........................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7
kattusid osaliselt lõimiste osas. Mulla profiil: Kaeve nr 7 Asukoht: X: 6475990; Y: 655320 Maakasutus: Siirdesoo. Taimkate: Valdavalt okaspuud (mänd), jõhvikad. Reljeef: Tasane. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) T 0-30 t1 3 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Koreselisus: Puudub. Lisainfo: Kaeve teostati 30cm sügavuseni. Mulla nimetus: Siirdesoo muld S Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: S''' Lõimis: t_1100/t_250 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ja Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas. Täpset sügavuses ei saanud me määrata, kuna kaeve teostati 30cm sügavuseni. Mulla profiil:
liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
kaeve. Mulla kirjeldamiseks tuleb teha järgmist: o Võetakse igast geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutatakse pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil. o Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus. o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, "kihisemine", lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, siffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu). o Soovitav on teha kaevest foto.
(Osa mahuarvutusreegleid laienevad mitmetele töödele ja konstruktiivelemendile, nt TALO-80 mahuarvutusjuhendis avade ja õõnsuste arvestamise kohta: alla 1m2 suurusi avasid ja alla 0,2 m3 õõnsusi mahtudest maha ei arvestata. Enamus reeglitest seotud konkreetse tööliigi või konstruktiivelemendiga.) Nt.TALO-80 mullatööde osas: Mulla- ja lõhketööd liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhjapindala alusel. Kaevesügavuse alusel: Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem) SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel. 34
Vaiad või postid surutakse nii sügavale maasse, et nende kandevõime oleks piisav ja vaiade peale saaks maja ehitada -- ei mingit maapinna niiskusprobleemi. Vaivundament sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasega. Vaivundament Vaivundament Kruvivaiad OMADUSED kiire vundeerimistehnoloogia sobib ka kergematele ehitistele säästab energiat ja kulutusi puudub vajadus veeeemaldus, kaeve ja tihendustöödeks võimaldab ehitada külmunud maapinnale ja läbi asfaldi saab kasutada vanade vundamentide rekonstrueerimistöödel maaalune osa valmib ühe tööoperatsiooniga vibratsiooni ja müravaba tehnoloogia võimalik kasutada raskesti ligipääsetavates paikades mobiilne paigaldustehnika korduvkasutatavad võimalik paigaldada mehhanisme kasutamata keskkonnasõbralik. Süvitamine SÜVITAMINE Kruvivaiad võib pinnasesse keerata kas mehaaniliselt või käsitsi
Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54
h=8m,koos üh.kilbi jätk [2] 154 Veetorustik 600 m 0,3 32,69 3,9 21954,0 156 Küttetorustik 700 m 0,1 6,85 1,95 6160,0 16 Kaeved maa-ala Pinnase koorimine 152,7 m3 0,1 4,68 1,56 953,128 161 ülejäänud krundi 20 cm 45 8 ulatuses Puude, põõsaste ja teealune 162 kaeve 1621 Puude kaeve 12,0 m3 0,1 4,68 1,56 74,88 1622 Põõsaste kaeve 8,0 m3 0,1 4,68 1,56 49,92 1623 Teealune kaeve 1623 Sissesõidutee tegemine 305,1 m3 0,1 7,57 1,3 2707,11 1 buldooseriga (0,5 m) 99 5 Kooritud pinnase 76,37 m3 0,3 3,7 3,0 470,452 163 tagasitäide krundile 2
Avasin kiiresti silmad. Mind ümbritses pimedus. Hakkasin vaikselt kõndima, et leida kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega. Kui ma ärkasin oli pimedus kadunud. Kuskilt paistis valgust. Märkasin, et olin kongimõõtmetega eksinud, selle ümbermõõt oli hoopis 25 jardi. Nägin ka kongi keskel seda sama kaevu, mille lõugade vahelt olin napilt pääsenud. Minu õnneks
Mardikad Sissejuhatus Mardikad, keda on kirjeldatud 360 000 liiki (Eestis ligi 3000), moodustavad ligikaudu 40% kõikidest teadaolevatest putukatest. Kõigist senituntud loomadest kuulub iga kolmas putukate klassi mardikaliste seltsi. Kirevatäpiline lepatriinu, kes on üks tuntumaid mardikaid, liigitatakse koos paljude teiste putukatega mardikaliste seltsi. Suuruselt on mardikad väga erinevad pihumardikad on vaevalt 0,25mm pikkused, titaansikk kasvab aga 16 cm pikkuseks. Mardikad on hõivanud kõik vähegi kujutletavad elupaigad ning söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas taimi, seeni, teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme...
