*Puittoed peavad olema õige kõrgusega. Vajaduse korral saetakse neid lühemaks. *Püstitatakse tugijalgadega teras- või alumiiniumtoed või tugitornid. *Korrigeeritakse terastugede ja majakate kõrgust. Kõrguse võib õigeks seada ka eelvalmistusetapil. Horisontaaltoestus *Vertikaaltugede peale pannakse alumiiniumtalad, puitvööd, terastoed või puidust tugitalad. Kontrollitakse talade pealispinna kõrgust. Vajaduse korral tihendataksetalade toestust raketise projekti kohaselt. *Talade peale paigaldatakse parred. Partena võib kasutada puitmaterjalivõi alumiiniumtalasid. Materjali kao vähendamiseks võib parred jätta eri pikkusega. *Raketiselauad laotakse partele, surutakse tihedalt kokku ja kinnitatakse laudiseks. Mõõdetakse välja avamoodustajate ja piirikute asukohad ning paigaldatakse vajalikud avamoodustajad ja piirikud. Raketise pind õlitatakse, õlitades kantakse õlikindlaid neopreen või nitriilkindaid ning kaitseprille ja
tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike puidust abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust tellinguid ja töölavasid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ,,Ehitamise alused", ,,Töökeskkonna ohutus", ,,Puidu töötlemine". 3. Õppesisu 3.1. RAKETISED. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine. Ääretugevdusega plaadi raketise ehitamine ja paigaldamine. Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ja paigaldamise nõuded. Seina ja postiraketise sidumine. Akna ja uksesilluste raketise ehitamine ja paigaldamise nõuded. Plaadiraketise ehitamine laudadest ja
Kiilsilluse ladumine I KIILSILLUSE RAKETISE PAIGALDUS Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 600 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. II KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. III KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi
Kiilsilluste kivide kalde määramine vastavalt ava laiusele Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm. Kiilsilluse ladumine KIILSILLUSE RAKETISE PAIGALDUS Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 600 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Betoon 100 eur/m3 (koos transpordiga) luba betoneerimiseks. Tehtavaks tööks on kandekonstruktsioonide ehitamine. Täpsemalt silluste ning katust kandvate talade ehitus. Ohutusnõuded Raketise ehituse kvaliteedinõuded Materjal peab kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid (kindad, saapad, Raketise ehituse kvaliteedinõuded: avade ja avamoodustajate vormid kiiver, sobilik pikkade säärte ja käistega riietus); kraana
· tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks · kelder- hoone maa-ala · sokkel- vundamendi maapealne väljaulatuv hoone osa · raketise postid- kannavad raketise kilpe, konstruktiivne element · raketise kilbid- vormi osad · geotekstiil- kõrgmolekulaarne plastkiust kangas või võrk · soojustus- termoisolatsioon · sarrused- armatuurvardad, terasvardad Seinad: · kandvad seinad- võtavad vastu koormisi · mittekandvad seinad- ei võta vastu koormisi · vaheseinad- toimivad ruumide jaotisena · riiglid- hooneosade jäikust tagavad siseseinad
sobivaid talvisele betoonimsele ette nähtuid võtteid. Ettevalmistudtööd Pinnas peab olema ära tihendatud ja üks tasapind olema ehk sile. Raketis tuleb teha täpselt jooniselt saadud mõõtudega, et ei peaks hiljem kontrolli käigus neid muutma, sest muutmine on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega.
