RAKETISED, TELLINGUD JA TÖÖLAVAD 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (raketised, töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike puidust abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust tellinguid ja töölavasid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ,,Ehitamise alused", ,,Töökeskkonna ohutus", ,,Puidu töötlemine". 3. Õppesisu 3.1. RAKETISED. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine. Ääretugevdusega plaadi raketise ehitamine ja paigaldamine. Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ja paigaldamise nõuded
SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab olema raketised, kuhu selle betooni valada. Isegi taldmiku tegemisel on vaja raketist. Seinaraketis Aluspinnas tuleb kaevata ja võimalik taldmiku alus täita täpselt tehtava aluspinnase kõrgusele, et oleks lihtne raketist teha ja aluspinda tihendada. *Seinaraketise alusvöö siseküljele kinnitataksumbes 1,5-meetrise sammuga vertikaalsed tugilauad. Seinaraketise ülemised vööd kinnitatakse vertikaalsetele tugilaudadele. Ülavöö kinnitatakse umbes 250…300 mm
Seinaraketis MAXIMO seinaraketis Võimaldab kiiret rakestamist ning korrapärast tõmbide paigutust MAXIMO seinaraketisega on saavutatav väga hea kvaliteediga korrapärane betoonipind. Tänu uuele tõmbisüsteemile ei ole vaja rakestamisel kasutada plasttorusid ning töö toimub vaid ühel pool raketist. See vähendab kulusid ning säästab aega ja ressursse. Lisaks paneel-seinaraketise eelistele nagu paindlikkus ja kiire paigaldamine avab MAXIMO uusi võimalusi betoonipinna vormimises läbi kilpide paigutamise. Eelised • Kiirem Spetsiaalselt arendatud MX-tie tehnoloogia võimaldab töölisel töötada ainult ühel pool raketist ning ka traditsioonilisi koonililisi plastläbiviike ei ole enam tarvis. • Tsentraalselt paigutatud tõmbiavad Tsentraalselt paigutatud tõmbiavade süsteemi puhul peavad kõik avad täidetud olema. See väldib vigu paigaldamise ajal. Samuti ei ole tarvis tühje tõmbiavasid plastkorkidega katta...
Sisukord 1 OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD......................................................................3 1.1 Üldist......................................................................................................................................3 1.2 Redelid................................................................................................................................... 3 1.3 Tellingud................................................................................................................................3 1.4 Tellingute ülesanded.............................................................................................................. 4 1.5 Paigaldamise reeglid.............................................................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud..............
Betoneerimiseks vajaminevad materjalid: betoon, vesi, õli kilpide saavutatakse ehitusosade projektis ette nähtud kvaliteet - k.a lõikamisel ketaslõikuriga peab kasutama kaitse prille ja jaoks. asukoha- ja mõõtmete tolerantsid. Raketised ja tellingud kuulmiskaitseid; armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab dimensioneeritakse ja koostatakse nii, et oleksid täidetud tarinditele veenduma, et 10 m raadiuses ei ole kergelt süttivaid materjale. Tööriistad ja seadmed seatavad paiknemis- ja ehitustolerantsid
Kodune töö nr 7. Postide märkimine ja teostusmõõdistamine Postide mahamärkimine toimub projekti järgi. Digitaalsetelt joonistel on lihtne leida iga posti nurkade koordinaadid ning need märkimiseks instrumenti sisestada. Üldjuhul peaksid olema kõik joonised ühtses koordinaatsüsteemis L-Est97, kuid seda tasub alati kontrollida. Postide märkimine peaks toimuma eelnevalt ehitusplatsile või selle vahetusse lähedusse rajatud mõõdistuvõrgu punktidelt. Samade punktide kasutamine terve ehitustöö vältel aitab vähendada vigu, mis tulenevad lähtepunktide omavahelisest asendist. Postide mahamärkimine toimub elektrontahhümeetriga. Eelnevalt valatud postikannudele märgitakse neile rajatavate postide nurgad, milled järgi ehitaja teeb valuks vajalikud raketised. Postide teostusmõõdistamine toimub peale raketiste eemaldamist samadelt punktidelt milledelt toimus postide märkimine. Mõõdetakse rajatud postide nurkade koordinaadid ning nendest lähtuvalt t...
