Lihtsalt maapinnale kaeviku nurgapunktide märkimine värvi või vaiadega ei ole otstarbekas, sest need märgistused hävinevad kiiresti ja on vajalikud uued märkimised. Otse maapinnale märkimist kasutatakse, kuid märktarade kasutamine vähendab kordusmärkimisi. Ühe märkimisega on põhimõtteliselt olemas kaeviku ja tulevase hoone nurkade asukoht. Kaevik tehakse üldjuhul natuke suurem ehitustööde lihtsustamiseks. Vundamendivaiade märkimisel võib samuti kasutada märktarasid, Vaiad asuvad enamasti ühel joonel ning vaiarivide otspunkte kasutades saame jooned, kus vaiad asuvad. Projektist on teada kui kaugel vaiad üksteisest asuvad ning niimoodi on suhteliselt lihtne nende asukoht leida. Vaiade asukohad võib tähistada värvi või tähisvaiadega. Vaiad võib märkida ka lihtsalt koordinaatide järgi ja tähistades need värvi või tähisvaiadega, kuid alati kaasneb oht, et need tähised hävivad. Märktaradele
4.Millest sõltuvad vundamendi talla mõõdud ? 5.millal nähakse ette deformatsioonivuugid ? 6.Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? 7.Millist betooni nim.sääst ehk kivikbetooniks ? 8.Mis vahe on jäikadel ja painduvatel vundamentidel ? 9.Mis on lintvundament ? 10.Mis puhul kasutatakse postvundamente ? 11.Mis on kannuvundament ja kus seda kasutatakse ? 12.Mis puhul kasutatakse vai vundamente? 13.Postvaia tööpõhimõte. 15.Kuidas jagunevad vaiad süvistamisviisi poolest? 16.Mis on vai materjalideks? 17.Kuidas tehakse kohtvaiu ? 18.Mis puhul kasutatakse plaatvundamente ? 19.Mida nimetatakse sokliks ? 20.Milliseid võtteid kasutatakse vundamendi puhul vee tõkestamiseks ? 21.Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi ? 22.Süvavundamendi joonis. 23.Madalvundamendi joonis.
Kruvivaiad ja vaivundament Vaivundament Kui pole tagatud pinnase kandevõime, siis tuleks kasutada vaivundamenti. Vaiad või postid surutakse nii sügavale maasse, et nende kandevõime oleks piisav ja vaiade peale saaks maja ehitada -- ei mingit maapinna niiskusprobleemi. Vaivundament sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasega. Vaivundament Vaivundament Kruvivaiad OMADUSED kiire vundeerimistehnoloogia sobib ka kergematele ehitistele säästab energiat ja kulutusi puudub vajadus veeeemaldus, kaeve ja tihendustöödeks võimaldab ehitada külmunud maapinnale ja läbi asfaldi saab kasutada vanade vundamentide rekonstrueerimistöödel maaalune osa valmib ühe tööoperatsiooniga vibratsiooni ja müravaba tehnoloogia võimalik kasutada raskesti ligipääsetavates paikades mobiilne paigaldustehnika korduvkasutatavad võimalik paigaldada mehhanisme kasutamata keskkonnasõbralik. Süvita...
