9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma:
· Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2
· Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 *Ületada ebatasasused (pilt 5). Pilt 5 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud või rull: turvajal abistajal kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja teisel abistajal asetada abivahend patsiendi tuhara alla (pilt 6). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 6 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega toolile: · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse käsi haarata randme- ja
10.2.1. Patsiendi abistamine toolilt külg-eesvõttega voodisse istuma, seejärel selili asendisse, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni
liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4). Pilt 4 Abistajal asetada käsi või käed patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 5). Pilt 5 Lasta patsient selili
külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6 4. Nihutamine tõmmates/lükates abistajatel üheaegselt nihutada patsienti voodi peatsi suunas (pilt 7, 8). Kui patsient on väga raske või on väga jalutsisse vajunud, siis
· Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Nihutamislauad käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas. · Patsiendile nihutamislaudade alla panek: Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 1). Suruda nihutamislauad patsiendi padja ja tuhara alla 45º nurga all. Veeretada Tööergonoomika konspekt Maie Timm patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. Kõverdada patsiendi teine jalg. Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele veeretatud siluda patsiendi riided ja võtta nihutamislaudade sangadest kinni ja tõmmata nihutamislauad patsiendi keha alt välja. Pilt 1 2
Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele
Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 6 Pilt 7 · Tuua jalad voodist välja, lõppasend on kükkasend (pilt 8). Pilt 8 · Turvajal abistajal patsiendi jalgade voodist välja toomisel kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja pöörata õlgadest (pilt 9). Pilt 9 · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink. 4. Kui voodi on kõrge ja alla poole ei saa lasta, siis tuua patsiendi jalad põrandale ,,jonnipunni" meetodil: Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Turvaja abistaja on põlv voodil, patsient on abistajast keha suhtes eespool ja
Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole.
Sundasendid Valed asendid tegevustes Erinevate Nõrgad Raskuste Esi ja tagapoole seismisel ( näit. viiulimängul) kehapoolte tuhara ja kõhulihased kandmine erinev toonus vaagna vale asend istumisel ja töökoha asümmetria ühel õlal, käes l (õpilastel koolipinkide lamamisel kõrgus )
· Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond · Põlve õnnal · Kannad Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Istuv asend: · Istmiku köbrud · Abaluude piirkond Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm
Halva kehahoiu korral on näidustatud kehahoiu korrektsioon ja spetsiifiline harjutusravi. Kui valu põhjus on seljasegmentide hüpomobiilsuses, on efektiivne manuaalteraapia. Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib minna "kinni" suurima koormusega segmendis ka juhul kui vildakselgsust (skolioos) ei esine ja seljalihaste toonus on hea. http://www.seljaravi.ee/gfx/pilt14.gif. Selja pikemaajaline ülemääraste raskustega koormamine, eriti noorukieas, põhjustab sageli tõsiseid kroonilisi seljaprobleeme
Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal
Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal
spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON
• Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib
Väga paljud ebamugavustunded saavad alguse just ülemäära pinges lihastest. Leia üles pinges lihased ja venita neid mõnuga. 14. Lihaspinge häirib verevarustust, surudes närvijuurele tekitab valu. Valu võib kiirguda tekkekohast üllatavalt kaugele. 15. Tugevalt kuklasse viidud pea ja kokku surutud kaela korral pingestuvad lülisamba rinnaosa lihased .Reie eesmise grupi lihaste pinge koormab põlvi, reie tagumise grupi lihaste lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus. Tuhara süvalihaste lühenemise korral on valud tuharas, reie tagumises osas ja puusa piirkonnas. 16. Harjutuste sooritamisel jälgi õiget hingamist. Venitusharjutusi saatku sügav ja aeglane väljahingamine, sest nii paraneb lihase venitatavus. Vältida tuleb hingamispeetuse teket. Sellega kaasneb mõningane lihastoonuse tõus ja halveneb nii organismi kui lihase varustamine hapnikuga. 17. Lihasjõud on sõltuv lihase elastsusest (toonusest). Lihas on nagu kummipael, mida
Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end n-ö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved olema 90-kraadise nurga all, keha paralleelselt põrandaga ja käsivarred sirgelt. Hoia hetk hinge kinni ja pinguta jalgade, tuhara- ning kõhulihaseid. Säilita hetkeks asend. Seejärel lõdvestu ja pöördu tagasi algasendisse, hingates samal ajal välja: lõug vastu rinda, istudes põrandale, jalalabad ülessuunatult. Korda harjutust vastavalt tasemele 321 korda. Kui hakkad hingeldama, pea pausi ja lõdvestu. Pärast harjutust tõuse püsti, soorita 35 korda lõdvestushingamist. Alusta viiendat harjutust alles
Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end nö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved olema 90kraadise nurga all, keha paralleelselt põrandaga ja käsivarred sirgelt. Hoia hetk hinge kinni ja pinguta jalgade, tuhara ning kõhulihaseid. Säilita hetkeks asend. Seejärel lõdvestu ja pöördu tagasi algasendisse, hingates samal ajal välja: lõug vastu rinda, istudes põrandale, jalalabad ülessuunatult. Korda harjutust vastavalt tasemele 321 korda. Kui hakkad hingeldama, pea pausi ja lõdvestu. Pärast harjutust tõuse püsti, soorita 35 korda lõdvestushingamist
Astuda ühe või mõlema põlvega voodile padja ja tõstematti alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 2). Haarata kätega kinni üle patsiendi tõstematti sangast (pilt 3). Puusade juures oleval abistajal - haarata kätega kinni lähimast tõstematti sangast, tõsta patsienti tõstemattiga abistajast eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega voodisse patsiendi tuhara ja tõstematti alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 2). Haarata kätega üle patsiendi kinni tõstematti kaugemast sangast puusade juurest (pilt 3). Pilt 2 Pilt 3 4. Kangivõtte tõstemattidega - mõlematel abistajatel sirutada jalad puusaliigesest ja patsient nihkub koos tõstemattidega abistajatest eemale (pilt 4, 5). Sooritada
0-2 nädalat operatsioonist: (minule oli 0-4 nädalat) · Harjutusi soorita iga päev, 3-4x päevas · Koheselt alusta hüppeliigese painutus/sirutus harjutustega vereringe soodustamiseks. Võimalusel soorita harjutust päeva jooksul igas tunnis 4-5 minutit. · Põlveliigese täissirutuse saavutamine ja hoidmine · Põlveliigese painutus kuni 90 kraadini: painuta põlve 15- 20 korda järjest; libistades kanda mööda aluspinda aeglaselt tuhara suunas nagu näidatud joonisel. · Eesmise reielihase pingutamine: pinguta reie eesmist lihast, surudes põlveõnnalt kergelt vastu aluspinda; soorita 15-20 harjutust 2-3 kordusena · Harjutused puusaliigesele kõikides suundades 10-12 harjutust 3 kordusena nagu näidatud joonistel. Harjutuse sooritamise ajal painuta labajalga hüppeliigesest võimalikult enda poole. Ettesuunas : Tahasuunas: Sissepoole küljele: Külgsuunas:
eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n. obturatorius toppelihased, kammlihas, õrnlihas kaudaalne tuharanärv – n. gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas, reie-nelipealihas lateraalne säärenahanärv – n. cutaneus lat. sääre nahk surae lateralis pindmine pindluunärv – n. peroneus varvaste dors. osad superficialis süva pindluunärv – n. peroneus kanna- ja varvasteliigeste painutajad,
eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega voodile padja ja ristlina alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 1). Haarata kätega üle patsiendi padja kaugemast servadest ja ristlinast kinni (pilt 2). Puusade juures oleval abistajal - haarata kätega abistaja poolsest ristlinast patsiendi puusaliigese juurest, tõsta abistaja poolset puusa ristlinaga ja astuda ühe või mõlema põlvega voodile tuhara alla (pilt 1). Haarata kätega kinni ristlinast üle patsiendi puusade juurest (pilt 2). Pilt 1 Pilt 2 4. Nihutamine ristlinaga kangivõttega - mõlematel abistajatel sirutada jalad puusaliigesest ja patsient nihkub edasi (pilt 3). Sooritada kangivõtte ristlinaga üheaegselt ülakehale ja keskosale. Vältida järske liigutusi! Kui patsient on raske, siis kangivõtet ristlinaga sooritada mitu korda
Seljalihased. Põlvitusiste, jalad põlvedest kõverdatud, tallad koos, kerekallutus ette. Siruta käed mööda põrandat võimalikult kaugemale, vaata otse ette. Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles. Tuhara- ja reielihased. Toengpõlvitus. Jalalöök taha. Reie esikülje lihased. Seis. Kõverda jalg põlvest, hoia käega pöiast ja suru kand vastu istmikku. Jalalihased. Väike harkseis, kerekallutus ette. Painuta kordamööda mõlema jala pöida. Kõhulihased. Kõhulilamang, käed kõverdatult õlgade juures, peopesad vastu põrandat, põlvest kõverdatud jalad risti. Siruta ja kõverda käsi. Kogu keha lihased. Selililamangkogu keha sirutus (koolielu.ee) HÜVA NÕU VÕIMLEJALE
Olulised momendid jooksutehnika analüüsimiseks Toefaas - ● jälgida “laetud” pöia kokkupuudet rajaga, ● hoojala reis on jõudnud toejala kõrvale, ● käed on jõudnud kere joonele, pöid otse enda alla, mitte kõrvale, ● jooksuasend kõrge, nurgad tugijala põlves ja puusas suured (140-145), ● tugijala säär vertikaalne (90 kraadi raja suhtes), ● kere minimaalne ettekalle (alla 10 kraadi vertikaalist), ● hoojala kand kõrgel tuhara all, hoojala pöid on enda poole võetud. 2. Äratõuke tipphetk- ● tõukejalg põlvest optimaalselt sirutatud (165 kraadi), ● hoojala reietõste on alla horisontaali (10-20 kraadi), ● hoojalg põlvest kõverdunud nii, et säär on veel reie all, kere ettekalle minimaalne (keskmiselt alla 10 kraadi), ● hoojala vastaskäe etteliikumine lõua-silmade kõrgusele, tõukejala vastaskäe tahaliikumine puusast mööda. 3. Lennufaas-
2.1. Hobuste kehamõõdud Eesti hobused on väikest kasvu ja keskmine normaal kasv on hakanud aastatega kasvama. Kõige levinumad mõõdud leiad alt (Kreen, 2003): Turjakõrgus, (lühend tk) - mõõdetakse turja kõrgemast punktist mõõtepinnani; Seljakõrgus, sk - selja kõige madalamast kohast tasapinnani; Landekõrgus, lak - esimese landelüli kohalt mõõtepinnani; Laudjakõrgus, lk - Laudja kõrgeimast punktist mõõtepinnani; Kere põikipikkus kepiga, kppk - õlanukist tuhara tagumise punktini; Kere põikipikkus lindiga, kppl - samad punktid mis eelmises. Sooritatakse lindiga; Rinnalaius, rl - õlaliigeste külgmiste punktide vaheline kaugus; Laudjapikkus, lp - puusanukki eesmisest punktist tuhara tagumise punktini; Laudjalaius, ll - puusanukkide külgmiste punktide vahe; Rinna ümbermõõt, rü - sedelgavöö kohalt vertikaalsetelt üle turja; Kämbla ümbermõõt, kü - kämbla kõige peenemast kohast; Pea pikkus, pp - kukla kõrgemaist punktist ninaluu tipuni;
algannusena ägeda patsiendi süstimine. müokardiinfarkti korral). Süstekohad: Kõhu naha Manustatakse alla (nabast 23 cm pikaajaliseks raviks kaugusele), reie eesmise võimalikult madalas keskmise kolmandiku annuses. välimine osa, tuhara Cardiopyrin'i kasutamine välimise ülemise koos alkoholiga võib neljandiku ülemine serv, suurendada seedetrakti õlavarre välimise ülemise verejooksu ohtu.
· Traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise; · Ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine (neidudel); · Jalgade probleemid või valed jalanõud (liiga kõrge kontsaga kingad); · Nägemishäired; · Istumine kõrgel toolil, kust jalad ei ulatu maha ja jäävad rippuma; · Eriti kahjulik on koolimööbel, mis ei vasta õpilase kasvule; · Istumine, jalg tuhara all. Koolikoti kandmine ühel õlal. Ka ülemäära raske kott, eriti algklassides, soodustab rühihäirete teket; · Külili lugemine, käsi pead toetamas; · Pikka aega ühes asendis olek; · Vähene kehaline tegevus ja liikumine; lihaskonna lõtvus (tingitud vähesest kehalisest tegevusest). Miks rühivead on ohtlikud? Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning
Keskmine tuharalihas* Niudeluult Reieluu ülaosa Eesmine osa viib reit ette, pöörab sisse, M. GLUTEUS MEDIUS tagumine-taha, pöörab välja Väike tuharalihas* Nidueluu välispinnalt, Reieluu Viib reit eemale, kaugemale M. GLUTEUS MINIMUS välimise ja sisemise pöördlas(ülaosas) Reie mediaalne pöörlemine tuhara line’i vahelt Laisidekirme-pingutaja Eesmis-ülemine Niude- Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga sääreluukulgla Reie-nelipealihas* Reiesirglihas:eesmis- Põlvekeder, Tõmbab reit ette MUSCULUS alumine niudeluuoga põlvekedraside, QUADRICEPS FEMORIS Later.pakslihas:suur sääreluuköprus
stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere. Algajal on siiski soovitatav enne treeneriga nõu pidada, sest vale tehnika korral võib ta ülemääraselt koormata põlveliigeiseid ja selga. Veloergomeeter
Käe lihastest üldistavalt käe lihased paiknevad ainult pihkmisel küljel käe luude vahel 3 rühmas: pöiat liigutavad, väikesõrme liigutavad ja keskse grupi lihased, mis liigutavad sõrmi. Käe keskmise rühma lihased on vihmausslihased mm. lumbricales ja luudevahelised lihased mm. interossei Suur tuharalihas (m. gluteus Niudeluu välimise pinna Reieluu tuhara-köprus Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, maximus) tagumine osa, ristluu eemaldab; sirutab painutatud keret tagumine pind Kesmine tuharalihas (m. Niudeluuhari, niudeluu Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele gluteus medius) välimine pind Väike tuharalihas (m
Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu Hematoom – ehk verevalum, tekib kui veresoone sein läbistatakse nõelaga ja veri voolab soone ümbrusesse kudedesse. Hüpotermia – alatemperatuur Inspiirium – sissehingamine Mida tähendavad järgmised lühendid? i/v intravenoosne – veeni sisene, s/c subkutaanne – nahaalune Nimeta kolm lihasesisese süste piirkonda Õlavarre delta lihasesse, tuhara dorsoguteaalne lihas, lateraalne reie kakspealihas 3 II variant Õenduse objektiks on: a- Terve inimene b- Enesehoolduse defitsiidiga inimene c- Väheste teadmistega inimene d- Üksik isik, perekond, elanikkond oma psüühiliste, sotsiaalsete, füüsiliste vajadustega Aktuaalne probleem on : a- Patsiendil muret tekitav nähtud, mis vajab kohest sekkumist
oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss siiski liiga kõrgele läheb, tuleks jooksutempot langetada, kõndida vahepeal, teha näiteks lõdvestus- ja venitusharjutusi. Jooksuga tuleb alustada aeglaselt, umbes 10 minutit tuleks joosta taastavas reziimis. Hea oleks kui teeks enne jooksu ka lõdvestus- ja venitusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Eriti venitage jooksuga tegelemisel säärelihaseid, reielihaseid, tuhara piirkonda, selga ning hüppeliigest. Kuldreeglid algajale ·Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda. · Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub. · Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid. · Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal. · Iga treenigu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega.