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või p...
Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja pumpamiseks, sest trümmi pesemise valgub vesi koospeene prügiga pilsikaevu. Siis hakatakse kaeve puhastama. Kõik praht ja sete tuleb pilsikaevust välja võtta, et kuivenduspumbad seda torustikku ei imeks. Enne laadima alustamist peavad pilsid olema kuivad.
Näiteks, temperatuuri tõusuga langevad allikaveest välja lubjaühendid. Lubjalademed on teada allikate juures mitmel pool Eestis. (Sõstra) Põhjaveel on eriti suur tähtsus neis piirkondades, kus pinnavett üldse ei ole või teda on väga vähe. Sellisel juhul ainult põhjavesi annab võimaluse elu olemasoluks. Põhjavee kättesaamine on sageli seotud suurte raskuste ja kulutustega. Kõrbealadel pumbatakse vett välja kaevudest ja puuraukudest, mille sügavus ulatub 1 km ja enam. Neid kaeve puuritakse seal, kus veevarud on küllalt suured. (Sõstra) Sügavaid kaeve õppisid inimesed kaevama juba ammu. On andmeid, et neid oli juba vanadel egiptlastel ja hiinlastel. Samast ajast olid olemas ka veeotsijad, kelle ülesandeks oli kindlaks leida põhjavett. Juba vanal ajal õppisid inimesed ka eristama erineva koostise ja omadustega põhjavett ning kasutama arstimiseks või muul otstarbel. (Sõstra) Üks vanaaegne kuurort avastati võrdlemisi hilja Kreekas. Varemete olemasolu
Mullast võetakse välja kivid ja heinatuustid. Proovid pannakse paberkotti, peale kirjutatakse proovivõtja nimi, proovi nr, kuupäev ning see, mida labor peaks määrama. Kotike kuivas ruumis kuivatada õhkkuivaks. Sõeluda (2mm). Saadetakse laborisse. Kotrolliks võtta lisaproovid. Vastusena tuleb laborist kaasa väetistarbekaart. Mullaproovide võtmise skeemid: Mullaproovide võtmine mullateadlase ja mullaõpilase vaatevinklist: Sügav kaeve: määrame asukoha (GPS) mis taimestik päikese asukoht auk ~1m esmalt määrame, kas mullas on keemine/kihisemine (10% soolhape mullale peale); oluline on keemise alguspunkt horisondi määramine lõimise määramine. (Lõimise all mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist esinemist mullas.) Mullalõimised: NB! ,,võileib" Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20%
Sügavkaeve nr. 7 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.79" N ; 26° 39' 29.94" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 9 Maakasutus: rabamets. Madalad männid ja kased. Alustaimestik: mustikas, sookail. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Rabast ingitud ebatasasused. Mulla kirjeldus: kevatud kuni 80 cm. Ülejäänud sügavkaeve teostatud mullapuuriga. Tegemist on happelise mullaga. Kaeve sügavuseks sai 1,4m O- metsakõdu. 0-5(7) cm. Happesus: 4,4 pH. T1- hästilagunenud turvas. 7-30 cm. Happesus: 4,8 pH. T2- keskmiselt lagunenud turvas. Happesus: 5,2 pH. C- lähtekivim. 100- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 6.0 pH. Mullatüüp: S"/S", õhuke siirdesoomuld/ sügav siirdesoomuld Mulla lõimisevalem: t_17-30/t_230-100/l Maa hinnanguline boniteet: ei hinda, sest tegemist on rabametsaga, kus huumushorisondi tüsedus on alla 10 cm.
..............................................8 5.1. Töödemahud................................................................................................................................10 7.1. Masinad.......................................................................................................................................13 8.1. Kasvupinnase koorimine ja ladustamine.....................................................................................23 8.2. Mineraalpinnase kaeve ja utiliseerimine.....................................................................................23 8.3. Tagasitäide perimeetril.................................................................................................................24 Lisa 1. Kalendergraafikud..................................................................................................................32 Lisa 2. Masinate liikumisskeem...........................................................................
