kõrget kasumit.
    • Võimalus kontrollida liigse kulutamise vältimiseks

    Puudused:
    • Halb võimalus kulusid prognoosida
    • Madal tootlikkus (ei tööta hinnale vaid kuludele)
    • Siiski just sellel lepingutüübil imidž, et see võimaldab teha ülemääraseid kulusid, sest töövõtjale tasutakse protsendi alusel tehtud kuludest

  • Millised eelised ja puudused on juhtimislepingul
    Eelised:
    • Võimaldab nõustamist ja juhtimisteenuse osutamist tellijale
    • Võimalik on projekteerimise ja ehitamise ühildamine
    • Ehitusel saadav kogemus on koheselt projekteerijale kättesaadav
    • Tavalise vastasseisu asemel kujuneb hea tellija ja projekteerija koostöö ehitajaga (mis eriti vajalik suurte ja ajategurite tundlike projektide puhul)

    Puudused:
    • Vähem sobilik töövõtjale, sest kasutatakse vaid ühte osa tema organisatsioonist ja tal pole võimalik kasutada projekti rahavoost tulenevaid eeliseid
    • Need eelised pole praktikas mitte alati saavutatavad (traditsiooniliselt koolitatud töövõtja meeskond ja töövõtu firmad pole kohandatud uute, enam tellijatele orienteeritud meetoditega).
    • Huvide vastasseis tipptasandil

  • Mis on hinnakirja leping
    Kasutatakse tavaliselt riigitellijate poolt eriti remont- ja hooldustööde puhul. Siin on teatud sarnasus seeriatöövõtu lepinguga, kuid töövõtja koostab pakkumusena endale „hinnakirja“, mille alusel ta on nõus tööd tegema. Mõnikord kasutatakse seda lepinguvormi ka väikeste uusehitiste puhul, mille ehitamine tuleb päevakorda alles muu töö käigus.
  • Mida tähendab ruumiprogramm
    Ruumiprogramm- ruumide paigutus hoones. Ruumiprogrammis on ära toodud hoone ruumid korruste kaupa ning nende väike lühitutvustus, mis antud ruumi puhul teha tuleks ja millega arvestama peaks.
    Ruumirogrammi kasutatakse hoonete ehituskulude prognoosimiseks projekti arengu varases staadiumis.
  • Millised tööd ehituses kuuluvad ettevalmistööde hulka. Nende mõõtmisreeglid
    Kuuluvad: Ehitusplatsil toimuvad ettevalmistustööd, kaevatööd, lõhketööd, vaiatööd, pinnase tugevdamine, täitetööd, õuevõrkude ehitustööd, õueala pinnakattetööd, õueinventaritööd.
    Ettevalmistustööd- käsitleb ehitusplatsi ettevalmistamist ja raadamist, ehitiste ja taimestiku kaitsmist, tarbepuidu kogumist ja äravedu
    Mõõtmisreeglid:
    Ettevalmistustööd
    Ettevalmistus- ja raadamistööd (m2):
    • Mahud rühmitatakse raadamistööde raskusastme ja maapinna tasasuse järgi
    • Raadamismahtu arvestatakse maapinna horisontaalprojektsiooni järgi (m2)
    Ehitusplatsil olevate ehitsite kaitse (m2, m, tk):
    • Mahud rühmitatakse kaitsmisviisi järgi
    • Joonistelt mõõdetakse ehitise kaitstav pind, pikkus või kogus; kaitstavat ehitist kirjeldatakse töökirjes

    Taimestiku kaitse, hooldamine ja eemaldamine (tk, m):
    • Mahud rühmitatakse haljastamisviisi või taimede liigi järgi (nt puud, põõsad, hekid )
    • Joonistelt mõõdetakse kaitstavate hooldatavate või eemaldatavate puude ja põõsaste kogus või heki pikkus keskteljel
    Tarbepuidu kogumine (m3 või tk):
    • Tarbepuiduks loetakse ehitusalale jäävaid puid, mille läbimõõt rinna kõrgusel on vähemalt 75mm
    • Kasvavate või langetatud ja virnastatud puude mahtu mõõdetakse metsatöömetoodikat järgides
    • Kui puid on ehitusplatsil vähe arvestatakse neid arvu järgi (tk)
    Raadamisprahi sorteerimine, äravedu ja käitlemine (m3):
    • Mahtu mõõdetakse m3 ja rühmitatakse tööliikide kaupa, arvestamise põhimõtteid kirjeldatakse töömahtude loetelus

    Kaevetööd
    • Liinide, torustike, truupide jms pikkust mõõdetakse meetrites piki nende telge; kuni 1m läbimõõduga kaevusid maha ei arvata
    • Kaevude sügavust mõõdetakse nende põhjast kaaneni
    • Kaevud rühmitatakse sügavuse järgi (näidatakse iga 0,5m tagant)

    Õueala pinnakattetööd
    • Katete mahtu mõõdetakse joonistel kujutatud maa-ala teoreetiliste mõõtmete järgi kuni 1 m2 läbimõõduga (?) kaevukaasi maha arvutamata
    • Katted rühmitatakse katte materjali, paksuse ja tüübi järgi
    • Äärekivid rühmitatakse materjali ja tüübi järgi

    Õueinventari tööd
    • Mahud rühmitatakse rajatise tüübi järgi

  • Mida kujutavad töömahtude mõõtmisreeglid
    Töömahtude mõõtmise- ja tööde arvestamise reegleid kasutatakse ehitustööde pakumiskutse dokumentide töömahtude loetelu koostamiseks, tööde hindamiseks ja arvestamiseks. Töömahtude loetelu detailsus sõltub ehitusprojektis pakkutavatest tehnilistest lahendustest ja nende mahust.
  • Milliseid arvestusühikuid kasutatakse töömahtude mõõtmisel
    m , m2, m3, tk, kg
  • Millised tööd ehituses kuuluvad betoonitööde hulka. Nende mõõtmisreeglid
    Kuuluvad: Raketamistööd, sarrustamistööd, kohtbetoneerimistöö, monteeritava ( tari )betoonitööd
    Betoonitöödena käsitletakse kohtbetoonist ja monteeritavatest elementidest tarindeid, nende raketamist, sarrustamist, betoneerimist, tasandamist ja monteerimist. Kohtbetoonitöid võib arvestade kompleksselt, sisaldades nii raketamis,- sarrustamis- kui betoneerimistöid.
    Mõõtmisreeglid:
    Rakestamistööd
    • Raketise pindala mõõdetakse ruutmeetrites rakestatava tarindi panda järgides väiksemate kui 1 m2 pinnaga avasid maha arvamata
    • Raketist arvestatakse:
        • b > 250 mm (raketise laius): rakestatava kogupinna järgi
        • b
    • Seinaraketise kõrgust mõõdetakse aluspõranda või vahelaetarindi pealt järgmise korruse vahelaetarindi alla
    • Vahelaeplaadi raketise pinna arvestamisel talasid, pilastreid jms maha ei arvestata; vahelae panda mõõdetakse ehitusprojekti kostruktsiooniosa jooniselt
    • Vahelaetalade raketamisel arvestatakse ainult küljeraketist, põhjaraketist eraldi ei näidata ja see jab vahelaeplaadi raketis mahtu
    • Postide raketamispinda mõõdetakse posti ümbermõõdu ja kõrguse järgi
    • Raketise eemaldamist eraldi ei näidata
    • Raketis rühmitatakse tarindi ja betooni valupinna nõuete järgi, erinõuete korral viidatakse seletuskirjale
    • Eraldi näidattakse kaarjaid, kaldseid, konsoolseid ja veekindlaid betoontarindi raketisi jm eriraketisi
    • Toekõrgusi arvestatakse 1 m järgi
    • Enam kui 200mm paksuste plaatide raketis rühmitatakse iga 100 mm paksuse järgi

    Sarrustamistööd
    • Sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s
    • Sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile
    • Sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata
    • Sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog)
    • Sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile
    • Sarrused rühmitatakse tüübi järgi: võrksarrus, varbsarrus ( kalasaba -, sile jne)
    • Eraldi näitatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms
    • Sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel

    Kohtbetoneerimistööd
    • Mahtude arvutamisel tuleb aluseks võtta projektlahendis toodud betoon - ja raudbetoontarindite mõõtmed
    • Betooni mõõdetakse kuupmeetrites tarindite nimimõõtmete järgi ilma vähem kui 1 m2 pinnaga või vähem ki 0,2 m3 mahuga avasid maha arvestamata
    • Sissebetoneeritavad soojustuskihid arvatakse betooni mahust maha
    • Sarruse mahtu betooni mahust maha ei arvata
    • Betoontarindite puhul, kus sarrust eraldi ei arvestata, esitatakse töökirjes lisaks tarindi paksusele ja betooni klassile ka sarruse kaal betooni mahu kohta (kg/m3)
    • Ristuvate seinte puhul arvestatakse läbivana ainult ühte, erineva paksuse korral paksemat seina
    • Trepimarsside betooni mahu arvutamisel tuleb lähtuda marsi pinnast ja keskmisest paksusest

    Monteeritava (tari)betooni tööd
    • Plaatide ja paneelide pindala määratakse välismõõtmete järgi
    • Plaatide ja paneelide pinnast arvatakse maha kõik enam kui 1 m2 pinnaga avatäited nende nimimõõtude järgi
    • Väiksemate kui 1 m2 pinnaga avasid plaatide ja paneelide pinnast maha ei arvata
    • Vajadusel võib tükkelementide arvestamisel kasutada arvestusühikuna mahtu (m3) arvestades kohtbetoontarindite mõõtmisreeglite põhjal
    • Tööde kirjeldamisel tuleks näidata toote ja paigaldamine eraldi
    • Paigaldamist näidatakse arvuliselt (tk)
    • Lae- ja katuslaepaneelide paigaldamise hulka kuulub paneelivaheliste vuukide monolitiseerimine
    • Kui ehitusprojektis ei ole trepimarsside spetsifikatsiooni, tuleb nende panda arvestada marsi lause ja lõikel näidatud pikkuse järgi
    • Trepimarsside mahu arvutamisel tuleb lähtuda marsi tegelikust pinnast ja keskmisest paksusest
    • Postikõrgut mõõdetakse:
        • Talade vahelaeplaadi korral põrandatarindist laetarindini
        • Tala läbiva posti korral põrandatarindist kuni viimistlemata talani
        • Posti läbiva tala korral põrandatarindist laetarindini
    • Paigaldus- ja kinnituselemente, vuugilinte ja vuugitäitesegusid eraldi ei mõõdeta ja loetelus ei kajastata

  • Millised tööd ehituses kuuluvad metallidetööde hulka. Nende mõõtmisreeglid
    Kuuluvad: Metalltarindite paigaldamine, metall -avatäidete paigaldamine, metallelementide paigaldamine, pleki - ja plekk -karkassitööd
    Käsitleb: metalltarindite, metall-avatäidete, metallelementide, plekk- ja metallprofiilide, teisaldusseadmete ja muude metalltarinditega seotud töid
    Mõõtmisreeglid:
    Metallelementide paigaldamine
    • Tööde kirjeldamisel tuleb näidata tooteid ja paigaldamist eraldi
    • Pinnajärgsel arvestamisel tuleb mõõta elementide poolt kaetavat pinda
    • Niššide, rennide, kanalite enam kui 1 m2 pinnaga katteid tuleb arvestada eraldi
    • Pikkusjärgsel arvestamisel tuleb lähtuda elemendi pikimast mõõtmest; painutatud elementide puhul tuleb mõõta pikimat lülge
    • Väikseid kinnitusdetaile (naelu, kruvisid , polte, mutreid, neete jms) ei arvestata

    Maha arvestatakse
    • Enam kui 1 m2 pinnaga avad
    • Enam kui 0,5 m pikkused katkestused

    Pleki- ja plekk-karkassitööd
    • Pinnajärgsel arvestamisel tuleb mõõta plekkvoodri poolt kaetavat pinda
    • Pikkusjärgsel arvestamisel tuleb lähtuda elemendi pikimast mõõtmest, painutatud elementide puhul painde väliskülje mõõtmest
    • Väikseid kinnitusdetaile (naelu, kruvisid, polte, mutreid, neete jms) ei arvestata
    • Pikkusmõõdus esitatakse kuni 250 mm laiusi plekkribasid

  • Millised tööd ehituses kuuluvad puidutöödetööde hulka. Nende mõõtmisreeglid
    Kuuluvad: Puittarindite paigaldamine, puit-avatäidete paigaldamine, puitelementide paigaldamine, puitplaaditööd, puitvoodritööd
    Mõõtmisreeglid:
    Puittarindite paigaldamine
    • Puittarindite mahtu tuleb arvutada nende suurimat pikkust ( koost tappidega) ja põiklõiget arvestades, pesi, sisselõikeid jms maha arvamata
    • Puittarindite pikkust tuleb arvutada nende suurimat pikkust arvestades
    • Seine , vahelagede ja katuse pinda mõõdetakse nende tarindite välismõõtmete järgi
    • Kandjaid näidatakse arvuliselt viidates seletuskirjale või detailjoonisele
    • Tavakinniteid eraldi ei näidata
    • Erikinniteid näidattakse eraldi ja arvestatakse vasatavalt tööliigi mõõtmisreeglitele

    Maha arvatakse:
    • Enam kui 1 m2 pinnaga avad
    • Enam kui 0,5 m pikkused katkestused

    Puit-avatäidete paigaldamine
    • Avatäidete pinda tuleb arvutada:
        • Spetsifikatsiooni olemasolu korral lengi välismõõtude järgi
        • Spetsifikatsiooni puudumisel joonisel esitatud seinaava mõõtmete järgi, lisades sellekohase märkuse
    • Avatäidete lisatarvikuid ( liistud , lävepakud, plekid jms) arvestatakse vastavalt ehitusprojekti andmetele
    • Pinnajärgset arvestust võib kasutada tüüpsete avatäidete puhul, rühmitades need avanemisviisi, materjali (nt teras, alumiinium), müra- või tulekindluse järgi nende arvu äramärkimisega
    • Aknaplekke, piirdeliiste jmt tuleb arvestada nende paigaldamispikkuse järgi; pikkust tuleb arvestada kaetava ala pikima mõõtme järgi
    • Väliste veeplekkide laiust tuleb mõõta joonisel esitatud, mitte aga pinnalaotuse laiuse järgi valtse arvestamata
    • Uks-aken (nt rõduuksed) avatäidetes arvutatakse lengidele paigaldatavaid uksi ja aknaid eraldi
    • Liiste, veeplekke ja aknalaudu arvestatakse pleki- või voodritööde mahus

    Puitelementide paigaldamine
    • Tööde kirjeldamisel tuleb näidata tooted ja paigaldamine eraldi
    • Puitelementide arv tuleb määrata spetsifikatsioonide järgi, nende puudumisel arvutada joonistelt
    • Pikkuse mõõtmisel tuleb arvestada elemendi pikimat, painutatud elementide puhul painde väliskülje mõõdet
    • Väikseid kinnitusdetaile (naelu, kruvisid, polte, mutreid, neete jms) ei arvestata

    Maha arvatakse:
    • Enam kui 1 m2 pinnaga avad
    • Enam kui 0,5 m pikkused katkestused

    Puitplaaditööd
    • Voodrit/ katet mõõdetakse kaetava pinna mõõtmeid järgides

  • Millised tööd ehituses kuuluvad katusekattetööde hulka. Nende mõõtmisreeglid
    Kuuluvad: Katusekattetööd.
    Selgitus: Katusekatted, katusetarvikud, katuserennid jms välja arvatud kandetarindid ja katuse avatäited
    Mõõtmisreeglid:
    • Katusekatteid tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi
    • Kaetava pinna hulka tuleb arvestada ka nt rullmaterjalist ülespöörded parapettidele
    • Harja-, neelu -, viilu-, parapetikatete jms pikkust tuleb mõõta nende teljel

    Maha arvatakse:
    Enam kui 1m2 pinnaga korstna-, akna-, uugi- ja avad
    Enam kui 0,5m pikkused katkestused
  • Millised tööd ehituses kuuluvad viimistlustööde hulka. Nende mõõtmisreeglid
    Kuuluvad: Pindade tasandamine ja krohvimine , värvimine ja tapeetimine , plaatimine, põrandakattetööd, ripplaetööd, seinavoodritööd, fassaadide värvimine, ehitusplaatkattetööd
    Käsitleb nii sise- kui välisviimistlust
    Mõõtmisreeglid:
    Pindade tasandamine ja krohvimine
    • Tasandus- ja krohvkatte pinda tuleb arvutada töödeldava pinna mõõtmete järgi või kuni piirnevate tarinditeni
    • Sisemiste seinte tasanduspinan kõrgust tuleb mõõta aluspõranda või vahelae tarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelae tarindi alla, ripplae korral neist 10 cm kõrgemale
    • Väliste seinte krohvimiskõrgust tuleb arvestada ehitusprojekti andmete järgi; nende puudumisel alates 20 cm sügavuselt maapinnast kuni viimistlemata katusetarindi või parapeti servani
    • Vähem kui 20 cm väljaulatusega pilastritel külgpindu ei arvestata
    • Avatäited ja läbikäigud arvutatakse krohvitava seina pinnast maha nende tegeliku pinna järgi