......................................................................... 13 2.9.1 Reeglid betooni tihendamiseks:.................................................................................... 13 2.9.2 Nuivibraator.................................................................................................................. 14 2.9.3 Järelhooldus.................................................................................................................. 14 2.10 Raketise eemaldamine....................................................................................................... 14 2.10.1 Raketise puhastamine ja edasiseks kasutamiseks ladustamine:..................................15 2.11 Eelvalatud betoonelemendid..............................................................................................15 2.11.1 Eelvalatud betoonelemendid on:.................................................................................15 2.11
talvist betoneerimist. Paraku on muutunud tõsiasjaks, et talvel betoonitöid teha on umbes 10- 30% kallim, kui teistel aastaaegadel. Seepärast tuleks varakult, ehitustööde ajakava koostamisel, arvestada ajaga, millal betoonitöid alustatakse ja millal need lõpule viiakse. Enamikel juhtudel tehakse kõik olenev planeerides nii, et betoneerimine saaks toimuda soojemate ilmadega, kui aga talvised tööd on vältimatud, tuleb kasutada erimeetmeid ja tehnoloogiaid (N: soojustatud raketise või elektriga betooni sisse jäetavate soojendusjuhtmete kasutamine), et olla kindel, et ka talvetingimustes saavutatakse betooni ja tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel. 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused. Talvise betoneerimise ja ideaaltingimustel betoneerimise suurim erinevus on tema
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Tauri Tuhk TREPI RAKETISE VAJALIKU MATERJALI ARVUTAMINE Iseseisev töö Juhendaja Agu Rukki Tartu 2015 Trepid Trepp ei ole tänapäeval enam lihtsalt vahend üles- alla liikumiseks, vaid oluline arhitektuuri element. Seega peaks maja planeerimisel arvestama, et trepile jääks piisavalt ruumi: laius viks olla vähemalt 900mm astmetusu krgus 150- 180 mm
Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida)
16. Teemantpuurmasin. (kuivaks ja märjaks puurimiseks) 17. Armatuuripainutaja 18. Armatuuri giljotiin (hüdrauliline) 19. Karkassinaelapüss gaasiga 20. Laengutega montaazipüss 21. Betoonilihv ( käsi) Saneerimisfrees 22. Betoonisegisti 23. Tolmu- ja veeimur 24. Survepesur 25. Generaator 26. Plaatide paigaldustõstuk. 27. Plaatmaterjali transpordikäru-laud 28. Kelguga plaadilõikur el. 29. Valgustus komplekt. 30. Ehitustoed 31. Betoonikäru 32. Alumiinium rihtlatt ( trapets) 33. Raketise õliprits 34. Piikvasar 35. Kaablisild 36. Mobiilne telling 37. Liigendredel 38. Treppredel 39. Virnastaja ( kahvelkäru) 40. Ketaslõikur 41. Ketaslõikur 42. Kuumaõhupuhur ( käsiföön) 43. Taldlihvija 44. Ekstsentrik lihvmasin 45. Tikksaag 46. Kruvipüss ( lint, aku) 47. Vispeltrell 1 tk 47.1.1. topeltvispliga ( duo mikser) 48. Vispeltrell 49. Soonefrees 50. Höövel 51. Alakeskus 16A 1 52. Jäätmekonteiner 53. Plaatmaterjali lõikur ( pull handel) 54
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis
projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll jne · Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. · Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. · Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav.Kulutused raketisele vähenevad. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. · Suureneb betooni löögikindlus
kaasaarvatud tolm, piikvasarduse ja valujäägid. Kui alus on puhastatud kleebitakse alusele hüdroisolatsioon Looduskivide töötlemine ehitusobjektil PAEKIVI: Paevasar 3.5 kg Raudbetoon konstruktsioonid - Laotatakse puidust alusplatsidele Kiilsilluste ladumine kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga sablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome sablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida. Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale. Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv. Kui kiilsilluseid on palju märgime vuugikohad raketisele sablooni järgi
projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. · Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. · Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. · Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustamine ja kiirendamine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe-, ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. · Suureneb betooni löögikindlus.
Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad.Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus
valueelne kontroll jne. Peaaegu alati on ehitajale ehitustähtajad liiga lühikesed. [6] Lisaks kiudbetooni armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk ning pingejaotus ristlõikes on ühtlane. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning seda eelsoojendada enne betoonivalu. Kuna puudub segav armatuur ning vajadusel raketise lumest puhastamine on oluliselt lihtsam. [6] Veel on ka kiudbetooni löögi- ja tulekindlus suurem. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad. [6] 1.4. Kiudbetooni puudused Kiudbetoonil on ka mitmeid puudusi. Kiudbetooni on veel suhteliselt vähe uuritud, võrreldes
14) Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood? 1) konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt. 21 vundamendi taldmik. 2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö 2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine 2121 vundamendi taldmiku betoneerimine 2123 betoneerimise järelhooldustööd Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne. (Esimene number näitab konstruktiivelementi, teine töö liiki ) 15
sillused Aeroc U-plokkidest silluste projekteerimisel tuleb lähtuda üldistest raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimise eeskirjadest. Aeroc U-plokk täidab sellisel juhul raketise ülesannet ja silluse moodustab sinna sisse valatud betoon. Aeroc EcoTerm Plus 300 Plokke laiusega 300 mm kasutatakse hoonetes, millede puhul ei esitata välispiirde soojajuhtivusele nii kõrgeid nõudmisi (spordisaalid,
Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti. Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm. Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25. Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta. Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm. Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele. I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1 Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm.