* poos an traditsioonilisena kasutusel olnud Hiinas ja Jaapanis. 3. EESMINE PÖÖRDPOOS Mees larnab selili, jalad koos. Naine on tema pea1. Naine viib peenise tuppe ja teostab edasi-tagasi liigutusi, valides endale sobiva tempo ja sügavuse. Naine võib laskuda paralleelselt mehega, suudeldes ning surudes rindu vastu mehe keha või tõusta istukile ratsaasendisse. Siis saab mees stimuleerida rindu kätega, stimulatsiooniks on vaba ka naise selja-puusa-tuhara piirkond. Poos sobib: * rasedale naisele. * keskmise või lühikese tupe puhul ning keskmise või suure peenise puhul; keskmise või madala erutuvusega naisele ning keskmise või kõrge erutuvusega mehele. Pöördpoos ei sobi nõrga erutuvusega ja lühikese peenisega mehele ning rasestumiseks. Pöördpoos on olnud traditsiooniline Sansibaris, Etioopias, India kõrgemates klassides ja Abessiinia kiltmaa naised kasutavad ratsapoosi sellist varianti, kus mõlemipoolne orgasm
(Hockenberry ja Barrera2007) Metoodika. Tuharad hoitakse laiali, libiainega määritud termomeetri ots viiakse ettevaatlikult pärasoolde. Suunaga üles ja paralleelselt lülisambaga. Imikutel ja väikelastel maksimaalselt kuni 1,5 cm ja vanematel lastel kuni 2,5 cm sügavusele. Termomeeter fikseeritakse nimetis ja keskmise sõrme vahel, peopesa ja ülejäänud sõrmedega toetatakse vastu lapse tuharaid. Sellise asendiga fikseeritakse termomeeter ja lapse tuhara piirkond. Last ei tohi jätta valveta. Meditsiinilise termomeetriga on mõõtmise kestvus kuni kolm minutit. Saadud rektaaltemperatuurist tuleb lahutada 0,5 kraadi. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) 17 Foto 15. Kehatemperatuuri mõõtmine, lapsevanema poolt, rektaalselt (Arula 2011).
· Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni DÜNAMOMEETERIA Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala. Kasutatakse isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, lihase pikkus ei muutu, luukangide liikumist ei toimu).
paraneks. Soovitav oleks teha enne jooksu ka venitus- ja lõdvestusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Kuid stretching - venitusharjutusi ei tohi omakorda teha eelsoojendamata lihastele, eriti kui harjutate jaheda ilmaga. Seega, esmalt 5 - 10 min kerget sörkjooksu ja seejärel venitusharjutused. Säärelihaseid venitage ka peale jooksu. Eriti venitage jooksuga tegelemisel säärelihaseid, reielihaseid, tuhara piirkonda, selga ja hüppeliigest Kuldreeglid algajale 1. Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda 2. Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub 3. Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid 4. Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal. 5. Iga treeningu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega 6
Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 10 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena Väga olulist tugifunktsiooni omavad lihased, milleta lülisammas oleks ebastabiilne. Need lihased on lülisamba ees ja kõrval kulgev suur ja väike nimmelihas, pindmised ja süvad selja lihased ning kõhu ja tuhara lihased. Lihaste abil toimuvad tahtlikud liigutused, tänu nendele on võimalik ka staatiline tasakaal. Nii on püstiasend võimalik ainult tänu lihaste püsivale toonusele. Inimese rühi e. kehahoiu määravad tema selgroo füsioloogilsed kõverdused. Kehahoid on hea siis, kui ta on pingeta, ei väsita ning selgrookõverused on keskmise ulatusega. Hea rüht eeldab tasakaalu sidemete ja lihastoonuste vahel, kusjuures viimane peab olema minimaalne
verevarustus paraneks. Soovitav oleks teha enne jooksu ka venitus- ja lõdvestusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Kuid stretching - venitusharjutusi ei tohi omakorda teha eelsoojendamata lihastele, eriti kui harjutate jaheda ilmaga. Seega, esmalt 5 - 10 min kerget sörkjooksu ja seejärel venitusharjutused. Säärelihaseid venitage ka peale jooksu. Eriti venitage jooksuga tegelemisel säärelihaseid, reielihaseid, tuhara piirkonda, selga ja hüppeliigest 1.6. Kuldreeglid algajale 1. Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda 2. Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub 3. Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid 4. Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal. 5. Iga treeningu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega 6. Iga treening lõpetage lõdvestavate harjutustega 7