Rahvas kartis pidalitõbiseid ehk leeprahaigeid Neile rajati spetsiaalseid haigemaju ehk leprosooriume Eesti vanim pidalitõbila suleti alles 20. sajandi keskel Pidalitõbiste eest hoolitsemist peeti väga õilsaks teoks 9. sajandil levisid ettekirjutused pidalitõbiste eraldamisest ning nende majade, riiete, mööbli ja muude asjade põletamisest Üleeuroopalises näljahädas süüdistati ka juute ja pidalitõbiseid kuna arvati, et nad mürgitasid kaeve ja allikaid Pidalitõbistel keelati elada koos tervete inimestega ning linnaelanikel keelati anda pidalitõbistele peavarju Kerjused Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust
Kanalisatsioonitööd Malmtorud Kasutatakse elamtes,kus on küttekolle.Malmtorud on sirged,pikkusega 3-5m.Malmtorud on läbimõõdus 110mm.Malmtorusid on võimalik ühendada plastiktorudega.Kui küttekolle asub keldrikorrusel viiakse toru läbi esimese korruse vahelae.Selleks et tuleohutust vähendada paigaldatakse mõlemale poole tuletõkkemansetid.Tuletõkke mansette paigaldatakse ka püstikutes iga korruse vahele.Nii majja sisenemisel pannakse ette niiskuskindel mansett.Malmtorud ühendatakse blantaaz ühendusega.Ülejäänud tarvikud ühendatakse blantaaz ühendusega.Mõlemale poole ühendust paigaldatakse kandurid.Ülejäänud kandurid asetsevad meetriste vahedega.Malmtorude lõikamine:Nurklõikuriga,Rauasaega. Malmtorude tarvikud Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30°-40°,Siirdmik-Ühest mõõdust teise üleminek, Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi: 1)Rippkandurid-...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus TE13 Laas Õun AS TEEDE REV-2 Praktika aruanne Juhendaja: Indrek Trei, objektijuht Paide 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................. 3 1 PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................... 4 1.1 Firmast.................................................................................................................... 4 1.2 Ajalugu..................................................................................................................... 4 1.3 Tooted ja teenused.................................................................................................. 4 1.4 Ettevõtte juhtimis...
Kui sademevesi maasse imbub, satub ta tavaliselt algul õhustusvööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning maa on veega küllastumata. Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, mille taimejuurte tekitatud õõsi pidi sademevesi allapoole liigub. Mullas olevat vett kasutavad taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täiesti täis. Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui sellesse kihti puurida kaeve, saab neist vett välja pumbata. Põhjaveevaru: maa sees pikka aega säiliv vesi Maa sees on tallel suur hulk vett. See vesi siiski liigub, ehkki väga aeglaselt, ning on seega osa veeringest. Põhjaveekihtides on varul suur hulk Maa vett ning paljude inimeste elu kogu maailmas sõltub põhjaveest. Vett tuleb otsida altpoolt põhjaveetaset Loodan, et pead lugu vaevast, mida nägin, kui kaevasin tund aega kuuma päikese käes mereranda auku
puuliike, leidub ka haruldasi puuliike, mis on omased just sellele pargile ja mida mujal ei ole, on puude hooldus tähtis. Kuna erinevad keskkonna mõjutused, kas siis inimesest sõltuvad (näiteks: tahtlik puude rikkumine) või sõltumatud (näiteks: äike, tugev tuul) tekitavad puudele kahjustusi on tähtis, et puude heaolu eest hoolitsevad inimesed, kes teavad kuidas tuleb teha hooldustöid. Muinsuskaitseseaduse alusel on keelatud haljastus-, raie-, kaeve ja maaparandustööd (seadus, Muinsuskaitseseadus, RT I, 12.07.2014, 100), selleks on vaja kindlat luba....................................................................................................8 Raadi järv............................................................................................................................8 Probleemi lahenduste elluviimine ja kontroll.........................................................................9
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
Samuti röövisid nad kiriku vara ja ründasid juute. 1349. aastal paavsti käsuga enesepiitsutajad vangistati ja hukati. Juudid Eraldi olukorras olid juudid. Juuditel oli kindel kuninga luba linnas viibimiseks ning neid ei sallitud. Peagi leiti, et juudid on süüdi katkus. Kuna juutidel oli parem hügieen ning nende kogukonnad olid rohkem isoleeritud, haigestus inimesi vähem. Süüdistati, et nemad mürgitasid kaeve ja saastasid õhku. Juute piinati kaua kuni nad selle üles tunnistasid. 1348. aastal algasid esimesed tapmised Prantsusmaal- umbes 40 juuti mõrvati oma kodudes. Sellised tapatalgud levisid üle kogu Euroopa- Barcelona ning paljud Saksamaa linnad. Erfurdi mõrvad 1349. aasta märtsis, mil hävitati ligi 3000 juuti. Erfurti linna polnud katk veel jõudnud ning arvati, et kui hävitada sealsed juudid, siis haigusest pääsetakse. 1350.