· Mahumass r 4) Talla kuju arvestavad tegurid 36,5 meetrit. 5) Horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet 41. Milline on Vibrex vaiade valmistamise · Osakeste mahumass rs arvestavad tegurid põhimõte? Vibrex vaiad on kinnise otsaga · Lõimis 6) Talla kallet arvestavad tegurid manteltorus, mis rammitakse pinnasesse. · Plastsuspiirid 7) Maapinna kallet arvestavad tegurid Betoneerimisel tõmmatakse manteltoru välja, · Suhteline tihedus 8) Talla süvise mõju arvestavad tegurid otsak jääb pinnasesse. Manteltoru läbimõõt 324,
pinnaseliigist. Ligikaudu võib mõjusügavuse hinnata seosega d=kwH , kus w on tambi kaal tonnides ja H langemiskõrgus meetrites. k on tegur, mille suurus erinevate uuringute andmetel on vahemikus 0,5 kuni 1. Puhtal liival ja kruusal on k suurem, savikatel pinnastel väiksem. Ühele kohale vajalike löökide arv tuleks määrata proovitihendamisega. 31. Vaiade ajalugu Kasutatud on puitvaiu juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Genfi järvest leiti 4000 aasta vanused vaiad. Eestis- Valgjärv - linn vaiadel, ehitatud 40 a. eKr.; hävitatud 13. sajandil. Vaiade pikkus 6 - 12 meetrit. Araisi järv-Läti, 800 a. m.a.j.- suur kaubanduskeskus vaiadel. 200 e.m.a Hiinas vaiad kasutusel. Han dünastia 200 e.m.a 200 m.a. Vaia katsed vaia kandevõime rammimisandmeil. Kandevõime vaia pea kulumise järgi. Mikrovaiad bambusvaiad . 400 a. e.m.a. Herodotos ajaloo isa. Esimene vaiatööde kirjeldus. Aafrika töö ja elu vaiadel
Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase tihedamiseks kasutatakse 3..4m kõrguselt kukkuda lastavaid 1...2tonni raskuseid tampe, samuti vibrorulle. Väikes töömahu korral lüüakse pinnasesse 0,8...1,0m vahega 1,5...2m pikkused koonilised vaiad, mis tihendavad pinnast. Siis tõmmatakse vaiad välja ja täidetakse augud hoolikalt kas liiva. Killustiku või kergbetooniga. Pinnase asendamine Kui vundamendi all paikneb õhuke nõrk pinnasekiht, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud killustiku või liivapadjaga. Kui asendatava pinnasekihi paksus on suurem kui 0,3m tuleb vajumisel tekkivate deformatsioonide vältimiseks vundament täiendavalt sarrustada(armeerid) Pinnase tsementimine
) · Mis puhul kasutatakse vai vundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. · Postvaia töö põhimõte. postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile. · Höördvaia tööpõhimõte. hõõrdevaiad kandevoime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. · Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad
st monteeritavatena või monoliitsena. 11. Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse? 12. Mis puhul kasutatakse vai vundamente? Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. 13. Postavia tööpõhimõte. · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile 14. Hõõrdvaia tööpõhimõte. · Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. 15. Kuidas jagunevad vaiad süvistamisviisi poolest? · Rammvaiad · Kruvivaiad · Kohtvaiad 16. Mis on vaia materjalideks? Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. 17. Kuidas tehakse kohtvaiu? Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. 18. Mis puhul kasutatakse plaatvundamente?
seisukorda. Masina puhastus toimub samaaegselt punktis 1 esitatud segumikseri puhastamisega. 5) Kontrollitakse töökaitsevahendite (Kiiver, turvajalanõud, kaitseriietus, kõrvaklapid ja tolmufiltrid) olemasolu ja korrasolekut. Puuduste esinemisel uuendatakse töökaitsevahendid. 2. Materjalide ettevalmistus Materjalideks kasutatakse Atlas Copco MAI tehase poolt valmistatud injektsioonpuurvaiakomplekte MAI R32. Vaiad koosnevad puurkroonist ja keermestatud puurvarrastest vastavate muhvidega, mis moodustavad vaia armeeringu. Samuti ladustatakse segumikseri vahetusse lähedusse vajaminev kogus portlandtsementi CEM I 42,5N. 3. Injektsioonpuurvaiade süvitamine Injektsioonpuurvaiade süvitamiseks märgitakse projektijärgselt ettenähtud vaiade asukohad hoone toestatavale seinale, mille käigus jälgitakse, et vai läbiks vundamenti vähemalt 70cm, mis tagab nende omavahelise siduvuse
Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4 mm. 3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise perioodil? Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A, HA-1, kompensaatornivelliire Koni 007 ja invarlatte. Latid asetati seisupunktides kas väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus päeva eri pooltel ning mööda samu nivelleerimisvaiu. 4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate kordusnivelleerimiste vahel? Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise nivelleerimise ajal kasutati algselt metalljoonlauda, hiljem invarlindist tehtud ripplatti.
unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaiad rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone- austuse naise kui isiksuse vastu. Trubaduure võib nimetada Euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki. Tüüpiliselt ajastule oli nendegi teoste keskne teema saavutamatu armastuse jumaldamine. Armastuse tõeline olemus oli kaks teineteist igatsevat hinge ning armastuse kaitsmiseks tuli jumaldada salaja.
Retsensioon Kuueteistkümnendal juunil käisin ma ühel väga omanäolisel kontserdil. Kontserdi toimumispaigaks oli mu sugulase maalapike Viljandimaa ühe ilusa järve ääres. Seal peeti sugulase viiekümnendat sünnipäeva. Sünnipäevalapse üllatuseks tuli talle järve äärde esinema kauaaegne sõber Henry Laks. Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks. Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik, kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom. Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega. Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid. Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri. Enne iga loo esitamist rääk...