Insuliini süstitakse tavaliselt s/c, kust ta imendub vereringesse. Süstekohtadeks on: reite eespind, kõht, küünarvarte tagumised keskmised pinnad ja tuharate külgmised ülemised neljandikud. Torkenurk on 45° või 90°. Nõel viiakse 1,5-2 cm sügavusele. Imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhu piirkonnast, seejärel küünarvarre ja reie piirkonnast ning kõige aeglasemalt tuhara piirkonnast. Insuliinravi on hädavajalik I tüüpi diabeedi puhul. II tüüpi diabeedihaigeil kasutatakse insuliini, kui dieet+oraalsed antidiabeetikumid enam ei aita. Samuti kasutatakse insuliini rasedail ja võimalike operatsioonide korral. Esmaabi hüpoglükeemia puhul. Ravi: TEADVUSEL HAIGELE 3-4 tükki suhkurt 200 ml piima Mett, leiba, kartulit 100 ml toormahla 1 spl. rosinaid Kommi TEADVUSEHÄIRETE KORRAL
Kolesteroolist toodetakse steroidhormoone. * Hormoonid – moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Neid toodetakse neerupealistes (säsis – adrenaliin - ja koores –anaboolsed steroidid ). Reguleerivad ja koordineerivad mitme elundkonna talitlusi – humoraalne regulatsioon. Mõju pole lokaalne, vaid üldine. Testosterooni retseptoreid rohkem kõhu piirkonnas(kuna meestel testosterooni rohkem, siis ka rasva salvestatase rohkem kõhu ümber); östrogeeni retseptoreid reie, tuhara ümber. Ümber kõhu 2 sorti rasva –üks lihaste peal, vahel ja teine lihaste all, seedetrakti ümber(ohtlik, kui on palju, sest soodustab veresoonte seintes rasvade ladustamist) – lihtsam lahti saada kõhu ümber olevast rasvast, kuna see on ainevahetuslikult aktiivsem, kui see, mis asub reite, tuharate ümber. 3) Rasvades lahustuvad vitamiinid D-vitamiin – organism sünteesib ise UV-kiirguse abil. Ainevahetus, luude tegevus. Rasvhapete jagunemine: 1) Küllastunud ja küllastumatud:
Kannakõõluses tekkiva jõu määramine dünamomeetrilisel platvormil üleshüpped. · Dünamomeeteria (isomeetriline ja isokineetiline) meetodit kasut lihaste isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimisel, lihasvastupidavuse uurimisel, lihaste kontrakstiooniliste omaduste uurimisel (õlavarre kakspealihase, reie-nelipealihase jõudu). mõõdab maksimaaljõudu, jõukasvukiirust ja lõõgastumise kiirust; peamiselt kasutatakse selja-, tuhara-, sääre-nelipea- ja säär- kolmpealihase ja motoorse arengu uurimiseks kontraktiilsete omaduste ja EMG aktiivsuse määramiseks. · Mütonomeetria on lihaste toonuse uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehhaaniliste omaduste määramisel. · Goniomeetria = meetod liigeste liikuvuse määramiseks; · EMG kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: · Optilis-elektroonilised uurimisseadmed 9
järjekorras, suunas ja tugevusega. Massaaž tagab Teile lõõgastuse ja tasakaalu ning annab märku võimalikest probleemidest. Ei soovitata lapseootel naistele. TUI NA massaaž - Vana Hiina keha ja vaimu virgutav massaaž TUI NA on väga spetsiifiline ravimassaž, mis baseerub Hiina traditsioonilisel meditsiinil, kus masseeritakse kindlaid punkte, kanaleid, spetsiifilist käetehnikat ning ka võimlemist. TUINA ravimassaaži soovitatakse inimestele, kellel valutavad käed, õlad, turi, selg, tuhara piirkond, jalad või kindel ala, sest TUI NA massaažis tegeldakse ühe piirkonnaga põhjalikult mõnekümne minuti jooksul. Turbaravi - Turvas sisaldab bioaktiivseid aineid, mis läbi naha imendudes leevendavad valu, tõstavad organismi kaitsevõimet, parandavad vereringet ja kiirendavad krooniliste põletike paranemist. Turbaleht asetatakse ravitavale kehaosale ja kaetakse sooja savikotiga. Trimmiv apelsiniõlivann - eksklusiivne apelsini vanniõli on suurepärane vahend
eestvaates, kuid kannatõuget ning keha toetuspinda on parem jälgida tagant. Selja tagant teostatud vaatluse käigus peaks tähelepanu pöörama igasugustele ebanormaalsetele kehasegmentide lateraalsuunalistele liikumistele. Tagant on hea hinnata ka kõnnitsükli keharaskuse vähendamise (weight-unloading) perioodi või jälgida kas kannatõuge mõlemal jalal on võrdne ning kas kand pöördub sisse või välja. Hindamine peab sisaldama ka lülisamba lateraalsuunaliste liikumiste ja selja-, tuhara-, reie tagakülje- ning säärelihaste analüüsi. Jalatsid Kõnni hindamisel paluda patsiendil kõndida oma jalanõudes ning paljajalu. Aega peaks võtma ka jalanõude hindamiseks- kontsade, taldade, kingapealsete seisund. Jalal peab hindama naha paksendite (kõvastunud kohtade), villide, konnasilmade, tursete olemasolu. Erinevad jalanõud mõjutavad patsiendi kõndi ning selle teostamiseks vajalikku energiat.
