Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehituse maksumusehindamine

2 HALB

Esitatud küsimused

Mille poolest erinev hind kuludest?
Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest?
Millised pooled osalevad ehitise hinnakujunduseprotsessis?
Milles seisneb püsi ja muutuvate kulude erinevus?
Mis objekti hakatakse ehitama?
Kus töö toimub?
Millal töö toimub?
Kes hakkab töid tegema?
Kuidas teostatatakse ehitustöid?
Mida peab töövõtja projekti alusel tegema ja millises ajavahemikus?
Kuidas tuleb töö läbi viia?
Millisel viisil tellija vastutab esitatud info eest?
Millised ettevalmistus ja järeltööde kuludest tuleb lülitada pakkumishinda?
Mis paikneb tööde piirkonnas?
Millist sisu oma tähtsamates osades nõutakse töövõtulepingult?
Millised on TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kolm põhilist klassifikaatorit?
Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood?
Kui 2 kululiiki kasutusel siis millised need on?
Mille alusel jaotatakse ehitusmahtude arvutamisel raketisetöid?

Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused

Mille poolest erinev hind kuludest ?
Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest.
Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks.
2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest?
Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega.
Hinnakujunduse eripära ehituses:
1. osapooli on mitu ( projekteerija , tellija , ehitaja)
2. hoonete ja ehitiste individuaalne iseloom
3. ehitusmaksumus sõltub suuresti kohalikest tingimustest
4. ehitusprotsessid on pikaajalised (sõltuvad aastaaegadest)
5. ehitustoodang on materjalimahukas, 60-70%
6. eelarvelise kasumi ja ehitusmasinate kulude arvutus on eripärane
7. ehitustoodangu maksumus määratakse eelarvega , mis koostatakse projekti ja alusdokumentide järgi
8. töövõtu hind lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahel läbirääkimiste või hinnapakkumiste teel
3) Millised pooled osalevad ehitise hinnakujunduseprotsessis?
Ehitise hinnakujundus protsessis osalevad tellija/omanik, projekteerija/ konsultant ja ehitaja

Tellija või omanik soovides saada talle vajalikku ehitist peab eelnevalt teadma, milliseks kujunevad tema kulutused soovitu kvaliteetseks ehitamiseks ja ka selles, et kontrollida tehtavate kulutuste põhjendatust.

- Projekteerija- konsultant peab teadma tema poolt kavandatava ehitise maksumust, et tagada tellija rahuolu .

Ehitaja jaoks on oluline määrata usaldatav maksumus selleks, et lepingu aluseks olev pakkumine oleks reaalne ja kataks kõik ehitamise vajalikud kulutused. Töid koostatakse kalenderplaani alusel.

4) Nimeta investeerimistsükli etapid.
1) Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult)
2) Hindamine (üldised realiseerimisviisid)
3) Defineerimine (ehit. projekteerimine )
4) Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib

Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones)
(mõnikord ka 6. parendamine)