Keraamilised materjalid ja nende omadused Kanalisatsiooni ja drenaazitorud toodetakse raskelt sulavatest savidest poolkuival menetlusel Kanalisatsioonitorud glasuuritakse seest ja väljas Torude läbimõõt 150-160 mm, pikkus 600-1000 mm . Drenaazitorud pikkus 1/3 m, läbimõõt 50-200 mm Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid , kaoliin ,kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka ku...
vundamendi paksusest. 2)Postvundamendid Monteeritavad - raudbetoonist kannvundamendid Kasutatakse ühe ja kahe astmelisi kannvundamente. Kannukaelad - osaliselt monoliitsed, osaliselt monteeritavad Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist 3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis. Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu. 4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe · Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes · Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes · Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes
14. Raba veebilanss Positiivne sademed ületavad aurumise. Hüdromeetria 15. Veetaseme mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Lihtpeel: Vaipeel lüüakse nõlva risti voolu vaiarida, kusjuures vaiade arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad nummerdatakse ja looditakse. Määratakse iga vaiapea absoluutkõrgus ning taane, so vaia pea ja graafiku nulli kõrgusvahe. Veetase mõõdetakse vaia peale toetatava käsilati abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks.
Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline.
mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. 6 Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. 7 Kasutatud allikad https://ehituspood.eu/vundament-maja-ehituse-alus/ http://www.4seina.ee/uudised/vundamendi-ehitamise-abc https://et.wikipedia.org/wiki/Vundament
Leitakse punkti B asukoht, milleks du = 2dsin(u/2) mõõdetakse abipunktist B' arvutatud parand d. 77. Projektkkõrguse märkimine Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluutkõrgustest. Näiteks antakse ehitatava elamu esimese korruse põranda absoluutkõrgus (mida võib tinglikult võtta kohalikuks 0 nivooks). Siiski võib kõik ülejäänud kõrgused anda lähtuvalt esimese korruse põranda kõrgusest. Kõrguslikuks märkimiseks lüüakse maasse vaiad, nende tipu kõrgus peab vastama projektis ette nähtud absoluutkõrgusele. Olgu näiteks vaja punkti A lüüa vai, mille tipu kõrguseks on ette nähtud H A. Samas on ehitusplatsi läheduses asuva (ajutise) reeperi kõrgus HRp Nivelliir seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse tagantvaate lugem t. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = H Rp + t.
Surnuaiale minnes ei külastanud ta enam Jussi hauda, ta tegi sseda salaja, kuid Andres teadis seda ja oli selle pärast vihane.*Andres muutus üha enam oma naabri Pearu sarnaseks. Ta lõi oma naist. Kuigi Pearu naine põgenes Peau eest Eespere sauna, siis Mari ei läinud kuhugi, ta kannatas kõik välja.*Matu tegi Pearuga mitu vingerpussi, kui ta Vargamäel sulane oli. Esiteks oli Pearu piirikraavi kaldasse, mida teena kasutatai, teravad vaiad pannud. Kõik olid oma jalad veriseks käinud. Sauna- Madis arvas, et Pearu töö ja siis Matu läks ja kiskus nees vaiad välja. Esimesel korral viskas ta need kraavi, kõigile vaatamiseks, teisel korral viis ta need Pearu teisele kraavile ja pani sinna tee sisse, kolmandal korral jäi ta Pearule vahele. Pearul oli püstol kaasa ja Matut nähes ähvardas teda. Matu võttis vaia ja hakkas Pearu taga ajama. Matu oli juba Pearut kätte saamas, kui too tulistan, ainult püssirohi, ja Pearu pääses
Protektorikaitse. Kaitstava metallkonstruktsiooni külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, nn. Protektorid. Moodustuvas glavaanilises paaris on protektor anoodiks, kaitstav metall aga katoodiks. Prodektor pidevalt hävib, metallkonstruktsiooni korrosioon aga praktiliselt lakkab. Elektrokeemilist meetodit metallide kaitseks korrosiooni eest kasutatakse vee all või maa sees asuvate konstruktsioonide puhul. ( torustik, kaablid, vaiad jne ) 4) Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Korrosioonikindlaid sulameid saadakse mitmesuguste lisandite sisseviimisel metalli. On tuntud paljud korrosioonikindlad sulamid, eriti suurt tähtsust omavad nn. Roostevaba terased s . o . kindla hulga kroomi ja nikli sisaldusega teras.