Siis edasi tuleb pissida jälle siibrisse. (Vee solin). Ho: Näete, ongi kõik. Ma aitan teil nüüd dusi all käia. Palun võtke ennast riidest lahti. Ma aitan teil sokid jalast võtta. Malle: Ma tahaks minna küll. Aga ma kardan, et libisen ja kukun. Ho: Ma aitan teil ennast pesta. Siin on nuustik ja dusigeel. Ma pesen teie selga ja kõhtu. (Askeldavad. Vee solin.) Tõstke natuke käsi üles, saan teil kaenlaalused puhtaks pesta. (Askeldavad.) Nüüd peske tuhara piirkond puhtaks ja jalad aitan mina pesta. Keha on nüüd puhas. Hakkame nüüd pead pesema, siin on sampoon. Ma masseerin sampooni juustesse. (Askeldavad.) Hakkame loputama. Ma lasen dusist sooja vett. (Vee solin.) Oletegi puhas. Ma annan teile saunalina ja aitan teid kuivatada. Tõstke palun käed üles. Kuivatame kaenlaalused ka ära ja kubeme piirkonna samuti. (Askeldavad.) Ma annan teile puhta öösärgi ja hommikumantli
· pidevast magamisest, puusad painutatud asendis (nn looteasend) · istuvast eluviisist · ühekülgsest treeningust, kus peamiselt koormatakse, kuid ei venitata puusapainutajaid · ülemäärastest või valesti teostatud istesse tõusu harjutustest (teine pool istesse tõusust toimub peamiselt niude nimmelihase abil) · põlvetõste harjutustest jne. Tüüpiline sümptom iliopsoase lühenemisel ehk spasmil on difuusne valu alaselja piirkonnas, reie eespinnal ja sageli ka tuhara ning puusa piirkonnas. Valupunkte võib leida veel kõhu sirglihasest lateraalsemal ja niudelihase alguskohas, allpool kubemesidet ja rätseplihase alguskohast mediaalsemal kohal. Sagedasem tunnus on valu tõusmisel istest püstiasendisse. Iliopsoase lühenemine on spordis ohtlik just samaaegse kõhulihaste nõrkuse korral, kutsudes esile tugeva nimmelordoosi, samal ajal paindub vaagnavööde ettepoole. Lisaks meditsiinilistele probleemidele võib seetõttu kannatada ka spordialade tehnika.
Atherton jt 2015). Mähkmepiirkonnas on liigne niiskus sagedaseks probleemiks, mille tagajärjel muutub nahk hapraks ning suureneb risk hõõrdumisele. Hõõrdumise tagajärjel väheneb naha barjäärifunktsioon ning vastupanu mikroorganismidele väheneb. Hõõrdumise tõttu esineb mähkmedermatiiti kohtades kus mähe on tihedalt vastu nahka. Peamiselt on hõõrutud aladeks genitaalide, reie, tuhara ja vööpiirkond (Odio ja Thaman 2014, Tüzün jt 2015). Mähkmete kasutamisharjumused erinevad rassiti, kultuuriliselt, etniliselt ning geograafiliselt. Mähkme tüüp mõjutab mähkmedermatiidi teket. Mõned lapsevanemad eelistavad kasutada korduvkasutatavaid riidest mähkmeid ning teised ühekordseid tugevalt imavaid mähkmeid. Korduvkasutatavad mähkmed imavad endasse uriini, kuid ei lukusta 11
annaabi.ee 