    Värvimine ja tapeetimine
    • Viimistluse pinda tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi või kuni piiravate tarinditeni
    • Kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti, tuleb seina viimistluse kõrgust mõõta aluspõrandast või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelaetarindi alla, ripplae korral sellest 10 cm kõrgemale
    • Vähem kui 10 cm kõrguseid põrandaliiste seinapinnast maha ei arvata
    • Avatäidete ja piirete viimistlemist näidatakse eraldi

  • Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal
    Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel.
    Baasaasta ( base year ) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel
    Tavalisel on baasihetkel antud väärtus 100, millega seotakse juurdekasv vi vähenemine tulevikus. Kuna baas on 100, siis indeksi väärtus üle 100 annab näitaja juurdekasvu protsendi vaadeldava hetkeni.
    Arvutus:
  • Kuidas üle minna jooksva aastaindeksi väärtusest vaadeldava hetke väärtusele
    Baasaasta väärtus * jooksva aastaindeks = vaadeldava hetke väärtus
  • Millal kasutatakse indeksite pool-intuitiivne hindamine
    Arvestades ressursside maksumuse muutumise seaduspärasusi seob maksumuskonsultant need alati tehtavate pakkumistega. Saades firmadest jooksvad pakkumused, koostab ekspert indeksi hetke turuolukorrast materjalidele ja tööjõule. See spsteem sobib hästi siis, kui turg on kas stabiile või ühtlaselt muutuv, kuid meetod on muutunud tarbetuks seoses koostatava pakkumishindeksi kasutamisega.
  • Mida kujutab endast tegur-hinnaindeks
    Analüüsidest tüüp-ehitusel kasutatud ressursse ja iga ressurssi jälgitakse mingi aja jooksul, saab kujundada kombineeritud indeksi, mis arvestab ehituse kogumaksumuse muutust samal perioodil. Iga ressurss (tööjõud, tehnika, materjal) vajab selles kompleksnäitajas oma osakaalu , indeksi kujundamist ning sellega seonduvaid probleeme kirjeldatakse täpsemalt hiljem.
  • Kuidas arvestatakse pakkumishinnaindeks
    Sisuliselt võrreldakse pakkumust maksumusega, mis on saadud samade pakkumisdokumentide hindamisel baasaasta tüüphindade alusel. Kahe maksumuse alusel saab arvutada indeksi, mis näitab tellijale hinna tõusu või kahanemist turul
    Arvutamine toimub järgnevalt:
  • Koostatakse hinnatud tüüp-töömahtude loend kulude baasaasta hinnatasemel (tavaliselt arvestades üldkulusid)
  • Valitakse madalaim esitatud pakkumus ja valitakse põhimõtted andmete võrdlemiseks (töö, konstruktiivelement )
  • Igast grupist (mullatööd, betoonitööd) leitakse suurima maksumusega kulu ja järgmised seni, kuni saadud kokku 25% grupi maksumusest. Seda tehakse kõikide gruppide osas (v.a. üldkulud ja mõned eritööd)
  • Baasihindade tabelist leitakse iga gruppi valitud kulu jaoks vastav hind
  • Iga valitud kulugrupi jaoks leitakse baasiaasta maksumus (kaalutult oma mahuga). Indeksite saamiseks võrreldakse kõigi gruppide kohta arvutatud baasi- ja jooksvaid hindu
  • Kombineeritud indeksi saamiseks kaalutakse iga grupi indeks selle grupi maksumuse osakaaluga projekti pakkumushinnas (arvestamata üldkulusid)
  • Üldkulusid vaadeldakse tavaliselt proportsionaalse lisana igale töömahtude loendi kulule. Seega seini arvutatud indeks pole veel tõene, sest pole lisatud üldkulud Kui seni saadud indeks on 130 ja hetkel aluseks olevas pakkumuses on üldkulude määr 10%, siis lõpuks indeksiks kujuneb 130(1+10/100) = 143
  • Indeksi leidmiseks mõne üksiku töö puhul kogutakse kõik vaadeldava üerioodi kohta saadud andmed ning arvutatakse nende kas aritmeetiline või geomeetriline keskmine. Geomeetrilist keskmist kasutatakse siis, kui osakaalud vaadeldavates gruppides muutuvad oluliselt.
  • Kuidas arvutatakse keskmine tegur-hinnaindeks
    Tegur-hinnaindeksit kasutatakse ressursside maksumuse muutust iseloomustava koondindeksi koostamiseks. Analüüsitakse tüüp-ehitusel kasutatud ressursse. Iga ressurssi jälgitakse mingi aja jooksul ning kujundatakse selle põhjal kombineeritud indeks, mis arvestab ehituse kogumaksumuse muutust samal perioodil.
    Selles tabelis pole arvestatud, et erinevatel ressurssidel on erinev osakaal.
  • Kuidas arvutatakse kaalutud keskmine hinnaindeks
    Ressursse on vaja kaaluda vastavalt nende olulisusele, et vastavate ressursside hinna muutus annaks tegeliku pildi maksumuse muutusest.
    Kaalumise tulemusel omab see komponent , mille maksumus muutus kõige enam, suurimat osakaalu.
  • Kuidas arvutatakse tootlikuse kasvu mõju tegur-hinnaindeksile
    Lisaks ressursside osakaaludele, on hinnaindeksi koondnäitaja leidmisel oluline arvesse võtta ka tootlikkuse muutused. Seetõttu tuleb indeksis ka vastavalt tootluse muutusele kaalusid muuta.
    nt mõjutab tööjõu tootlikkuse muutus tööjõu vajadust tellisseina ehitamisel ning vastavalt ka maksumust
    Tööjõutootlikkus muutus 25% (kaheksalt kuuele).
  • Mida tähendab Laspeyresi indeks
    Kui indeksis kasutatakse baasiaasta osakaalusid, siis tuntakse seda Laspeyres indeksina
  • Mida tähendab Paasche indeks
    kui indeksis kasutatakse aga jooksva aasta või mõne muu vaadeldava ajahetke osakaalusid, on see Paasche indeks.
  • Mida kujutab endast tüüpehitus objekt maksumuse hindamise seisukohast
    Tüüpehituse puhul on tegemist ehitusega, kus aja ja raha kokkuhoiu eesmärgil kasutatakse standardseid detaile ja konstruktsioone. Eelisteks on ehituskestuse lühenemine ja see, et detailide valmistamine tehases on lihtsam kui ehitusplatsil. Piiravateks teguriteks transpordiprobleemid, tõste- ja haardeseadmete võimalused ja hoonete üksluisus. Seetõttu on otstarbekas toota mitte liialt suurte mõõtmetega ja universaalseid detaile.
    Maksumuse seisukohalt on oluline tähele panna, et taoliste tüüpdetailide tootmine kiirendab tööde programmi täitmist, kuna nende konstruktsioonide tootmist saab korraldada paralleelselt töödega platsil. Detailid ise tulevad aga tõenäoliselt kallimad kui platsil tehtuna, kokkuhoiu annab aga just ehituskestuse lühendamine.
  • Pakkumishinnaindeksi eelised tellija seisukohalt võrreldes tavalise hinnaindeksiga
  • Arvestades turu mõju ja töövõtja kulude muutusi, näitab see indeks konkreetse projekti puhul tellija kulude muutusi mingi ajavahemiku jooksul.
  • Indeksi arvutamine on suhteliselt lihtne siis, kui baasiloend on eelnevalt juba koostatud.
  • Indeks võimaldab võrrelda ka eriprojektide pakkumushindu, arvestades regionaalseid ehitushinna muutusi.
  • Saadud indeks võimaldab uurida seoseid ehitusturu tendentside ja regionaal-tingimuste vahel.
  • Indeksi arvutuses ei sisaldu teised indeksid ja siit tulenevalt on välistatud kasvavad vead.
  • Milline objektide kogum on vajalik töömahtude loendi koostamiseks hinnaerinevuste leidmisel
    Hinnaerinevuste leidmiseks töömahtude loendites tuleb igaaastaselt võrrelda suurt hulka projekte: ollakse seisukohal, et sobiv kogum peaks koosnema vähemalt 80-st, seda nõuet saab täita siiski harva. Kuigi töömahtude loendi töötlemine pole keerukas, võivad aga leitud seaduspärasused olla mittetüüpilised. Vaid vähesel arvul organisatsioonidel on võimalus töödelda sellist arvu projekte ja seetõttu ei saa enamik firmasid oma indekseid ka koostada selle metoodika (pakkumisindeks) abil.
  • Kahe ehitise maksumuse võrdlemise põhiprintiibid
    Kahe kontoriehitise võrdlev näide eeldas, et tegemist on võrreldavate projektidega. Hilisematel eelarvestamisetappidel, kui maksumusplaan on koostatud konstruktiivelemendi kujul, pole täpne projektide sarnasus enam oluline: aluseks on siis välisseinte, akende , uste, põrandate jne. maksumus ruutmeetriile nii raamatukogu kui kontori puhul. Maksumus põrandapinna m2-le erineb siiski oluliselt kui konstruktiivelementidel on erinevad osa-kaalud. Kui on aga tegemist võrreldamatute projektidega, võib saada puuduvat maksumusteavet kas kolleegidelt või viimaseks väljapääsuks on ka avaldatud andmete kasutamine.
    Seina- / põradapinna suhe
  • Konstruktiivelemendi definitsioon
    Konstruktiivelement on kui "ehitise osa, mis vaatamata ehitise tüübile täidab alati sama funktsiooni" ja mida võib projektis vaadelda eraldi, arvestamata seejuures viimistlust .
  • Hoone konstruktiivelementideks jaotamise põhiprintsiibid
    Võimalused on piiramatud, võiks kasutada näiteks järgnevat jaotust:
  • nulltsükkel ja esimene korrus koos viimistlusega;
  • välis- ja siseseinad koos viimistlusega;
  • ülemised korrused koos treppide, viimistluse ja osaga karkassist;
  • katus koos viimistluse ja osaga karkassist;
  • insenerivõrgud;
  • platsitööd.
    Võib kasutada ka suuremat arvu elemente (kasutatakse ka loetelusid enam kui 40 elemendiga).
    Seejuures tuleb silmas pidada aga järgmisi põhimõtteid:
  • iga konstruktiivelement peab olema eelnevalt määratletud nii, et tagatakse jaotuse universaalsus ja arusaadavus kõigile;
  • konstruktiivelemendi maksumuse osakaal kogumaksumusest peab olema oluline;
