käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. Lk 3 esimene pool Püsikulude osa ühikmalesuuruses väheneb töömahu suurenemisel. Seega suurema tootmismahu juures on võimalik need kulud alla viia. Muutuvad kulud- -proportsionaalsed -mitteproportsionaalsed Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. Mitteproport kulud Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust. Progr: ületat.optimaalne tootmisvõimsus või rakendat.tööd. Üldistavalt vaadeldakse püsi- ja muutuvkulusid koos. Mõlema kululiigi kõveral liituvad nt. Inventaarsete kilpide püstitamine (muutuv-amortisatsioon, parandus) (püsi-paigaldamine,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kalkulatsioon ehk arvutlus - erimetoodika järgi koostatud arvutus, millega leitakse toote või teenuse omahind või hind, tootmiskuludesse arvatav amortisatsioonieraldiste summa, kaubandusettevõttele kaupade müügist laekuv hinnatäiendi summa jms. Eelarve - riigi, halduspiirkonna, ettevõtte, organisatsiooni või asutuse eeldatavate tulude ja kulude arvutlus (kalkulatsioon) eelolevaks perioodiks (harilikult aastaks, kvartaliks või kuuks). 15. Mis on kulude liigitamine Kulude liigitamine (cost classifieation) - ehituskulude kindlatesse kulurühmadesse järjestamise kord. Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmades, mis võimaldab nende edasiarendamist kuni kümneks alamrühmaks (0 kuni 9). Igal madalamal tasandil pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra. Kõrgemal tasandil paiknev kulurühm haarab alati nii sisuliselt kui arvutusiikult kõiki tema madalamate tasandite kulurühmi. 16
ühishoone projekteerimistöödele (korraldaja RKAS) 2011 loodi MTÜ Eesti BIM kompetentsikeskus, tegemistest kirjutatakse www.cadfoorum.ee 2011 valmis Ragn Sells jäätmekütuse jaam (teostas Maru ehitus) 2 2011 3D mudel Tallinna vanalinnast, mis on hetkel geomeetriline mudel 2011 teostati esimene riigihange ehitustöödele, kus ehitusprojekt oli koostatud BIM mudelina, selleks oli Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone ehitustööd (teostas Fund Ehitus OÜ) 2012 märts avaldas Senate Properties uued BIM juhendid 2013 august Suur-Ameerika 1 ehk superministeeriumite ehitustööde hange (hange nurjus) 2013 üha enam projekte projekteeritakse mudelis. Järjest enam lõputöid toestatakse BIM-i kohta. Katsetatakse BIM-i mudelit ehitusplatsil ehitusjuhtimises. Kõik otsivad õiget tarkvara?
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangule. Samas on enamik uusi
Kõik kommentaarid