Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud
Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. piirkasumimäär suureneb c. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed d
Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi) Värvid 8 (Värvid logo trükkimiseks) Trafarett 15 (Trafareti ettevalmistamine) Masintunnid 24 tund Otsekulud Kaudkulud (kr aasta kohta) Materjalikulu 50 000 TLK Värvikulu 40 000 Mittepõhimaterjalikulu (liim ja kiled) 12 000 Trafaretikulu 70 500 Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud (küte, elekter) 35 000 Põhimaterjalikulu 160 500 Abitööliste ja teenindava personali palgakulu 84 000
kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1.1 kaudkulude eelarvestatud määr: 43,34 kr/kg (3 034 500 kr / 70 000 kg) 3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr (((2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg) 3.1.3 tellimuse kogukulud: Otsekulud: Materjal 27 000 kr Tööjõukulud 10 400 kr Kaudkulud: 78 012 kr Kokku: 115 412 kr (27 000 kr + 10 400 kr + 78 012 kr) 3.2 Milline tellimuse maksumus rahuldab tellimuse täitjat, kui haldus- ja turustuskulude katmiseks ning
materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia, tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud 5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu
peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine, protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside tagamine ettevõtte juhtidele ja teostajatele. Lõputöö järgnevas peatükis on kirjeldatud olulisemad kululiigid, mille mõju toote või teenuse omahinnale on kõige suurem. Need on otse- ja kaudkulud, muutuv- ja püsikulud, tootmis- ja mittetootmiskulud. 1.1 Kulude olemus ja liigitamine Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodi vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvelt omanikele tehtud väljamaksed (RTJ1, § 25). Kulu tekib ressursi kasutamisel. Kuluarvestuse süsteemide taseme hindamiseks on
arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus: * peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad
kus TPK tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest 1%, kaudkuludest 50%, masinate kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, % Ehitusmaterjalid 60 1 Palk 20 - Masinate kasutuskulud 10 15 Kaudkulud (firma kulud) 10 50 Tingpüsivate kulude arvutus: TPK = 16 500 * (0,6 * 0,01 + 0,1 * 0,15 + 0,1 * 0,5) = 16 500 * 0,071 = 1 171,5 tuh kr E = 1 171,5 * (1 18/21) = 1 171,5 * 0,143 = 167,5 tuh kr Vahendite ümberjaotamise variandid: Kvartalid 1 2 3 4 5 6 7 1 variant, % 8 18 30 50 75 90 100
toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne) · Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine, abimaterjalid, kaubad jne
38 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuluobjektile vahetu kuuluvuse Otsesed kulud (vahetu kandmise) järgi Kaudsed kulud · Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga · Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud
on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms. Kaudkulud (halduskulud) üürid, küte, tee hooldus, koristus mis vaja teha, et ettevõtte toimiks Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. Aga isegi, kui kulu ei saa seostada toote või teenusega, ei tähenda see seda, et kulu oleks mittevajalik või tähtsusetu. Mida väljendavad või iseloomustavad ja kuidas arvutatakse järgmised mõisted: · Varude välde näitab firmal võib olla reserv fond, mida saab kasutada kui müügi tulu
(Haldma, Karu, 1999, lk 91-92). Täiskuluarvestuse protsessi, milles kuluobjektide arvestamise eesmärgil paigutatakse, jaotatakse ja kogutakse kulud, võib jaotada üheksaks sammuks nagu näidatud järgneval joonisel. Joonis 1. Täiskuluarvestuse protsess (Karu, 2012, lk 6) valitakse kuluobjektid (tooted, projektid, teenused) pt 4, liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele, leitakse üldkulude määrad igale põhitegevuse kulukohale ja jaotatakse
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toodetud ühikute arvuga
Kapitaliseeritavad kulud enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana Mittekapitaliseeritavad kulud kasumiaruandes tekkemomendist Otsekulud: saab seostada vahetult kindla kuluobjektiga (kuluefektiivselt). Kaudkulud: puudub vahetu seos objektiga või pole otstarbekas liigitada otsekuludeks Kontrollitav kulu – igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada; Mittekontrollitav kulu - kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada; Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse alternatiivvarianti eelistatakse teisele.
Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt. B. Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud. C. Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud D. Kulude ala- ja ülejaotamine Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik • Tekke- vs kassapõhine arvestus? – Tekkepõhine • Vastutus- vs tegevuspõhine kuluarvestus? – Domineerib tegevuspõhine, metoodilisi võtteid on mõlemast
Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui Vali üks: a. põhimaterjalide ja põhitööliste palga kulu, mis on seotud tellimuse täitmisega b. tellimuse täitmisega seotud piirkulu c. tellimuse täitmisega seotud kaudkulud d. tellimuse täitmisega seotud püsikulud Küsimus 4 Küsimuse tekst Lisatellimuse aktsepteerimisel puhaskasum suureneb, kui lisatellimusest saadav tulu on suurem kui Vali üks: a. Tellimuse täitmise muutuvkulud b. Tellimuse täitmiseks vajalike põhitööliste töötasu c. Ühe ühiku tootmise piirkulu d. Tellimuse täitmise inkrementaalkulu; Küsimus 5 Küsimuse tekst
tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne.).
lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude (ressursside) arvutamine, kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste
Tegevuspõhise kuluarvestuse sammud. 5)Asukoht kas tarnijate või klientide lähedal või vahepealne asukoht Kulud, liigid a)otsekulud 6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine b)kaudkulud 7)Töötajate ohutus- ohtlikud töökohad, kuna suured sõidukid, erinevad Tegevused Kulukoht mehhanismid, tervistkahjustavad kaubad, pinged jne. Teenused Kulukandjad 68. Millised tegurid mõjutavad ladude arvu? mõjutab: *firma suurus- rahvusvahelistel firmadel rohkem *väikeste
– Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn, m3) kombinatsioon Näide: kulukoht Avalik liinivedu – Tootmise kaudkulud • Kulukäitur - reiside arv – Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõidulehtede trükikulud, sõiduplaani koostamine iii. Juurutamise protsess o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine
1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud d) Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse
(WACC), K on alginvesteeringu suurus. Jääkkasumi (residual income) ja EVA vahe on selles, et kas vaadatakase oma- või kogukapitali ka kas on äri või puhaskasum. Jääkkasum = puhaskasum omakapital*nõutav tulumäär EVAd vaadatakse kogukapitalilt ja ärikasumilt. Kas saadi siis rohkem tulu kui oodati või ei. Jääktulu kontseptsioon: · Tulu muutuvad otsekulud = piirkasum ehk jääktulu I · - püsivad otsekulud = Jääktulu II · - kaudkulud (püsikulud) = ärikasum Ehk asja mõte jääktulu puhul on vaadata erinevate toodete järgi ettevõtte kasumi kujunemist. Kui on silme ees kulud, siis on lihtsam ebaefektiivsest tootest loobuda. KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest. Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud
Eelarvestamisel pole veel tehtud. Lähtematerjaliks on ettevõttes enda olemasolevad andmed varasemate pakkumiste, sõlmitud lepingute, esitatud arvete kujul, samuti igasugused eelpakkumised. Alltöövõtud peamiselt eritööd. Kogenud andmeid tuleb kontrollida kriitiliselt uuemate materjalidega. Tegelikult kui muud PANUSKULUD- mitmesugused tellija tegevusega seotud kulud (turunduskulud, erikulud) KAUDKULUD(ehitusplatsi üldkulud) Nende all käsitletakse ehitusplatsi tegevust teenivaid ettevõtmisi ja kulugruppe, mida ei saa seondada konkreetsete konstr. elementidega. Igasugused töödejuhtimisega, ajutiste ehitistega seotud kulud. Kadukulusid iset. nende koosseis, millistest kuluelementidest nad koosnevad TALO 80 8,9 nda pearühma alla kuuluvad kulud. Kaudkulude arvestamise erinevad meetodid: konkreetsetel kaudkulude mahtudel põhinev meetod standarditel põhinevad meetodid
...........27 Kulude liigitamisest lähtuvad praktilised rakendused.......................................................29 Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.................................................29 Kulude analüüs otsustamisel..........................................................................................31 Olulised ja mitteolulised kulud..................................................................................31 Otse- ja kaudkulud. Osa eemaldamine.......................................................................32 Otsustused limiteeriva faktori korral.........................................................................33 Kuludel põhinev müügihinna määramine......................................................................34 Kulude analüüs lähtuvalt jääktulupõhisest skeemist......................................................35