  • konstruktiivelement peab olema lihtsalt eristatav nii joonisteIt mõõtes kui töömahtude loendit analüüsides;
  • võrdlusvõimaluse tagamiseks peab valitud konstruktiivelementide loetelu olema kooskõlas teiste kasutatavate jaotustega, et vajadusel võrrelda oma andmeid avaldatutega.
  • Mida näitab seinte pindala ja põrandate pindala suhe
    Tegemist on ehk kõige tavalisema efektiivsusnäitajaga, kuid seda saab kasutada vaid sarnaste ehitiste võrdlemisel ja tal pole optimaalset taste .
    Elementide suhe on ühe konstruktiivelemendi mahu suhe teise. Enamlevinud näitena on kasutusel välisseinte pindala suhet kogu põrandapinda.
    Mida väiksem on see suhe, seda ökonoomsem on tavaliselt projektlahend .
  • Milliseid funktsioone täidab vundament kui konstruktiivne element
    Vundament on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement (maa-alune kandekonstruktsioon), mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Vundament kannab ehitise kaalu üle pinnasele
    (Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaalkoormused, horsiontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon , pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine , pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuride koosmõju jms).
  • Milliseid funktsioone täidab katus kui konstruktiivne element
    Katus on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement, mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele.
    Katus katab hoonet, hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja.
  • Milliseid funktsioone täidavad avatäited kui konstruktiivne element
    Avatäidete ülesandeks on tagada nõutav valgustatus ja insolatsioon, nähtavus (vaade); nad on samuti oluliseks osaks fassaadilahenduse juures; avatäidetest sõltub hoone energiatõhususe nõuete täitmine, samuti helipidavuse nõuete täitmine.
    Avatäited mängivad olulist rolli niiskustehnilise toimivuse tagamisel . Vanade majade puhul on avatäited osa ventilatsioonisüsteemist. Avatäited peavad konstruktsioonis täitma evakuatsiooni tagamise rolli ja tuletõket.
  • Kuidas arvestatakse platsikulud, kindlustus- ja ettenägemata kulud eelarves
    Neid kulusid saab arvestada eraldi kui tinglikult iseseisvat konstruktiivelementi, kuid neid võib jaotada ka proportsionaalselt teistele elementidele. See põhimõtteline käsitlus vajab alati kindlat otsust.
    Mõni või kõik järgnevatest kuludest võivad (üldjuhul töövõtja äranägemisel) olla arvestatud üld- ja kindlustuskulude kulugruppi: soojakud, käimlad, sööklad, ehitustellingud, kulud valvele, kindlustustasud, pensionitasud, koolituskulud, kasum jms.
    Üldkulud on väga regionaalse iseloomuga ja eelarve koostajad saab arvestada kõiki neid kulusid vaid teatud tõenäosusega. Palju otstarbekam on siiski lisada kõik üld- ja kindlustuskulud igale konstruktiivelemendile protsentuaalselt , et tagada võrdlusvõimalus, pigem kui kujundada raskelt võrreldaveraldiseisev element.
    Kui aga koostatakse juba palju täpsem eelarve, siis enamike projektide puhul tuleb nii üld- kui kindlustuskulud arvestada siiski eraldi. Kui aga uus eelarvestatav projekt pole tavaline (keerukas plats, väga lühike lepinguperiood), on nendele kuludele vaja koostada ka erihinnang.
    Arvestada on vaja ka ettenägematuid kulusid, mille suuruse määrab arhitekt . Tegelikult pole see osa töövõtja pakkumusest, kuid see tuleb lisada pakkumusele selleks, et vajadusel kompenseerida vastavad kulud. Tavaliselt ei mõjuta need kulud küll loendi hindamist ja on õigem esitada nad pigem eraldi kulugrupina kui lisada protsendina teistele töödele.
    Platsikulud arvutatakse analoogselt põhiehituse otsekulude eelarvega, s.t. ühikhindade ja kulunormide kaudu. Tavaliselt kalkuleeritakse platsikulud eraldi kulupeatükina, sõltuvalt rajatise ehituskorraldusest. ehitise suurusest ja kalenderplaanist.
    Ehitusplatsi üldkulusid pole võimalik siduda üksikute töödega platsil, küll aga projektiga tervikuna või selle teatud osadega. Ehitusplatsi üldkulusid saab jagada rajatiste ehitamisega kaasnevateks kuludeks ja ehitusplatsi üldkuludeks. Rajatiste ehitamisega kaasnevad kulud määratakse ehituse organiseerimise projekti alusel.
  • Tuua näited platsikulude koosseisu kohta
    Ehitusplatsi korralduskulud:
    Ajutised ehitised ehitusplatsil (soojakud ja olmeruumid, teed ja laod, kraanateed, seadmeplatsid ja töökohad, piirded ja reklaamtahhvlid, ehitiste kaitse, tööohutusmeetmed, tellingud, lavad ja tõstukid)
    Ajutised tehnosüsteemid (vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis , valgustus, side ja infosüsteemid, ajutine küte)
    Masinad ja seadmed (betooni- ja segusõlmed, mobiilkraanad, tornkraanad , ehitusliftid, betoonipumbad )
    Tööriistad ja instrumendid
    Abimaterjal
    Energiakulu (elektrikulu, veekulu , gaasikulu, kütteõlikulu, kaugküte)
    Veod (materjalide vedu, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu, jäätmekäitlus)
    Ehitusplatsi üldkulud:
    Juhtimiskulud (palgad, kontori ülalpidamiskulud, proovide võtmine ja katsetamine, valve, esinduskulud, koolitus)
    Kulud abistavatele tegevustele (mõõtmine, parandus- ja remonditööd, ruumide korrashoid, lõplik koristamine)
  • Kuidas objekti kaugus mõjutab ressurside hinda (üksikute ressurside kaupa)
    Ehituse asukoht mõjutab ilmselt tootmisressursside juurdepääsu: tehnika, tööjõu ja materjalide transport ehitusplatsile koos nende sisseseadmisega kaugematel platsidel moodustab olulise kuluartikli.
    Nii näiteks võivad kaugete objektide korral kulutused masinate edasi-tagasi sõidule ehitusprojekti kogumaksumusest olulise osa moodustada.
  • Mis on elementmaksumus
    Elementmaksumus on ehitise konstruktiivelemendi maksumus arvutatuna ehitise üldpinnale.
  • Mis on elemendi ühikmaksumus
    Elemendi ühikmaksumus on konstruktiivelemendi maksumus arvutatuna elemendi mahule.
  • Tuua näited konstruktiivelementide mõõtühikute kohta
    Järgnevad näited on mõned enam kasutusel olevatest mõõtühikutest ja sõna "puudub" puhul on ainsaks põhjendatud võrdlusaluseks hoone üldpinna ruutmeeter.
    Tööd allpool alumise korruse põranda viimistlust. Madalaima korruse pindala.
    Karkass . Karkassiga seotud korruste põrandate pindala.
    Korrused. Korruste pindala.
    Katus. Katuse plaani pindala mõõdetult tema välisäärtest, v.a. katuse-akende pind.
    Katuseaknad . Mõõdetakse üheaegselt katuse pinnaga.
    Trepid. Arv ja treppide kogu vertikaaIne tõus või trepi pindala plaanil.
    Välisseinad. Välisseinte pindala, v.a. akna- ja ukseavad. Vundamendi seinad antakse eraldi.
    Aknad. Ava pindala seinas.
    Välisuksed. Ava pindala seinas.
    Siseseinad ja vaheseinad. Siseseinte pindala ilma avadeta.
    Siseuksed . Nagu välisuste puhul.
    Metalltarindid. Puudub.
    Seinte viimistlus. Viimistletav pindala.
    Põrandate viimistlus. Viimistletav pindala.
    Katuse viimistlus. Viimistletav pindala.
    Kaunistused. Puudub.
    Seadistamine. Tavaliselt puudub, kuid võimalusel võib kasutada igat so-bivat ühikut.
    Sisemine sanitaartehnika. Sanitaarseadmete või sooja ja külma vee kraanide arv.
    Küttesüsteemid. Soojahulk kW-des, soojendatava ruumi kubatuur.
    Gaasisüsteem. Kasutusühikud.
    Elektisüsteem. Kasutuspunktide arv, koguvõimsus.
    Eriseadmed . Sõltub iga sellise süsteemi ulatusest ja seadme eriomadustest (liftide puhul arv, võimsus ja kiirus ning peatuskohtade arv).
    Välisvõrgud. Puudub.
    Välistööd. Puudub.
  • Tuua ressurside plaanimise meetodid
    Kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid, mis eelkõige tuginevad graafilistel lahenditel.
    Traditsioonliseks on joongraafik : sel graafikul on horisontaalselt nädalateks jaotatud ajaskaala ja vertikaalselt projekti kuuluvate tööde loetelu. Iga töö ajastamine ja kestus on märgitud horisontaaljoonega. See graafik on aga siiski pigem teabeallikas kui plaanimisvahend
    Igapäevapraktikas kasutatakse võrkgraafikut, kuigi kunagi oli see vaid mitteformaalne vahend. Võrkgraafik on üldine termin ja kasutusel on nii "sündmuste graafik" kui " kriitilise tee graafik", millel on ka erinevad kasutusvõimalused. Võrkgraafik koosneb paljudest punktidest, mis on seotud nooltega ja tavaliselt liigutakse vasakul asuvast algusest paremal asuvasse lõppu.
    • Üks võimalus võrkgraafiku koostamiseks on selline, kus jooned või nooled esitavad töid ja tööde alguses ning lõpus asuvad punktid sündmusi. so Sündmustele orienteeritud võrkgraafik (peab teadma tööde kestusi)
    • Plaanimisel eelistatakse siiski teist võimalust, kus ringid väljendavad töid ja jooned nendevahelisi sõltuvusi. Ringid on tavaliselt jaotatud sektoriteks, et sinna kanda numbrilised andmed, noolte pikkustel pole aga tähtsust diagrammi kujundamisel. so Töödele orienteeritud võrkgraafik (ei pea eelnevalt teadma tööde kestusi)