Vundamendid peavad olema: Tugevad,püsivad,vastupidavad,odavad,kergesti püstitavad. Vundamentide materjaliks kasutatakse tänapäeval betooni ja raudbetooni, varem ehitati vundamente ka looduskivist ja tellistest. Looduskivist kasutati enamsti paekivi, mida loati tsementi- või segamördiga. Raudbetoonist valatakse monoliitseid vundamente so. Eitatakse raketised ehk vormid, paigaldatakse terasvõrgud armeerimiseks ja valatakse betooni täis. Kui betoon on kivistunud, eemaldatakse raketised. Nii saadakse väga vastupidavad vundamendid, mis taluvad erinevaidkoormusi, näiteks paindekoormusi, mis tekitavad siis, kui pinnas on vundamendi talla all erinevates kohtades erinevad tegevused. Kui eghitusalus on homogenne so. Ühtlase koostisega, kasutatakse tavaliselt betooni. Võimalik on ehitada monoliitseid ja monteerivaid betoonvundamente.
on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks. Soojendamiseks võib kasutada näiteks auru või infrapunakiirgust. Betoonisegu soojendamine
(vahelihviga) OSB Plaatide valmistamisel Paksus: Mööbli- ja laedetailid, Oriented pressitakse kõrgel rõhul ja 6-24 mm konstruktsioonielemendid, katus, Strand temperatuuril kokku Tahvlimõõdud: sarikad, põranda alus, seinte Board ristkülikukujulised puitlaastud. 1500 x 1250 vooderdamine, ehitusavade Saadud materjali iseloomustab 2440 x 1220 sulgemine, betoonivormide raketised, ühtlane sisestruktuur ja piirded jne mõlema välispinna ühesugune kvaliteet. Tehnilistelt näitajatelt on OSB plaat võrreldav veekindla vineeriga, samas on seda kerge töödelda MDF Puidutolmust pressitud Paksus: MDF on mitmeks otstarbeks
Kui VLK pole tehases tehtud torustike läbiviike või hooldusavasid, siis pannakse sellele kohale avamoodustaja (õige mõõduga polüstüreenitükk) ja lõigatakse hiljem auk VLK-sse. Olulised punktid ehitusplatsil jälgimiseks. · Kontrollige tööjoonistelt, et erikujulised ja avadega VLK-d saaksid paika õiget pidi. · Kontrollige, et kõik VLK-d oleks loodis ja ei kõiguks ega kannaks mõne terava nurga või kühmu peal. · Kontrollige, et kõik toed ja raketised oleks korrektselt paigas ning toetuspind puhas. · Triarmatuuri terviklikkus on otsustava tähtsusega koorikkonstruktsiooni kandevõime tagamisel betoneerimise ajal. Seetõttu peab triarmatuuri vigastatud kohale toe alla panema. · Paigaldades jälgige, et VLK vahele ei jääks suuri pragusid. Sealt võib paigaldatav betoon välja valguda. Kui need siiski esinevad, on võimalik pragusid tihendada montaazivahuga.
ning lammutustöö teostada pädeva isiku juhtimisel. (2) Enne lammutustöö alustamist peab kindlaks tegema, et lammutatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest. (3) Asbesti sisaldavate ehitiste lammutamisel kehtivad erinõuded. (4) Tolmavaid jäätmeid ja materjale võib objektilt alla lasta ainult läbi torude. Tolmav koorem peab vedamise ajal olema kaetud. §35. Metallist või betoonist toestikud, raketised ja rasked valmisdetailid (1) Metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel. (2) Tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, et kaitsta töötajaid rajatise ajutisest ebastabiilsusest või purunemisohust tuleneva riski eest.
· betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist tugeva tuule ja päikese käes, · Alustada betooni hooldusega niipea kui võimalik, · Kasutatada polüpropuüleenist kiudusid. · Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur. Lisaks plastilisele pragunemisele põhjustavad pragusid veel enne betooni tardumise lõppu järgmised tegurid: · betooni järelvajumisest tingitud pragunemine armatuurvarraste või muude betoonplaadis paiknevate takistuste kohal · pragunemine plaadi servades saalungite järeleandvuse tõttu · varane temperatuuripragunemine · kahjustused liiga varasest lahtiraketamisest Kiudarmeeritud betoon kuivab valamise järel veel mitu kuud. Kõige paremaid tulemusi on andnud siin
Monoliitne valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases ja siis hiljem transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist. Monteeritavate puudused? Piiravad võimalusi projekteerimisel. Detailide omavaheline ühendamine tülikas. Ühendusosade korrosioonioht. Peamised raudbetoondetailide tüübid. Vundamendiblokid, seinablokid, seinapaneelid, talad, sambad, vahepaneelid, trepid, torud, kõnniteeplaadid, äärekivid. Lisaks tehakse raudteeliipreid, teepaneeele, sildade detaile.