ja töökeskkonna grupi juhataja 8/18 Lisa 1 TEGEVUSALAD JA TÖÖD, MILLE PUHUL ON VAJALIK KASUTADA ISIKUKAITSEVAHENDIT Pea kaitsmine Kaitsekiivri Ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel kasutamine paiknevatel töötamiskohtadel ning nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö, sildumistöö Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, katlamajas ja jõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö
VIII pr. (ehitusplatsi ekspluatatsioon) IX pr (ehitusplatsi üldkulud) nt ajutised ehitused, energialiigid 0, 1, 6, 7, 8, 9 on konstr. elem. kood kolmenumbriline I pr. jaotus 12 kaevetööd 121 kasvupinnase eemaldamine 122 pinnakaeve TÖÖLIIGI KLASSFIKAATOR jaotab ehituse täiendavalt tööliikidest, mida on 1-9. 1 raketisetööd (lahtivõetavate bet. raketiste ettevalmistus, ülespanek, lammutust) Sisemine jaotus on raketise tüüpide järgi siia ei kuulu piisavad liigeskonstruktsioonid. 2 sarruse ja bet. tööd (armeerimine, tsemenditööd, betoneerimine, betoni segu valmistamine) 3 metallitööd (terase, ploki jm rauatöid, kuid mitte monteeritavate teraskonstr. seotud töid) 4 müüri-, krohvi-, ja plaatimistööd Lk 11 esimene pool 5 monteeritavate elem. tööd (materjalist sõltumatult, elemendiks on vundamendi plokid, vahepaneele, ei loeta uksi, aknaid, telliseid)
Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Töö nimetus Ühik Ajanorm 3 in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaz 1 m2 0,15
Tulekustutid paigaldatakse hästi nähtavale ja juurdepääsetavale kohale. 2.10 Keskkonnakaitse Tolmu vältimiseks: - konteinerid ja kallurid kaetakse kilede või võrkudega, - ehitusplatsil ladustatavat prügi niisutatakse vajadusel, Jäätmed sorteeritakse nii, et välditakse ohtlike jäätmete segunemist mitteohtlike jäätmetega. 2.11 Ladude vajadus ja paigutus. Laod on vajalikud järgmistele materjalidele: - armatuur, puitmaterjal, raketise kilbid, kuivsegukotid, tugipostid ja kaldtoed; - paigaldamata raudbetoon elemendid ladustatakse nii, et nad ei segaks kraana ja autode liikumist ja asuksid kraana töötsoonis; - Vajalikud ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, sadevee-, vee- ja küttetorud - kergseinte karkassid ja kipsplaadid Materjalid ladustatakse võimalikult töökoha juures. Materjal, mis ei karda vett ladustatakse hoonest väljastpoolt
Liistud saab paigaldada ilma naelteta. • Valamisplatvorm Valamisplatvormi saab paigaldada kõigi ristlõike mõõtmetega postide raketistele. • Juurdepääsu redel Integreeritud redelid tagavad turvalise juurdepääsu platvor laeraketis MULTIFLEX Puittala-laeraketis Paindlik ja mitmekülgne PERI MULTIFLEX, puittaladega raketis mis tahes kuju ja kõrgusega lagede valamiseks. Teil on võimalik kasutada GT 24 sõrestikpuittala või VT 20K puittala. PERI MULTIFLEX raketise koostamine on alati ökonoomne ja tõhus. Mitmeotstarbelise, jäiga ja pika tööeaga GT 24 sõrestiktala kasutamine võimaldab paigaldada peatalad,abitalad ja tugipostid suurte vahekaugustega. GT 24 kasutamisel on paigaldatavate ja eemaldatavate komponentide hulk väiksem. Kõrgkvaliteetse talaseinaga VT 20K on ökonoomne võimalus õhemate lagede toestamiseks. Eelised • Suured vahekaugused Mitmeotstarbelise, jäiga ja pika tööeaga GT 24 sõrestiktala kasutamine võimaldab
ainult üks kord) · Ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt Sarruse valmistamisel esinevad tähtsamad tööd: · Tööde kvaliteet tehases kõrgem kui ehitusplatsil · Laomajandusega seotud tööd · Materjali kulu raketise tegemiseks väheneb · Sarruse sirgendamine spetsiaalsel pingil · Monteeritavatele detailidele saab anda (keraterase puhul) ökonoomsemat kuju (nt õõnespaneel) · Sarruse lõikamine projektis ettenähtud pikkuse järgi · Talvetingimused segavad ehitamist vähem (mehaaniliste kääride abil)
Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. 3 Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Ajanorm Töö nimetus Ühik in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaž 1 m2 0,15
tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raskesti lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaha platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ning ajaline võit on märgatav. Samuti vähenevad kulutused raketisele ning puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus. Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. Näiteks TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Kasutamine
Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Raketamistööd, sarrustamistööd, kohtbetoneerimistöö, monteeritava (tari)betoonitööd Betoonitöödena käsitletakse kohtbetoonist ja monteeritavatest elementidest tarindeid, nende raketamist, sarrustamist, betoneerimist, tasandamist ja monteerimist. Kohtbetoonitöid võib arvestade kompleksselt, sisaldades nii raketamis,- sarrustamis- kui betoneerimistöid. Mõõtmisreeglid: Rakestamistööd Raketise pindala mõõdetakse ruutmeetrites rakestatava tarindi panda järgides väiksemate kui 1 m2 pinnaga avasid maha arvamata Raketist arvestatakse: b > 250 mm (raketise laius): rakestatava kogupinna järgi b < 250 mm (raketise laius): kaetava tarindi pikkuse järgi Seinaraketise kõrgust mõõdetakse aluspõranda või vahelaetarindi pealt järgmise korruse vahelaetarindi alla Vahelaeplaadi raketise pinna arvestamisel talasid, pilastreid jms maha ei arvestata; vahelae
Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT
Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetse- erivärvi või muu sobivaga. vad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast
- ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: -tellija-agent, -ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 3. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1) süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine 2) vaialuste panemine (rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan.
Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetse- erivärvi või muu sobivaga. vad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast
1 1 2 2 8 8 2 3 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 4 5 6 7 8 9 RAKETISE VAJADUS, m2 1380 1127 1075 2 3 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 4 5 6 7 8 9 BETOONIVAJADUS, m3 217 217
seinte jm. piirde- ning kandekonstruktsioonide jne. ehitamiseks, samuti teevad ka väikesemahulisi betoonitöid. Põhilised tööülesanded on looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest seinte, vaheseinte, kaminate ja teiste ehituselementide nagu korstnate, postide, võlvide ehitamine ja remont, tellingute püstitamine. Betoonitöödel kuulub tööülesannetesse betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide tegemine, monteeritava raketise ettevalmistamine ja monteerimine, seinteavade sildamine jms. Töötingimused võivad olla muutuvad töötatakse nii sees kui väljas. Vajalik on normaalne füüsiline vorm, hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus. Müürsepp peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. I kutsekvalifikatsiooni tõendamisel peab lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama käesoleva standardi punktis 5
t r/b kannvundamentidele hakatakse paigaldama poste. Postid rihitakse vertikaalseks, kontrollitakse hälbeid ja nende lubatud suurusi. Peale karkassipostide montaazi paigaldatakse talad (eelpingeriivid). Järgneb soklipaneelide montaaz, mis lõpeb tagasitäite tegemisega. Enne I korruse vahelae montaazi paigaldatakse r/b sisetrepid. Enne sisetreppide paigaldamist toimub ka kandvate trepikojaseinte ehitus (raketis, armeerimine, betoneerimine, raketise avamine). Kui siseseinad on betoneeritud, saab alustada hoone B-C telgedele jäävate vahelaepaneelide montaaziga. Kui trepikojaseinad on lahtirakestatud, siis paigaldatakse ka trepid. Sellele järgneb kohe ka II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine. Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega.