  • Miks ressurside kulul põhinevaid eelarveid on odavam koostada kui konstruktiivelementide alusel
    1. Strateegilised konstruktiivelementide alusel koostatud eelarved arvestavad vaid põhilisi maksumust kujundavaid tegureid, tihti vaid neid, mis on olulised alternatiivlahendite võrdlemisel; ressursi-plaan võib sel etapil olla aga aluseks juba pakkumuse koostamisele töömahtude loendi alusel.
    2. Ilmselt on täpse tootmisplaani ja eelarve koostamine võimalik täpse võrkgraafiku alusel ning sealt saadavad andmed on kasutatavad tööde käigu kontrollimiseks. Seega on ebatõene, et ehitaja teeb neid arvutusi siis, kui ta pole veel valitud töövõtjaks, kuigi ka sel juhul on vajalikud konsultatsioonid ning läbirääkimised olulisemate alltöövõtjatega.
  • Millisel projekteerimise etapil kasutatakse ressurside kulul põhinevaid eelarveid ja millal konstruktiivelementide alusel
    enamasti koostatakse projekteerimisetappe arvesse võttes eelarved konstruktiivelementide alusel eskiis- ja eelprojekti staadiumites ning ressurssidel põhinevad eelarved põhi- ja tööprojekti staadiumites.
  • Kuidas mõjutab eelarve vähendamine 10% võrra üksikutele kuluelementidele
    Kogusumma 10%-line kärpimine tähendab üksikute kuluelementide kärpimist enam kui 10% ( karkassi konstruktsioon ei võimalda ju mingit maksumuse alandamist).
  • Maksumusplaanimise korraldamine traditsioonilise töövõtu puhul
    Järgnev protseduur on mõeldud projektile, kus töövõtja valitakse võistupakkumisel projekti töömahtude loendi alusel.
    1. LÄHTEÜLESANDE ETAPP - Esialgne eelarve põrandapindade alusel
    2. ESKIISKAVAND - Põhimõtteline eelarve konstruktiivelementide alusel (esmane maksumusplaan)
    3. TÄPSUSTATUD ESKIISKAVAND - Konstruktiivelemendi maksumusplaan ( formaalne maksumusplaan, on aluseks hilisemale konstruktiivelemendi alusel koostatud maksumusplaanile)
    4. TÖÖJOONISED – Maksumuskontroll
    5. PAKKUMISE KORRALDAMINE - Pakkumuse aktsepteerimine
    Kui aga pakkumused erinevad maksumusplaanist juba teatud ulatuses, on vajalik ka palju põhjalikum majandusuuring. Eelnevate etappide põhjendatud korraldamine tagab aga minimaalsed probleemid pakkumisel .
    6. EHITAMINE - Lepingujärgne kulukontroll" reaalajas "
    fikseeritakse projekti tegelikud kulud võrreldes neid lepingus kokkulepitud summadega
  • Maksumusplaanimise korraldamine juhtimistöövõtu puhul
    Juhtimistöövõtu puhul on väike erinevus siis, kui töövõtja valitakse juba varakult läbirääkimistel: põhierinevuseks on siis see, et töövõtjast saab maksumusplaanimises osaleja palju varem kui muidu.
    1. LÄHTEÜLESANDE ETAPP - Esialgne eelarve põrandapindade alusel
    2. ESKIISKAVAND - Põhimõtteline eelarve konstruktiivelementide alusel (esmane maksumusplaan)
    3. TÄPSUSTATUD ESKIISKAVAND - Konstruktiivelemendi maksumusplaan (formaalne maksumusplaan, on aluseks hilisemale konstruktiivelemendi alusel koostatud maksumusplaanile)
    4. TÖÖJOONISED – Maksumuskontroll
    5. PAKKUMISE KORRALDAMINE - Pakkumuse aktsepteerimine
    Kui aga pakkumused erinevad maksumusplaanist juba teatud ulatuses, on vajalik ka palju põhjalikum majandusuuring. Eelnevate etappide põhjendatud korraldamine tagab aga minimaalsed probleemid pakkumisel.
    6. EHITAMINE - Lepingujärgne kulukontroll"reaalajas"
    fikseeritakse projekti tegelikud kulud võrreldes neid lepingus kokkulepitud summadega
  • Ehitise kuju mõju ehitusmaksumusele
    Ehitise põhiplaanist sõltuvad vertikaalsed osad ja ümbermõõt. Ehitis, millel on sama ruumide suuruse puhul väiksem ümbermõõt, on mõõtmetest tulenevalt odavam. Parima ümbermõõdu ja pindala suhte annab ring, kuid ehitise jaoks ei anna see soovitud tulemusi (raske projekteerida, kallid kõverad konstruktsioonid , ebaefektiivne ruumide jaotus jne)
    Siit ilmneb, et ka väikseima võimaliku ümbermõõduga täisnurkne ehitis võib anda parima lahendi. Ruut on tunnustatud ökonoommseim lahend , sest väheneb väliste vertikaalsete konstruktiivelementide maksumus ja väheneb ka soojakadude pind, samas tuleb teha siiski mõned olulised markused ( konditsioneer , ventilatsioon ja loomulik valgustus?, sügav põhiplaan – vaheseinade vajadus). Ruutu kasutatakse nt ladude puhul. Isoleerida kompaktset hoonet parem. (samas sõltub kõik krundist ja selle kujust)
  • Hoonestuse kõrguse mõju ehitusmaksumusele
    Samu mugavusi pakkuva kõrge ehitise püstitamine on tavaliselt palju kallim kui madala; mida kõrgem on ehitis, seda suhteliselt suurem on tema maksumus. Ainuke erand selle reegli puhul on see, et iga järgneva korruse või korruste puhul kõrghoones paraneb lifti või muude kallite sisevõrkude kasutamine, vähendades nende maksumust korruse kohta. Kuid see on vaid üks osa tervikust, mis ei muuda üldist reeglit.
    Mis on selle põhjused?
  • Sisevõrkude suur maksumus ehitise, eriti tema ülemiste korruste, teenindamiseks. Ehitatakse iga kümne või viieteistkümne korruse tagant tehnilised korrused.
  • Ehitise madalam osa peab kandma ülemiste korruste kaalu, seega on see ilmselt kallim kui vajalik sama põhiplaaniga madalale ehitisele.
  • Ehitustööde suurem maksumus kõrguses. (ajakulu seoses tööliste minekuga oma töökohtadele, kulud ohutusele ja halb ilmastik-lisatasud).
  • Kasvab teenindavate seadmete ja sisevõrkude teeninduspiirkond. Ehitise kõrguse kasvades vajatakse suuremat arvu lifte, suuremaid torustikke, laiemaid treppe jne.
  • Maksumusuuringud konstruktiivelementide osas
    Ehitis jaotatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks. Konstruktiiveleement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama f-ni ja neid võib ehitusprojektis vaadata tinglikult eraldi. Nende maksumused hinnatakse eraldi ja kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. Tuleb arvestada iga elemendi mõju ehitusmaksumusele, tegemata seejuures muudatusi ehituskavas.
    Maksumusuuringute puhul piirdutakse sageli vaid põhikonstruktsioonide võrdlusega (vundamendid, karkass, trepid, korrused, katused, katuselaternad, välisseinad, siseseinad ja vahepiirded jne).
  • Osakaalu meetodi ja ühikmaksumuse meetodi eelised ja puudused
    • Osakaalu meetodi kasutamine on põhjendatud siis, kui konstruktiivelemendi maksumus ruutmeetrile on antud indeksina ja seda meetodit eelistavad riigiametid maksumusplaanimise algetappidel.
    • Ühikmaksumuse meetod on tänapäeval kasutusel siiski peaaegu eranditeta, sobides rohkem kokku ka traditsioonilise eelarvestamisega ja enamik maksumusplaanijaid tunnevad keerukate arvutuste puhul, et teevad siin vähem vigu. Ühikmaksumuse meetod on seotud ka ligikaudsete töömahtudega nii maksumusplaanimisel kui -kontrollil.