Lammutamine
5) Milles seisneb püsi ja muutuvate kulude erinevus?
Püsikulud on sellised kulud, mis ei muutu tootmismahu või tootmise muutusest. Tegemist on näiteks juhatuse palkadega, kontori rendiga jne. (Jaotuvad: absoluutpüsikulud ja intervallpüsikulud.)
Muutuvad kulud aga sõltuvad tootmismahust.( Jaotuvad: proportsionaalsed ja mitteproportsionaalsed.) Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud . Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused . ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne.
Intervall püsikulud-jäävad teat . võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda.
6) Mikro - ja makroeelarvestamise erinevused
variant 1
Mikroelemendid - detailsed tööd ja konstruktiivelemendid.
Makroelemendid - jämedamad alljaotised: vundament , karkass jne.
Olenevalt kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- ja makroeelarvestamiseks ( esmalt makro siis mikro).
variant 2
(Ehitusobjekt jaotatakse kõigepealt põhiosadeks ( nt. katus, vundament jne. Tavaliselt 10-15 elementi). Need põhiosad on makroelemendid. Kui edasi hakata põhiosasid eraldi kirjeldama siis on tegemist juba mikroelementidega (nt. vundamendi taldmik ) (Esmalt jaotatakse projekt makroelementideks ja seejärel mikroelementideks. Olenevalt kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- ja makroeelarvestamiseks.))
7) Millisteks kaheks suureks valdkonnaks annab kogu ehitusmaksumuse hindamist jagada?
(Traditsiooniline lähenemine- projekti maksumus seondub funktsionaalsete aspektidega. Sõltuvus on ebakindel, ehitust hinnatakse näiteks ühe õpilase koondmaksumuse järgi. Detailsema projekti astmel on maksumus rohkem seotud üksikute töömahtudega.
Alternatiivne lähenemine- teeb vahet traditsioonilisel ehitamisel ja inseneriehitusel. Maksumus on protsessi poolt ära määratud st. Seadmed , meetodid määravad maksumuse. Tradits. Hoonete maksumus töömahust, insenerehituse maksumus on rohkem ära määratud protsessiga.)
konstruktiivelemendipõhine ja tööliigipõhine – võimalik vastus
8) Millistele küsimustele peavad andma vastuse ehitusmaksumuse hindamise alusdokumendid ?
Esmalt:
1) Mis objekti hakatakse ehitama? eramaja/tööstushoone, aadress, töö sisu
2) Kus töö toimub?
3) Millal töö toimub?
4) Kes hakkab töid tegema?
5) Kuidas teostatatakse ehitustöid? tehnoloogiad
Täpsemalt:
1) Mida peab töövõtja projekti alusel tegema ja millises ajavahemikus ?
2) Kuidas tuleb töö läbi viia?
3) Millisel viisil tellija vastutab esitatud info eest?
4) Millised on eritöid tegevate alltöövõtjate soovituste piirid võrreldes üldehitustöid tegevate peatöövõtjatega?
5) Mida on vaja teada ehitusplatsi kohaliselt tingimustest ja töid raskendavatest asjaoludest (pinnas)
6) Milline infomatsioon on teada pinnasetingimuste kohta, mida tuleb täiendavalt välja selgitada?
7) Millised ettevalmistus ja järeltööde kuludest tuleb lülitada pakkumishinda?
8) Mida ettevõtja peab teadma, et ta ei kahjustaks tellija ja kolmandate isikute vara, mis paikneb tööde piirkonnas?
9) Millised hanked korraldab tellija ja millised kõrvalkohustused tulenevad nendest töövõtjale? (mõned üldehitusmaterjalid, mööbel ja sisustus ) Kõrvalkohustused nt. mahalaadimine, paigaldamine.
10) Millist sisu oma tähtsamates osades nõutakse töövõtulepingult?
9) Millised on ehitusmaksumuse kirjeldamisel tähsamad juriidilis-majanduslikud alusdokumendid?
Juriidilis-majanduslikud- kes teeb mingi toimingu ja millistel tingimustel, määratakse osapoolte ärisuhted. Töövõtuprogramm, Üldised lepingutingimused.

Millised on ehitusmaksumuse kirjeldamisel tähsamad tehnilised alusdokumendid?
Tehnilised- määravad objekti tehnilises mõttes, pööravad tähelepanu eelarvestamise mõttes. Ehituse seletuskiri, Joonised, Tellija mahuloetelu, Ehituse kvaliteedinõuded.
Eelarvestamise
alusdokumendid
Projekti
kohased
Üldised
Juriidilis-
majanduslikud
TÖÖVÕTUPROGRAMM
lepingu piire määrav lisa
ÜLDISED
LEPINGUTINGIMUSED
(ETU 2005)
Tehnilised
EHITUSE SELETUSE
JOONISED
TELLIJA MAHULOETELU
EHITUSE
KVALITEEDINÕUDED
(RÜL 2000)
11) Ehituskulude liigitamise eesmärgid?

saada ülevaade tekkivatest kulutustest
kui kõikidel projketidel on kasutatud sama liigitust on võimalik võrrelda eirnevate objektide maksumust ja ka paralleelle tuua.

Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Peamine eesmärk on saada võrreldavaid erinevaid kulu- ja hinnagraafikud, millest leida optimaalsema vastava projekti jaoks nii tellija kui ehitaja vaateküljest lähtudes.
Liigitatakse selleks, et ehitajal, tellijal, projekteerijal (kõigil erinevad eesmärgid kulude liigitamisel) on vaja võrrelda erinevaid kulusid.
Klassifikaatorid peavad sobima järgmiste ülesannete lahendamiseks:
1. investeeringutele majandusliku hinnangu andmiseks
2. ehitiste konstr . elementide jaotatult ja hinnanormatiividel põhinevate eelarvete koostamiseks
3. ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumisarvutuste koostamiseks
4. tegelike kulude arvutamiseks võrdlusandmestike kogumiseks
5. arvelduste tegemiseks (tellija ja töövõtja vahel)
6. ehituskulude ja ehitushinna kindlaks arvutamiseks
7. ehituskorraldus ja –projektide koostamiseks
8. ehitusoperatiivplaanide koostamiseks
12) Millisel välismaisel klassifikatsioonisüsteemil põhineb eelkõige Eesti ehituskulude
liigitamise standard?
TALO -80
13) Millised on TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kolm põhilist klassifikaatorit?

konstruktiivelementide klassifikaator (RO)
tööliigi klassifikaator (SUO)
kuluartiklite klassifikaator (KL)
kulupearühmade klassifikaator

14) Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood?

konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.)

konstruktsiooni element (nt taldmik )

edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse
Nt. 21 vundamendi taldmik.

2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö
2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine
2121 vundamendi taldmiku betoneerimine
2123 betoneerimise järelhooldustööd

Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne.
(Esimene number näitab konstruktiivelementi, teine töö liiki )
15. Millised on kaks peamist tunnust, mille alusel ehituskulusid klassifikatsioonisüsteemisdes jaotatakse?
(??? Ühikhind ja konstruktiivelementideks jaotus)
1. Konstruktiivelemendi põhised
2. Tööliigi põhised
Tunnused:
1. süsteem peab olema eksklusiivne ehk välistav (ükski element ei tohi kuuluda enamasse kui ühte klassi).
2. süsteem peab olema ammendav st. iga element mingist kogumist peab kuuluma ühte klassi.
16. Kuluartikliteks jaotuse põhimõtted:
variant 1

eristada kuluartiklid, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid;
eristada kuluartiklid, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks ;
eristada kuluartiklid, mille järgi soovitakse teostada kontrolli nende osakaalu järgi kogukuludes.

variant2
Eelarve dokumentatsiooni on tavaliselt sisse viidud oluline jaotus, et ehituskulud on nende tekkiseloomu järgi jaotatud kuluartikliteks.
Kulupositsioon:
KE- kaus. elemendid
TL- töö liigid
TJ- tööjõud
Kuluartikleid peab olema vähemalt üks mingil kulupositsioonil nt. Lammutustöö, esineb ainult tööjõud.
Enamasti tähendab jaotus seda, et tuuakse välja rohkem kuluartikleid (2-6 tk)
KULUDE JAGAMISELE KULUARTIKLITEKS JÄRGIDA PÕHIMÕTTEID:
1. Eraldada kuluartiklid, millele soovitakse avastada erinevaid hinnalisandeid ( kasumid , riskid)
2. Eraldada tuleb kuluartiklid, mis saavad olema edaspidi eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdlemise objektiks.
3. On vaja eraldi välja tuua kuluartiklid, mille alusel soovitakse eelarvet arve pakkumise ära andmist soovitakse kontrollida nende osakaalu järgi kogukuludes.
Praktikas on levinud, et eraldat. 2-6 kuluartiklit.
Süsteem, kus eristab:
1) tööjõud
2) ehitusmaterjalid
3) ehitusmasinad
Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ – ehituskulude Liigit. Juhend)
Praktikas levinud kuluartikliteks jaotamise viisid:

2 kuluartiklit: tööjõud, muud;
3 kuluartiklit: tööjõud, alltöövõtt, muud;
4 kuluartiklit: tööjõud, masinad , alltöövõtt, muud;
5 kuluartiklit: tööjõud, masinad, ehituslik abiinventar, ehitusmaterjalid, alltöövõtt;
Soome TALO-süsteemis: tööjõud, materjalid, alltöövõtt, omad teenused, muu.
6 kuluartiklit: näiteks alltöö jaotus kaheks.