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
8 3-tasemeline hierarhia: 1) Üldjaotused (divisjonid ehk „divisions“) 48 tk 1. (või 01 00 00) Üldtingimused 2. Olemasolev olukord 3. Betoonitööd 4. Müüritööd … 16. Elekter 2) 1. astme alljaotised (sektsioonid ehk „sections“) Nt 03 10 00 – betooni raketisetööd 3) 2. astme alljaotised Nt 03 15 50 – talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga – konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid). Kui selline jaotus ebapiisav, rakendatakse nn WBS („work breakdown structure“) süsteemi – selline koodi süsteemil piire pole. 4.2.8.2. Uniclass - süsteem Tegu on Inglismaal kasutuses oleva kulude kodeerimissüsteemiga. Selle kodeerimissüsteemi alusel on koostatud SMM (Standard Method of Measerement), mille näol on tegu mahtude mõõtesüsteemiga.
Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID CS: Construction Specification Institut CST: Masterformat (pikem variant) Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia 1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk 1) (või 1000) Üldtingimused 2) Ehitusplatsi tööd 3) Betoonitööd 4)Müüritööd ...... 15) Santehnilised tööd 16) Elekter 2. I astme alljaotus (sektsioonid) nt 3100 bet. raketisetöö 3. II astme alljaotused nt 3155 talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm. Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS. SMM Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon. Eriti inglise ja prantsuse keelt kõnelevates Eriehituses eraldi väljaanne CESMM3 (Civil Engineering) See pakub välja teat. süst. Kulupositsioonide rakendamiseks.
17 2.3.3. BETOONISEGU PAIGALDAMINE 1 . E T T E V A L M I S T U S Enne betoneerimise algust tuleb: • koostada varjatud tööde aktid; • raketis tuleb üle vaadata ja puhastada; tuleb veenduda, et raketisest oleks eemaldatud praht, lumi, jää ja veeloigud; puitraketis niisutada, et praod turduksid ega imaks betoonisegust vett välja; teised raketised määrida; • kontrollida, et töövuugid oleksid puhtad, ilma tsemendipiimata ja betooni pind niisutatud kuni märgumiseni. Töövuugi pinna temperatuur peaks betoonimisel olema üle 00C. • Seinte ja postide raketise põhja laotada tsementmördi (1:3) kiht paksusega 10 – 20cm, parema nakke saavutamiseks. Kõik ettevalmistustööd peavad olema enne betoonimise alustamist lõpetatud, kontrollitud ja dokumenteeritud vastavalt
lahtirakestamisest. Mahamärkimise teenus ostetakse sisse geodeesiafirmast, betoneerijad selles töös ei osale. Kilpide ettevalmistus vundamendi valudeks koosneb selles, et platsile toodud materjalist vineerkilbid 20 mm, laudest 25x100mm ja puitprussidest 50x100mm tehakse raketise kilp. Need kilbid kasutatakse terve objekti vundamentide töömahu tegemiseks. Sellistest kilpidest on lihtne ehitada sirgejoonelised raketised, kohad, kus toimub suuna muutus tehakse koha järgi lõigatud vineeritükkidest. Ennem kui hakatakse raketiskilpide paigaldamist laotatakse vundamendi alla must ehituskile. Ehituskilega tagatakse seda, et betoonisegust ei jookse tsemendipiim aluskillustiku terade vahele. 25 Pärast ehituskile paigaldamist võib alustada raketiskilpide paigaldamisega. Puuritakse otse läbi
nõrgem betoon. 31.Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetod puhul kasutatakse ära betonni sisemisi soojusvarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljas lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. Aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temp. 50-80 C
Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. M= F/v .m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m 2) V- konstruktsiooni ruumala (m3). Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6
· Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6
8 3-tasemeline hierarhia: 1) Üldjaotused (divisjonid ehk „divisions“) 48 tk 1. (või 01 00 00) Üldtingimused 2. Olemasolev olukord 3. Betoonitööd 4. Müüritööd … 16. Elekter 2) 1. astme alljaotised (sektsioonid ehk „sections“) Nt 03 10 00 – betooni raketisetööd 3) 2. astme alljaotised Nt 03 15 50 – talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga – konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid). Kui selline jaotus ebapiisav, rakendatakse nn WBS („work breakdown structure“) süsteemi – selline koodi süsteemil piire pole. 4.2.8.2. Uniclass - süsteem Tegu on Inglismaal kasutuses oleva kulude kodeerimissüsteemiga. Selle kodeerimissüsteemi alusel on koostatud SMM (Standard Method of Measerement), mille näol on tegu mahtude mõõtesüsteemiga.
..5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. Jääkristallid võivad kahjustada tekkiva tsementkivi struktuuri. Kaitsta saab kahel viisil: 113 termosmeetodel, soojendamise meetodil. Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid. Talvel soojendatakse vett kuni 80ºC-ni ja täitematerjali 40ºC-ni. Tsementi ei soojendata. Et betoon ei jahtuks kiiresti, isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsiooni-kihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaat-tsementi. Sellel on tunduvalt suurem soojust säilitav toime. Termosmeetodit kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetodit kasutatakse peenemate või väiksemate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast auruga või elektriga lisasoojust juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