deformatsioonid ja väldib pragude teket). RAUDBETOONI OMADUSED Koosneb 80-90% lihtsatest ja suht odavatest materjalidest. RB ei pole, ei kõdune, ei korrodeeru(Seega püsiv materjal). Saab valmistada erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. RB konstrukt. On tugevad, ületades puit ja kiviknostrukt. Tugevust. Puuduseks on suur kaal ja suhtleine haprus. Monteeritava RB eelised monoliitse ees: Ehituskestvus väheneb kivistumise aja arvelt. Tööde kvalit. Tehases enamasti kõrgem. Raketise materjali kulu väheneb(tehases korduv raketised) Monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju(õõnespaneelid) Talvetingimused segavad vähem ehitamist. Efektiivsemad sarruse liigid(pingesarrus, kimpsarrus) Monteeritava RB puudused: Monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteermisel. Monteeritavte detailide omavaheline ühendamine mõnevõrra tülikas(monoliitimine ja keevitamine) Esineb ühendusosade korrosiooni oht. Terasekulu suurem ühendusosade võrra.
tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkvoolu süsteemi paigalduse töö (signalisatsioonid, automaatika ajamid jms.), Hoone automaatikaga seonduv 3. Millisteks osadeks jagunevad ehitusprotsessid. Nimetage protsessid ja tooge naiteid Põhiprotsess - see on ehitustöö, mille tulemusena saadakse ehitise valmisosa, näiteks betoonsein.Abiprotsess - on ehitustöö, mis ei loo valmistoodangut, kuid on oluline põhiprotsessi juures, näiteks raketise ehitus betoonseina ehitusel. Lihtprotsess - on ehitustöö, mida teevad ühe eriala spetsialistid, näiteks maalrid, protsessid ei vaja teiste erialade tööliste abi.Kompleksprotsess - need on üheaegselt tehtavate üksteisega seotud tööde kompleks, mis lõpuks annab valmis toodangu. Näiteks raketisetööd ja sarrusetööd toimuvad üheaegselt, ja tulemuseks on betoneerimise valmis tarind. Mehhaniseeritud protsess - mehhaniseeritud protsesside puhul kasutatakse masinaid.
Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt-vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järel tööde mahtu. Vä1isvibraatorid Raketises (vormis) olevat betoonisegu tihendatakse mitut tüüpi vä1isvibraatoritega, mis vibreerivad läbi raketise. See võimaldab valmistada õhukesi ja keerulise kujuga betoon- ja raudbetoontooteid. Välisvibraatorid on veel press- ja punkervibraatorid ning vibroplatvormid Nuivibraatorid. Kõik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori kõrgsagedusgeneraatorist
töö alustamist selge. On ilmne, et skeem ei anna tellijale montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud vahetult enne vundamendi taldmike; 2)vaialused:- rammimine- koostatakse inimesele, mitte funktsiooniline täpselt määrata töö hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale varases staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused 45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult ehitamine- armeerimine- betoneerimine- betooni kivinemine- tootmiskohustuste ka nõuded sotsiaalses plaanis ja suhtlemises maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. Ka peaks lepingus järgnevad tööd
mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest
samu nõudeid, mis looduskivimüüritise puhul. Kivide läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1/3 konstruktsiooni läbimõõtu Kivid peavad olema puhastatud savist ja muust prahist. Kivid ei tohi kokku puutuda omavahel ega raketisega. Armeeritud konstruktsiooni korral ei tohi kivid kokku puutuda armatuuriga. Konarliku pinnaga kivid on paremad kui siledapinnalised. Kivide läbimõõt võib olla kuni 30 cm. Joonis 7.19 Keldriseina kivibetoonmüüritise ehitamine: a raketise detail, b - üldvaade 24 Looduskive asemel võib kivikbetoonis kasutada lammutatud tellismüüri tükke, kui müüritise ettenähtud tugevus on garanteeritud ja vundamendid või keldriseinad asuvad kuivas pinnases. Samadel tingimustel võib betoonisegus kasutada telliskillustiku. Betoonkonstruktsioonide tükke tohib kasutada ka niiskes pinnases. Kivikbetoonseina või vundamendipaksus peab olema vähemalt 40 cm
Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks 12 betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT
kus betooni töötingimuste tegur avaldisest 57. Monoliitsete raudbetoonlagede liigid, kasutusvaldkond, eelised ja puudused ( p9.1) Laeplaadid , täisplaadid (massiivplaadid), ribiplaadid, ühes suunas töötavad plaadid, kahes suunas töötavad plaadid. Ühesuunaliste taladega plaat või täisplaat sobib kõige paremini ristkülikulise postivõrgu korral, seal kus on pikad talade silded ja lühemad plaatide silded. Kahesuunaliste taladega plaadid muudavad keeruliseks raketise ehitamise, armeerimise ja tehnovõrkude paigaldamise. Täisplaadid sobivad kõige paremini ruudukujulise postivõrgu korral. Konstantse paksusega plaate on lihtne rajada ja need hõlbustavad horisontaalsete kommunikatsioonide paigutamist. Samas võib osutuda vajalikuks põikarmatuuri paigaldamine postipeade ümber et vältida läbisurumist. Põikarmatuuri saab vältida postpeade ümber ehitatavate kapiteelide ja paksenduste abil.