NB! Eelarve kulupositsioonil võivad esineda kõik kuluartiklid, kuid vähemalt üks peab esinema.
17. Ehituskulude jaotamisel koodi funkt-d
variant 1
Kood – lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta.

Kood kui universaalne nimi, mis identifitseerib elementi
Identifitseeriv kood organiseeritakse selliselt , et see kategoriseerib, kvalifitseerib või muul viisil kirjeldab elementi, mille juurde ta kuulub

variant 2
Kodeerimissüsteem – peab haarama kogu firma juhtimissüsteemi.
Kood – lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta.
Elementide seos maksumusega:
Koodide funktsioonid:

Kood kui universaalne nimi, mis identifitseerib elementi
Identifitseeriv kood organiseeritakse selliselt, et see kategoriseerib, kvalifitseerib või muul viisil kirjeldab elementi, mille juurde ta kuulub

Eelised loogilise kodeerimissüsteemi kasutamisel :

Elementide kerge ülesotsimine varasematest projektidest
Kergem projekteerimisinfo saamine
Kergem üles leida osturekvisiite ja spetsifikatsioone
Paremad võimalused statistiliseks analüüsiks

Kasutatakse kahte liiki maksumuskoode

standardsed

projektikohased
Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel.
Projektikohased – jaotuse aluseks (karkassiks) ühe konkreetse projekti puhul, tuletatakse sageli standardsetest koodidest.
18. Millisteks kululiikideks jaotatakse Eesti ehituskulud (EVS 885 alusel)
Ehituskulude klassifitseerimine Eestis:
1. Ehituskulide liigitus
2. Töövaldkondade liigitus (000…086)
3. Kulu liikide liigitus
ELJ kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks (3 tasandit , 3-kohalised numbrid ):
1. tasand- koondeelarve peatükid
2. tasand- kulugrupid
3. tasand- kululiigid
Ehituskulude liigendamise juhendi (ELJ—ET-1 0208) kuluartikliteks liigitus:
1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad
Süsteem, kus eristab:
1) tööjõud
2) ehitusmaterjalid
3) ehitusmasinad
Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ – ehituskulude Liigit. Juhend)
EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258
100 – krunt
200 – ettevalmistus ja hõlve
300 – hoone ehitustööd ja tarindid
400 – hoone tehnoseadmed
500 – hoone välisrajatised
600 – sisustus ja kunstiteosed
700 – eh. kõrvalkulu
Jaotuvad veel:
310 – eh. süvend,
340 – sisesuvad;
390 – tarindite muud eh. meetmed;
341 – kandvad siseseinad;
346 – sisemised kandeseinad;
347 – muud.
ELJ koostamise eesmärk:

Jagada kulud võrreldavalt omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel, ehituse töövaldkondade vahel, kulude tekkimise perioodide järgi;
Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused;
Luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks;
Hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollil.

kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks
19. Kui 2 kululiiki kasutusel, siis millised need on?
Tööjõud +muud (materjalid)
20. Tähtsamad ligikaudese eelarvestamise meetodid
Ligilähedase eelarvestamise meetodid
Eesmärk – prognoosida ehitusmaksumust ehitusprojekti varases staadiumis .