Vahid joostes ära. Ümmardaja võtab pambu seljast ja kohmitseb selle kallal. Sõdurid kogunevad naiste ümber.) Koti seest tuleb nähtavale Olovernese pea. (Osias, Kabris, Akior, rabi, sõdurid, mehed, naised, lapsed ilmuvad kord-korrald näitelavale.) Saades teada, et Juudit on vaenlase pea maha raiunud, tõstetakse naine taevani. Kõik kiidavad teda, tänavad jne. Jookstakse kuulutama võidust. (Joostakse minema; müra, kisa, kära.) Rahvas jookseb ühtse rindena kaeve tagasi vallutama. Kui Assuri sõdalased hommikul üles ärkasid ning peata Olovernest maas lebamas nägid, oli nende hirm suur. Sisse tungivat rahvast nähes panid nad jooksu. Kaevud on taas Iisreali käes. Juudit ei tunne end aga hästi. Ta ütleb, et ta on tapnud mehe, keda ta armastas, et abielunaisena peaks teda kividega surnuks loopima. Osias aga veenab rahvast, et nad ei mõistaks Juuditit hukka. Rahva hulgast ilmub nähtavale ka Siimeon
Vanad roomlased kasutasid geotermaalvett selleks et ravida silma ja nahahaigusi. Pompeis kasutati kuuma vett ka majade kütteks 10000 aastat tagasi hakkasid indiaanlased kasutama kuumaveeallikate vett söögitegemiseks jaravimiseks. Ka Uus Meremaa maoorid on kasutanud kuumaveeallikate vett söögitegemiseks. Alates 1960-st aastast on Prantsusmaa kütnud kuni 200000 kodu, kasutades geotermaalset vett. Tänapäeval me puurime kaeve, et tuua maapinale kuum geotermaalvsi. Geloogid,geokeemikud,puurijad ja insenerid teeva palju uurmistid ning katsetusi, et kindlaks määrata piirkonnad, mis sisaldavd gotermaalvett. Kui kuum vesi javõi aur jõuab kaevude kaudu maapinnale, kasutatakse seda elektri tootmiseks geotermaal jõujaamades või kasutatakse seda sojusenergiat muul otstarbel. Geotermaalsetes jõujaamades kasutatakse looduslikku kuuma vett ja auru, mis saadakse maa seest, t panna pöörlema turbiin, is toodab elektrit
radoonitõrjeks eelkõige hästi õhku juhtivates pinnastes, kuna siis jaguneb alarõhk ühtlaselt ja ulatuslikult üle kogu põrandaaluse ruumi. Vajaduse korral tuleb kaev ümbritseda kas geotekstiili või sõmera täitematerjaliga, et vältida peenemateralise pinnase imemist radoonikogumiskambrisse. [11] Radoonikaevuks võib olla perforeeritud seinaga kaev või toru läbimõõduga 4001000 mm ja sügavusega 3,54,5 m. Toodetakse ka lihtsalt paigaldatavaid plastist valmistatud kaeve, mille mõõtmed on ligikaudu 400 x 400 x 250 mm. Kaevu võib ehitada ka tellistest, jättes piisavad õhuvahed. Horisontaalsed vuugid peavad olema täidetud, et vältida kaevu varisemist pinnasega ümbritsemisel, kõik vertikaalsed vuugid peavad jääma lahti. Ehitusplatsil valmistatud kaevu 13 soovitatavad välismõõdud on 600 x 600 x 300 mm, kaev kaetakse veekindla ehitusplaadi või jäiga
[email protected] müük juhataja) 4.Maasinad Ehitusmasinate ja Üldine Edise Ehitus OÜ 3 325 773 [email protected] seadmete rent Üldine Kaevexer OÜ Kaevetööd 5103295 [email protected] Kinnisvaraehitus Kaeve ja kve@kinnisvaraehitu Üldine 53 491 513 OÜ planeerimistööd s.ee Kaevetööd, mullatööd, [email protected] Keyto Langinen Matex Kopad OÜ 56 488 916
SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE...........
