Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod.
· harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused
2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele 5) Ekstsentriline - lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest Lihasjõu tunnused sõltuvad: lihase lühenemise kiirusest, lihase pikkusest, jõu genereerimiseks kuluvast ajast, lihase eelnevast väljavenitamise kiirusest ja ulatusest Lihastegevuse mõõdetavad tunnused:
Auksotooniline kontraktsioon · Muutuvad nii lihase pinge kui ka pikkus · Esineb kaks alaliiki: - kontsentriline kontraktsioon, mille puhul väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb - ekstsentriline kontraktsioon, mille puhul väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb · Auksootolise kontraktsiooni eriliigiks on isokineetiline kontraktsioon Isokineetiline kontratktsioon · Lihase pikkuse muutus toimub konstantse kiirusega · Isokineetiline kontraktsioon kutsutakse esile spetsiaalsete seadmetega isokineetiliste dünamomeetrite abil ja võib olla nii kontsentriline kui ka ekstsentriline Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid · Lihaste kontraktsioonijõudu iseloomustatakse maksimaalse pingega, mida lihased on võimelised erutumisel arendama
o Beetanõrgenemine · Millised neist seadmetest sobivad gaasilise lisandi proovi kogumiseks? o Ventiiliga balloon o Passiivne koguja o Immutatud filter o Mullitaja · Millises järjestuses (õhuvoolu suunas) paiknevad NO2 pumbatava reaalaja-analüüsi seadme komponendid? o 1. Sisendava o 2.Aerosoolifilter o 3.UV-luminessenstsdetektor o 4. Vooluhulga mõõtur-regulaator o 5. Pump o 6. Väljundava · Isokineetiline proovivõtt milles seisneb? Ideaaltingimused ja praktika? o Kuna aerosooliosakesed on õhu molekulidest mitu suurusjärku raskemad, siis järskudel õhu voolukiiruse ja suuna muutustel jätkavad nad inertsist mõnda aega vana liikumist. See põhjustab kontsentratsiooni moonutusi. Seetõttu tuleks aerosooli uurimisel ideaalis suunata õhuvool mõõteriista välisel voolikiirusel (tuule kiirusel).
· harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada
Reaktsioonikiiruse, stardikiirenduse, maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Seitsmeastmeline kiirustreeningu mudel. Kiirus- ja jõuvõimete omavahelised seosed. Kiirustreeningu spetsiifilisus. Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine. 1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Lihastöö režiimid – ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline, isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja plahvatusliku jõu arendamise metoodika. Jõutreeningu põhimõttelised skeemid. Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine. 1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi) Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine
mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, lihase pikkus ei muutu, luukangide liikumist ei toimu). Määratakse * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Isokineetiline dünamomeeteria: Varieerub väline koormus selliselt, et lihases tekkiva pinge muutumisega (suuremaks või väiksemaks), toimub lihase lühenemine ja luukangide liikumine konstantse nurkkiirusega: määratakse jõumoment: tavaliselt tehakse kiire sirutus-painutus liigutus. Võimalik reziime varieerida (väike-, keskmine-, suur-, olematu vastupanu). Viimasel ajal levinud seljalihaste vastupidavuse testimine. Sorenseni seljalihaste staatilise vastupidavuse testi
· Aeglased oksüdatiivsed · Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised _________________________ · Kiired glükolüütilised 3.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Ühenda joonega pilt ning mis on seal kujutatud. 22 Refleksikaar Aktsioonipotensiaal Aktiin ja müosiin Sünaps T-torukesed 3.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Tõmba valele vastustele joon alla. 1) Lihaskontraktsiooni liigid on.. · Isomeetriline · Isokineetiline · Kontsentriline · Postekstsentriline 2) Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid on.. · Lihaskiudude hulk antud lihases · Lihaskiudude kontraktsioonijõud · Lihase värvus · Lihaste innervatsiooni iseärasused 23 3.11 Lihaste kontraktsioon Nimeta mõned lihased, mis on parasjagu töös. 24 4 Närvisüsteem 4.1 Üldmõisted Täida lüngad.
ergomeetria). Elektomüograafiline analüüs seisneb töötavate lihaste topograafia määramises H-te sooritamisel, seadmed võimaldavad registreerida lihaste aktiivsust vahetult sportlike harjutuste sooritamise ajal. Biomehhaanilised: · Dünamomeetrilised platvormil: Kõnni toefaasi määramine, Käimise ja jooksmise biomehhaaniline analüüs, Kannakõõluses tekkiva jõu määramine dünamomeetrilisel platvormil üleshüpped. · Dünamomeeteria (isomeetriline ja isokineetiline) meetodit kasut lihaste isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimisel, lihasvastupidavuse uurimisel, lihaste kontrakstiooniliste omaduste uurimisel (õlavarre kakspealihase, reie-nelipealihase jõudu). mõõdab maksimaaljõudu, jõukasvukiirust ja lõõgastumise kiirust; peamiselt kasutatakse selja-, tuhara-, sääre-nelipea- ja säär- kolmpealihase ja motoorse arengu uurimiseks kontraktiilsete omaduste ja EMG aktiivsuse määramiseks.
ning patsient peab olema sellest teadlik. Kõik lihaste tugevdamise harjutused või meetodid peaksid jääma luumurru paranemise sellese faasi, kus murd on stabiliseerunud, kuid kui lihasjõudu parandavaid harjutusi sooritataksegi kalluse tekke ja murru stabiliseerumise perioodil, peab murru piirkond olema toetatud. Korrektse isomeetrilise jõu peab saavutama (väikeste raskuste ning suure kordustearvuga) enne jõutreeningut (suured raskused, väike korduste arv). Isokineetiline treening võib alata küll pärast kalluse teket, kuid kindlustama peab luu toetuse. Et patsient ei treeniks liiga suurte raskustega, peab jõulimiiti testima. Keharaskuse kandmine Kui luumurd ja lihasjõud lubab, suureneb keharaskuse kandmine alajäsemele. Tavaliselt on patsient tõrges vabanema käimisabivahenditest, kuid füsioterapeut peab olema kindel, et jalg on piisavalt tugev suurema keharaskuse talumiseks. Et teada saada, kui suurt keharaskust
samaaegselt väga head aeroobset võimekust ja hästi arendatud jõuvõimeid. Sellepärast on sõudmises vajalik kasutada spetsiifilisi jõu arendamise programme, mis ei ole sarnased teiste spordialadel kasutatavate jõutreeninguprogrammidega. Tuleb arvestada, et lihasjõu arendamine on väga spetsiifiline ja nõuab treenerilt väga häid teoreetilisi teadmisi. Lihastöö rezhiimid jõu arendamisel on isomeetriline, isotooniline ja isokineetiline lihaskontraktsioon. Isomeetrilise rezhiimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Suured staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja kustuvad esile suhteliselt kiiresti väsimuse. Staatilised pingutused võimaldavad arendada lokaalselt üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada erinevaid sporditehnika elemente. Isomeetriliste jõuharjutuste sooritamisel tuleb arvestada järgmiste põhipunktidega: - suurendada pinget järk-järgult;
annaabi.ee 
