EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE (4)

Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA
EELARVESTAMINE
1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID
1.1.Mis on maksumusmudel?
Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid.
Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks:

• üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %)
  
• detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2…3%).
  

1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid.

• Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist.
  

• Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel.
  
• Pindala ehk põrandapinna meetod - käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind.
  

1.3.Kirjelda funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetodit.

• Meetoditkasutabeelkõigetellija, kelleltekibidee, kasehitadavõimitte
  
• Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist.
  
• Nt: õpilaste arv koolis, kohtade arv parklas
  
• Riigieelarveliste asutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevad seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale, vms.
  
• Hind hiljutiehitatudanaloogseteobjektideehitusmaksumustetagasiarvestamiselühevõimsusühikukohta.
  
• Ehitusplatsikeerukus, erinevadtööd, liikumisvõimalused, juurdepääsuteed, jne, ka inflatsioonjaolukordturultulebtäpsustadapakkumispäevaseisuga.
  

1.4.Kirjelda kubatuuri meetodit.

• Selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel.
  
• Kasutatavad mahuühiku maksumused saadakse analoogsetelt objektidelt.
  
• Et tagada tulemuste võrreldavus, tuleb kasutada ühtseid mõõtmispõhimõtteid.
  
• Kasutatakse vähe, sest ehitusmaksumus on enam seotud põrandapinna kui mahu järgi.
  

1.5.Kirjelda pindala meetodit.

• Käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind.
  
• Meetod arvestab hoone netopinnaga -põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest.
  
• Tihti on ka nii, et varase eelarve koostamisel on just põrandapind ainuke teadaolev suurus, mille saab võtta ehitusmaksumuse arvutusaluseks.
  
• Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast.
  
• Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga.
  

1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid.

• Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel
  
• Ruumide maksumuse määramine
  
• Detaileelarvestamine ühikhindade alusel
  
• Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia ; nt: liftid , eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus , arvestada eraldi.
  

1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet.

• Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem.
  
• Ehitis jagatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist.
  
• Nt: kandvad seinad, katuse konstruktsioon jne.
  
• Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused.
  

1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet.

• Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule.
  
• Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel.
  
• Projekteerimise algstaadiumil on teada ainult tellija soovid, st vajalike ruumide loetelu .
  
• Teised põhikonstruktsioonid, näiteks, vundamendid , karkass ja insenervõrgud, arvestatakse eraldi. Ruumi maksumusse kuulub temaga piirnevate seinte viimistlus ja 50% nende konstruktsioonide maksumusest, sama kehtib ka põrandate ning lagede kohta.
  
• Meetodi põhiraskuseks on jaotada töömahud põhjendatult kõigi ruumide vahel.
  

1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet.

• Meetodpõhinebkululiikideühikmaksumusteljakuludgrupeeritaksekulugruppidelõikesvastavatekululiigituseeeskirjadealusel.
  
• Ehitusmaksumusemääraminealgabehitusdetailimahuarvutamisestjahindamisest.
  
• Eelarvetekoostamiselarvutatakseressurssidevajaduseraldiehitustöödekaupa.
  
• Arvutamisekskasutatakseaja-jakulunorme, misvastavadkasutatavaleehitustehnoloogialejatöökorraldusele.
  
• Hindamiseksvajalikinformatsioonsaadaksenormbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samutikasutatakseisiklikkekogemusi.
  

2.MAKSUMUSE HINDAMISE ETAPID
Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses.
Eskiisprojekt , eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt
2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt
projekteerimisstaadiumist.
Eskiisprojekt -

• Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades;
  
• Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt;
  
• Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang.
  

Eelprojekt –

• Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele;
  
• Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel;
  
• Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis- ehitushanke korraldamiseks.
  

Põhiprojekt –

• Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid;
  
• Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve);
  
• Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks.
  

Tööprojekt –

• Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades;
  
• Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena.
  