7) allkiri (-ad) 8) järjekorranumber KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne) KULUD Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused. MAKSUSTAMINE Tarbimise mõjutamine; säästmise mõjutamine; äriühingute ülesehituse kujundamine Liigid: otsesed, kaudsed KÄIBEMAKS Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). TULUMAKS
Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b. Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud - Otsekulud - Kaudkulud · nn omaniku üldkulud · nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm
Otsekulud: toote muutuvkulu xx xx xx xx xx xx Xxx Jääktulu I xx xx xx xx xx xx Xxx Toote püsikulu xx xx xx xx xx xx Xxx Jääktulu II xx xx xx xx xx xx Xxx Toote grupi püsikulu x x x Xxx Jääktulu III x x x Xxx KAUDKULUD: Allüksuste püsikulu x x Xx Jääktulu IV x x Xx Ettevõtte üldkulud x X Ettevõtte ärikasum x X Tabel 5. Finantstulemuse ja kliendirentaabluse kujunemine MÜÜGIPIIRKOND A B KOKKU (REGIOONID)
mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu
kus TPK tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest 1%, kaudkuludest 50%, masinate kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, % Ehitusmaterjalid 60 1 Palk 20 - Masinate kasutuskulud 10 15 Kaudkulud (firma kulud) 10 50 Tingpüsivate kulude arvutus: TPK= 3 500 000(0,6 x 0,01 + 0,1 x 0,5 + 0,1 x 0,15) = 248 500 E= 248 500 x (1 21/24) = 31 062,50 Vahendite ümberjaotamise variandid: Kvartalid 1 2 3 4 5 6 7 8 1 variant, % 4 10 18 37 57 75 91 100
KULUDE LIIGITAMINE KÄITUMUSLIKUST ASPEKTIST LÄHTUVALT (ALUSEKS SEOS TEGEVUSMAHUGA):1)muutuvkulud(muutuvad koos tegevuse muutusega).2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga.seotud mitme tooteliigiga,mistõttu nende kirjendamisel omahinda tuleb rakendada kaudseid meetodeid). KULUDE LIIGITAMINE KONTROLLITAVUSE ASPEKTIST LÄHTUVALT(LIIGITAMINE JUHI VAATEVINKLIST):1)olulised 2)ebaolulised(kõik kulud,mis on alternatiivide jaoks ühesugused ning kulud,mis on juba tehtud) 3)kontrollitavad(igasugune kulu,mille suurust juht saab oma tegevusega mõjutada
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1
aluseks. Eeltoodust lähtub, et tellimusjärgse kalkuleerimise kuluobjektiks on tellimus ise. Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukäituriteks. Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele Otsene materjal OTSEKULUD
· Suunatud tulevikku · Ettevõte jaotatud üksusteks · Kehtivad sisemised regulatsioonid · Ei ole kohustuslik ( juhtkond otsustab ) · Järelduste tegemine juhtimisotsuste tegemiseks 9 Kulude arvestust on vaja näiteks tootekulude objektiivseks kalkuleerimiseks, toodete ja klientide tulukuse kindlaksmääramiseks, müügihinna kujundamiseks jne. Kulude klassifitseerimine: · Muutuvkulud ja püsikulud · Otsekulud ja kaudkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks toorme kulu mida rohkem toodetakse seda rohkem tooret vajatakse. Samas muutuvkulu tooteühikule ei muutu ühe laua tootmiseks kulub 2 ruutmeetrit materjali, ükskõik kas me toodame ühe laua või kümme lauda. Püsikulud on kulud, mis müügi/tootmise mahu muutumisel jäävad samaks, näiteks rendi kulu tavaliselt lepitakse rendilepingus kokku perioodi rendisummas, mis ei sõltu müügi/tootmise
tootmishoone kuttekulud on kull fikseeritud, kuid mingist tootmismahu tasemest alates tuleb laieneda teise hoonesse ning kuttekulud suurenevad jargmisele fikseeritud tasemele. 46. Otsesed kulud ja kaudsed kulud Otsekulu on kulu, mida saab seostada kuluobjektiga (tootega, kliendiga, tegevuskohaga jne). Otsekulud on naiteks konkreetse tootega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Kaudkulu on ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkulud võivad olla ettevõtte juhtimise või arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Otsekulude ja kaudkulude erinevused sarnanevad muutuv- ja pusikulude erinevustega, kuid see ei tahenda, et kõik otsekulud on muutuvkulud ning kõik kaudkulud on pusikulud. Naiteks kui seadmega valmistatakse uhte toodet, on selle hoolduskulu uhelt poolt pusikulu aga teiselt poolt toote otsekulu. Kui sama seadmega valmistatakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt pusikulu, kuid toodete jaoks kaudkulu,
Valmistoodangule, siit lausend D valmistoodang 90 000.- K lõpetamata toodang 90 000.- Kontodele kannaksime nimetatud lausendid järgmiselt: Tootmise otsekulud 60 000 1)60 000 Tootmiskulude koondkonto Lõpetamata toodang Valmistoodang So 10 000 1) 110 000 2)110 000 2)110 000 3) 90 000 3)90 000 Tootmise kaudkulud S1 30 000 50 000 1) 50 000 47 Valmistoote ühiku tootmisomahind on seega 90 000 / 900 tootega = 100.-/toode Näiteülesanne 16: Oletame järgmist situatsiooni: perioodi jooksul on tootmise otsekulude kontole kogunenud 80 000.-, tootmise kaudsete kulude kontole 40 000.-, lõpetamata toodangut oli perioodi algul 30 000.- ja perioodi lõpuks jäi 10 000.-, arvele tuleb võtta valmistoodang
suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud.