Kandepiirseisundi korral tuleb eristada piirseisundit esilekutsuvaid põhjuseid. Eurokood eristab järgmistel põhjustel tekkivaid kandepiirseisundeid: jäiga kehana vaadeldava ehitise või pinnase tasakaalu kaotus, kusjuures konstruktsioonimaterjali või pinnase tugevus on tähtsusetu kandevõime tagamiseks (EQU); konstruktsiooni või konstruktsioon osa, kaasa arvatud näiteks vundamendid, vaiad või keldriseinad, purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures konstruktsioonimaterjali tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (STR); aluse purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures pinnase või kalju tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (GEO); ehitise või aluse tasakaalu kaotus tõstva veerõhuvõi teiste vertikaalkoormuste tõttu (UPL); hüdraulilisest gradiendist põhjustatud hüdrauliline kerkimine, seesmine erosioon või
meetodit. Induktsiooni ei saa Popperi meelest rakendada ei avastuse ega verifikatsiooni kontekstis. Ükskõik kui palju kinnitusi me oma teooriale ka ei leiaks, ei tõesta see veel selle tõestust. Popperi arvates 7 pole meil kunagi alust väita, et see või teine teooria on tõene. Teadus ei rajane faktide kindlale vundamendile. Teooria rajatakse Popperi ütlusel n-ö soo peale- nagu ehitis, mis tugineb vaiadel. Need vaiad rammitakse pinnasesse, kuid nad ei jõua kunagi mingi aluseni. Kui me otsustame neid vaiasid mitte enam sügavamale rammida, siis ainult seetõttu, et usume: need vaiad on piisavalt kindlad ning kannavad vähemalt mõne aja. Konkureerivate teooriate puhul eelistatakse seda teooriat, mis on leidnud rohkem kinnitusi tõsiste kontrollimiste tulemusel. Tõsine kontrollimine seisneb aga katses teooriat ümber lükata. Teooria,
5) Tee trassi puhastamine metsast või võsast ning planeerimine; 6) Teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastmine , planeerimine ning ettevalmistamine 7) Ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine. 37.Teetrassi mahamärkimine pinnasetööde teostamiseks. 38. Märketööd pinnasetööde teostamiseks buldooseriga Kõikidel mulla töödel märgistatakse töökoht eelnevalt spetsiaalsete märkevaiadega pinnase puistekohtadesse lüüakse vaiad, mille kõrgus vastab puistekõrgusele. Kohtadesse kus on tarvis pinnast eemaldada, kaevatakse augud ja lüüakse neisse vaiad. 39. Pinnasetööde mahu, nõlvsuse, teetammi ristlõike arvutamine Maht arvutauakse valemiga a=b+2mk Nõlvsus arvutauakse valemiga M=c/h Teetammi ristlõige arvutatakse valemiga 40. Buldooseriga pinasesse süvistamise teostamise võmalused, nende iseloomustus. Pinnase süvistamine ja lohistuskuheliku kogumine toimub mitut viisi, sõltuvalt pinnase
hea struktuuriga et mullas oleks võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse püsivale kasvukohale. Pistvaiade lõikamine toimub taimede puhkeperioodil. Sobivaks ajaks on hilissügis. Kui maa on sula, siis võib vaiad kohe ka ära istutada. Analoogselt pistokstega tuleb ka sügisel istutatud pistvaiad külmakerke suhtes kevadel üle kontrollida ning vajaduse korral vaiad tagasi
sajandi lõpu Ameerika linnad pilelõhkujate ehitamiseni aitas. Enam ei vaja hoonete alumistel korrustel järjest paksemaid tellise ja segudega koku mätserdatud kandvaid seinu. Nüüd piisab hoonete tegevuse andmiseks suhteliselt kergetest ja vähe ruumi võtvatest teraskontstruktsioonidest. Terast leidub tänapäeva pilvelõhkuja igas osas. Õieti alustatakse suuremat sorti terasstruktuuriga juba maa all. Näiteks maailma kõrgeim hoone Burj Dubai seisab 192 terasvaial. Vaiad ulatuvad 50 meetri sügavusele ja on kaitseks korrosiooni vastu kaetud spetsiaalse kaitsekihiga. Maaalustele terasvaiadele toetub betoonist alusehitis, mille omakorda terve hoone terasest konstruktsioonid: vertikaalsed sambad ning neid omavahel ühendavad horisontaalsed talad. Klassist ja betoonist välisseinad peavad suutma kanda vaid iseenda raskust. See võimaldab ehitata me täielikust klaasist seintega hooneid. Burj Dubail, näiteks on välisseintel