3.VÕISTUPAKKUMINE. RIIGIHANGE
3.1.Mis on võistupakkumine?
Seega ehitusmaksumus ei seondu ainult iga konkreetse projekti konstruktsiooniga, vaid ka nende püstitamisega seotud töökorraldusega, mida oskab hinnata ainult ehitaja. Järelikult mõju ehitusmaksumusele, mis avaldub võistupakkumise käigus, peaks piirduma ehitustehnoloogia ( masinad , tööjõud, inventar), mitteoluliste materjalide ja kõigi materjalide tarnijate valikuga mida arvestab ehitusfirma .
Tellija leiab ehitaja kas läbirääkimiste või võistupakkumise teel. Võistupakkumine toimub ehitusturul, kus poolteks on tellija ja tööpakkuja, st. Ehitusfirma. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud.
- avalik võistupakkumine
- piiratud osalusega võistupakkumine
3.2.Mis on riigihange?
Riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse, samuti riikliku järelevalve teostamise korra määrab ära riigihangete seadus ning ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri .
Riigihanke dokumendid

• Panga kinnituskiri ( garantii )
  
• Kindlustuste koopiad
  
• Struktuuri tabel
  
• Käibe võrdlused
  
• Analoogsete objektide fotod
  
• Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d
  
• Kõikide ATV-de projektijuhtide CV-d
  
• Nõuded objektimeeskonna haridusele
  

3.3.Kirjelda avaliku võistupakkumise olemust.
Kui ehitust finantseeritakse osaliselt või täielikult riigieelarvest, omavalitsuse eelarvest, riigiettevõtete poolt, munitsipaalettevõtte poolt, siis tuleb ehituse töövõtja määramiseks kasutada riigihangete konkurssi. Erandina võib lepinguid sõlmida riigihanke konkursita, kui on võimalik kasutada ainult ühte töövõtjat, erakorraliste sündmuse või avarii taastamistööde puhul, väikesemahuliste tööde puhul, mis on seotud eelneva tööga, kui töö on seotud riigisaladuse hoidmisega ja kui võistupakkumine ei andnud tulemusi.
Avaliku võistupakkumise teade tuleb avaldada vähemalt kahes eesti keskajalehes, avalikus bülletäänis, riigihangete registris ( vt ka internetis https://riigihanked.riik.ee ) või eriala ajalehes.
3.4.Kirjelda piiratud osalusega võistupakkumise olemust.
Piiratud osalusega võistupakkumist kasutatakse siis, kui töid saab teha kindla spetsiifikaga ehitusettevõtte või kui avalik võistupakkumine on seotud liiga suurte kulutustega ja juhul kui avalik võistupakkumine ei andnud tulemusi.
Piiratud osalusega võistupakkumise korral saadetakse valitud pretendentidele identsed kutsed koos lisadokumentatsiooniga.
Üldjuhul rakendatakse avatud võistupakkumist, kuid sageli kasutatakse ka nn. kaheetapilist võistupakkumist. Sel juhul on esimesel etapil pakkumine avalik ning tellija valib osalejate seast kas siis tehnilise või majandusliku võimekuse järgi pretendendid, kes osalevad edasi teisel etapil. Esimest etappi nimetatakse eelkvalifitseerimiseks ja pakkumine on sellel etapil avalik võistupakkumine.
Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või ka füüsiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega ka liiga suur, kuna see tõstab keskmist turuhinda.
Sobivaks peetakse keskmiselt 5- 8 pretendenti. Info võistupakkumise tingimuste kohta antakse kirjalikult, varustatult kuupäeva, kellaaja ja allkirjaga. Töövõtutingimused esitatakse nii, et nende alusel esitatavad pakkumused oleksid võrreldavad
3.5.Loetle pakkumiskutses sisalduvad põhiosad.

• kes on tellija ja millise objektiga on tegu;
  
• millise töövõtuga on tegemist;
  
• tööde algus ja lõpp;
  
• pakkumuse esitamise aeg ja kehtivus;
  
• pakkumuste esitamise aadress;
  
• pakkumuste avamise protseduur ;
  
• lisad.
  

Lisatakse ka pakkumisblankett, mis peab kindlustama pakkumuste sarnasuse ja võrreldavuse. Seega, esitatud tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne , täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma selle alusel hinnata maksumust.
3.6.Mida tuleb arvestada, kui ehitusfirma teeb otsuse võistupakkumisest osavõtu või
mitteosavõtu kohta?

