Eelarvestamise eksami vastused (0)

NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE
Vastused
1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet.

• Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel.
  
• Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest.
  
• Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa.
  
• Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele.
  
• Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi.
  

Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis . Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja .
2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt
projekteerimisstaadiumist.
Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses.
Eskiisprojekt -

• Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades;
  
• Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt;
  
• Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang.
  

Eelprojekt –

• Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele;
  
• Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel;
  
• Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis- ehitushanke korraldamiseks.
  

Põhiprojekt –

• Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid;
  
• Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve);
  
• Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks.
  

Tööprojekt –

• Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades;
  
• Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena.
  

3.VÕISTUPAKKUMINE. RIIGIHANGE
3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega . Võistupakkumised toimuvad ehitusturul, kus osapoolteks on tellijad ja tööpakkujad ehk ehitusfirmad. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud. Töövõtjale võib välja pakkuda kõiki ehitustöid (näiteks: uusehitus, rekonstrueerimine, remont , lammutamine) koos materjalidega varustamisega või ilma, projekteerimisega või ilma. Seadmete hankimist ja montaaži võib käsitleda ehitustöödest eraldi. Ehitustöövõtt tuleb välja pakkuda Eesti Vabariigis vastavalt tegevuslitsentsi omavatele pädevatele töövõtjatele. Kui mõjuvad põhjused ei eelda teistsugust talitusviisi, antakse töövõtjale ehitustöö võistupakkumise tulemuste alusel.
3.3 Avaliku võistupakkumise olemus.
Kui ehitust finantseeritakse osaliselt või täielikult riigieelarvest, omavalitsuse eelarvest, riigiettevõtete poolt, munitsipaalettevõtte poolt, siis tuleb ehituse töövõtja määramiseks kasutada riigihangete konkurssi. Erandina võib lepinguid sõlmida riigihanke konkursita, kui on võimalik kasutada ainult ühte töövõtjat, erakorraliste sündmuse või avarii taastamistööde puhul, väikesemahuliste tööde puhul, mis on seotud eelneva tööga, kui töö on seotud riigisaladuse hoidmisega ja kui võistupakkumine ei andnud tulemusi. Avaliku võistupakkumise teade tuleb avaldada vähemalt kahes eesti keskajalehes, avalikus bülletäänis, riigihangete registris või eriala ajalehes.
3.4 Piiratud osalusega võistupakkumist kasutatakse siis, kui töid saab teha kindla spetsiifikaga ehitusettevõtte või kui avalik võistupakkumine on seotud liiga suurte kulutustega ja juhul kui avalik võistupakkumine ei andnud tulemusi. Piiratud osalusega võistupakkumise korral saadetakse valitud pretendentidele identsed kutsed koos lisadokumentatsiooniga.
3.5 Pakkumiskutse põhiosad:

• kes on tellija ja millise objektiga on tegu;
  
• millise töövõtuga on tegemist;
  
• tööde algus ja lõpp;
  
• pakkumuse esitamise aeg ja kehtivus;
  
• pakkumuste esitamise aadress;
  
• pakkumuste avamise protseduur ;
  
• lisad
  

Lisatakse ka pakkumisblankett, mis peab kindlustama pakkumuste sarnasuse ja võrreldavuse. Seega, esitatud tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne , täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma selle alusel hinnata maksumust.
3.6 Mida tuleb arvestada, kui ehitusfirma teeb otsuse võistupakkumisest osavõtu või mitteosavõtu kohta?

• peab nõu tulevase projekti võimalike vastutavate isikutega;
  
• arvestab objekti sobivust firma profiiliga ja geograafilise asendiga;
  
• hindab, millised on võimalused lepingu saamiseks;
  
• oluline on suhtumine tellijasse - kas temaga on olnud varasemaid koostöö kogemusi;
  
• loomulikult on otsuse aluseks ka lepingu tõenäolise kasumi suurus;
  

Võib öelda, et mida rohkem firma esineb võistupakkumistel, seda reaalsem võimalus on tal võita.
3.2 Riigihange kujutab endast hankija poolt hankelepingu sõlmimist eduka pakkujaga hankemenetluse tulemusena ning hilisemat hankelepingu täitmist.
Riigihanke dokumendid

• Panga kinnituskiri ( garantii )
  
• Kindlustuste koopiad
  
• Struktuuri tabel
  
• Käibe võrdlused
  
• Analoogsete objektide fotod
  
• Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d
  
• Kõikide ATV-de projektijuhtide CV-d
  
• Nõuded objektimeeskonna haridusele
  
• 
  

4.2 Kirjelda EVS 885:2005 ülesehitust.

• Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmadeks.
  
• Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alamrühmaks;
  
• Igal madalam tasemel pikeneb kulurühma kood ( tunnus) ühe numbrikoha võrra;
  
• Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi;
  
• Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud).
  
• Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 – kandetarindid) ja 9-lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid.
  

5.1 Mis on mahuarvutus ?
Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks. Ehituse töömahtude täpne arvutamine ja nende põhjal loetelude koostamine võimaldab ehitada säästlikult ning tagada tellijale kontroll ehitustööde käigu üle.
5.3 Mahuarvutuse meetodid.

• Mõõtmismeetod
  

Kui töömahtu on võimalik mõõta, saadakse see projektmaterjalidest kas otsese mõõteväärtusena või joonisel olevate mõõteväärtuste kaudu teatud aritmeetiliste tehete teostamise teel. Mõõteväärtused mõõdetakse eelarvestusmeetodi mõõtmisjuhendi alusel. Reegel on, et joonisel olevad mõõteväärtused loetakse primaarseteks võrreldes joonistelt mõõdetavatega. Mahuarvestuses kasutatakse ka juba kaasaegset tehnoloogiat - digitaalmõõdistuslaud ja mahuarvestusprogramm. Mahtude arvutamiseks sisestatakse andmed õige mõõtkavaga joonistelt programmi, mis teeb iseseisvalt kõik teisendused ja arvutused. Selline programm võimaldab kadudeta kokku arvestada kõik ehitusmahud, koostades töömahtude loetelu, ning siduda need töökirjete programmiga.

• Prognoosimeetod
  

Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht ikkagi arvutada ja arvutamisel lähtutud põhimõtted üles märkida. Töömahtude arvutamist võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel teostada või tugineda insenerioskustele, mida kahtlemata iga eelarve koostaja võiks omada. Kasutatakse näiteks näitajaid: armeerimistöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne.

• Põhiosa meetod
  

Kui tegemist on korduvate mahtudega näiteks sama ruumigrupp eri korrustel , võib kasutada nn. põhiosa meetodit. Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. Selleks, et erinevate firmade andmed oleks võrreldavad, on vajalik oma kokkulepe või standard väljatöötada. Töömahtude koostamine ühtse standardi järgi vähendab arusaamatusi tööde tegemisel.
6.1 Töölise ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel. Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a).
6.15 Kulunorm on ühikukulu x ühikuhind.
Ehitusmaterjalide kulunorm koosneb materjalide konstruktiivsest ( puhtast ) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest.
7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi.
Enamik peatöövõtufirmasid kasutavad ehitustööde teostamisel alltöövõtufirmasid. Peatöövõtja annab alltöövõtjale tööde kompleksi, üksikud tööd või selle osa.
Peatöövõtja esitab hinnaküsimise alltöövõtjale määrates ära ehitustöö liigi ja muud tingimused töö teostamiseks. Alltöövõtufirma esitab oma ühikuhinna tööde teostamiseks, mis sisaldab tööde teostamise otsekulusid ja firma üldkulusid. Tavaline on, et peatöövõtja küsib alltöövõtuhinda mitmelt erinevalt firmalt. Pakkumiste esitamiste järel, peatöövõtja võrdleb hinnapakkumisi kasutades võrdlustabelit ning seejärel teeb otsuse temale sobiva hinna ja kvaliteedi järgi. Peatöövõtja otsusest tuleb teatada kõikidele pakkujatele.
8.4 Ehitusplatsi üldkuludeks on:

• ehitustööde juhtimine
  
• objekti kindlustus
  
• lepingu tagatised
  

Ehituse objektimeeskonna palk arvutatakse ettenähtud ehituskestvusest, juhtide arvust ja nende ametipalkadest lähtudes. Ehitusettevõtte poolt teostatavatele ehitus- ja paigaldustöödele ning tegevusele on sõlmitud koguriski- ja vastutuskindlustus, samuti projekti tulekindlustus.
Platsikulud arvutatakse analoogselt põhiehituse otsekulude eelarvega, st. ühikhindade ja kulunormide kaudu. Tavaliselt kalkuleeritakse platsikulud eraldi kulupeatükina, sõltuvalt rajatise ehituskorraldusest, ehitise suurusest ja kalenderplaanist. Ehituskorralduse plaanilt saadakse ehitusplatsi tööde mahtude ja vajalike ressursside loetelu, mis hinnatakse firma eelarvestaja poolt. Oluline on ka siin ehituse platsikulude liigitamise ühtse jaotuse väljatöötamine, mis aitaks kulude normeerimist ja ühest mõistmist.
9.4. Mis on eelarvestaja töö sisuks ?

info hankimine töö kohta

kohapeal tutvumine

arvutuslik eelarvestamine

dokumentide täitmine ja kokkupanek

hinnapakkumiste saatmine ja analüüs

mahuarvutused

eelarve koostamine ja hinna kalkuleerimine

objekti kokkuvõte ja analüüs