ja 457mm (670 mm). Vaia pikkus on kuni 36,5 m. 5. Vibexvai. Kinnise otsaga manteltoru rammitakse pinnasesse. Koos betoneerimisega tõstetakse manteltoru välja. Toru otsik jääb pinnasesse. Vaia manteltoru läbimõõt on 324, 406 ja 508 mm. Vaia pikkus on kuni 25 m. 6. Dubex vai. Kinnise otsikuga pinnasesse süvistatav ja täisbetoneeritav manteltoru jääb pinnasesse. Mikrovaiad. 7. GIBRR kruvivaiad. Valmistatakse läbimõõduga 110; 210 ja 275 mm. Vaiad süvistatakse terasest või malmist puurkrooni abil pinnasesse ja täidetakse tsemendiseguga. Vaiade kandevõime on 200...300 kN. 8. TB-MV puurtoruvaiad on läbimõõduga 210 mm. Tsemendisegu pumbatakse toru ja otsiku kaudud pinnasesse, kus see täidab vaia ümbruse. Vaia kandevõime on 250 ... 400 kN. 9. Odex puurtoruvaiad on läbimõõduga 114 mm. Puuritakse läbi igasuguse pinnase, Toru ja selle all otsiku all olev pinnas täidetakse tsemendiseguga. Vaia kandevõime on 150 .
Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad.Perenaise koju jõudes pani ta sead aeda kinni.Tagapere peremess jäi aja juurde järele vaatama,kuidas Krõõda läheb sigadega talu poole.Lõhkus tara ära aga korda ei teind seda ning jättis vaiad ja kaikad rukki äärde maha vedelema.Selleks ,et sead ei läheks naabrimehe rukkipõldu rajas Andres lõhutud tara asemele oma male uue piirdeaia.Nüüd said eespere oma sead lasta sead aedikusse.Selleks korraks oli see problem lahendatud,õiglus jalule seatud. Ühel õhtul tuli kõrtsist koju Pearu ja oli tugevalt purjus.Teel sõites jäi vankrile magama.Hobune sõitis oma päi talupoole aga hojad kukkusid maha ja jäid vankriratta alla,loom peatus
- vundamendi kui ehituselemendi enda tugevus - vundamendi vajalik kasutusiga - vundamendi ökonoomsus Ehitamisviis - madalvundament e. jaotusvundament rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike - sügavvundament valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata - vaivundament vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vaiad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse Madalvundamendid e. jaotusvundamendid - lintvundament seinte või postide all, ristuvad lindid - üksikvundament toetab üksikut ehitise osa - plaatvundament lausvundament kogu hoone all, kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitise korral
betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi.
Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 46. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet. Detailse märkimise põhimõtteks on: Vaiad peavad olema asetatud kaarele nii tihedalt, et praktiliselt võib kahe naabervaia vahelist kaart võtta sirgelt. Olenevalt kõvera raadiusest on märgistamise tihedus kas: 5, 10 või 20m. Kõverate detailseks märkimiseks on olemas väga mitmeid mooduseid. Ristjoonte viis (ristkoordinaatide viis) Ristjoonte puhul x telg läheb mööda tangensit KA-st või KL-st NP poole ja y puhul on temaga risti. Märkimiseks valitakse sobiv kaare pikkus. Igale valitud kaare
Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 46. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet. Detailse märkimise põhimõtteks on: Vaiad peavad olema asetatud kaarele nii tihedalt, et praktiliselt võib kahe naabervaia vahelist kaart võtta sirgelt. Olenevalt kõvera raadiusest on märgistamise tihedus kas: 5, 10 või 20m. Kõverate detailseks märkimiseks on olemas väga mitmeid mooduseid. Ristjoonte viis (ristkoordinaatide viis) Ristjoonte puhul x telg läheb mööda tangensit KA-st või KL-st NP poole ja y puhul on temaga risti. Märkimiseks valitakse sobiv kaare pikkus. Igale valitud kaare