• peab nõu tulevase projekti võimalike vastutavate isikutega;
  
• arvestab objekti sobivust firma profiiliga ja geograafilise asendiga;
  
• hindab, millised on võimalused lepingu saamiseks;
  
• oluline on suhtumine tellijasse - kas temaga on olnud varasemaid koostöö kogemusi;
  
• loomulikult on otsuse aluseks ka lepingu tõenäolise kasumi suurus;
  
• võib öelda, et mida rohkem firma esineb võistupakkumistel, seda reaalsem võimalus on tal võita.
  

Riigihanke dokumendid

• Ettevõtte referentsid /tehtud tööd (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht )
  
• Väljavõte krediidiinfost (ÜHTEGI VÕLGA EI TOHI OLLA)
  
• Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d
  
• B kaardi koopia
  

Põhidokumentatsioon pakkumisega

• Pakkumistabel, ajagraafik , maksegraafik...
  
• Ettevõtte referentsid (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht)
  
• Väljavõte krediidiinfost (kas, millised ja kui palju võlgasid)
  
• Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d
  
• B kaardi koopia
  
• Panga kinnituskiri(garantii)
  
• Kindlustuste koopiad
  
• Struktuuri tabel
  
• Käibe võrdlused
  
• Analoogsete objektide fotod
  

4.EHITUSKULUDE LIIGITAMINE
4.1.Miks on vaja ehituskulude liigitamist?
Ühene ehituskulude liigitamine loob eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks. Eelpool loetletust lähtudes on ehituskulude liigitamise ülesehitamisel arvestatud kahte eesmärki:
1. Liigitada ehituse maksumust tema osade ja elementide kaupa, mis on oluline ehitise maksumuse eelarvestamise käigus.
2. Liigitada ehitise rajamiseks vajalikud kulud nende kandjate järgi, mis on eriti oluline ehitise juhtimise käigus.
4.2.Kirjelda EVS 885:2005 ülesehitust.

• Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmadeks.
  
• Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alamrühmaks;
  
• Igal madalam tasemel pikeneb kulurühma kood ( tunnus) ühe numbrikoha võrra;
  
• Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi;
  

• Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud).
  
• Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 – kandetarindid) ja 9-lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid.
  