    Mõlema meetodi puhul tuleb aga siiski leida küllaltki täpsed töömahud.
  • Maksumuskontrolli tegemise alused
    Pärast maksumusplaani koostamist ja heakskiitmist peab maksumusplaanija kontrollima seda, kas tööjoonistel ja töömahtude loendis toodud tööd vastavad plaanile, sest vastasel juhul erineb pakkumus eelarvest oluliselt. Iga vajalik täpsustus tuleb teha enne töömahtude loendi koostamist, mitte aga hiljem. Seetõttu tuleb iga joonist kontrollida: see on rutiin , kuid siiski väga vajalik tegevus.
    Kontrolli tegemiseks sobivad tüüp-vormid, Maksumuskontrolli vormi võib koostada iga firma ise, kuid see peab sisaldama järgmisi andmeid:
    l. kontrollimise protseduuri järjekorranumber;
    2. eelmise kontrollimise tulemusel saadud projekti kogumaksumus;
    3. kontrollitava joonise järjekorranumber või muud kontrollitavad andmed;
    4. kontrollitav konstruktiivelement;
    5. konstruktiivelemendi maksumus maksumusplaanis või lähtudes eelmistest kontrollimistest;
    6. joonise või muu kontrollitava dokumendi alusel arvutatud konstruktiivelemendi maksumus;
    7. erinevus (5) ja (6) vahel;
    8. projekti eelarvemaksumus pärast (7) lisamist või lahutamist (2)-st.
    Iga maksumuskontrolli tulemused tuleb saata arhitektile selleks, et ta saaks täpsustada projekti maksumust. Kui kontrollimise tulemused näitavad maksumuse olulist kasvu või vähenemist, on vaja seda probleemi arutada arhitektiga, mitte aga piirduda vaid talle tulemuste saatmisega, arhitekti tuleb hoiatada ka siis, kui selgub ülekulu võrreldes normidega.
  • Ehitaja maksumusteabe kasutamine tööde käigu plaanimisel
    Ilmneb, et ehitaja on palju paremas olukorras kui iga konsultant-eelarve koostaja /maksumusplaanija kui lähtuda tegelikust maksumusteabest, sest konsultant võib maksumusplaani koostamisel kasutada valesti mõnes projektis tehtud tegelikke kulusid. See seondub kahe põhjusega.
  • Paljudel platsi üldkulusid mõjutavatel teguritel pole mingit seost ehitise konstruktiivlahendiga ja need on pigem kordumatud
  • Kuigi "töö" on ideaalne kulude kogum, on väga raske uuesti kasutada sinna kogutud andmeid, sest iga töö on unikaalne .
    Tööde lõikes koostatud töövõtja eelarved ei oma aga ühtegi loetletud puudustest.
    Esiteks nende aluseks on keskmised kulud ja need on enam seotud tuleviku hindadega kui konkreetses projektis tehtud kuludega .
    Teiseks jaotavad nad kõik tööd mõõdetavateks ühikuteks (tuginedes kas kogemustele või normimisele) ja neid saab kasutada projekti kulude analüüsil.
    Kuna ehitaja on seotud just sellise eelarvega mida konsultant-eelarve koostajal pole, võib väita, et tal on ka maksumusteabe osas eelis. Samas on aga keskmine maksumusplaanija palju suuremate kogemustega kui keskmine ehitaja, et kujundada projekti maksumusteave selliseks, mis vastaks varasele projekteerimise etapile. Selline tegevus on loomulik maksumus-plaanimisele ja -kontrollile: maksumusplaanija vajab töömahtude loendit, mis iseloomustaks võimalikult täpselt tööde kulude kujunemist.
  • Kulukontroll töömahtude loendi alusel sõlmitud kogumaksumuslepingus
    Nende lepingute kulukontrolli aluseks on lepinguhind ja seda täpsustavad kulud, millised tavaliselt on:
  • lepingus ette nähtud töömahtudele lisanduvad summad ja mahtude reservid ;
  • kulud seoses hälvetega tegelikest töömahtudest;
  • alltöövõtjate poolt tegelikult tehtud tööde maksumuse erinevus eelarvestatust;
  • kulud töömahtude loendis ja muudes lepingudokumentides leiduvate vigade parandamiseks;
  • kulud seoses inflatsiooni mõju arvestamisega;
  • kulud seoses uute seaduste võimaliku mõjuga;
  • kompensatsioon töövõtjale seoses tööde viibimisega tellija süül või seoses muudatusega töökorralduses, mille eest töövõtja ei vastuta, hilinemine jooniste valmimisel jne., aga ka palju üldisemate probleemide puhul (halb ilmastik või ebasoodne turg).
    Lisaks selliselt korrigeeritavatele lepingusummadele võib maksumus sisaldada vastavalt tellija soovile ka lisatasusid.
    Kõige olulisem kogumaksumuslepingute kulukontrolliga seotud konflikt väljendub eelarve pingelise kontrolli ja turu tingimustest tuleneva hetkel soodsaima tehingu vahel.
    Parim kontrolli tulemus saadakse siis, kui lepingukokkulepe sõlmitakse võimalikult varem. Täiendavate tööde puhul tähendab see aga seda, et kokkulepe peab olema tehtud enne töökäsu välja-andmist.
  • Kulude tasumise lepingu kulukontroll
    Olukord selle lepingu puhul on väga iseärane: aluseks pole lepinguhinda ja pole lepingust tulenevaid kulukohustusi, algeelarvet ega täiendavaid kulusid. Seetõttu muutub ka maksumusplaanija poolt tehtav kulukontroll väga tähtsaks. Teiselt poolt ei sega teda aga ei hinnamehhanism ega pole ka olulisi kommertspõhjusi, miks töövõtja ei peaks avaldama täielikult kõiki oma arvutusi ja hinnanguid tellija esindajale. Projekti kulukontroll peaks toimuma maksumusplaanija koostöös töövõtjaga ja põhieelis väljendub ärisaladuse puudumises.
    Projekti maksumusplaanija kulukontrolli aruanne peab tuginema:
  • maksumusplaanija poolt koostatud algeelarvel, mida korrigeeritakse sõltuvalt inflatsioonist;
  • maksumusplaanija poolt koostatud eelarvevariantidel, mis on analooselt korrigeeritud;
  • tegelikult tehtud kuludele, mis on tehtud eelarvega võrreldavateks;
  • kogemuslikult leitud hetkel tehtavate või tulevikus tegema hakatavate tööde maksumused.
  • Ressursside alusel tehtav kulukontroll
    Ressursside alusel tehtav kulukontroll sõltub kiiresti ning usaldatavalt esitatud aruannetest, kusjuures kulude kontrollija on seotud selle kahe erineva aspektiga.
  • Kogu ajagraafik . Võrkgraafiku koostamisel tuleb lähtuda paljudest eeldustest seoses tööde tegeliku toimumisega. Arvestatakse vaid kriitilisel teel asuvaid ja selle lähedasi töid, sest suvaline oluline muudatus seal põhjustab kriitilise tee ja selle tööde kestuse muutuse. Seejärel tuleb ka otsustada, kas erinev kestus on aktsepteeritav või tuleb tööks järele jäänud aega korrigeerida. Mõlemad olukorrad mõjutavad oluliselt ka maksumust.
    2.Üksiktööde kulud. Nende kulude arvestusel on kolm aspekti:
    (a) tegelike kulude võrdlemine arvutatutega;
    (b) kas tehtut tuleks teha paremini;
    (e) kindlustada tagasiside, et parandada eelarvestamist tulevikus.
    Kõik kulud seotakse konkreetsete kuluartiklitega.
  • Rahavoo kontroll. Riikliku ehitusprogrammi kulud
    Seni on ignoreerinud kulude erinevat ajalist kujunemist, v.a. vaid inflatsiooni mõjust tulenevad kulud. Tegelikult siiski tellija arvestab väga sellega, millal tal on vaja tasuda ning võib arvata, et enne lepingu allakirjutamist koostab maksumusplaanija rahavoo graafiku. Tellijale on seda vaja oma rahaasjade korraldamiseks sõltumata sellest, kas ta lähtub kasumist või ehitab riiklikus sektoris.
    Riikliku ehitusprogrammi kulud jagunevad kolmeks:
    1. Lõpetamata projektid . Need on projektid, kus tööd on küll lõpetatud kuid lõplikku arveldust pole veel tehtud (seoses kohtumenetluse, vahekohtu või läbirääkimistega). Kui aga maksed on ette nähtud, siis need tuleb ka millalgi teha.
    2. Jooksvad (ületulevad) projektid. Nende projektide puhul võib tempot kas kiirendada või aeglustada selleks, et muuta aasta rahavoo graafikut , kuigi see võib omakorda kaasa tuua kogukulude kasvu. Tavaliselt siiski muutub olukord sõltumata kontrollijast ning rahavoo graafikut tuleb ka siit tulenevalt korrigeerida. Seoses tööde venimisega jäävad kulud eelarvest maha, kuigi seda mingil määral kompenseerivad täiendavad kulud või inflatsioon. Kui tellijal on töös suur arv projekte (näiteks 10 kooli ehitus), võivad küll hälbed keskmiselt väheneda, kuid tegelikult seda ei juhtu, sest tööde venimine on pigem üldriikliku kui regionaalse iseloomuga.
    3.Uued projektid. Nende puhul on kontroll kõige olulisem: kui projekti (kestusega kaks aastat ja maksumusega lO,OOO,OOO) algus tuuakse varasemaks või lükatakse edasi isegi ühe kuu võrra, toob see kaasa rahavoo muutumise (kasvu või kahanemise) keskmiselt 400 000 jooksval aastal ja hiljem sellest tulenevalt suhteliselt veel suuremas ulatuses. Siit ka oluline probleem: projekti alustamine võib suhteliselt vähe mõjutada esimest aastat, kuid muutudes juba üleminevaks, on kulud järgmistel aastatel paratamatud. Projekti kulud on esitatavad "S" kujulisena, kulud varasel etapil on suhteliselt väikesed, seejärel aga kasvavad suure kiirusega. Parima rahavoo kontrolli võimaluse annab suur arv suhteliselt lühikese kestusega projekte.
  • Ressurssieelarve vorm ja tähtsamad arvutused
