2. Verega tungib lihastes paiknevatesse närvirakkudesse 3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid Halvatus– põhisümptom Nägemise hägustumine Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil kontrollitakse lihaste tegevust ja reaktsiooni Ravivõimalused Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk mürki kahjutuks tegevat ainet – HBAT HBAT – Immunoglobuliin G nimeline antikeha IgG omab 4 peptiidside IgG - Peamine antikeha inimese vereringes Immunoglobuliin G Ennetamine Õhukindlad hoidised tuleb keeta min. 10 min keevas vees Statistika Üle 60-aastased inimesed paranevad halvemini. Ravitud juhtudel on suremus 8%. Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust. Kasutatud kirjandus www.inimene.ee Wikipedia.com Tänan kõiki tähelepanu eest! Küsimused:
Antigeen- antikeha vastasmõju. Eri tüüpi antikehad Antikeha Antikeha e. Immunoglobuliin (Ig) on valk. Need molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Antikeha on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Vahel, kui organismi normaalne talitlus on miskipärast häiritud, võib see produtseerida
· Dendriitrakud võimaldavad T-rakkudel antigeeni ära tunda · Makrofaagid - fagotsüteerivad · Neutrofiilid fagotsüteerivad Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on: · immunoglobuliin A (IgA) · immunoglobuliin D (IgD) · immunoglobuliin E (IgE) · immunoglobuliin G (IgG) · immunoglobuliin M (IgM) Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: · Humoraalne immuunsus · Rakuline immuunsus · Lümfokiinide sekretsioon HUMORAALNE IMMUUNSUS on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. AK toodavad B-lümfotsüüdid.
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib
c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres. Vereplasma valkude ülesanneteks on (2p): a) hemoglobiini trantsport b) osalemine organismi happe-leelistasakaalu säilitamisel c) tagada vereplasma viskoossus Vali õige(d) vastus(ed) ja täida lüngad. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on: a) B-lünfotssüüdid b) T-lünfotsüüdid c) tsütotokiinid B-lünfotsüüdi kontakt antigeeniga põhjustab a) immunoglobuliin - M tekke b) antikehade tekke c) tema muutumise plasmarakuks. Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri a) aordi kõhuosas b) nabaarteris c) nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri a) arteria umbilicalisest saabuva verega b) v. cava interiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega c) v.cava interiorist saabuva verega Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b) V
Immunotest Märgistatud antikehade kasutamine vastavate antigeenide olemasolu testimiseks (fluorestents-, ensüüm-, radioaktiivse markeriga märgistatud). Western blotting Antigeenide segu elektroforeetiline lahutamine enne testimist, tekkinud ribad transormeeritakse elektroforeetiliselt nitrotselluloosi membraanile kahe elektroodi vahele ja rakendatakse kindlat antikehade lahust vastavate antigeenide olemasolu määramiseks. Antikeha struktuur ja tema reaktsioon antigeeniga Antikeha e immunoglobuliin (IgG). Vere glükoproteiin, koosnedes kahest lühikesest 23 kD ja kahest pikast 50-75 kD peptiidahelast, mis on seotud omavahel disulfiidsidemetega. Eksisteerivad di- või pentameeridena (IgA või IgM). Antikeha seob antigeeni elektrilise või hüdrofoobse interaktsiooniga, mis on nõrk ning oleneb antikeha ja -geenige kujudest, olles tasakaaluline. Segades sobivas suhtes antigeeni ja antikeha, tekib võreline struktuur, mis sadeneb ja on detekteeritav.