42 MÕNINGAID ÜLDISI REEGLEID HOONE EHITUSEL 3 TSÜKLIT : · MAAALUSED TÖÖD sh. HOONEVÄLISED · MAAPEALSE OSA TÖÖD sh. ÜLDEHITUS- JA ERITÖÖD · VIIMISTLUSTÖÖD 1) MAAALUSED TÖÖD · SÜVENDI PÕHJA SILUMINE JA VAJADUSEL LIIVAPADJA RAJAMINE VAHETULT ENNE VUNDAMENDI TALDMIKKE · VAIALUSED: - RAMMIMINE VAIAPEADE LÕIKAMINE- -ROSTVÄRGI ALUS PUHASTAMINE- RAKETISE EHITAMINE-ARMEERIMINE- BETONEERIMINE- BETOONI KIVINEMINE- LAHTIRAKISTAMINE · KELDRISEINTE EHITAMINE KOOS HORISONTAALSE HÜDROISOLATSIOONIGA. KELDRITREPID,KAEVUD, KANALID · UURETE TÄITMINE SEESTPOOLT PEALE SEINAPLOKKIDE 1. REA PAIGALDAMIST · TEHNOVÕRKUDE SISENDID · PÖRANDAALUSED TORUSTIKUD · KELDRIPÕRANDA ALUSKIHT · KELDRILAGI · VERTIKAALNE HÜDROISOLATSIOON
Segu peab olema plastne, koonuse vajumine 5 ... 8 cm. Tihendamine. Tihendatakse mitmesuguste vibraatoritega. Ehitusel kasutatavad ~3000 võnget/min. · pindvibraator: sisuliselt plaatvibraator. Tihendatakse siledat horisontaalpinda (põrand). kihi paksus - <200 mm tootlikkus ~30 m2/h. · sisevibraator: ehk nuivibraator. Tihendatakse betooni väikestes massiivides ~6000 võnget/min väikseim nuia Ø25 mm. · välisvibraator: nn. vertikaalse võlliga. Kinnitatakse raketise külge, võnked kanduvad edasi raketise kaudu. Kasutatakse siis kui sisevibrat ei saa kasutada. Kui vibreeritakse kahte kihti siis vibra peaks ulatuma alumisse kihti 5..10 cm, juhul kui samal päeval teine kiht peale. Töötavat vibrat ei toetada sarrusele ega tariraudadele, see halvendab betooni naket nendega ja nihutab paigast. Betooni hooldamine. Betooni hooldamise eesmärgiks on betooni tugevuse kasvuks vajaliku temperatuuri ja niiskuse tagamine, kahanemisdeformatsioonide ja pragude
Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljas lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. Aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temp. 50-80 C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, milledesse juhitakse madalpingeline vahelduvvool. Juhtmed soojenevad ja soojendavad ka betooni. 32.Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoon sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse
m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temperatuuriga 50...800C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, milledesse juhitakse madalapingeline vahelduvvool (max 50...60V). Juhtmed soojenevad ja soojendavad ka betooni. Talvine betoneerimine tuleb märksa kallim suvisest ja saadava betooni kvaliteet võib tulla ebaühtlasem. 05.05.2014 31. Polümeerbetoon, fiiberbetoon-
trossidega. Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt- vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järeltööde mahtu. Vä1isvibraatorid Raketises (vormis) olevat betoonisegu tihendatakse mitut tüüpi vä1isvibraatoritega, mis vibreerivad läbi raketise. See võimaldab valmistada õhukesi ja keerulise kujuga betoon- ja raudbetoontooteid. Välisvibraatorid on veel press- ja punkervibraatorid ning vibroplatvormid. Sisevibraatorid Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti
annaabi.ee 