ilma painutamist arvestamist - sarruse mahud määratakse projekti alusel. Kui joonisel ei ole esitatud mahud oletusel põhinevalt. Oletamine toimub analoogobjektide järgi. Betoonitööd: mõõdetakse m3-tes konstruktsiooni nimimõõtmete järgi, alla 1m2 suurusi või alla 0,2 m3 suuruste õõnsuste arvel ei vähendata nt raketisetööd + mullatööde varu. Mullatööd (lõhketööd) liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhja pindala järgi. Kaeve sügavuse järgi - pinnakaeve h < 1m - süvakaeve h>= 1m (lõhkamine, süvalõhkamine) Lk 21 esimene pool Kui 3x3 m on tegemist süvakaevandiga. Kui a<3 ja b>3, siis kraavkaeviku kaevetööd. Eraldi kaevetööde hulka kuuluvad: Pinna ja süvakaeve eristamine: Pinnakaeve m2, tegemist on alla 1m paksuse pinnasekihi kaevega. Mahud mõõdetakse selle kaevatava piirkonna, mille kihi paksus on alla 1m kaeveplaanile vastava pindalana, kusjuures
Kui sademevesi maasse imbub, satub ta tavaliselt algul õhustusvööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning maa on veega küllastumata. Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, mille taimejuurte tekitatud õõsi pidi sademevesi allapoole liigub. Mullas olevat vett kasutavad taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täiesti täis. Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui sellesse kihti puurida kaeve, saab neist vett välja pumbata. Põhjaveevaru: maa sees pikka aega säiliv vesi Maa sees on tallel suur hulk vett. See vesi siiski liigub, ehkki väga aeglaselt, ning on seega osa veeringest. Põhjaveekihtides on varul suur hulk Maa vett ning paljude inimeste elu kogu maailmas sõltub põhjaveest. Põhjaveeäravool: vee voolamine maast välja Iga päev näed enda ümber vett järvedes ja jõgedes ning jää, vihma ja lumena. Suurt hulka vett ei ole aga
Savi konserveeriv omadus võib osutuda puudulikuks vaid põhu kui äärmiselt suure kapillaarjõuga materjali puhul, kui sellest valmistatud kergsavi konstruktsiooni mahukaal jääb alla 500 kg/m3 · Savi seob õhust saasteaineid. Savil on võime absorbeerida veeaurus lahustunud saasteaineid, mis võivad olla sinna sattunud rasva kuumutamisest, tänavalt vm. Savi omaduste testimine Kohapeal kättesaadava savi esmaseks ehituskõlbulikkuse hindamiseks võetakse kaeve erinevatelt sügavustelt (40, 60, 80 cm) ca 15 proovi. Segatakse need omavahel hoolikalt ja sõelutakse läbi max 1 mm avausega sõela 200 g. Lihtsaima testina voolitakse materjal vähese vee lisamisega kuuliks. Lastes sellel 2 m kõrguselt tasasele alusele kukkuda mõõdetakse kuulile tekkinud jälje läbimõõt: kui see on kuni 5 cm on savi ehituseks kõlblik. Jälje lapikus (läbimõõt erinevates suundades) ei tohiks ületada 2 mm.
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ...