Puhkav rakk on normaalne. Effektor B rakk on täitnud Golgi kompleksiga (toodetakse antikehi) Effektor T-rkk toodab tsütokiine Kapilaarijärgsete veenulite tähtsus lümfotsüütide verevoolust lümfisõlme tungimises. Veenulist väljuvad B ja T lümfotsüüdid lümfisõlme. Lümfotsüüdid suruvadennast läbi enodeetli rakkude B-lümfotsüütide areng ja antikehade tootmine. Lümfoidsest eellasrakust areneb pro B-rakk,millel on intratsellulaarne immunoglobuliin raske ahel. Edasi pre B-rakus on arenenud juba rasked ahelad ja surrogaat kerge ahel. Ebaküpsel naiivsel B-rakul on immunoglobuliin välja arenenud. Küps B-rakk vabaneb lümfoidsesse oragnisse, kus talle kinnitub veel immunoglobuliine. Antikehade toomine: B-rakul on BCR (antigeeni retseptor), antigeen on kinnitunud ning proliferatsiooni käigus eraldatakse pinnapealsed antikehad (ka antigeenidega seotud) Immunoglobuliinide isovormid ning IgG struktuur. Antigeeni seostumiskoht.
tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Sellist seisundit nimetatakse allergiaks. Allergia on seega ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergiat põhjustavaks ärritajaks ehk allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained, nende hulgas ka ravimid, looduslikud taimedelt (õietolm) ja loomadelt pärit (karvad) ained. Kuidas allergiline seisund välja kujuneb? Allergeeniks oleva antigeeni mõjul sünteesitakse organismis immunoglobuliin E (IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele. Nuumrakud paiknevad veresoonte epiteeli alumises kihis ja sisaldavad bioloogiliselt aktiivset ainet histamiini. Kui vastavad IgE antikehad on tekkinud, ongi allergiline seisund ehk valmisolek allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“
füsioloogilised meetodid- Lihaste funktsioneerimine: *kontraktsiooni kiirus; *neuromuskulaarne ärritatavus; *aeglaste lihakiudude hulk määratletud kaudsel meetodil; ainevahetus; *lihaste glükogeen; *kehakaal; * hommikune vere glükoosi tase; *insuliini algtase; *leptiini algtase; *kasvuhormooni, IGF-l algtase, autonoomne närvisüsteem; *adrenaliini ja noradrenaliini algtase; *SLS variatiivsus; *SLS ja vererõhk puhkeolekus, hematoloogia ja immunoloogia; *leukotsüüdid; * immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: 4 · skeletilihaste kontraktiilsete omaduste uurimisel · lihasväsimuse uurimisel
Ei ole rakendatav geenisiseste mutatsioonide komplementatsioonil. On raskendatud polaarsete mutatsioonide puhul. 80. Komplekssed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing, immuunvastuse kujunemise geneetiline taust. · Alternatiivne splaissing erinevate eksonite kombinatsioonid kodeerivad erinevate omadustega valke. · Alternatiivne splaissing võib olla ka koespetsiifiline. · Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning
retsessiivsete mutatsioonide testimisel. 80. Komplekssed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing, immuunvastuse kujunemise geneetiline taust. Alternatiivne splaissing - erinevate eksonite kombinatsioonid kodeerivad erinevate omadustega valke. Alternatiivne splaissing võib vahel olla koespetsiifiline. Nt. loomade erinevate organites ja kehaosades on erinevad lihastüübid, mis sisaldavad erinevaid tropomüosiini vorme. Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope)
Alternatiivne splaissing võimaldab sünteesida polüpeptiide, mis on omavahel lähedases suguluses, kuid erinevates valgu isovormides on teatavad lõigud aminohappelisest järjestusest puudu. Erinevad valgu isovormid võivad avalduda organismi erinevates kudedes 3. Erinevaid antikehi (immunoglobuliine) kodeerivad järjestused saadakse erinevate geenisegmentide kombineerumise tulemusena Iga antikeha (immunoglobuliin Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), sisaldab varieeruvaid regioone. Varieeruvaid geenisegmente on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega. Varieeruvaid geenisegmente (V) on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega (C). DNA järjestused, mis kodeerivad antikehade segmente, ei vasta klassikalisele geeni definitsioonile
Lisaks peab kasvaja metastaseerumisel vähirakk kinnituma ja prolifereeruma. Mõlemaid protsesse vahendavad integriinid. *Teatud integriini - ανβ3 ekspressioon kasvajas on halva prognostilise tähendusega kuna peegeldab kasvaja võimet tungida kudedesse ja prolifereeruda. *Integriinid on oluliseks märklauaks tuleviku kasvajavastaste ravimite väljatöötamisel. 117.Selektiinid ja Ig perekonna adhesioonimolekulid. Selektiinid: Immunoglobuliin (Ig) perekonna adhesioonimolekulid. Selektiinid (E-selectin, L-selectin, P-selectin) ja Ig perekonna adhesioonimolekulid: Intercellular Cell Adhesion Molecule (ICAM-1) – seondub LFA1-le, Vascular Cell Adhesion Molecule (VCAM-1), Platelet-endothelial Cell Adhesion Molecule (PECAM-1) jt. Osalevad pigem rakk-rakk ühenduste loomises ja on olulised eelkõige põletikurakkude migreerumisel põletikulisse koesse. 118.Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus.