5. MAHUARVUTUS
5.1.Mis on mahuarvutus?
Pakkumuse tegemiseks on ehitajal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks . Ehituse töömahtude täpne arvutamine ja nende põhjal loetelude koostamine võimaldab ehitada säästlikult ning tagada tellijale kontroll ehitustööde käigu üle.
1. Algdokumentatsiooni tõlgendamine, st. informatsiooni, mida võib erinevatest dokumentidest leida, info omamine ja kasutamine.
2. Algdokumentatsioonis sisalduva info agregeerimine ja kujundamine mahuloeteluks vastavalt eelarvestusmeetodi poolt ette nähtud juhistele. Informatsiooni töötlemine eeldab teadmisi töömahtude liigendamise kohta ja üldiste ehitusprotsesside tundmist.
3. Eri eelarvestusmeetodite mõõtmiseeskirjade tundmine , mõõtmisrutiinide valitsemine ja mahtude arvutus mõõtude alusel.
5.2.Kirjelda mahuarvutusprotsessi ehitusfirmas.
Ehitustöövõtu korralduses on oluline koht projektijärgsete töömahtude loeteludel. Mahuloetelude koostamisel alusdokumentidest saadud info liigendatakse vastavalt kehtivale kululiigitusele. Igal kululiigitusel on oma juhend, mis sisaldab töömahtude kirjeldamise , eritlemise ja mõõtmise reegleid. Info eritamisel esitatakse objekti mahuarvutuslikud kulupositsioonid hindamiseks sobivate mahuridadena ja info kirjeldamisel esitatakse projekti mahuarvutuslikud kulupositsioonid selliselt , et iga positsiooni sisu on mahurea tõlgendamise seisukohast ühemõtteline.
1. Alginformatsiooniga tutvumine - projekti jooniste ja töökirjeldustega;
2. Kulupositsioonide klassifikatsioonisüsteemi ülevaatus ja täpsustamine kasutades kehtivat kululiigitust;
3. Arvutatava objekti jaotamine osadeks;
4. Mahuarvutajate vahelise tööjaotuse sisseviimine;
5. Mahuarvutusjuhendiga tutvumine ja mahuarvutusmeetodi valik sõltuvalt projekti projekteerimiseetapist;
6. Esialgse tööde organiseerimise lahenduse väljatöötamine;
7. Tegelik mahuarvutus;
8. Mahuarvutuse kontroll.
5.3.Kirjelda mahuarvutuse meetodeid .
1. Mõõtmismeetod - Kui töömahtu on võimalik mõõta, saadakse see projektmaterjalidest kas otsese mõõteväärtusena või joonisel olevate mõõteväärtuste kaudu teatud aritmeetiliste tehete teostamise teel.
2. Prognoosimeetod - Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht ikkagi arvutada ja arvutamisel lähtutud põhimõtted üles märkida. Töömahtude arvutamist võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel teostada või tugineda insenerioskustele, mida kahtlemata iga eelarve koostaja võiks omada. Kasutatakse näiteks näitajaid: armeerimistöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne.
3. Põhiosa meetod - Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga.
6.NORMEERIMINE
6.1.Mis on töölise ajanorm ?
AJANORM-tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a).
6.2. Mis on töönorm?
TÖÖNORM-töö naturaalühikute hulk, mis tuleb töötajal teha ühe ajaühiku jooksul normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Töönormi väljendatakse töö naturaalühikutes (nt tk, m2, m3 jne).
TN=1/AN
6.3.Missuguseid tegureid peab uue töönormi koostamisel arvestama?
Kui säilub vajadus koostada uus norm, siis tuleb uurida järgmisi tegureid:
 täidetavale tööle ja selle tulemusele esitatavaid kvaliteedinõudeid;
 materjale, konstruktsioone, detaile;
 tehnilisi tingimusi kasutatavatele tööriistadele;
 ehitusmasinate passe ja ekspluatatsiooni tingimusi;
 ohutustehnika nõudeid ja eeskirju;
 olemasolevaid analoogseid tööprotsesside kaarte;
 uurida tööprotsessi korraldamist ja toimumist tegelikkuses;
6.4.Mis on ettevalmistus-ja abitöö?
Ettevalmistus-lõpetustööde ajakulu normimine puhul:
 seda ajakulu on vaja iga vahetuse või tööülesande algul – joonistega tutvumine, tööfrondi vastuvõtmine ja üleandmine, abivahendite hankimine või valmistamine;
 neid tegevusi on põhimõtteliselt võimalik normida, kuid üldjuhul pole see otstarbekas;
 eelistatakse normatiivset meetodit – teoreetiliselt võib eeldada, et see ajakulu sõltub põhiprotsessi kestusest ja põhiprotsessi iseloomust;
 minimaalne kestus – 2% ajanormist.
6.5.Mis on töölise puhkeaeg ?