Üldotstarbelised teedeehituses, eriotstarbelised maa all, vee all, turbatöödel. 265. Skreeperid, nende jaotus Skreeperid. Tsüklilise tllga mullatöö- ja veomasin. Jaotatakse kopamahu järgi, alusvankri järgi, kopa täiteviisi järgi, kopa tühjendusviisi järgi, tööseadme juhtimissüsteemi järgi. 266. Ekskavaatorid, nende jaotus Mullatöömasin.Süvendi kaeve, pealelaadimine, mahalaadimine, kraavide kaeve, kaevide süvendus, kobestus, tõste montaazitööd, planeerimistööd. Otsekopp ekskavaator, pöördkopp, heitkopp, haardkopp, laadur, kulmunud pinnase ramm, kraana, planeerija, rippvibroplaat, mehaaniline ramm, diiselramm. 267. Teehöövlid, nende jaotus Ehk greider on mehhanism, millega planeeritakse muldkeha, maa-alasid, valmistatakse tee katendi küna, kaevatakase kraave, hooldatakse pinnasteid, teede korrashoid talvel
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaak...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
Kolmandaks on mikroobiline ammutamismeetod, kus kasutatakse mikroobe, muutes kogu protsessi ka looduslikumaks. (Ibid.) 2.3.2. Nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamine Kuidas saada reservidest kätte maksimum ning seda võimalikult kuluefektiivselt? Teoorias teeb küll üksik puurkaev oma töö ära, et kõik vajalik saaks ammutada, ent reaalsuses on see meetod liiga ajakulukas ja finantsiliselt tasumatu. Seega on vaja rohkem kaeve, mis kõik oleksid optimaalses asendis üksteise suhtes, et kogu tühjendusprotsess oleks võimalikult efektiivne. Hetkel ongi sellised disainid valmistamisel (selleks kasutatakse 3-D modelleeringuid, mis arvestavad nii reservuaare, vedelikke. Modelleeringud on võimelised ennustama, kuidas vedelikud reservuaaris liiguvad). Seega on üheks ülioluliseks faktoriks nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamisel arvutite integreerimine. Puurimistehnoloogia
vastumeelse naeru varju, selle päratupika metalse tunneli varju, mille lämmatavas lummus arvasin jõudvat minust sinuni. Õhtute kuldkollane tolm. Õhtute ulmkollane tolm. Õhtute tulvkollane tolm. Meie oleme püsimatud ja väsimatud rändurid. Tee on kõver ja kõva. Ta kulgeb põlislaantes ja paduvihmades. Tee on konar ja koolutav. Ta kulgeb kuristike kõueses põues ja kõrbetes, kus on palju kuivanud kaeve ja inimluude lademeid. Surnute jalad on astunud teed nii pikaks ja paindumatuks ja sihid nii ahvatlevaks ja saavutamatuks. Õhtute meekollane tolm. Õhtute eekollane tolm. Õhtute teekollane tolm. Meie oleme südid ja tüdimatud mängurid. Mäng on haiglaselt aeglane ja vältab võimatult kaua. Küünlad on usutamatult kallid. Kaardid kuluvad kohutava kiirusega. Panused on nii pöörased, et neid keegi ei mõtlegi lunastada.
Väga oluline on karstialade säästlik kasutamine ja looduslike allikate säilitamine tulevastele põlvkondadele. Puhtaveelistest allikatest toituvad jõed on väärtuslikud elupaigad kaladele. Tulevikus on otstarbekas paindlikumalt kasutada põhjavett joogivee vajaduste rahuldamiseks. Kvaliteetsemalt rajatud puurkaevud ning kanalisatsiooniteenuste ja jäätmemajanduse areng võimaldavad põhjavee kvaliteeti ohustamata kasutada rohkem kohalikke kaeve ja lokaalvõrke, vähendades veevõrkude perioodilise ümberehitamise vajadust arenevates elamupiirkondades. 24 Kasutatud kirjanud · Põhjaveekomisjon ,,Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse", Tallinn, 2004 · Erki Suurjaak ,,Eesti põhjavesi ja selle kaitse", Tallinn, 1997 · http://www.google.ee/ · http://et.wikipedia.org/
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
indikaatoriga, nn proovilambi kasutamine on keelatud. Pinge indikaatori korrasoleku kontrollimiseks tuleks seda eelnevalt proovida teadaolevalt pingestatud pistikupesas. Mitteelektritöö võib olla ka elektripaigaldisest eelmal tehtav ehitamine, värvimine, puhastamine, kaevamine vms. Oma kinnistu piires tohib kinnistu omanik kaevata kaabli kraavi ja paigaldada sellesse kaablit vastavalt eelnevalt koostatud projektile, millest peavad olema toodud kaevetööde tingimused. Kaeve töödel tuleb jälgida, et ei vigastataks teisi maa kaableid, kui maakaevamisel paljastub telliste või betoon plaatide rida või hoiatuslint ja kaabli kohta puudub teave tuleb töö kohe katkestada ja kohale kutsuda elektri või sidevõrgu esindaja. Magistraal kaablite vigastamise võib kaasa tuua trahve, elektrikaablite vigastamine on aga pealeselle eluohtlik. Enne kaabli kraavi kinni ajamist peab kohale kutsuma