( Funktsionaalse ) ühiku meetod

Pinnameetod

Pinna-perimeetri meetod

Ruumala meetod

Ligilähedaste mahtude meetod

Mitmesugused maksumusmudelid

Hinnakataloogide, statistiliste andmete alusel, hinnaindeksite järgi
21 Funktsionaalsetel ühikutel põhineva hindamismeetodi põhim.
Ehitist iseloomustava standardse funktsionaalse ühiku valik ning vastavate ühikute mahu korrutamine ühikmaksumusega nt. “sotsiaalselt vastuvõetava” maksumuse määramiseks

Funktsionaalühiku (võimsusühiku meetod)

Kubatuuri meetod (NB! Jälgida ühtseid mõõtmispõhimõtteid)

Pindala meetod (Järgida kehtestatud pindalade mõisteid)

Korruste meetod (Kompleksnäitaja, mis arvestab ka ehitise kõrgust ja kuju)
22. Millistel põhimõtetel arvutatakse pinnaruutmeetri meetodi korral hoonepindala
Pinnameetod – tegemist on m2 normidega. Kõige levinum ligilähedase eelarvest meetod. Sellist hinnangut on kerge koostada ja tulemus on kergesti mõistetav. Üldine reegel on mõõdet kõigi koonuste pinnad ja konutatakse m2 maksumusega, kusjuures sarruste pind = välisseina mõõtude järgi põhiplaanist. Kaheseinte alla jäävaid pindu maha ei võeta.
Et tulemused oleks võrreldavad peavad olema teat. kokkuleppel
nt korruste põranda pinnad mõõdet hoone sise- või välismõõtmete järgi. Reeglis on see, et rakendat. brutopinda st. Mitte ainult, seda hoonet isel. põhipind vaid ka sellega kaasnevaid abiruume, koridore.
Eestis olev kataloog „Hoonestuskulud” 1996 . Pinnameetodit rakendat. suhted brutopinna kohta. Möödud võetakse välissuunast, ilma siseseinte mahavõtmist.
Üldkasutatav: R.S.-Means, koosneb 10-15 erineva nimetusega raamatut. Kasut. Ameerikas ja mujal. Sisestunu maha ei arvestata.
Suurbritannias: Richardon’s. Rakendat. sisedimensioone, parema võrreldavuse tagamiseks.
Meetod hakkas levima peale II MS kui hakati massiliselt ehitama maju, koole . Ühikmaksumused on mitmest allikast kergesti kättesaadavad ja saab lihtsalt arvutada. Meetodi kamt. Tuleb järgida:
Tellija võib väljendatud kasulikus pinnas. Sellisel juhul tuleb lisada trepikojad, koridorid, et saada täielikult vajalik pind.
Kui hoonel on erineva funkt. otstarbega on või need on erinevad kvaliteediga, tuleks nende m2 pind diferentseerida nt koolimaja juurde ujula üritamine.
Kuluelemente, mida ei saa seostada , pindalaga tuleb lisada eraldi juurde.
Selle meetodi puhul on olulised erinevale pindala definitsioonid . Eestis kasutati pikka aega Soome infomaterjale. RT-d. Praegu kehtib ET-1 0105-0009 alates 1993 a-st. Alapaelinnaga „Juhend”. Seal on def. hoonealune pind, bruto -, netopind.
23. Nimeta ühetegurilisi detaileelarvestamise meetodeid
variant1 .:Ligilähedased ühetegurilised: funktsionaalse ühiku meetod, pinnaruutmeetri meetod
variant2: Ligilähedase ja detaileelarvestamise meetodid kui eelarvemudelid
Ligilähedase eelarvestamise meetodid
Eesmärk – prognoosida ehitusmaksumust ehitusprojekti varases staadiumis.