(c) on: - tugivaiadel 1,5d, - hõõrdevaiadel 3d, kus d on vaia läbimõõt või ruudukujulise vaia külje pikkus. Kohtvaiade tüvede puhasvahe peaks olema >1m. Vaia pikkuse määramisel lähtutakse eeldusest, et tugivaia ots süvistatakse jämepinnastesse vähemalt 0,5 m sügavusele, peenpinnastesse vähemalt 1 m sügavusele. 31. RAMMVAIAD JA KOHTVAIAD, ÜLDISED PÕHIMÕTTED. Kohtvaiad on kohapeal pinnasesse mingil viisil valmistatud süvendisse betoneeritavad vaiad. Süvend tehakse puurimise, pinnasesse rammitud, surutud või kruvitud manteltoru abil. Töötamise viisi järgi liigitatakse kohtvaiad pinnast väljatõrjuvateks või pinnast asendavateks. Võrreldes rammitavate vaiadega on kohtvaia kandevõime betooni mahu kohta reeglina väiksem, kuid nende maksumus on tavaliselt kõrgem. Raskendatud on ka betooni kvaliteedi kontroll. Kohtvaiadel on rida eeliseid.: 1
liikumiskiiruse korral. Termilisel töötlemisel surutakse pinnasesse 600º..800ºC kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vaivundamendid on laialdaselt levinud tehisalused. Kasutatakse kaht tüüpi vaiu post- ja hõõrdvaiu. Postvaiad läbivad nõrga pinnase ja toetuvad kandvasse kihti. Hõõrdvaiad annavad koormuse alusele vaiade külghõõrdega. Vaiade materjaliks võib olla raudbetoon, betoon, puit või erakordsetel juhtudel ka teras. Vaiad võib sisse rammida (süvistada) või valada pinnasesse puurutud auku. Puitvaiad peavad jääma mädanemise ja kõdunemise vältimiseks allapoole pinnasevee minimaalset taset, nende iga pikendab immutamine (kersool). Vanemat tüüpi puidust vaialustele ehitatakse nn rostvärk. Niisuguse vaialuse kõik puitkonstruktsioonid peavad jääma kogu ekspluatatsiooni ajaks pinnasevee sisse.
selles, et maastikul instrumendiga viseerides leitakse projekti järgsed punktid nende koordinaatide järgi. 28.Märkimised. 1. ANTUD KÕRGUSEGA PUNKTI MÄRKIMINE Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluut kõrgustest. N1 antakse elamu ehituses esimese korruse põranda absoluut kõrgus ja kõik ülejäänud kõrgused antakse lähtudes esimese korruse põrandast. Seega on 1 korruse mõõt tinglikuks 0 nivooks. Esimese korruse märkimiseks lüüakse maasse vaiad nende peade kõrgus peab vastama projektis ette nähtud absoluut kõrgusele. Olgu nt. Vaja punkti A lüüa latt Hi 44,773 kõrgusega HA=40,050. Ehitusplatsil asuva reeperi kõrgus HRp=40,352. a=1421 Nivelleeritakse keskelt, kui reeper on bproj. =1723 kaugel, tuleb enne rajada lähedusse ajutine reeper. Seejärel tehakse lugem a=1421
Silla alla kaldasambale piki jõge kaldale rajatakse samuti jalg- ja jalgrattateed. Sillale rajatakse kaherajaline sõidutee koos 4 meetri laiuse jalg- ja jalgrattateega, mis on sõiduteest eraldatud piiretega. Silla kõrgus veepinnast jääb üle 4,5 meetri. Kogu sild toetub raudbetoonvaiadele, mis rajatakse kõvale saviliivmoreenkihile. Silla aluspostideks puuritakse maasse kokku 34 raudbetoonvaia, mille diameeter on 1,2 m. Sauga jõe kaldad on pinnaselihke ohtlikud. Sügavamal olevad vaiad võimaldavad sillal kindlalt kohal püsida. http://www.mnt.ee/public/Saugauussild11012012.pdf Valmiv Sauga jõge ületav sild on Pärnu linna piires kolmas. Viimati avati Sauga jõel Vana- Pärnut ja Vana-Sauga linnaosa ühendav jalakäijatele mõeldud vana sild 1998. aasta 2. novembril. Tegelikult rajati ajutine sild juba 2000. aasta suvel, kuna Pärnu linnavalitsus otsustas sama aasta 15. veebruaril piirata liiklust vanal kaarsillal Sauga jõe suudme kohal. 2.
Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul. Kraavis olid teravad vaiad. Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut. Pearu hakkas sillale muda viskama. Ühel õhtul vajus ise sisse. Indreku ja Andrese tülid. Ussid pannakse sipelgapessa. Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast. Vanem põlvkond muutus nukramaks, noored olid lõbusamad. Andresest sai tööpoiss. Vana Andres ei lasknud Liisit ega Maretit aita. Mari valetas tüdrukute pärast isale, et nad peole saaksid minna
karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,40 (3.karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,50 (4.karjatamisring) = rohusaak kg/ha Karjamaasaagi niiteline arvestus. Niitemeetodi korral valitakse igas koplis arvestuslapid kogu suveks ja võimaliku ühtlase paigutusega üle kopli pindala, et nad iseloomustaksid kogu kopli rohukamarat. Lapid märgitakse nurkadesse löödud vaiade või lapi nurkadesse lõigatavate vaokeste abil. Vaiad tuleb lüüa maasse nii sügavale, et nad ei segaks järelniitmist. Arvestuslappide eraldamiseks võib kasutada puust valmistatud raami (näit mõõdus 2 x 5). Raam asetada valitud kohale ja raami sisse jäävalt lapilt niidetakse rohi. Selliselt valitud ja tähistatud lappidelt arvestatakse saak kogu suve igal karjatamisringil, enne loomade karjatamist. Arvestuslapi suuruseks on soovitav võtta 5 või 10 m2 (2 x 2,5 m või 2 x 5 m). Ühes koplis peab olema vähemalt neli arvestuslappi.
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul ...
ujuvesemetest, mis võiksid võrke lõhkuda. 8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus Võrgud valitakse püügiobjekti ja püügipiirkonna järgi sobivate võrgusilma suuruse, lõnga numbri ja võrgu mõõtmetega. Võrgud seotakse omavahel kokku võrgujadaks ( nimetatakse veel võrgurind, ka võrgurivi) . Olenevalt võrgujada püügileasetuse viisist valmistatakse ette tarvilikud kinnitusvahendid( vaiad , ankrud) ja otsapoid võrgujada tähistamiseks.Asetusviisi järgi on kolme liiki võrke: põhjavõrgud, erineva sügavusega ja pinnaveevõrgud. Vastavalt sellele liigitusele tuleb võrke ka ette valmistada erinevalt. Pinnavees või erineva sügavustes kasutatavaile võrgujadale tuleb panna lisapoid ja raskused, seadmaks võrgud vajalikule sügavusele.Võrgujadad asetatakse paadi põhja või elastsesse konteinerisse. 2.1.3 Võrkude püügile asetamine
aluse tõstekruvi on joone AB suunas. Mõõdetakse nivelliiri kõrgus i ja märgitakse see punktile B paigutatud latil. Kasutades tõste- ja elevatsioonikruvi, seatakse niitristiku horisontaalniit nivelliiri kõrgusele i vastavale lugemile punktis B. Sel juhul on pikksilma viseerimistelg paralleelne projekteeritud kaldjoonega. Selle joone kalle i = (HB - HA) : d = (108,75- 106,75) : 200 = 10 (ei tea, mida see promill tähendama peaks). Vahepunktide märkimiseks lüüakse vaiad 1, 2 ja 3 maasse nii sügavale, et igale vaiale seotud latil oleks nivelliiri kõrgusele vastav lugem. Kui vaiade projektkõrgus on maapinnast madalamal, kaevatakse augud ja lüüakse vaiad vajalikule kõrgusele. Üle 0,5 m sügavusi auke ei kaevata, vaid arvutatakse kaeve sügavus ja kirjutatakse see maavaia kõrvale paigutatud numbrivaiale (joonisel 4.6 punkt 3). Punktis 3 jääb projektkõrgus allapoole maapinda ja selles punktis lüüakse maavai
Vanade vundamentide puhul tuleb mainida ka hüdroisolatsiooniprobleeme, sest senised isolatsioonimaterjalid on oma ea ära elanud. 24. Kirjelda erinevaid vundamendi tugevdamise meetodeid. Esmajärjekorras tuleks: - korrastada sadevete äravool; - vajadusel tugevdada alust ja vundamenti olemas mitmesuguseid meetodeid ja abinõusid, sh pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehisvaikudega, vaiad jne), vt käesoleva konspekti ptk 8. Vundamentide remondil ja tugevdamisel kasutatakse viimasel ajal sageli mikrovaiade tehnoloogiat. Skeemid vundamentide tugevdamiseks: 25. Kirjelda erinevaid vundamendi toestamise viise. Tugiseina valamine, tugivaiad, vundamendi alla ehitamine, aluspinnase tugevdamine 26. Kirjelda vundamendile mõjuvaid niiskuskoormuse liike. Ekspluatatsioonist tulenev niiskus, sadeveed, maaniiskus, ehitusniiskus, põhjavee koormuse tase, maa aluste torustike lekked, 27
