Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-,
Kergejõustik Jooksud Kiirjooks distantsidel kuni 110 m viiakse läbi sirgel rajal, kiirjooksud distantsidel 200-400m ja kestvusjooksud toimuvad ringrajal.Distantse kuni 400m joostakse eraldi radadel , määruste- pärase laiusega 1.25m. Jooksu tulemus tühistatakse,kui astumine võõrale rajale lühendab distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda
staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912
millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksud raskustega. Sellel perioodil lisanduvad juurde jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Treeningute harjutused jäävad samaks, ainult nende maht suureneb. Kiirjooksja kiirusliku jõu arendamine kestab 5-6 nädalat. Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud lõikudel 100-300m 91-100%. Treeningutel suureneb jooks lõikudel alla 80m 96-
valelähteks. Kehaasend muutub järk-järgult püstisemaks. Sammupikkus ja sagedus suurenevad iga sammuga. Oluline on võimalikult kaua säilitada madalat asendit (maha vaatamine) vähemalt 10 meetrit ning siis alles läheb pea üles ning võetakse püstine jooksuasend sisse. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus, 3) liigutuste sagedus Maksimaalset kiirust arendavad harjutused: • lendlähtest jooksud 20–40 m • kiirendusjooksud 30–50 m • lähtejooksud 30 m • allamäge jooksud/ ülesmäge jooksud • kordusjooksud 30–80 m. Reaktsioonikiirust arendavad harjutused: ● Erinevatest lähte asenditest jooksud – selili, kõhuli, käpuli ● Jooksud signaali peale Põhilisemad vead: ● Vale kehaasend – pea all, selg kõver, jooks üle talla ● Start on ebastabiilne ● Vale tehnika ● Oma rajas kõrvale kaldumine on laste seas väga levinud viga
Jootmata tekivad krambid. Ei ole olemas absoluutselt ideaalset treeninprogrammi, vaid igaühele eraldi tuleb teha oma treeningkava, mis sõltub lihastetüübist, mootori(südame) jõudlusest + kiirest või aeglasest ainevahetuset ja sajast muus erinevusest. Iga jooksa on erineva taastusvõimega. Siin on siis maratonijooksja 10 käsku, kuna eelistan ise ka joosta pikemaid vahemaid. 1.Jookse pikki maid Pikad ja piisavalt rahulikud jooksud on maratonitreeningute nurgakiviks. Nende abil harjuvad jalad pikaajalise koormusega ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks u. 25-35 km. Pikka maad mine jooksma vaid hästi puhanuna ja peale jooksu tangi kindlasti uut energiat ja vedelikku. 2.Jookse kiiresti
Kiirjooksu treeninguga on mõeldud sellise treeninguga, millede eesmärgiks on parimate tulemuste saavutamine kiirjooksus. Selleks arendatakse esmajoones absoluutset kiirust, mis on seotud peamiselt lihaste ja närvisüsteemi funktsioonide täiustamise ning nende koostöö parandamisega. Üldse vastupidavuse treeninguga on mõeldud: · aeglase ja mõõduka tempoga jooksud, kus südame löögisagedus ei ületa 120-150 lööki minutis. 4 · Spordialade harrastamise, mis arendavad keskmaajooksjale vajalikku üldist vastupidavust nagu jalgpall, suusatamine, jalgrattas, korvpall, ujumine jne. Selline treening tõstab üldist vastupidavust väsimusele ja võimaldab pikema aja vältel joosta
HIND JM 19,9 JOOKSE 62,4 6,24 M2 1000 HIND* 1241,76 *SUMMA EI OLE TÄPNE RUUDUD LAUDADEKS RUUDUD 1 LAIUS 110 MM PIKKUS 4500 MM 4,5 JOOKSUD 9,09 JM HIND JM 37,00 2,02 LAUDA KOOD 124918 HIND* 336,36 *SUMMA EI OLE TÄPNE JOOKSVAD MEETRID TIHUMEETRITES RISTLÕIGETE KAUPA + HINNATABEL PAKSUS 28 LAIUS 75 HIND 5,5 kr/jm 1000000
kavas ka neljandikmiili jooks (402 m). See distants vähenes 400 meetrini ja oli kavas esimestel nüüdisolümpiamängdel 1896. aastal. Algselt ei joostud 400 meetrit jooksuradadel, vaid see oli väga taktikaline võidujooks, millega kaanes sagedasi intsidente ja tõuklemist. 1908. aastal muudeti reegleid ja sellest sai eri jooksuradadel peetav pikim võidujooks. Naiste 400 meetri jooksu olümpiadebüüt toimus 1964. aastal Tokyos. Meeste ja naiste 400 meetri jooksud olid tähtsal kohal esimestel maailmameistrivõistlustel 1983. aastal. Huvitavat: 1. Sportlased peavad olema väga tugevad, kõrge valulävega ning oskama jagada oma jõuvarusid väga efektiivselt, kuna füsioloogiliselt on võimatu joosta maksimaalse kiirusega rohkem kui 7 sekundit. 2. 400 meetri jooksja kehaehitus on väga sarnane 200 meetri jooksja omaga ning ka treening on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini
Ajalugu Quickstep arenes välja 1920-ndatel New Yorkis, kombinatsioonina aeglasest fokstrotist ja charlestonist. Tantsul on inglise taust ning see standardiseeriti 1927. aastal. Arenedes välja küll fokstrotist, on quickstep tänapäeval siiski üsna erinev. Tantsule on kolm iseloomulikku figuuri/elementi: chassee’d, veerandpöörded ja lock’i samm. Iseloomustus See arenes väga dünaamiliseks, suure liikumisega ja keeruliste kujunditega, mille alla kuuluvad näiteks hüpped, jooksud, kiired impulsiga sammud ja pöörded. Tants peaks olema sujuv ja elegantne nagu ka aeglane fokstrott. Tantsijad peaksid jätma kergejalgse mulje. Tegu on väga energeetilise ja hoogsa tantsuga. Quickstepi muusikavalikus kasutatakse näiteks kiirematempolist jazz’i või swingi.