(Funktsionaalse) ühiku meetod

Pinnameetod

Pinna-perimeetri meetod

Ruumala meetod

Ligilähedaste mahtude meetod

Mitmesugused maksumusmudelid

Hinnakataloogide, statistiliste andmete alusel, hinnaindeksite järgi
Detailiseeritud meetod on mikroeelarvestamise tase. Detail eelarved kost . tööelementide struktuuri kõige täpsemal tasemel, põhinevad tööjõu ja materjalide ühikmaksumustel. Need saadakse, kas enda kogemuste alusel või käsiraamatutest. See eeldab iga väiksemagi ehitise detaili kokkulugemist ja hindamist.
24. Millisel arvutustehtel põhineb ühikhinnameetod kui detailarvestamise meetod.
Korrutamisel . Hind võrdub maht korda ühikhind
Hind=kogus*ühiku maksumus* varu (1,1või midagi sellist). Lisaks tuleb juurde lisada tööjõu( töö maksumus = töö mahukus*tööühiku hind), transpordi, ladustamise jms maksumus.
Panin selle küsimuse oma peaga, nii et ei tea kui õige see on :D
25. Mis on operatsiooniline eelarvestamine
Operatsiooniline eelarvestamine levinud eriehituses, kus …..? ehitusmeetod määrab ära ehitusmaksumuse. Samuti olemuselt analüütiline eelarvestamine nt vaatluskaevu rajamisel ühiku eelarvestaja jagab selle mulla-, betoonitöödeks jm, siis operatsiooniline eelarvestaja vaatleb tööd tervikuna, lähtudes kohe töö kogumahust st kogu ajakulust töö sooritamisel, mis viiakse aste-astmelt kulueelarvest tasemele töid, mida operatsiooniliselt saab hinnata on mullatööd komplektselt (tihendamine, ära vedamine ), betoneerimine, drenaaži paigaldamine (alates kaeviku kaevamisest). Mõnikord tehakse operatsioonilise eelarvestuse järgi kontroll, siin on parem kaalutleda töövahendite vahel; võetakse arvesse konkreetsed vabad päevad, pühad, ebatootlikud kulud. Kõige lihtsamalt näeb see välja nii:
2x meest * 3x päeva * 9x tundi * 70 kr/h = 3780 kr
mehhanism 1 tk * 3x päeva * 9x tundi * 100 kr/h = 2700 kr
Kokku: 6480 kr
26. Milline dokument valmib töömahtude arvutuse tulemusel
Tööde eelarve
Töömahtude loetelu koostamise üldskeem.
Info liigendamine klassifikatsioon TALO-80 (Arvutuse alusdokumendid) (mõõtmisreeglid) Mahuloetelu
Järelikult valmib töömahtude loetelu.
27. Töömahtude arvutamise meetodid

mõõtmismeetod

prognoosimeetod

põhikonstruktsioonide (põhiosade meetod)
Mõõtmismeetod – kui töömahtu on võimalik mõõta, siis saadakse see projekt kas otsese mõõteväärtustega või joonisel olevate mõõtmisväärtuste kaudu tehes teatud aritmeetilisi tehteid. Mõõtväärtusi mõõdetakse eelarvestamise meetodi juhendi alusel.
Prognoosimeetod – kui alusdokumentatsioon on puudulik tuleb töömahtu oletada, prognoosida ja oletuse põhimõtted ületinglikult oletada võib analoog projektide valemarvutuse andmete alusel.
Põhiosade meetod – kui tegemist on korduvate mahtudega võib kasutada põhiosa meetodit, mille puhul liitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. Arvutatakse nt mahud teatud piirkonna kohta, raketise m2-d, betooni m3-d, sarruse kg-d, teatud vahelae m2 kohta ja korrutatakse vaheala m2 arvuga. Maksuarvutuse abivahendid: joonlaud , mõõtkavajoonlaud, mahuarvutuse arvutustehnika, paberjoonised, programmid ( ACAD ).
28. Mahuarvutusprotsessi etapid

Alginformatsiooniga tutvumine ;

Hinnapäringute koostamine alltöövõttudele ja eritarnetele;

Kulupositsioonide klassifikatsioonisüsteemi ülevaatus, täpsustus;

Arvutatava objekti jaotamine osadeks;

Mahuarvutajate vahelise tööjaotuse sisseviimine;

Mahuarvutusjuhendiga tutvumine ja mahuarvutusmeetodi valik;

Esialgse tööde organiseerimise lahenduse väljatöötamine;

Tegelik mahuarvutus ;

Mahuarvutuse kontroll.
29. Mida sisaldab mahuarvutusjuhend
Mahuarvutusjuhend sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmise reegleid.
Mahuarvutusjuhendis määratakse:

Kasutatavad kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega;