Sel juhul on pikksilma viseerimistelg paralleelne projekteeritud kaldjoonega. Selle joone kalle i = (HB - HA) : d = (108,75- 106,75) : 200 = 10 (ei tea, mida see promill tähendama peaks). Vahepunktide märkimiseks lüüakse vaiad 1, 2 ja 3 maasse nii sügavale, et igale vaiale seotud latil oleks nivelliiri kõrgusele vastav lugem. Kui vaiade projektkõrgus on maapinnast madalamal, kaevatakse augud ja lüüakse vaiad vajalikule kõrgusele. Üle 0,5 m sügavusi auke ei kaevata, vaid arvutatakse kaeve sügavus ja kirjutatakse see maavaia kõrvale paigutatud numbrivaiale (joonisel 4.6 punkt 3). Punktis 3 jääb projektkõrgus allapoole maapinda ja selles punktis lüüakse maavai maasse nii, et ta ulatuks 0,2 kuni 0,3 m pinnasest välja. Numbrivaial on kirjas -50 cm, st projektikõrgus on maavaiast 50 cm allpool. Vahepunktide asetamiseks seatakse pikksilma viseerimistelg paralleelseks kaldjoonega. Selleks
võib 1-2km valmispikkusi paigaldada. Pikkades vedudes tuleb tihti olukordi, kus on kiusatus ülisuurteks tõmbejõududeks. Kaabel võib tõenäoliselts ilma katkemata ja sumbuvuseta. Kuid tekivad praod ja jäävpinge võivad põhjustada katkeid hiljem. Nõnda ei tohi kunagi lubatud veojõudu ületada. Maakaablitel peab silmas pidama: * leida tehnilisi maapanduslikult parim rada. * selgitada ehituskäigus. * maa releefi uuringud ( kobedus, masin ja käsi kaeve, lõhketööd ja torutamine. * paigaldussügavus. * muude maa-aluste juhtmete ja ehitiste asukoht. * töömasinate valik. 41 * kaabli ehitus. * kaabli mehhaanilised piirid (veojõud,painderaadius,muljumiskestvus,närilised). * rasvtäide või eelsurvestatud kaabel. * jätkude asukoht. * mud juhtmed samas rajas. * kuhu paigaldada toru-sid tulevikus. * kas vajatakse kivivaba, liiva esitäiteks.
väike. Vesi jooksis kogumisbasseinidesse. Vabariigi ajal ehitati veel 3 akvedukti. Leiti moodus, kuidas veesurvet suurendada ja kuidas küngastelt juhtida. Keisririigi ajal rajati veel juurde. Mingil etapil u 2 miljonit elanikku roomas. Pärinevad maapealsed akveduktid, kivist kaartega ehitised. Kuulsamaid Pont de Gare- 1 akvedukti osa. Osad juhtisid joogivett, teised aedade kastmiseks. Vett ei töödeldud. Suurendati kaevude arvu linnas. Vesi oli keisrite kingitus roomlastele. Kaeve oli palju, et ei peaks kvartalis minema kaugele, ilustati skulptuuridega. Vesi võidi eriliste teenete puhul juhtida eramajadesse, villadesse. Olevat lokanud veevarastamine- ametnikule maksti altkäemaksu, akveduktile tehti piraatjuhe, mis suunati majja. Väga tüüpiline kuritegu. Roomas sama levinud, kui prantsusmaal kuni revolutsiooniga soolaga seotud kuriteod. Veepuudust roomas ei olnud
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
Terrassidel kasvasid taimed, peamiselt puud - selliselt, nagu nad kasvavad mägedes. Seega püüti kunstlikult luua mägimaastiku muljet. Sakslane Robert Koldewey teostas aastatel 1855...1925 Babüloonia linna aladel väljakaevamisi. Sealhulgas leidis ta Nebukadnetsari palee varemetest terrassaia jäänuseid, mis on ilmselt kuulunud tõeliste Semiramise rippaedade hulka. Tasapinnalist katust kandvate võlvide alt leiti kastmisvee kaeve. Aia suurus on siiski olnud tunduvalt tagasihoidlikum, kui seda jutustavad legendid: pikkus 42m ja laius 30m. Sellest suurema täpsusega ei suudeta ilmselt kunagi rippaedade vormilahendusi seletada (Aiakunst ... 1999). PÄRSIA AIAD Babüloonia ja assüüria aiakunst elas ja arenes edasi Pärsias. Pärsia suurkuningate aiad olid üpris lähedased assüüria aedadele. Need olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