2364 Polürtüleenkile 0,2mm 16 m2 0,1 2,63 1,3 63 2365 Kõva villaplaat Isover OL-K-30 30mm 16 m2 0,2 6,53 2,6 147 2366 Vahtpolüstüreenplaat Termisol EPS120, 50mm 16 m2 0,1 4,47 1,3 93 24 Vaiad ja tugevdustarindid 28951 243 Vaivundament 85 tk 3,5 235,1 60 45,5 28951 3 KANDETARINDID 544728 32 Kandvad ja välisseinad 335477
killustikaluseid. Suures osas saab ajutiste teede aluseid kasutada hiljem teede ja platside alustena, mis kiirendab tunduvalt teede ja platside rajamist. 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus Hoone 1.korruse põrand toetub pinnasele. Pinnase ja põrandakonstruktsiooni vahele jääb 350 mm paksune killustikust drenaažikiht. 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus Hoone vundament rajatakse pinnast väljatõrjuvatest kohtvaiadest, Eestis kasutusel valdavalt Fundexi vaiad. Enne geoteet märgib ära vaia täpse asukoha. Fundex vaia valmistamiseks kruvitakse manteltoru vajalikule sügavusele pinnasesse. Selleks on manteltoru varustatud malmvalust kruviotsikuga, mille läbimõõt on mõnevõrra suurem manteltoru läbimõõdust. Seejärel paigaldatakse armatuurkarkass ning alustatakse manteltoru täitmist betooniga. Üheaegselt betoneerimisega tõstetakse manteltoru. Malmotsik jääb pinnasese vaia põhjaks.[1] 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus
momentkoormuste korral;c) olemasolevate vundamentide tugevdamiseks;d) olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas vaivundamendis.Kahel viimasel juhul saab muidugi kasutada neid kohtvaiu, mille süvistamiseks ei ole vaja rammimist (näiteks Vibrex või Franki vai).Puurvaiu saab kasutada praktiliselt igasugustes pinnasetingimustes. 56. Mis on mikrovai, millised on mikrovaia kasutuskohad? Enim kasutus leiavad need vaiad olemasolevate vundamentide tugevdamisel. Kuid võivad olla otstarbekad ka väikese koormusega ehitiste vundamentides, eriti kui on vaja ehitada kitsastes oludes, kus raskete ja suurte vaiaseadmete ligipääs ei ole võimalik või on piiratud. Kasutusel on mitmeid mikrovaiade tüübid. Mikrovaiad on väiksema läbimõõduga ja erineva valmistusviisiga. 57. Mis on pinnaseankur? Pinnase ankrute levinud kasutusalaks on tugiseinte ja järskude nõlvade toestus.
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Odavam tuleb valatud postvundament. Vundamendi mahamärkimisel ära unusta üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. KONSTRUKTSIOONID Kandekonstruktsioon - karkass ja seinad. Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Hoone kandekonstruktsioonideks on kandvad sise- ja välisseinad või karkass.
20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema süvistatud allapoole pinnasevee minimaalset taset. Lisaks nimetatud tüüpidele kasutatakse ka: kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu, kohtvaiu. Vundamentide rajamisel, allmaatööde käigus tuleb sageli süvendeid, kraave kaitsta sissetungiva vee eest. Selleks kasutatakse punn- (sulund-) vaiu.
Vundamentide tugevdamise võimalused. Pinnasevee taseme oluline tõus, oluline langus, pinnasevee kõikumine, uute vee vooluste teke. Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 68. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 69. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid
Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlv kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega (joonis 9.23). Sügavamal asuva tugevama pinnaseni ulatuvad ja pinnasest oluliselt tugevamate vaiad viivad ohtlikema lihkepinna vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9.24a). Muidugi peab pinnase
Vundamentide tugevdamise võimalused. Pinnasevee taseme oluline tõus, oluline langus, pinnasevee kõikumine, uute vee vooluste teke. Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 66. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 67. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