Mahtude eritlemine kulupositsioonide siseselt;

Mahtude mõõtmisviisid ja ühikud;

Täiendavad küsimused, mida mahtude arvutamisel on vaja välja selgitada;
5. Hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud (juhend nii ehitaja kui tellija jaoks)
30. Millist mahuarvutusjuhendit peaks eelarvestaja Eestis kasutama
Ettevõttes kasutatakse: üldist või firma sisest mahuarvutusjuhendit.
31. Kas mahuarvutusjuhendis on arvestatud materjalide kadu, ülekulu jne?
Ei
32. Millises järjekorras tuleks töömahtusid mõõta
Vastavalt tööde tegemise järjekorrale
Mahuarvutustööde järjekord:
0 Esmalt määratakse vundamendi ja karkassi maht…see määrab
1 Mullatööd ja alused -eritööde projektis ettenähtud liitumised võrkudega( torustikud ) ja kabariittrasside kaev .
2 Karkassi täited (uksed, aknad, läbiviigud…eritööd-heliisolatsioon)
3 Sisseseaded ja inventar (mõju seina tööde mahtudele)
4 Eritööd ( elekter , küte, ventilatsioon , santehnika, eritööde abitööd)
5 Ehitusplatsi (üldkulud) lisatööd
33. Kuidas jaotatakse mahuarvutusjuhendi alusel mullatöid
(Osa mahuarvutusreegleid laienevad mitmetele töödele ja konstruktiivelemendile, nt TALO-80 mahuarvutusjuhendis avade ja õõnsuste arvestamise kohta: alla 1m2 suurusi avasid ja alla 0,2 m3 õõnsusi mahtudest maha ei arvestata.
Enamus reeglitest seotud konkreetse tööliigi või konstruktiivelemendiga.)
Nt.TALO-80 mullatööde osas:
Mulla- ja lõhketööd liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhjapindala alusel.
Kaevesügavuse alusel:
Pinnakaeve – alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2)
Süvakaeve – üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3)
Kaeve põhjapindala alusel:
Süvendi kaeve
Kanali (kraavkaeviku) kaeve
Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem)
SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel.
34. Mida mõeldakse töölaiendi all mullatööde mahtude arvutamisel
??? Kalded ja mulded
35. Milliseid mõõtühikuid kasutatakse müüritööd mahtude mõõtmisel
tk, jm, m2, m3
36. Mille alusel jaotatakse ehitusmahtude arvutamisel raketisetöid?
Raketisetööd jaotatakse:
1. konstruktiivelemendi järgi
2. raketisetüübi järgi (näit laudraketis)
3. valupinna kvaliteedi järgi; (erinõuete korral viidatakse projektile)

Raketisetööd eritletakse konstruktiivelemendi, raketisetüübi ja valupinna kvaliteedi järgi, erinõuete korral viidatakse projektile;

Raketiste lammutustööd tuuakse eraldi välja ning eritletakse konstruktiivelemendi ja raketisetüübi järgi;

Omaette mahtudeks eritletakse seinte otsapinnad, plaatide ja üle 1 m2 suuruste avade või üle 0,2 m3 õõnsuste ääred, samuti kõverpindade, kahepoolsete raketiste, konsoolide ja veekindla betooni mahud;

Plaadid ja talad eritletakse toestatava kõrguse järgi klassideks. Toekõrgus mõõdetakse toestatava konstruktsiooni alapinna ja toetaseme vahelise kõrguse vahena;

Eraldi mahtudena tuuakse välja paksude (üle 200 mm) plaatide raketisetööd plaadipaksuse klasside kaupa;

Mahuloetelus nimetatakse eraldi ära talade jooksva meetri mahud;

Libsevate raketise tööde puhul näidatakse ära betoneeritava konstruktsiooni ristlõike pindala, konstruktsioonipaksused, libisemise kogukõrgus, avauste ja kinnitusdetailide liik ja maht jne.
37. Millisteks tööliikideks jaotatakse tavaliselt kohtbetoonist konstruktsioonide ehitamine

Betoonimahud eritletakse konstruktiivelemendi, betooni tugevusklassi ning eriomaduste (lisandid, teralisus, veetihedus) järgi.