    Vormi 2 kasutatakse kuluarvutuste esitamiseks ressursside tasemel. Vormi kujundamisel on veergude arvu piiramiseks lähtutud sellest, et kõigil kolmel kuluartiklil (tööjõud, materjalid ja masinad) on nende ressursitasemel kirjeldamiseks vajalikud kolm põhinäitajat: norm, kogus ja hind. Nii kasutatakse tööjõu
    puhul ajakulunormi, materjalide puhul kulunormi ning masinate puhul jõudlusnormi mõisteid. Veerus 2 esitatakse normi või ühikhinde kood, veerus 6 kuluartikli kood (1 – tööjõud; 2 – materjalid; 3 – masinad).
    Täpsemalt on veergude sisu selgitatud osas “Näited kuluarvutuse vormide täitmiseks”. Vormil on soovitatav töökirjed grupeerida kuluarvutuse peatükkide, kulurühmade, kululiikide ja kulualaliikide kaupa, esitades ka vastavate vahekokkuvõtete summad.
  • Ühikhinnaeelarve vorm ja tähtsamad arvutused
    Vormi 3 kasutatakse mistahes detailsusastmega kuluarvutuse esitamiseks ühikhinnakirjete tasandil. Vormi kasutatakse siis, kui kuluarvutuse aluseks on ühikhinded, st kalkuleerimise aluseks on töömahud ja vastavad hinnad, mitte aga ressursikogused ja neile vastavad hinnad.
    Veerus 1 esitatakse järjekorranumber.
    Veerus 2 näidatakse normi või ühikhinna kood, mis peaks olema seotud ehituskulude liigituse koodiga.
    Vormil on soovitav töökirjed grupeerida kuluarvutuse peatükkide, kulurühmade, kululiikide ja kulualaliikide kaupa, esitades ka vastavate vahekokkuvõtete summad. Lisatud vormide hulgas pole erivormi töömahtude loendile. Samas on töömahtude loendi koostamine kuluarvutuse tegevuse juures suhteliselt eraldiseisev toiming, millega võib tegeleda kas eri spetsialist või ka spetsialiseeritud firma. Esitatud vormidest sobib töömahtude loendiks (ka tellija töömahtude loendiks, mida töövõtjad hinnapakkumisel ühikhindadega täidavad) kõige paremini vorm 3.
    Arvutused:
    ( veerg 7 = veerg 4 * veerg 6) St. iga kululiigi maksumuse saab kululiiki kirjeldava mahu ja kululiigi ühe ühiku maksumuse korrutisena.
    Tabeli väliselt arvestatakse lõpus veel juurde paltsikulud, üldkulud, kasum jms.
  • Koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused
    Vormil 4 jaotatakse ehitusprojekti (või selle koosseisu kuuluva hoone või rajatise) maksumus kuluarvutuse kulurühmade vahel. Vormi võib kasutada nii tellija kui ehitaja oma kuluarvutuste
    koostamiseks ja vormistamiseks, kusjuures kumbki neist esitab vaid temale sobiliku kuluarvutuse kulurühmade jaotuse. Vormile võib lisada ka hinnalisandi komponentidega seotud read (üldkulud, kasum).
    Käibemaksuta hindade kasutamisel tuleb eelarve lõpus esitada eraldi rida käibemaksu lisamiseks.
    Veerus 7 esitatav protsentuaalne suhtarv võimaldab jälgida maksumuse jagunemist üksikute kulurühmade kaupa. Protsentuaalne jaotus antakse ka kuluartiklitele (vt viimane rida). Veergudes 8 ja 9 toodud suhtarvud pindala- ja ruumalaühikutele võimaldavad üldistada erinevate kulurühmade maksumusi, võrreldes neid teiste projektidega. Seejuures peavad kasutatavad pindalad ja ruumalad olema leitud ühesuguste arvutuspõhimõtete alusel (vt ET-1 0105 -0009, 1993, Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad. Juhend).
    Rajatiste puhul võib kasutada ka muid mõõtühikuid (näiteks trasside puhul jooksvad meetrid ).
  • Kululiikide koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused
    Kuluarvutuse vorm 5 kasutamine võimaldab projekti koosseisus oleva hoone või rajatise maksumust jaotada ehituskulude liigituse suvaliste kuluelementide vahel ning välja tuua erinevaid objekti iseloomustavaid maksumusnäitajaid. Eriti oluline on esitada sellel vormil vahetu ehitustegevusega seonduvate kuluarvestuse
    peatükkide 300 “Hoone ehitustööd ja tarindid” ning 400 “Hoone tehnoseadmed” jaotus kululiigituse madalamatel tasanditel kulugruppideks ja -liikideks.
    Veergudes 3 ja 4 näidatakse kuluelementide töömahukused inimtundides ja selle vastav protsentuaalne jaotus. Veergudes 5 kuni 7 esitatakse maksumuse jaotus kuluartiklite järgi, veerus 8 need artiklid summeeritakse ning veerus 9 tuuakse nende protsentuaalne jaotus. Veerus 10 näidatakse konstruktiivelemendi (KE) puhul kasutatav ja seda iseloomustav mõõtühik (näiteks vundamentidele m3,
    välisfassaadidele m2, jne). Järgmistes veergudes 11 ja 12 esitatakse vastav KE maht ning maksumus selle KE mõõtühikule.
    Veergudes 13 ja 14 esitatakse hoonete puhul maksumusnäitajad hoone netopinna ja ruumalaühikule (vastav pindala ja ruumala tuuakse vormi päises), rajatiste puhul võib nendes veergudes kasutada ka muid, antud rajatist kõige enam iseloomustavaid mõõtühikuid.
  • Projekti eelarve vorm ja tähtsamad arvutused
    Vormil 6 esitatakse ehitusprojekti koosseisu kuuluvate erinevate hoonete ja rajatiste maksumused peatükkide lõikes. Veerus 2 tuuakse ehitise nimetus ning veergudes 3 kuni 9 maksumuse jaotus kuluarvutuse peatükkide lõikes, mille nimetused on toodud vormi alaosas.
  • Ühikhinna tabeli vorm ja tähtsamad arvutused
    Vormi 7 kasutatakse firmas tähtsamate ja korduva iseloomuga kulukirjete (tööde) jaoks vajalike ühikhindade koostamiseks. Veerus 4 esitatakse ressursi mõõtühik, mis võib erineda vormi päises esitatud kulupositsiooni lõpptoodangu mõõtühikust. Veergu 5 kirjutatakse tööjõu puhul ajanorm , materjalidele kulunorm ning masinatele jõudlusnorm. Tööjõudu võib arvestada ka vaid ühel real , esitades inimtööjõu (töölisbrigaadi) koondajakulunormi inimtundides. Kui on vaja jaotada inimtööjõud üksikute tööliserialade järgi, siis jaotatakse koond -ajakulunorm üksikute tööliserialade vahel. Lihtsustatud jaotamisel võib eristada vaid kahte tööliste gruppi: põhi-(kvalifitseeritud) tööline ja abitööline.
    Veerus 6 esitatakse tööjõu tunnitariif (kr/h), ehitusmaterjalide ühiku maksumus ning masinate masin-tunni maksumus.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 41 lk · .doc · 277 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #1 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #2 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #3 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #4 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #5 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #6 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #7 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #8 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #9 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #10 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #11 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #12 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #13 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #14 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #15 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #16 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #17 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #18 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #19 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #20 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #21 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #22 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #23 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #24 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #25 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #26 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #27 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #28 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #29 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #30 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #31 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #32 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #33 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #34 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #35 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #36 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #37 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #38 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #39 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #40 Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused #41
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 277 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri Arike Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Drõkina küsimuste vastused
    võistupakkumine hinna kujundamise viisid vormide kirjeldus ehituse maksumuse hindamine