Puhkeaja normimine puhul on eesmärgiks säilitada normaalne töövõime – selleks tuleb ette näha ca 4...5% ajanormist ( loomulikud vajadused, isiklik hügieen). Puhkeaeg:
 sõltub töö raskusastmest;
 füsioloogiliselt vajaliku puhkeaja kestus sõltub isiksusest;
 sõltub ilmastikust, töölise füüsilisest ettevalmistusest, enesetundest;
 võimaluse tuleks ühitada tehnoloogiliste vaheaegadega;
 puhkeaja normeerimise aluseks on kas seadused ning ametiliitude ja ametiühingute nõuded või normimist korraldava eksperdi poolt antud eksperthinnang.
6.6.Mis on operatiivtöö?
6.7.Mis on tehnoloogiline vaheaeg?
Tehnoloogilised vaheajad on ehituses loomulikud, järgnevalt mõned näited:
 ootamine märgmenetluse puhul ( kuivamine , kivinemine);
 ootamine tulenevalt ehitusmasinate töötamise tehnoloogiast ;
 teisi töölisi teenindava masina järel ootamine;
 ajakulu masina hooldamisele;
 arvutusliku ja tegeliku tööliste arvu erinevusest tulenev täiendav ajakul
6.8.Mis on materjali puhaskulu?
Ehitusmaterjalide kulunorm toodanguühikule koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest. Konstruktiivne kulunorm ei võta arvesse jääke ja kadusid . Lubatavaid jääke on võimalik vahel ära kasutada, näiteks saepuru ja laaste, millest saab valmistada ehitusplaate.
6.9. Mis on materjali jäägid?
Kaod ja jäägid jaotatakse nende tekkekoha järgi:
 Transpordikaod - tekivad materjalide ümberpaigutamisel, transpordil;
 Laokaod - tekivad materjalide ladustamistingimuste eiramisest;
 Töötlemiskaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast;
 Montaazhikaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast, viletsate tööriistade kasutamisest.
6.10.Mis on kõrvaldatavad materjali jäägid?
Kõrvaldatavad - neid ei tohiks esineda normaalsetes ehitustingimustes. Sellised jäägid tekivad tavaliselt hooletusest, ebakvaliteetsete materjalide kasutamisest, hoidmis - ja transporditingimuste rikkumisest ning vastava tehnoloogia jaoks ebasobiva materjali kasutamisest;
6.11.Mis on raskesti kõrvaldatavad materjali jäägid?
Raskestikõrvaldatavad - nendest hoidumiseks praktiliselt võimalusi pole
6.12.Mis on materjali kaod?
Kaod erinevad jääkidest seetõttu, et neid ei saa enam toodangu valmistamiseks kasutada.
6.13.Nimeta ehitusmaterjalide kulu normimise meetodid.
Vaatlusmeetod - kasutatakse töö teostamise kohal ja tööprotsessi läbiviimise ajal materjalide kulu ja toodangu suuruse kindlaksmääramiseks. See meetod võimaldab määrata jääkide ja kadude lubatavad suurused;
 Laboratoorne meetod - seisneb materjalide kulunormide kindlaksmääramises laboratoorsete katsete ja eksperimentaalsete uurimiste teel. See võimaldab saada kõige täpsemaid andmeid võrreldes teiste uurimismeetoditega ;
Arvutusmeetod - materjalide kulunorm määratakse teoreetiliste arvutuste põhjal vastava konstruktsiooni tundmaõppimise teel.
6.14.Mis on ühikhinne?
Ehitusfirmades on üldjuhul kasutusel üksushinded (ühikhinded). Need kujutavad endast ühe konkreetse töö ühe ühiku kohta detailset eelarvet- kui palju läheb ühe tööühiku valmistamiseks vaja tööjõudu, kui palju materjale, kui palju masinaid jne ja vastavalt kululiikidele raha.
6.15.Mis on kulunorm?
7.KULULIIGID
7.1.Kuidas arvutatakse tööjõu maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot
peab eelarvestaja omama?
7.2.Kuidas toimub tööjõukulude arvestus ajatöö korral?
7.3. Missugustel juhtudel tuleb tööjõule maksta lisatasu?
7.4.Kuidas arvutatakse ehitusmaterjalide maksumus ühe ehitustöö teostamiseks?
Missugust infot peab eelarvestaja omama?
7.5.Selgita materjalide transpordiga seotud kulude arvestamise meetodeid.
7.6.Selgita, kuidas ja millal kajastatakse ehitusmaterjalide puhul eelarves käibemaksu.
7.7. Kuidas arvutatakse ehitusmasinate ja tööriistade maksumus ühe ehitustöö
teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama?
7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi.
8.PAKKUMISE KOOSTAMINE
8.1.Nimeta komponendid, millest koosneb pakkumise brutohind .
8.2.Mis on ehitise rajamise otsekulud ?
8.3.Mis on ehitusplatsi otsekulud?
8.4.Mis on ehitusplatsi üldkulud?
8.5.Mis on ehitusfirma üldkulud?