Eraldi mahtudena eritletakse talad ja postid , konstruktiivsete jooniste kohased järelmonolitiseerimised, avade ääred jne

Liugvalutööde puhul näidatakse mahuloetelus betooni maht ja konstruktsiooni ristlõike pindala ning konstruktsiooni paksus.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 247 allalaadimist

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #1

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #2

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #3

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #4

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #5

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #6

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #7

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #8

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #9

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #10

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #11

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused #12

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

247 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

badanto Õppematerjali autor

Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused

ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt!

II pearühm (vundamendid ja välisobjektid) nt. aluspõrandad, vaiüdid, tugiseinad terasside valdamiseks. III pearühm ( karkass ja katus) nt keldri ja põhikorruste karkassi elemendid; nõksud; katusekonstruktsioonid, katusekandekonstr. 37 ainult IV pearühm ( täiendavad konstr.) nt aknad, uksed, piirded, löörid, korstnad V pearühm (pinnakonstruktsioonid) nt viimistluskihid, vooderdus, tasandamine, katuse katted. VI pr. (sisseseaded ja seadmed) nt eritööde seadused siia ei kuulu, ehit. vajadusi teenivad ei kuulu ka. VII pr. (eritööd) nt santehnika, küte, elektritööd, liftid, teisaldustransport, üldehituslikud abitööd. VIII pr. (ehitusplatsi ekspluatatsioon) IX pr (ehitusplatsi üldkulud) nt ajutised ehitused, energialiigid 0, 1, 6, 7, 8, 9 on konstr. elem. kood kolmenumbriline I pr. jaotus 12 kaevetööd 121 kasvupinnase eemaldamine 122 pinnakaeve TÖÖLIIGI KLASSFIKAATOR jaotab ehituse täiendavalt tööliikidest, mida on 1-9.

Ehituse maksumusehindamine

pdf

Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine

Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2. Ehituskulude liigitamine 4.2.1. Ehitusprojekti jaotus komponentideks. Tööde struktuur Ehitusprojekti paremaks mõistmiseks jaotatakse töö manipuleeritavateks osadeks, komponentideks. Teinekord jaotatakse projekt ka allprojektideks, kui projekt koosneb mitmest suurest osast (nt kahe

Ehitus

doc

EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE

Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala ehk põrandapinna meetod - käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind. 1.3.Kirjelda funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetodit. · Meetoditkasutabeelkõigetellija, kelleltekibidee, kasehitadavõimitte · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist.

Eelarvestamine ja normeerimine

122

pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või

Ehituse maksumusehindamine

doc

Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega

Ehituse maksumusehindamine

doc

Eelarvestamise eksami vastused

NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi.

Eelarvestamine ja normeerimine

pdf

Ehitusmaksumuse modelleerimine

Samas on enamik uusi konstruktsioone unikaalsed lahendused, suurte investeeringute ja kasutusajakuludega ning loodetavasti ka pikaajalised oma kasutuses. Seetõttu vajavad nad igal juhul kontrollimist pikemale ajale, et tõestada oma efektiivsust: seega pole praktiline ega ökonoomne ehitada näidis funktsionaalsete omaduste ja kogumaksumuse kontrollimiseks. Ilmselt saab ehitada vaid põhikonstruktsioonide näidised ja selline vajadus võib tekkida ka koos sooviga arvestada neid uurimistulemusi ehitusmaksumuse plaanimisel, sest suur aja- ja vahendite kulu ehitamisel ei võimalda ehitada mitu korda. Kui füüsiliste näidiste valmistamine pole ehituses tavaliselt võimalik, siis ehitise projekteerimine peab toimuma nii, et saadakse kinnitus tellija soovide rahuldamisest. Seega on vaja koostada mudel, mis iseloomustab tegelikku olukorda väiksemas ulatuses, kuid siiski selliselt, et oleks võimalik reaalse hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett)

Ehitus