Müoglobiin 16 800 Trüpsinogeen 24 000 Ovalbumiin 45 000 Hemoglobiin 64 000 Veise seerumi albumiin 66 000 Transferritiin 74 000 Immunoglobuliin G 158 000 Fibrinogeen 341 000 Ferritiin 470 000 Türoglobuliin 670 000 Kolonni voolutamine Peame silmas, et seni, kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent (dekstraansinine), väljub kolonnist puhas vooluti, mis täidab geeliterade poore ja teradevahelist ruumi
iseloomustus. Monokloonsed antikehad. IgM – sekreteeritakse enamike antigeenide korral esmase immuunvastusena, võimaldab efektiivset esmast kaitset baktereemiate vastu. Sellest klassist on veregruppide antikehad. Komplemendi sidumine, bakterite lüüs. Limaskestade kaitse IgA puudulikkuse korral. IgM hulk veres tõuseb patoloogiliste seisundite korral. Naistel seerumi IgM nivoo kõrgem. IgG – domineeriv immunoglobuliin vereringluses ja koevedelikes, kus ta võitleb mikroorganismide ja nende toksiinidega. Kõrgem afiinsus antigeenide suhtes võrreldes IgM-ga. Võime liikuda verest kudedesse. Läbib platsenta - kaitseb vastsündinut infektsioonide vastu, mille suhtes ema oli immuunne. Komplemendi sidumise võime, põhjustab bakterite lüüsi. IgA – dimeerne vorm võimaldab esmase kaitse lokaalsete infektsioonide vastu, tänu selle rohkusele
polüpeptiidi vahel säilib siiski kolineaarsus. Alternatiivne splaissing võib sageli olla koespetsiifiline. Näiteks imetajate tropomüosiini erinevad isovormid mõjutavad lihaste kontraktsiooni iseloomu. Loomade erinevates organites ja kehaosades on erinevad lihastüübid, mis sisaldavad erinevaid tropomüosiini isovorme. Hiirel on leitud vähemalt 10 selle valgu erinevat isovormi. Geenisegmentide assambleerimine erinevaid immunoglobuliine kodeerivateks järjestusteks Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad
polüpeptiidi vahel säilib siiski kolineaarsus. Alternatiivne splaissing võib sageli olla koespetsiifiline. Näiteks imetajate tropomüosiini erinevad isovormid mõjutavad lihaste kontraktsiooni iseloomu. Loomade erinevates organites ja kehaosades on erinevad lihastüübid, mis sisaldavad erinevaid tropomüosiini isovorme. Hiirel on leitud vähemalt 10 selle valgu erinevat isovormi. Geenisegmentide assambleerimine erinevaid immunoglobuliine kodeerivateks järjestusteks Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad
annaabi.ee 