tarbija sissetulekute muutusest: kuld mingile kaubale kasvavad tulude kasvuga võrreldes ennaktempos; kulud ja sissetulekud kasvavad samas proportsioonis; kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud; tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad. Nõudluse poolt seatud piirid hinnakujunduses: maksimaalne võimalik hind; hind kui kvaliteedi indikaator, tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid. 2. Kulud jaot. a) muutuvkulud ja püsivkulud b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. 3
SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28
Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1. Laenuosakonna juhataja ametipalk 2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed 3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus 4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale 5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas, mitte aga naabemaakonnas 7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus
kulum, laotöötajate töötasu ja muud hoone ekpluatatsiooniga ja teenuste tegemisega seotud otsesed kulud ning neid kulusid kirjendatakse kasumiaruandes müüdud teenuste kuluna. D müüdud kaupade, teenuste kulu K tootmiskulude koondkonto Toorme ja materjali soetusmaksumusele lisanduvad tootmisettevõttes ka tooteks muundamise kulud: • toorme/materjali otsekulud; • otsesed tööjõukulud; • tootmise kaudkulud. Kasumiaruandesse kantakse realiseeritud toodete valmistamiskulud lõplike kuludena. Müügitulu ja müüdud toodangu kulu vahe on brutokasum, mis näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest. Kuna äriühingute eesmärk on teenida kasumit omanikele, siis kasumiaruande suur brutokasum on eduka ettevõtte eelduseks. (Tikk, 2016, lk 265) Brutokasum = Müügitulu − müüdud toodangu kulu (2) 18
juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. --- Kulude kirjendamine kuluobjektile: Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada teatud kindla kuluobjektiga. Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga või mida pole mingil põhjusel (näiteks arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks. Näide: Kulu liigitamine otse- või kaudkuluks sõltub neljast tegurist: ● vaadeldava kulu olulisusest - mida suurem on kulu, seda tõenäolisem, et teda saab majanduslikult otstarbekal moel seostada konkreetse objektiga;
Majandusüksuse raamatupidamise kontoplaan peab olem ülesehitatud sellisena, et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja ( toote, tootegrupi) otsekulud kantakse enamasti otse kulukandjale, probleeme ei teki. Probleemid, millele keskendatakse tähelepanu on seotud kulukandjatele kaudkulude jaotamise aluste väljatöötamisega. Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamisel selleks, et jaotada kaudkulud kulukandjatele, tuleb lähtuda kaudkulude asjaoludest, mis tingivad vastava kululiigi tekke vaadeldavas kulukohas. Pärast seda, kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon, järgneb kulukohtade lõikes arvestuse kujundamise käigus kahe olulise ülesande lahendamine: Kulukohtades vaadeldavate kaudkulude( üldkulude) sidumine kulukandjatega; Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele.
tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides ja neid saab suunata üldjuhul otse kulukandjale. Kulukandjaks on tavapäraselt ressursid, mille kasutamise tulemusel kulud tek- kisid ja tegevused, tooted või teenused, mille tarvis ressursse kulutati. Kaudsed kulud ehk kaudkulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekulude suurustega. Suure- ma otsekuluga kulukandja saab ka suurema kaudse kulu. Kaudkuludel puudub vahetu seos kulukand- jaga ja nende otsene suunamine kulukandjale pole põhjendatud
annaabi.ee 