"Hovanstsina" - Peeter I eluajal (aken Euroopasse) *Proloog-kroonimisstseen - vaikselt valjuks, ti-tid ja akordid, kirikukellad. koor, eri hääletämbrid - eri rahvas *Borissi retsitatiiv ja aaria *Borissi surm Tsükkel "Pildid näituselt" akordirikkad, võimsad. Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom-ti-taa, ti-taa...nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud, võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid. hästi aeglane,
Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes ning
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5
kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur. Käevarred pikad, käed kuivetunud ja lumivalged. Viiul kaenlas. Seisatab hetkeks. Ta tõstab viiuli ning juba esimeste nootide kõlades haarab muusika sinu meeli. Sel hetkel ei mõtle sa millelegi muule, oled muusika lummuses ning saad osa enneolematust ja kordumatust muusikast, mis on vaid Paganinile omane. Tema mäng on imevääriline- suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel alla ja üles, kahekordsed jooksud kuueteistkümnendik-nootides- üks näppudega tõmmatud ja teine poognaga,- käivad nii selgesti ja akurat, et ka kõige vähem heli ega kõige lühem noodike valekohta ei juhtu, vaid kõrvu kõlab; kõige keerulisemad ja rängemad mängukohad on kergesti, nagu neid maast nopitaks, mängitud. Ta mängib mitmed käigud, hüpped ja keerutused, mis veel ühegi viiulimängija muusikast ei oldud kuuldud, kõige raskemad kahe-,
Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab.
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19
Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgus-hüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant.
need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi. Lähistroopilise Kliimaga aladel on kõrgvesi jõgedel talvel, mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt ,et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Jõesäng Voolusäng - Osa vihmaveest valgub mööda ebatasast pinnast , kõrgemalt
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Kergejõustik Referaat Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2
Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast
Võistlusi jälgiti püstijalu ning mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid aga ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Olümpiamängud said toimuda aga ainult siis, kui valitses ülekreekaline rahu ning mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed . Olümpiamängud toimusid iga 4 aasta tagant ning kestsid 5 päeva . Iga osavõtja pidi enne võistulusi 10 nädalat treenima ise ning 30 päeva enne võistlusi Elises. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati
lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala. Kergejõustiku alasi võib liigitada: · Jooksud ja käimine · Hüppealad · Tõukealad · Mitmevõistlus Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 2
Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi
kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2)
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega
Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. ´´Pildid näituselt´´ on akordirikkad, võimsad.Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom- ti-taa, ti-taa...nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. ´´Vana kindlus´´- mahajäetud maja, süngetes värvides. ´´Tüleriiaed´´ - kiired, jooksud, muusika võimeneb. ´´Härjavanker´´- võimas, madal, nagu kellamäng.Vahepeal ´´Jalutuskäik´´. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid
Peale valgekihva on Jack London kirjutanud teisigi teosed näiteks ,,Ürgne kutse", ,,Martin Eden" ja ,,Raudne kand". Kõik algas ühest talvest kui Henry ja Bill viisid surnulkeha McGurrysse. Ja neid jälitas hundikari. Hundikari oli näljas ja nad hakkasid iga ööga vähendama meeste koerte arvu lõpus söödes Henry ära. Pärast jälitust oli lõppemas talv ja tänu sellele emased muutusid eriti tähtsaks. ainuke emane oli Kiche, kes oli indiaanlaste juurest näljaajal ära jooksud. Emahunt valis välja vana hundi ükssilma ja tegi talle pojad. Ühel päeval sai Ükssilm ilvese käeläbi hukka. Nii et Kiche jäi üksi poegi kasvatama. Ühel näljaajal surid osa poegadest, aga üks jäi elllu. See kutsikas oli poolendi koer ja poolendi hunt. Nii hakkas ta üksi maailmaavastama läbi valguse seina. Ühel maailmaavastuse retkel avastas ta indiaanlased ja nägi oma ema ühele inimestest kuuletuma. Indiaanlane kellele Valgekihv ja Valgekihva ema kuuletusid oli Hall Kobras.
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale
Seetõttu kasutatakse neid treeningtunni põhiosa alguses Kõige paremad eeldused koordinatsiooni arendamiseks on lapse ja nooruki-iga, sest siis on organism kõige plastilisem Koordinatsiooni harjutused Mõned näited koordinatsiooniharjutustest: Õhupallide üleval hoidmine, neid toksides Seismine ühe jalal Käimine tagurpidi poomil Hüppenööriga hüppamine Harki- kokku hüppamine Kepi haaramine langemise pealt Erinevad mängud, sportmängud Erinevad jooksud takistusega Kasutatud kirjandus 1. Weineck, J. & Jalak R. (2008) Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest. 2. Loko, J. (2004) Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu: Atlex. 3. Jürimäe, J. & Mäestu, J. (2011) Treeninguõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Tän an! ! Küs im use d?
KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: KETTAHEIDE STAADIONIJOOKS KAUGUSHÜPE KAHE STAADIONI JOOKS PIKAMAAJOOKS ODAVISE RELVISJOOKS STAADIONIJOOKS MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE MAADLUS KAARIKUSÕIT RUSIKAVÕITLUS RATSAVÕISTLUS PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3
ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: ● KETTAHEIDE ● STAADIONIJOOKS ● KAUGUSHÜPE ● KAHE STAADIONI JOOKS ● PIKAMAAJOOKS ● ODAVISE ● RELVISJOOKS ● STAADIONIJOOKS ● MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE ● MAADLUS ● KAARIKUSÕIT ● RUSIKAVÕITLUS ● RATSAVÕISTLUS ● PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE
vähendama. 2. Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni? Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad põhjustavad terase korrosiooni. 3. Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini? Tugevalt aluselises keskkonnas 4. Millega vask reageerib betoonis? Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriidid, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale rohelised laigud või jooksud. Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis? Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon kõveneb ja muutub kuivaks. 6. Mille suhtes on tsink kõige tundlikum? Pehmes vees söövitub tsink intentsiivselt, kuna seal puuduvad soolad ja seetõttu kaitsekihti ei moodustu. 7. Mis põhjustab betooni sisemise lagunemise?
suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud, maadlus, rusikavõitlus, kettaheide, võidusõit kaarikutel. Kõige prestiizemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj. Hakati märkima üles olümpiavõitjaid. Aristokraatide hulgas : Kreekas puudus naistel iseseisvus ja kodanikuõigused. Mees oli abielus selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia vahel. Kokkuleppel võis ka lahutada (kaasnes varanduslik leping). Naistelt nõuti monogaamsust, kuid meestel olid tihti afäärid mõne hetääriga (kr
mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine
spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Sport- Spordi tähtsustamine:Aristokraatide meelisharrastus,Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Spordivõistlused:Igas linnriigis,Ülekreekalised,Usupidustuste raames. Võistlusalad:Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks,Maadlus,Rusikavõitlus,Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus).
Jooksutreeningu põhialuseks on aga vastupidavus. Vastupidav inimene suudab teha rohkem trenni, taastub kiiremini ning vajab vähem puhkust. Isegi sprinter peab olema piisavalt hea vastupidavusega. Kust see aga tuleb ? Loomulikult sõltub palju sellest, mida loodus on inimesele andund. Vastupidavust saab aga treenida kõige suuremas ulatuses. Vastupidavuse suurendamise põhialuseks on krossijooksud, need on mõne kilomeetri kuni mõnikümne või isegi mõnesaja kilomeetri pikkused jooksud, mida tuleb läbida parajas tempos. Ideaalsetel jooksjatel, kes purustavad maailmarekorde on kõik see olemas : tugevus, hea tehnika ning vastupidavus. Nad on kohutavalt palju vaeva näinud. Vaeva tuleb näha ka igal soovijal muuta oma jooks paremaks, seda aga kindlasti palju väiksemas ulatuses.
kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia kuningas Oinomaos tütre Hippodameia kosilaste jaoks. Olümpiamängude ajalugu Esimesed ülesmärgitud võitjad on pärit aastast 776 e.m.a, kuigi võib arvata, et mängud toimusid juba varasemalt. Mängud korraldati iga nelja aasta tagant ning vahepealseid aastaid nimetati olümpiaadideks. Kreeklased hakkasid olümpiamänge kasutama ajaühikutena. Kuigi võib arvata, et mängud toimusid ka varasemalt, siis on teada, et peale 776 a. e.m.a muutusid mängud ülekreekalisteks
Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua,
Ta hüppas nii palju 8. juulil 1992. aastal Lausanne's. Kolmikhüppes on tema rekordiks 13,35m. Ta hüppas nii palju 30. mail 1993. aastal Miaoli's. Kuulitõukes on tema rekordiks 13,88m. Ta tõukas nii palju 15. septembril 1995. aastal Talence'is. Seitsmevõistluses on tema rekordiks 6741 punkti. Ta saavutas selle tulemuse 11. septembril 1994. aastal Talence'is. Tuleb välja, et Heike on väga hea sportlane mitmel erineval alal. Lemmikuteks on tal muidugi erinevad jooksud ja kaugushüpe. Dopingu süüdistused Talle tehti palju süüdistusi seoses dopingu kasutamisega, kui ta võistles Ida-Saksamaa heaks. Õnneks või kahjuks ei jäänud ta kunagi dopingu kasutamisega vahele. 2001. aastal väitis BBC aga, et Dreschler on tunnistanud, et on mitteteadlikult pruukinud keelatud aineid 1980. aastate alguses tema arstide käsul. 1991. aastal pärast Ida-Saksamaa langust, kirjutasid Brigitte Berendonk ja Werner Franke mitmeid
poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks. Maratonijooksjale on puhkus eriti tähtis
kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks.
Kõige keerulisemad ja vigurlisemad kohad ja välgukiirused jooksmised ülevalt alla ja alt üles läbi pooletoonide olivad Paganinile kerged nagu lapsemäng. Pikalisemate kohtade juures laulis viiul kõige armsamatel helidel. Üks ajaleht kirjutas Paganini kohta nõnda:" Kui mängukoor esimese tüki oli mänginud, siis astub kuivetand pikk mees, viiul kaenlas, ette, nägu kahva, haiglane, pea peru. Mängu imevääriline suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel alla ja üles, kahekordsed jooksud kuueteistkümnendik-nootides- üks näppudega tõmmatud ja teine poognaga,- käivad nii selgesti ja akurat, et ka kõige vähem heli ega kõige lühem noodike valekohta ei juhtu, vaid kõrvu kõlab; kõige keerulisemad ja rängemad mängukohad on kergesti, nagu neid maast nopitaks, mängitud. Lõpuks mängis ta enese komponeeritud tükki, mille ta ärarääkimata kiiruses viiuli pääl otse nelja häälega mängis, nõnda et see
Ta püüdis alati säästa oma mehi ja väärtustas neid. Alfons Rebane suri Augsburgi haiglas 1976 8.märtsi hommikul kopsuvähki. Elu täis ülipinget oli teinud oma töö. Ja siis neli päeva hiljem leidis aset tema ärasaatmine Westfriedhofi krematooriumis. Väga paljud olid tulnud hüvasti jätma. Matusetalituse pidas Müncheni eesti koguduse õpetaja Eduard Soosaar, jutluse teemaks oli valitud apostel Pauluse kirja Timoteusele : Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksud lõpetanud, ma olen oma usu säilitanud. Jah Rebane oli võidelnud, oli oma usu säilitanud. Aga kas ka lootuse oma viimastel hetkedel? On räägitud, et teades ette oma peatset lahkumist, oli ta oma arvuka kirjavahetuse hävitanud. Rebane oli võitja, kes pidevalt kaotas. Iga kaotus oli aga midagi selle nimel, et see tulevikus võiduks ümber kasvaks. Alfons Rebane on mees, kes kogu oma elu aeg võitles õiguse, vabaduse ja Eesti eest. Üks elu,
Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli. Musta ja punase figuuriline. 13. Olümpiamängud aristokraatide meelisharrastus. hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Võisteldi alasti. Ülekreekalised. iga 4 a tagant. Ainult mehed. Olümpia rahu e. Katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva (esimesed 2 usupidustused). Võistlusalad: hobukaarikute võidusõit, jooksud, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus(ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus). Auhinnaks eluaegne pension, luuletused, ausambad jne. 14. Teater teatri sünnimaa kreeka. Koosnes 3 osast: theatron(vaatamise koht), orkestra(koori koht), skeene(näitlejate koht). Näitlejad ainult mehed. Tragöödiad ja komöödiad. 15. Filosoofia sünnimaaks kreeka. Huvituti loodusest. Thales vesi ; Axinamenes õhk ; Axinamandros apeiron ; Demokritos aatomid. Inimese
Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud.
Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos.
Kergejõustiku ajaloost. · Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega, mis peeti Kreekas 776 eKr. Siis võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. · Iirimaal korraldati 12. sajandil Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine, kõrgus, kaugus ja kolmikhüpe. · 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused.
annaabi.ee 