    Sarnased õppematerjalid

    Ehitusprojekt ja ehituskulud-ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine
    36
    pdf

    Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine

    otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti arengu staadiumidel täpsustuvad tehnilised lahendused, mis omakorda võimaldavad läbi viia üksikasjalisi kuluarvutusi. Projekti staadium Kulude hindamine ja selgitamine Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite

    Ehitus
    Maksumusplaanimise strateegia-Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades
    34
    pdf

    Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades

    projektlahenduse eelarvetelt täpsetele kuludele. See toimub mitme sammuga, kus maksumusplaani jaoks pidevalt ja sobivalt kohandatakse eelmisi otsuseid enne uute sammude tegemist. Kuna töö käigus muutub lähteülesanne järjest detailsemaks ja ka projekt ise areneb, saab selgeks see, mis maksab tellijale vajalik ehitis, arvestades normaalset ökonoomia ja kvaliteedi tasakaalu. Lahendusvariantides võib esialgse maksumuse säilitamiseks muuta ehitise lõpliku viimistluse kvaliteeti, kuid maksumusplaanija ei pea automaatselt eeldama, et tellija nõustub nende muudatustega viimistluses. Tellija võib hetkel huvituda enam heast ehitisest kui 5%-st täiendavatest kuludest: valiku õigus on siiski tellijal, maksumusplaanija õigus ja kohustus on näha võimalikke soodsaid lahendeid. Põhierinevus sellise strateegia ja maksumusplaani mittekoostamise puhul on see, et nüüd ei teki suurt

    Ehitus
    Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
    122
    pdf

    Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

    Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks

    Ehituse maksumusehindamine
    Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused
    12
    doc

    Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused

    1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaja) 2

    Ehituse maksumusehindamine
    EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE
    9
    doc

    EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE

    jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala ehk põrandapinna meetod - käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind. 1.3.Kirjelda funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetodit. · Meetoditkasutabeelkõigetellija, kelleltekibidee, kasehitadavõimitte · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Nt: õpilaste arv koolis, kohtade arv parklas

    Eelarvestamine ja normeerimine
    Eelarvestamise eksami vastused
    7
    doc

    Eelarvestamise eksami vastused

    NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale

    Eelarvestamine ja normeerimine
    Konspekt
    44
    doc

    Konspekt!

    kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud ­ selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool

    Ehituse maksumusehindamine
    Ehitusmaksumuse modelleerimine
    38
    pdf

    Ehitusmaksumuse modelleerimine

    tehnoloogiat, tähtaegu jm. Eesmärgiks on kujundada oodatav lahend nii, et otsuse tegemist saaks juhtida ja analüüsida projekteerimise käigus. Eelarve koostamine projekteerimise varasematel etappidel võimaldab põhjendada ka tehtavate kulude otstarbekust. 1 6.1. Traditsioonilised maksumusmudelid Eeltoodu põhjal on selge, et eelarvestajad on kasutanud maksumuse modelleerimist juba aastaid: töömahtude väljatoomine on andnud töövõtjale pildi projektist, mahtudele lisatud hinnad muudavad andmed aga ehituse maksumusmudeliks. Muutes mahtusid või hindu vastavalt kasutatavale tehnoloogiale ja materjalile, saame hinnata erinevate lahendite mõju maksumusele. Töömahtude loend koostatakse aga projekteerimise viimasel etapil, mistõttu igasugused sealt saadavad andmed tekivad liiga hilja selleks, et ära hoida ebaõnnestunud projektlahendust

    Ehitus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (2)

    belly7070 profiilipilt
    belly7070: Tegu hea õppematerjaliga
    13:07 08-01-2015
    eppalas profiilipilt
    eppalas: kindlasti kasulik!
    19:27 25-04-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun