Inglismaa ajalugu (1)

30
EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU
I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku
Inglismaa ajaloo periodiseerimine .
Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr).
Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr).
Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr)
Normanni Inglismaa (1066- 1290 ): Anjou dünastia .
Hiliskeskaeg (1290- 1450 ).
Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid.
Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901).
Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar . Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud.
Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõjaline kohalolek oli Britannias roomlaste poolt vältimatu. Ebastabiilne olukord jäi püsima kogu Rooma perioodi jooksul
Nimetused Britannia ja Londinium; Britannia - termin on Rooma võimu järelkaja. London – juba 43. aastal kui Rooma väed tulid, hakati rajama asustus - ja tugipunkti Londiniumi. Vägede välja viies jäi asula küll mahajäetuks, kuid 6.sajandil kerkis sinna anglosaksi asundus ja nimi püsis. Londiniumist sai London.
Rooma leegionite lahkumine 407.-410. a. Rooma võim püsis 410 a-ni. 407 oli Rooma SB-st oma vägesid juba ära kutsuma hakanud. 410 kutsuti lõpuks kõik väed ära, mistõttu seal enam roomlaste võim ei püsinud. Rooma eesmärgiks oli väed vaid ajutiselt ära kutsuda, kuid see jäi alaliseks. Tugev kultuuriline pärand jäi püsima aga veel pooleks sajandiks .
Anglosaksi Inglismaa 450-1066:
Adventus saxonum – inglaste saabumine Inglismaale. Täpsemalt germaani hõimude saabumine. Oli pikaajaline protsess.
449 pKr- esimesed anglosaksid tulid Inglismaale ja jõudsid Kenti. Walesi jõe orgu ja lõuna-kagu-edela Inglismaale tulid saksid . Ida-kesk Inglismaale tulid anglid, millest ka tuleneb inglise termin. Nad sulasid sajanditega kokku, anglosaksi termin. Termin on Vana-Inglismaa sünonüümiks. Keldi DNA on väga tugev.
Cerdic – inglaste suur esivanem . Oli seikleja ning on teada anglosaksi kroonika järgi. Selle kohaselt jõudis Cerdic 495. aastal Inglismaale ning seal seigeldes ja sõdides saavutas 519. aastal Wessexi kuninga tiitli . Oli kroonika järgi esimene Inglismaa kuningas. Need on aga müüdid . Tegelikkus oli palju pikaajalisem protsess ja isegi see, kust need hõimud tulid, on nüüd vaidlusttekitav.
Gildas: oli 6.sajandi Inglise vaimulik. Kõige paremini dokumenteeritud isik sellest ajast Briti saartel. Kirjutas Briti ajaloost peale roomlasi.
Vana-Inglise keel: Anglosaksid andsid Inglismaale tänapäeva keele.
Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban ; Püha Patrick ; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop , Kenti kuningas Æthelberhti;
Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud .
Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja . Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop.
Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris , ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst, mis vaatleb ajaloosündmusi Caesarist, kuid Augustinuse tulekust rohkem, kuna vaatleb enda viimase 150 aasta sündmusi. Kujutles Britanniat taevana maa peal, oma maa patrioot.
Anglosaksi kroonika (ca 890-1116). Tegemist on annaalidega, erinevate autorite poolt. Tegemist on vana-inglisekeelse tekstiga.
Beowulf . On ülimalt oluline, kuna on anglosaksi keeles ja tegemist on poeemiga. Kirjanduslikus tähenduses on kõige olulisem tekst anglosaksi perioodist, kuid pole teada, millal see on kirjatud on vaid aimatav, u 8-10 sajandi vahel; kus see on kirjutatud ja kas on tegemist reaalse tegelasega või oli autori looming/legend.
Viikingite saabumine: alguse dateerimine;
789 Dorset – esimene rünnak Inglismaale.
793 Lindisfarne – kirik rõhutab antud kloostri rüüstamist esimesena.
Antud kuupäevad võivad olla ühed paljudest.
Viikingid jõudid ka teistesse kohtadesse , eriti Inglismaale ja Sotimaale, mis said põhiraskuse rünnakutest. Eriti tõsiseks läksid need 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik . Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex .
Northumbria jt kuningriikide langemine (867-871); Eriti tõsiseks läksid viikingitega probleemid 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex.
Wessex ja Alfred Suur, 878. a lahing (Edingtonis Wiltshire-s); lepingud Guthrumiga, Danelaw.
Alfred Suur – oli Wessexi kuningas. Ainuke kuningas, kes sai liignimeks Suur. Peetakse Inglismaa päästjaks. Kuid ka Wessex hakkas kild -killu haaval minema viikingitele.
878 a – võitis Alfred lahingu viikingitega (Guthrumi vastu). Võit tagas Alfredi kuningaks jäämise. Guthrum nõustus vastu võtma ristiusu, palus Alfredi oma ristiisaks. Lepingud: Viikingitega sõlmiti leping, et Wessex jääb sõltumatuks. East -Anglia jäi viikingitele, Guthrum jäi seal isegi kuningaks. Rahuleping aga ei jäänud jõusse.
Alfred kogus kokku suure sõjaväe ja hakkas rajama Londiniumi kohale Londoni asulat . Alfred oli jällegi tugevam ning sõlmiti uus leping (ei teata aastat, u 885-890) – leping on ka säilinud. Leping sätestas et taanlaste ala aktsepteeriti (Danelaw alad). Alfredile Wessex ja Mercia.
Alfred Suure reformid - anglosaksi keele levik ladina keele asemel. Hakati välja andma anglosaksikeelseid seadusi, testamente ja muid dokumente. Andis välja ka raha.
Aethelstani edu Suurbritannia ühendamisel (937. a võit). Alfredi poeg. Hakkas ühendama alates 897, kõigepealt North-Ambria ja York . 937 otsustav lahing, kus ta lõi puruks viikingite ja teiste hõimude sõjaväe. Tema alla koondusid kõik alad, mis kuulusid enne Danelaw alla ning ka paljud šoti alad läksid tema mõjusfääri. Praktiliselt kogu Inglismaa ühendamine. On peetud Inglismaa Karl Suureks.
Taani kuninga Knud II Suure invasioon 1013 -1016; Knud II suur lahing. Edmund , kes oli saanud olla Inglismaa kuningas vaid 1016.aastal, sai surma. Knud suutis riigi alad peale isa Svend Harkhabe surma ühendada. Taani võõrvõim ja ülemvõim. Ülikõrged kontributsioonid. Rahu aeg. 1035 suri.
Aethelred II Unready, Harold Harefoot, Edwardi naasmine 1041-1042. Aethlered II Undready käe all ebaõnnestus kõik. Harold Harefoot oli Svend Harkhabe poeg. Lühidalt kuningas. 1041 tuli tagasi Edward, Aethleredi poeg. 1042 sai kuningaks. Tal ei olnud lapsi. Anglosaksi liin oli läbi lõigatud. 1066 suri.
II Dünastilised pöörded ja kuninga institutsiooni õiguslik raamistik
Normannide vallutus:
Bayeux vaip – tänu sellele teame palju normannide vallutusest. Vaip algab 1060.aastaga kui Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley ). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule. Harald oli juba kaua aega olnud kuningas aga Harold suutis ta kiiresti puruks lüüa. William tuli aga trooni nõudma. Tuli suure laevastiku ja hobustega Inglismaale. Vaiba viimane kolmandik näitab Hastings’i lahingut (14.oktoober 1066) ja selle kulgu . Harold saab surma. Juba jõulupühal kroonitakse William Westminister Abbey ’s kuningaks. Kroonimise osa vaibal säilinud ei ole.
Edward Usutunnistaja (1042-1066) ja tema troonipärilus. Tal ei olnud järeltulijaid. Viibis palju Normandias, kus ta oli ka üles kasvanud. Käis reisidel ka veel oma valitsusajal. Arvatakse, et kuskil 1050-51 on ta uuesti lubanud oma emapoolsele sugulasele Williamile, et see saab trooni endale, kui ta ise sureb .
William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit . Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks.
Magna Carta (Suur Vabadustekiri):
John Maata ( 1199 -1216) valitsusaeg . 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia.
Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse Prantsusmaale.
Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi ( paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast. Lepituseks andis ta kõik kuninga valdused Inglismaal paavstile. Jäi maatuks. Maad andis tagasi rendile talle. Üritas Magna Charta’t ka annulleerida . Prantsusmaa invasioon. Saadi enda kätte London ja pool Iirimaad . Johni päästis vaid üks asi. 1216 suri ära. Tal oli troonipärija.
1215. a Magna Carta, Henry III. Kuningal oli piiramatu võim. Siin tuleb mängu antud kiri. Oli 63 artikliline. Sündis väga põletavast sisepoliitilisest kriisist. Aadel oli väga tige maksude ja kohustuste peale, mida John Maata peale surus.
Linnadele kinnitati nende vanad privileegid ja nende puutumatus . 4 artiklit on tänaseni kehtivad: nr 1 - inglise kiriku vabadus; 13 – linnade puutumatus; 39-40 igaühel on õigus õiglasele kohtule.
Henry III (1207-1272). John Maata poeg. Oli 9.aastane troonile saades . Ta päästis Plantagenet’ dünastia Inglismaal. ta isiklikud saavutused nõrgad ja poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud. Kuid Inglismaa edenes siiski majanduslikult ja Henry III ajal rajati Westminster .
Kuninga võimutäius pärast Magna Cartat. Kuningale jäi õigus koguda makse, anda välja seadusi, majanduselu reguleerida, ühiskonnaelu üle valvet pidada. Oli riigipea , kuid polnud seadustest üle. Kuninga finantse vähendati.
Rooside sõda:
Richard II kukutamine 1399. Kuni tema kukutamiseni oli troonijärglus selgepiiriline. Richard II oli esimene kelle kukutamise järel tekkis segadus. Nimelt tal polnud lapsi, kuid ta oli ka üpris käpardlik kuningas. Sai troonile 1377. 1381 Watt Tyleri ülestõus. Poliitiliselt väga hästi lahendas, sai selle eest suure poliitilise krediidi. Hilisem kuningas Henry IV kukutas ta 1399.
Henry IV (of Lancaster ) Edmund Mortimeri ja Yorkide pretensioonid. Richard II isal Edwardil oli palju lapsi. Esimene oli Richard II, aga oleks pidanud arvestama ka naisliini. Peale teda oleks pidanud saama trooni selle järgi hoopis Edmund Mortimer , Edwardi tütre Philippa poeg . Henry IV (Lancaster) oli aga troonipäriluses üpris kaugel. Pani aluse Lancesteri dünastiale (1399). Olles samas Plantageneti dünastia edasikandja. Mortimerid ei jätnud troonipretensiooni unarusse , kuid veel seda ei puutunud. Kodusõda hakkas hoopis 15.sajandi keskel.
Henry VI valitsusaja rahulolematus . Tema valitsusajal puhkeb sõjategevus . Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne.
Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI naine, võis veel asju päästa, oli osav poliitik. Aitas ta St. Albansi lahingu järel põgenema. 1459 suutis Margaret ta võimu taastada.
Punased ja valged roosid . Lancasterid (punane) ja Yorkid (valge). Mõlemad suguvõsad olid Edward III järeltulijad . Mõlema suguvõsa vapil oli roos.
Yorki hertsog Edward (Edward IV), Mortimer Crossi, Henry VI ja tema poja ülestõus 1471 .1460 Wakefield’i lahing. Saavad Lancaster’te käest lüüa. Richard ( York ) sai surma. Tema poeg Edward võttis üle ja lõi Lancasterid puruks Mortimer Cross ’i lahingus Walesis 1461. Edward kuulutas end kuningaks (Edward IV). Henry pretendeerib taas troonile, 1471. Tuleb taas Inglismaale. Sai lõplikult Edwardi käest lüüa ning saab surma. Ka tema poeg Edward saab surma.
Richard III intriigid. Edward IV sureb 1583. Edward IV vend Richard III tuleb mängu. Troonipärija Edward oli 13.aastane. Richard koos hertsog (Henry Stafford) Buckinghamiga võttis trooni. Lasi poisid Towerisse heita ja arvatavasti ära tappa samal aastal.
Buckinghami hertsogi mäss. Buckingham üritas Richardi vastu ülestõusu organiseerida, kuid Richard III suutis 1483 selle kukutada. Suurem osa Yorke põgenes eksiili kättemaksu eest pakku. Lootus läheb Yorkide poolt Lancesteri liini poolt troonipärijale – Henry Tudor . Oli tugev kuninga pretendent. Oli Yorkide vastu, kuid lubas neile, et võtab Edmundi tütre Elisabethi endale tütreks ja ühendab dünastiliselt mõlemad dünastiad.
Henry Tudor (1457-1509) oli kehv valik kuningaks, ei teadnud rollist mitte midagi. Oli üles kasvanud Prantsusmaal, Inglismaa asjadest midagi eriti ei teadnud.
Bosworthi lahing 1585. Henry Tudor astub vastu Richard III-le. Viimane see saab hävitavalt lüüa ning sureb. Henry saab kuningaks.
Tudori dünastia. Oli alanud Tudorite võimuperiood (valge ja punane roos ühinesid). Tõid uue poliitilise ajastu. Inglismaa ajaloos algab varauusaeg. Tema valitsuseaeg oli stabiliseeriv, mitte innovatiivne . Moderniseerumine tuli alles Henry VIII ja Elizabeth I ajal. Henry VII siiski keskaega paigutatud. On ka arvamusi, et varauusaeg algas Edward IV-ga u 1450. - > Yorkid võtavad võimu Lancasteritelt. Murrang nende vahel. Henry VII oli lihtsalt õnnelik juhus dünastiad kokku panna.
Kuulus revolutsioon (Glorious Revolution):
James II (James VII) võimuletulek ja poliitilised eesmärgid. Revolutsioon sai alguse kodusõja sündmustest. Charles I kukutamine, Charles II reustaratsioon (suri 1685 ), tema vend James II päris trooni. Parlament ei tahtnud James II-le trooni anda, kuna ta oli katoliiklane. Jäi viimaseks katoliiklikuks kuningaks Inglismaal. Eesmärgid: kuninga võimu suurendada absolutistlike võimu põhimõtteid kasutades ning üritas vältida kõiki neid seadusi, mis kiusasid taga katoliiklasi (valis endale oma katoliikliku nõukoja; ei järginud Abeus Corpuse printsiipi õiglasele kohtupidamisele). Arvati et temast saab uus Bloody Mary .
Usuvabaduse nõue. 1687 James II lasi välja seaduse usuvabadusest kõigile alamatele. Otsis sellele kinnitust ka parlamendilt. Saatis 7 vastu olnud piiskopi Towerisse, kus nad aga kohtupidamisel õigeks mõisteti (!).
„Surematu seitsme“ (Immortal Seven ) kutse Oranje Willemile. Üks seltskond kõrgaadleid kirjutas Oranje Willemile palvega , et see päästaks Inglismaa. James II tütar Mary oli tema abikaasa. Oli otseselt siis suguluses James II-ga. Oli ka Charles I pojapoeg.
Willemi poliitika ja saabumine Inglismaale. Willem ootaski juba ammu head võimalust Inglismaale tungida. Nüüd oli tal ka toetus. Ta ei pretendeerinud kuningaks, vaid et tuleb vaid Inglismaad ja protestantlust päästma . 1688 sügisel kogus 15000 meest. 5 novembril 1688 randub Inglismaal. Teda ei nähtud seal okupandina, suur poolehoid. Otsest sõjategevust ei olnudki. Ootas paar kuud oma hetke ja kogus toetajaskonda. Paljud sõjaväelased läksid üle tema poolele. Lõpuks enam Jamesil polnudki võimalust sõda pidada. 1688 aasta lõpuks põgeneb. Oranje Willemi võim Inglismaal kindlustus . Sotimaa ja Iirimaa jäid lojaalseks Jamesile.
1689 William III ja Mary II trooniletulek, jakobiitlik liikumine. 1689 veebruaris William III koos Maryga nõustusid ja krooniti (ka Sotimaa omadeks). Sotimaal jakobiitide ülestõus, löödi kiiresti puruks. 1690 üritas ka Iirimaa armee taastada Jamesi , kuid löödi samuti puruks. James varjas koos pojaga end kuni surmani Prantsusmaal.
III Inglismaa ülemvõimu kehtestamine Suurbritannias
Hanoveri dünastia:
Õiguste bill (Bill of Rights). 1689. Kuninga võimu hakkas kontrollima parlament . Kuningas allus seadustele ja parlamendile. Kuningal ei olnud enam võimalust makse koguda, enam ei tohtinud püsiarmeed omada. Protestantidel oli ainuõigus Inglismaa troonile ning andis neile õiguse kanda ka relva (ainult kodanikel polnud õigust vaid ainult protestantidel). Sätestas troonijärgluse – nähti ette et troonile on õigus saada Mary’l (William III naisel) ja tema järeltulijatel või kui neil pole lapsi siis Mary õel Anne’l.
1701. a troonijärglusseadus. Nähti ette , et Stuarti dünastia jääb võimule. Kõige lähem Stuart , kes oli protestant ja kes ei ole abielus katoliiklasega pidi troonile saama. Charles I õe Elizabethi tütar Sophia oli abielus Hannoveri vürstiga (olid protestandid ) ja neil oli laps George. Troonijärglusseadusega määrati Hannoveri dünastia Inglismaa troonile. George I sai troonile 1714.
Hannoveride kaksikvõim. George I (1660- 1727 ) viibis suurema aja Hannoveris. Tekib kaksikmonarhia. Victoria (1819-1901) – loobus Hannoveri troonist ja andis selle valitseda oma onule.
Walesi allutamine Inglismaale:
Situatsioon 13. saj alguseks. Sattus esimesena Londoni võim alla (13.sajandil). Püsivat võimu kehtestamist 13.sajandil aga ei olnud. Wales oli jagatud pisikesteks riigikesteks, vürstkondadeks (Powys, Gwynedd, Deheubarth), mis ka omavahel sõdisid.
Llywelyn Suur (1200-1240).Gwyneddi valitseja. Tema ajal toimus Walesi alade koondumine Gwyneddi alla.
Llywelyn Viimane (1246-1282). 2/3 Walesi oli allutatud Gwyneddile.
1267 . a Montgomery leping. Tunnustati Inglismaa kuninga poolt Llywelyn Viimast Walesi printsina, aga vastutasuks pidi ta andma vasallivande Inglismaa kuningale. See tekitas Walesis arusaamatuse, kelle sõna siis loeb? Segaduse lahendas Edward I (1272-1307) - (sihikindlaim, külmaverelisim Inglismaa kuningas). Llywelyn keeldus andmast vasallivannet Edwardile. Andis ettekäände Walesi allutamiseks. Edward tungib Walesi, vallutab, aga lubab Llywelynil jääda Gwyneddi printsiks.
Dafyddi ülestõus (1282- 1283 ). 1282 oli selge, et suurem sõnaõigus Walesis on Inglismaa kuningal ja selle vastu tekkis Gwyneddis suur protest. Llywelyni vend Dafydd alustas ülestõusu kuninga vastu, mida toetas ka Llywelyn. Marssisid Powysisse. Llywelyn saab surma ja Dafydd poodi kuninga käsul üles.
Rhuddlani statuut 1284. Gwynedd läks Inglismaa kontrolli alla ja selle aladest said lihtsalt Inglismaa krahvkonnad, kus hakkasid kehtima Inglismaa seadused. Toimus anglitseerimine. Lõuna- Walesis jäid Walesi tavad-kombed püsima.
Edward II Walesi printsiks. 1301 – Edward I kroonis oma alaealise poja, tulevase Edward II Walesi printsiks. See komme on tavaks tänini.
Henry Tudor valitsusaeg. Henry VII oli samuti Walesi päritolu. Oli esimene Walesi soost kuningaks. Tema ajal Wales nautis suurt autonoomiat (al 1485), mida administreeris kõrgem nõukogu Inglismaa poolt. Jäi püsima Henry VIII ajal.
1536 . ja 1543. aasta nn uniooniseadused. Mõte oli lõplik Walesi inkorporeerimine Inglismaa poolt. Kui seni oli Ida ja Lõuna-Wales jäänud mitte väga anglitseerituks, siis nüüd muudeti ka need krahvkondadeks, toimus anglitseerimine. Walesi parlament saadeti laiali ning Walesis pidi saama Londoni parlamendi osa (27 liiget). Inglise keel pidi saama ametlikuks keeleks nii kaubanduses, administratsioonis jne. Anglikaani kiriku võtsid waleslased suhteliselt kiiresti omaks (konflikti ei olnud). 1543 seadus täpsustas ja kinnitas.
Kõmri keele staatus. Wales jagunes kahte leeri, äriinimesed, kes rääkisid inglise keelt ja maainimesed, kes rääkisid kõmri (walesi) keelt. Arendati ja säilitati siiski ka kõmri keel.
Šotimaa allutamine:
Olukord 13. sajandiks. Oli samuti 13.sajandist juba Inglismaaga maid jaganud. Inglaste mõju oli suurem kui Walesis. Piiriküsimuses oldi tihti lahkarvamuses. Suguvõsad Bruce ja Balliol.
1237 . a Yorki piirileping. tõmbab piiri, mis püsis kaua aega- > Berwick upon Tweed Solway Firth.
Šotimaa kuningas Alexander III ja tema troonijärglus (Margaret). 1249 – sai Sotimaa kuningaks Alexander III, kes oli väga kaalukas ja tark ning hoidis sõjalist konflikti eemal. Võttis Henry III tütre endale naiseks . 1268 kukkus Alexander hobuselt ja sai surma. Sotimaa poliitilises kriisis. Tema troonipärijaks oli vaid üks pretendent, tema lapselaps Margaret (3-aastane). Tema isa oli Norra kuningaks. Lahendi pakkus Edward I (1272-1307), kes arvas et tema poeg Edward II võiks olla ka Soti kuningas, kes võtaks Margareti endale naiseks. Tulemiks oleks rahumeelne kaksikliit. See kaval plaan aga purunes kildudeks 1290, kui Norrast Sotimaale reisiv Margaret teel suri. Sellega suri ka Sotimaa otsene troonipärijaliin.
John Ballioli võimule aitamine . Edward I proovis ennast Sotimaa kuningaks mängida, kuid esialgu ennast ei pakkunud. Pakkus välja John Balliol’i, kes oli emaliini pidi Soti kuninga Davidi otsene järeltulija . Temast saigi kuningas, aga Edward ei jätnud enda intriigitsemist. Balliol keeras end tema vastu ja sõlmis liidu Prantsusmaaga , tulemiks Edwardi vastukäik.
Edward I sissetung 1296 . nn Saatuse kivi. 1296 tungib Sotimaale, vangistab Bellioli ja võtab võimu enda kätte. Lasi kuningliku pitseri tükkideks raiuda ja viis ära saatusekivi ( stone of destiny ), mis oli kuningate kroonimise püha kivi. Viidi Westminister Abbey’sse ja pandi trooni alla. 700 aastat hiljem 1996 anti kivi Sotimaale tagasi – Edinbourgh’i lossis nüüd (arvatakse et võltsing). Soti aadel andis Edwardile oma vande.
Vastupanuliikumine - William Wallace. 1297 Stirling Bridge . Falkirki lahing 1298 . William Wallace oli vastupanuliikumise juht. 1297 Stirling Bridge lahing- hiilgav võit Inglismaa armee vastu. Falkirk 1298 – kaotab. 1305 hukati.
Robert de Bruce (1274-1329). Oli andnud truudusevande, kuid nägi et sellest kasu ei ole. 1306 tunnustati Bruce Soti kuningaks. Edward II ei olnud nii osav poliitik ja võimaldas Bruce’l troonile jääda. Suutis oma positsiooni kindlustada.
1314 . a Bannockburni lahing. Edward II üritab tungida Sotimaale. Sotlased võidavad ja taastati oma iseseisvus . Edward II ei tunnusta siiski. Samal ajal 100-aastane sõda ning Inglismaa huvid olid pööratud mandri poole
Paavsti tunnustus. Esialgu ei tunnustanud riiki ka paavst. Korduvalt näidati end truude katoliiklastena ning saadeti paavstile palvekirju ( Avignoni vangipõlv). Tunnustab lõpuks 1320 .
Inglismaa iseseivustunnustus 1328, Bruce surm. 1328 tunnustab ka Inglismaa, peale sotlaste rünnakut Inglismaa vastu. See periood kannab nime (1296 – 1328) Sotimaa I Iseseisvussõda . Rahu ei jäänud aga pikalt kestma. Peale Bruce’i tuli võimule tema alaealine poeg David II Bruce. Trooni pretendente oli aga teisigi, hakkasid taas rivaalitsemised. Otseselt Inglismaa Sotimaad ei vallutanud. Peale Bruce’i tulevad võimule Stuartid. Sotimaa liitub Stuartite dünastia läbi Inglismaaga – James VI (I) - 1603 .
Mary Stuart ja tema abielud Francis (François) II-ga, Henry Stuart lord Darnley-ga, poeg James, Darnley tapmine, Bothwelli earl, Mary Inglismaal ja konflikt Elisabeth I-ga.
Sai kuningannaks 6-päevaselt. Tema ema võttis regentvalitsuse enda kätte ja saatis ta Prantsusmaa õukonda, et ta abielluks troonipärja Francois’ga (II). Abielu aga ei kestnud kaua, kuna Francois suri enneaegselt (kuningana). 1561 naaseb Mary Sotimaale et võtta valitsemine enda kätte.
1565 abiellub ta oma sugulase Lord Darnley’ga (neil oli ühine vanaema Margaret, kes oli Henry VII tütar ning seetõttu olid mõlemad ka Inglismaa trooni pretendendid). 1566 sünnib neile poeg James. 1567 lord Darnley sureb (suur osa Soti aadlist arvas, et Mary oli süüdi). Maryle pakutakse välja, et astu tagasi ning paneme troonile sinu poja Jamesi, kelle regendiks oleks saanud protestandist onu, Bothwelli krahv. Mary ei nõustu. Tulemuseks on kodusõda, kuni 1568 saab Mary lüüa ning põgeneb Inglismaale.
Elizabeth I (1533-1603) Katoliiklased ei tunnustanud Elizabethi troonil ning Maryl oli nende arvates suurem õigus Inglismaa troonile. Lord Darnley surma tõttu ei tahetud aadli poolt teda tagasi Sotimaale, mistõttu oli selge, et tuleb lasta ta surmata. Ettekäänet ei olnud aga enne 1586 aastat, kui Mary mässiti vandenõusse Elizabethi vastu (hispaanlased tungivad Inglismaale ja aitavad Mary troonile). 1587 Mary tapetakse.
James VI (James I) kui King of Great Britain , Union Jacki sünd. Moodustus personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. Lasi oma ema matta Westminister Abbey’sse. Lasi end kutsuda kui King of Great Britain. 1607 tegi ettepaneku kuningriikide ühendamiseks . Sotimaal läks läbi, Inglismaal kukkus läbi.
Union Jacki sünd. 1606 andis James I välja korralduse, et Inglise ja Soti laevastik peab kandma ühist lippu (Inglise punane rist ja Soti valge rist – esimene Union Jacki versioon ). Anne’i ajal hakati seda lippu SB lipuna laialdasemalt kasutama, enne seda vaid mereväes. Kõige tõenäolisem on et Union Jack nimi tuleb James’i ( Jacques pr keeles) nimest.
1707. a uniooniseadus:
1704. a Šotimaa Julgeolekuseadus (Act of Security ) ja ohud Inglismaale. Sotimaal on õigus oma kuningas valida, kui nad ei nõustu Inglismaa valikuga. Inglismaa parlament nägi ohtu, et sotlased võtavad endale Jamesi tagasi kuningaks. James oli Prantsusmaal eksiilis koos oma pojaga. 1701 algas Hispaania pärilussõda . Prantslaste tugev toetus oleks olnud loogiline.
Suur näljahäda 1695-1700. Hävitas 15 % Soti elanikkonnast ( üldse elanikkond 1 mln). Lisaks oli Sotimaal kukkunud läbi äriprojekt – koloniaalvalduste võitlustes olid sotlased leidnud et Panama maakitsus oleks väga hea koloonia – transiitkaubanduse idee, mis pidi väga rikkaks tegema. Umbes 1/5 varadest Sotimaal investeeriti antud projekti. Ei arvestatud, et seal on ülimalt kehvad klimaatilised tingimused (epideemiad). Kogu projekt läks laiali ning suured võlad olid Sotimaal kaelas. Inglismaa pakkus raha ja vabakaubandustsooni (samad privileegid samuti).
Koloonia „New Caledonia“ rajamine. James Cook avastas. Nimetas Uus-Kaledooniaks, kuna meenutas talle Sotimaad. Tihedam kontakt alates 1840, imporditi sandlipuud.
Uniooni tingimused ja vastuvõtmine. Uniooni leping võeti vastu Inglismaal 1706, Sotimaal 1707. Hakkas kehtima 1.mail 1707. Soti parlament saadeti laiali ning sealt võeti 45 alamkoja ja 16 ülemkoja saadikut Inglismaa parlamenti. Sotimaa võttis endale vastu ka Inglise õigussüsteemi, jäi püsima aga ka nende enda oma. Presbüteri kirik samuti pidi säilima . Ühine raha, ühine mõõdu - ja kaalusüsteem. Inglastele oli see suur võit (süüdati 1.mail rõõmutuled). Edinburghis oli aga leinameeleolu.
Jakobiitlikud ülestõusud 1715 ja 1745. Sotimaal puhkesid 1715 jakobiitide ülestõus ja ka sajandi keskel. Suruti maha ning 18.sajandil teisest poolest hakkas Sotimaa ka majanduslikku kasu lõikama.
Šotimaa majanduslik võit unioonseadusest. Said pääsu kõikidele koloniaalvaldustele.
IV Iirimaa liitmine , Inglismaa ristisõdades, Inglismaa valdused Prantsusmaal
Iirimaa liitmine Inglismaaga.
Inglismaa esimene suurinvasioon Iirimaale 1171, Henry II motiivid. 12.sajandil 1171 Henry II oli Inglismaa esimene kuningas kes Iirimaale sõjakäigule läks. Juba varem olid kuningad Iirimaa ründamisest mõelnud, kuid nemad veel sinna ei jõudnud. Becket – 1170 lõpus Henry II õukonnast tapsid 4 rüütlit Becketi, oht Henry II satub kirikuvande alla. Becket kuulutatakse paavsti poolt märtriks. Henry II läheb heas usus paavsti eest sõtta Iirimaa vastu. Selgelt olid aga ka poliitilised eesmärgid. 1171 aasta sõjakäik oli edukas, aga Iirimaa kuningad jäid ikkagi püsima.
Iirimaa osaline kuulumine Inglismaale 12.-16. saj ( Dublin ). Alates 12.sajandist aga hakkas Iirimaa lään lääni haavalt minema Inglismaa võimu alla. Dublin muutub Inglismaa keskuses Iirimaal . Kuni 14.sajandini, ka 15.sajandini kord suurenesid, kord vähenesid Inglismaa alad, kuid täit võimu ei suudetud Iirimaad enda kontrolli alla saada.
Henry VIII uus strateegia, 1560. a Iirimaa parlamendi tunnustus Elisabethi ülemvõimule, vastuhakk 1594-1603. Kuni Henry VIII üritati allutada sõjaliselt, kuid tema kasutas teist taktikat, diplomaatiat. Juba 1494 oli Iirimaa parlament allutatud Londoni parlamendile. Henry nõudis et teda nimetatakse Iirimaa kuningaks, kes seda tegi sellele lubas lääne.
1560 tunnustab Iirimaa parlament Elizabeth I võimu ja anglikaani kirikut. Protestantlus aga ei kinnitanud end Iirimaal sama kiirelt kui Inglismaal.
1594-1603 puhkeb Iirmaal ülestõus usu vastu, kuid Elizabeth surus maha. 1603 nõuti ka inglise keele kasutamist.
Iiri katoliku kiriku positsioonide halvenemine. 17.sajandil oli suurem osa Iirimaast veel katoliiklaste käes (60 %). Protestantide maavaldused olid kasvavad, 90 % oli juba 17.sajandi lõpul. Katoliiklased kaotasid igasuguse positsiooni.
1720. a Inglismaa parlamendi seadusandlik ülemuslikkus. 1720 Londoni seisukoht, et Iirimaal kehtivad Londonis vastuvõetud seadused.
Henry Grattan Iirimaa sõltumatuse eest. Kampaania Iirimaa sõltumatuse eest – Henry Grattan. Inglased kartsid et puhkeb samasugune kodusõda kui Ameerikas. 1782 kuulutas Inglismaa Iirimaa täielikku seaduslikku iseseisvust. Londoni ülemvõimuperiood sai läbi. Täielikku iseseisvust siiski ei saavutanud.
1782. a Iirimaa parlamendi autonoomia , „United Irishmen“ liikumine, 1800. a Iiri parlamendi likvideerimine, uniooniseadus (Act of Union) 1801. aastast kuni 1920. aastani. Oht et Iirimaa saab prantslastele platsdarmiks (Prantsuse revolutsioon). Kardeti ülestõusu ja vabariikliku korra kehtestamist.
United Irishmen – ühendatud iirlaste liikumine, kes soovisid Iirimaa vabariiki. Londoni sekkumine 1789,-90 hukkunuid umbes 20 000, kõik kes vähegi Inglismaa vastu olid sõna võtnud (isegi 50000 on pakutud ). Altkäemaks Inglismaa poolt parlamendile. 1800 otsus Iirimaa parlamendilt enda likvideerimisest.
1800 Unioni seadus Inglismaaga, Iirimaa liitub Inglismaaga – SB ja Iirimaa Ühendatud Kuningriik.
Union Jacki kinnitamine 1801.
RISTISÕJAD
Normandia dünastia jagatud huvid Inglismaal ja Prantsusmaal. William I, William II suurema aja Normandias, mitte Inglismaal. Tol ajal oli Inglismaa normannide koloonia, eriti kui vaadata kultuurilist plaani (tullakse oma ülema kultuuriga ). Kogu Inglismaa keeleks sai prantsuse keel (seadused, mõisate asjad, kirjandus, arhitektuur , kunst ).
Inglismaa väike panus Esimesse ja Teise Ristisõtta, William I vanima poja Robert (Curthose) poolt Normandia pantimine. Ristisõjad. Inglismaal pole neid väga palju uuritud. Inglismaa osales algselt küll toetana ja rüütlite näol, kuid 1-2 sõjas oli see roll minimaalne ja perifeerne ; I ristisõda oli Prantsusmaa juhtimisel. Peale II ristisõda olid ristisõdadega seotud kõik Inglismaa kuningad.
Robert Curthose oli ristisõtta minemiseks niivõrd vaene, et ta pantis Normandia oma vennale Williamile, Inglismaa kuningale 10 000 marga eest.
Kolmanda ristisõja 1190 -1194 suurem tähendus: Saladini kümnis, Richard I ristisõtta 1190, hinnangud Richard I Lõvisüdamele, „Tarring and Feathering“. Richard Lõvisüdame tähelend. Oli esimene ristisõda, mis mõjutas Inglismaa ühiskonda ka majanduslikult, hakkas seda koormama (tõsteti makse, Heinrich VI käes oli pantvangis – lunaraha).
1187 Saladin vallutab tagasi Jeruusalemma ja shokeeris sellega kogu maailma. Henry II oli siis veel kuningas, tõstis sõtta minemiseks makse. Tema ei jõudnud sinna, kuid Richard jõuab sinna 1190. Oli Inglismaal kokku vaid 6 kuud. Oli oma aja võimekaim kuningas. Kaitses oma dünastilisi huvesid. Tema süda kuulus Prantsusmaale. Inglimaa osas üks kurikuulsaimaid seadusi – Tarring and Feathering (oli väga popp karistusviis ka veel varauusajal ja uusimal ajalgi; kui meremees tabatakse varguselt kastetakse ta üle tõrvaga ning lisatakse veel suled).
Edward I käik Pühale Maale 1270-1274. Oli troonipärijana sõjas.
Inglismaa osalus ristisõdades 14. sajandil. 14.sajandil saatis Inglismaa jätkuvalt oma rüütleid ristisõtta nii Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Pühale Maale kui Läänemere kallastele (Tannenbergi lahing).
Kuidas Inglismaa seotud ristisõjaga veel 1588. aastal. Võitmatu Armaada . Ristisõda Inglismaa vastu. Felipe oli saanud paavstilt kõik ristisõja privileegid (ka indulgentsi).
INGLISMAA VALDUSED PRANTSUSMAAL
William II (William Rufus) surm, Henry I kuningaks ja konflikt Robertiga.
William I-lt läks troon William II-le, kes polnud kaugeltki nii võimekas ja ambitsioonikas kui tema isa. Olulisim sündmus valitsusajal oli viis kuidas ta surma sai: 1100 William II Lõuna-Inglismaal jahil, kus nool läbis tema kopsu ja ta suri sealsamas kohapeal. Arvatavasti oli nool suunatud pigem hirvele ning atendaadis kedagi ei süüdistatud.
Henry I (1068-1135) kasutas surma kiiresti ära, oli kõige noorem William I poegadest. Oli kõige noorem, aga kõige targem . Robert, kes oli kõige vanem poeg, oli just saabumas I-lt ristisõjast. Henry I lasi kohe end ristida kuningaks (3 päeva peale William II surma). Toetajaskonda Robertil ei olnud, oli ka sõjaliselt ebaedukas (Henry lõi ta väed puruks). Oli sunnitud troonipärilusest loobuma . 1106 anastas Henry I Normandia. Henry nagu ka tema eelkäijad hakkas pendeldama Inglismaa ja Normandia vahet. Suurem tähelepanu Normandial.
Henry I raskused troonipärijaga (kuninganna Matilda, tütar Matilda ja poeg William), Henry õepoeg Stephen ja kodusõda 1135- 1154 („ Anarhia “).
Henry I oli abielus Matildaga, kes oli šotimaa kuninga tütar (anglo-saksi liinist). Nende lapsed olid nii Inglismaa, Sotimaa, Normandia kui Anglo-saksi pärijad. Esimene laps oli tütar, Matilda, 1101 sündis poeg William. Sokutas tütre Saksa-Rooma keisrile Heinrichile naiseks. Keiser suri juba 1125 ning järeltulijaid neil polnud. Henryt peetakse Inglismaal intstitutsionaalses arengus (palju reforme) kõige olulisemaks kuningaks. William suri 1120. Selget troonipärijat seega tal ei olnud. See tekitas ebastabiilsust.
Trooni üritas haarata Henry I õepoeg Stephen (1092-1154). See viis tõelise anarhiani 1139-1153. 1153 jõudsid kokkuleppele Stephen ja Matilda poeg Henry, et pärast Stephenit tuleb Matilda poeg Henry võimule. Stepheni vanem poeg suri, mis oli ka otseselt selle kokkuleppe ajendiks. Henry lubas tema teistele lastele, et nende valdused säilivad. 1154 Stephen sureb ja troonile tuleb Henry II (1133- 1189 ) .
Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal võimule.
Henry II abiellumine Akvitaania Eleanoriga (pr Aliénor d’Aquitaine). Henry II abiellus Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv.
Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle.
Põhivaldused: Normandia, Britannia, Akvitaania, Neeni krahvkond, Anjou ja Akvitaania.
Plantagenetid oli Prantsusmaa kuninga vasallid , aga Inglismaal olid nad ülemad maahärrad. Henry II-l oli ka Prantsusmaa süda sees, valitses 34 aastat, millest 13 aastat oli ta Prantsusmaal. Maeti Prantsusmaale. Eleonore astub Henry II vastu, kuid ( 1173 puhkes) Henry lõi tagasi. Leppis lõpuks poegadega ära, kuid Eleonore pani vangi. Richard I Lõvisüdame kuningaks saamisega pääses alles vabaks.
John Maata ja Henry III kaotavad Prantsuse valdused. John Maata üritas olla vääriline oma isa ja venna mälestusele, kuid 1204 kaotas ta Normanida, Akvitaania ja teised Prantsuse valdused Philippe II-le. Henry III üritas tagasi võita, kuid tal ei suutnud impeerimit taastada.
1259. a Pariisi rahu ja uued sõjalised konfliktid (1294, 1324 ja 1337 ). Lõpuks lõppes asi sellega, et 1259 sõlmiti Pariisi rahu Henry III ja Louis IX vahel. Sellega Louis IX lubas ühe osa Akvitaaniast anda (Gaskoonia) ning vastutasuks loobus õigustest Anjoule, Normanidale jm aladele.
Edward I-ga algas taas sõda, kuid ta ise ei alustanud sõda. Prantslased üritasid Gaskooniat vallutada. 1294 oli seega oluline eelmäng 100- aastasele sõjale. Lõppes 1297 vaherahuga, mis otseseid tulemusi ei andnud. Suuri lahinguid sõjas polnud. Edward I oli samal ajal seotud hoopis Sotimaa vallutamisega.
Sajaaastase sõja (1337-1453) põhjused ( Kapetingide dünastia, Edward III nõudmised, Philip VI Valois , Gaskoonia).
Kaptengide põhiliin suri välja. Välja ilmus Edward III. Prantslased sellega nõus ei olnud. Lähemal oli troonipäriluses Valois dünastia, mis oli Kapetingide kõrvalliin. Edward III motiivid on ebaselged: kas tõepoolest tahtis saada Prantsusmaa kuningaks või oli küsimus Gaskoonias? Tegi ka suurt propagandat Inglismaal. Seni Inglismaa kui koloonia, 13.sajandil aga muutub ning Edward I esimene tõeline Inglismaa kuningas. Edward III jäi Prantsuse kuninga vasalliks siiski. Philippe ütles, et pole lojaalne vasall, alustab sõda.
Crécy ja Agincourti lahing.
Crecy (1346) - võit Prantsusmaa üle. Kolmandik aadelkonnast sai surma.
Agincourt (1415) – võit Prantsusmaa üle oli suur ning Prantsusmaal algas suur allakäik. Inglismaa vibukütid tegid Prantsuse ratsaväe kahjutuks. Tulemuseks oli et Henry V muutus väga oluliseks ning selles nähti jumala sekkumist. Nõudis Prantsusmaa trooni endale.
Henry V Prantsusmaa kuningaks (Troyes leping Charles VI-ga ja troonipärijal Henry VI).
1420 Troyes leping : Charles VI Hullumeelne oli tülis Prantsusmaa aadliga ning nõustus, et Henry saab kuningaks. Pidi saaama ka Normandia hertsogkonna. Mõlemad surid aga 1422.
Henry V poeg Henry VI päris kaksikriigi. Krooniti ka Prantsusmaa kuningaks, kuid 1453 Inglismaa kaotas Prantsusmaa kõik oma valdused (k-a Normandia, Akvitaania, Gaskoonia). Ainukeseks valduseks jäi Calais. Lõplikult loobus pretensioonist 1802 olla Prantsusmaa kuningas.
V Inglismaa tõus mereriigiks, ühiskondlik struktuur
TÕUS MERERIIGIKS
Kuningliku mereväe ( Royal Navy) rajamise tähtsus Henry VIII poolt. Henry VIII hakkas investeerima raha mereväe arendamiseks . Lõi mereväe administrateedi. Merevägi hakkab tõusma juhtivaks jõuks maailmas. 58 moodsat laeva Henry VIII surmaaastaks ( 1547 ). 16.sajandil hakkab see jõudsalt kasvama.
Võitmatu Armaada purukslöömine 1588: Hispaania kasv suurjõuks Euroopas, Francis Drake , Armaada koondamine admiral Medina Sidonia alla, 1588. a merelahingu tulemused. Kõige olulisem, mis tõestab mereväe rolli oli Võitmatu Armaada puruks löömine 1588 (Hispaania). Konfliktid Hispaaniaga olid järjepidevad.
Felipe II ka Portugali kuningas. Hispaania domineerimine ookeanil. 1580ndatel.
Elizabeth I andis Francis Drake’le sir-i tiitli, armaada löömise eest. Hispaania hakkas oma laevastikku juba aasta varem suurendama , kuid juba siis hävitas Drake neist osa. Inglismaa laevad olid 1570ndatel ehtiatud ja uue tehnikaga ning neile vastu panna hispaanlastel ei olnud midagi. Inglismaa maavägi aga lollitati hispaaniaste poolt valesse kohta vastu minema, ainult Drake suutis selle läbi näha, aga hilja . Otsene sõjategevus Armaadat ei löönud (ainult 6 laeva), aga hiljem halva ilmaga läks veel 60 laeva põhja. 1590ndatel aga see laevastik taastati. Felipe II loobub laevastiku abil Inglismaad ründamas. Autoriteet Elizabeth II-l kasvas. James VI tunnustas teda.
ÜHISKONDLIK STRUKTUUR
Domesday Book ( 1086 ) eesmärk, olemus ja andmete kogumine („Great Domesday“, „Little Domesday“, „Exon Domesday“). 1086 koostati.
William Vallutaja eesmärk oli saada aimu Inglismaa maksuvõimelisusest ja maavaldussuhetest. Põhjalik maarevisjon külast külla , kirjutati kõik mis maal leidus üles (k.a kalastuskohad, külad jne). Kogu andmestik koguti kokku 7 kuuga (näitab suurt administratiivset suutlikkust). Põhilised andmed mis koguti: maavaldajad ja nende ressursid . Said koguda andmeid ainult William Vallutaja aladelt (puuduvad Westmorland, Cumberland, Northumberland ja County Durham; samuti puuduvad andmed Winchesteri ja Londoni kohta). Raamat on ühe käekirjaga kirjutatud.
Jaguneb veelgi kaheks: Great Doomesday – Inglismaa ja Walesi alad; Little Doomesday – Norfolk, Suffock, Essex on eraldi raamatus. Kõik osad ei jõudnud õigeaegselt Winchesteri. Exon Doomesday - need ka Great Doomesday Book’s olemas.
Ühiskonna struktuur Domesday booki järgi (orjade ja mittevaba talupoegade osatähtsus).
Orje oli u 9 % elanikkonnast 1) põlluorjad, keda mõisates kasutati lihttöödeks, anti süüa ja katust; anti ka väike tükk maad - väiketalupojad. 2) pärisorjad .
On vabad talupojad, renditalupojad ja pärisorjuses talupojad. Teotöökohutus, teorent on talupoegadele iseloomulik, see eristas vabadest renditalupoegadest. U 14 % talupoegadest on vabatalupojad . U 60 % pärisorjuse tingimustega talupojad.
Pärisorjus Inglismaal (areng ja olemus), 1381. a talurahva ülestõus (Richard II, Wat Tyler , John Ball). Pärisorjuse kadumine Inglismaal.
13-14.sajand oli pärisorjus veel väga suurel määral Inglismaal. Ka Musta Surma perioodi järel hoidsid mõisnikud kinni pärisorjusest, vabatalupoegade hulk aga suurenes (erineb paiguti).
Talurahva ülestõus - 1381. Wat Tyler. Kogu ühiskond oli sellega seotud, vaimulikkond, alamaadel ühinesid samuti protestilainega kõrgaadli ja kuninga vastu. Talurahva nõudmised tõusid keskseks. Sündmused kulgesid kiiresti ja lihtsalt. Juuni alguses tungisid relvastatult tuhanded talupojad Londonisse (Richard II 14-aastane). Kuningas jäi Towerisse sisuliselt pantvangi. Võttis vastu nende nõudmised kahel korral. Wat Tyler kohtus teist korda talurahva esindajana kuningaga – pärisorjuse kaotamise nõue, rendimäärade vähendamise nõue. Kuningas lubas pärisorjuse kaotamist, aga nõudmised läksid veel suuremaks: härrus tuleks ära kaotada ja kirikumaad laiali jagada. Wat Tyler võetakse kinni ja hukatakse. Polnud ainuke liider, oli üks nendest , kuulsaks saanud nõudmiste esitamisega. Kuningas võtab kõik lubadused tagasi. Richard II näitas end väga osava poliitikuna , hakkas aktiivselt tegutsema. Suve teisel poolel toimus väga selge talupoegade juhtide tagaajamine, u sadakond hukati. Otsest seaduslikku mõju ülestõusul ei olnudki, kuid on vaieldud, et pärisorjus 14.sajandi lõpus ja 15.sajandil hakkas kaduma.
Pärisorjus kadus migratsiooni tulemusena. Asuti ümber teiste mõisate maadele, kus neid võeti hästi vastu ja kus nad enam teotööd ei pidanud tegema. Mõisad hakkavad üle minema rendikohtadele ja renditulule. 15.sajandil on mõisnikud veel taga ajanud oma kadunud pärisorje, reaalselt saadi järjest vähem tagasi. On veel säilinud nimekirjad oma pagenud teoorjade kohta. Pärisorjus suri ise välja. On allikatest leitud, et viimane pärisori suri 1630ndatel aastatel. 17.sajandi alguseks oli sisuliselt mindud üle tavarendile. 16.sajandil oli Inglismaa talurahvas jõudnud jõukamale järjele võrreldes mandri-euroopa talurahvaga, eriti Prantsusmaaga, kus talurahvas oli väga vaene.
16. sajandiks kujunenud talupoegade maa- ja rendisuhted:
Freeholders – ida-Inglismaa aladel neid palju. Olid oma maa omanikud , valdajad. Võisid müüa, päranda, osta. 25 % elanikkonnast. Vabatalupojad.
Yeoman – suurmaatalupoeg. Prestiizne oli end selle terminiga liigitada. Olid jõukad freeholderid, aga võis olla ka alamaadel. Piir oli ebamäärane. Vabatalupojad.
Copyholders – 2/3 elanikkonnast. Ühe mõisa piires rentisid maad.
pärismiõigusega copyholderid – valdavalt ida- ja kaguosas. Olid üpris kõrgel sotsiaalsel tasandil. Aastarendi kohustus. Võisid oma maad võõrandada (üleminekutasu lihtsalt mõisale tuli maksta; lepingu ümbervormistamine), täielik pärimisõigus (tuli ka pärimisel tasu maksta mõisale; maskud olid piirkonniti erinevad ja sõltuvad mõisniku suvast).
Eluaegse lepinguga copyholderid – ei saanud oma renditalu võõranda ega pärida. Tähendas praktiliselt seda, et talu oli küll ühe perekonna käes ja talu kohe käest ei võetud kui peremees suri, aga otseselt pärida ei saanud. Kui poeg tahtis talu edasi pidada, sõltus see lepingu vormistamine mõisniku suvast. Tahtsid saada pärimisõigusega talupoegadeks.
Lühiajalise rendilepinguga talupojad – väga lühiajalised.
Ilma maata talurahvas – saunikud. Kohati erinevad, 90 % isegi mõnes kohas. Keskmiselt 16.sajandil oli 20-30 %, 17.sajandil 50 %.
Inglismaa ühiskonna kaheks jagunemine: „gentleman“ ja „non-gentleman“.
Varauusajal ja uusajal oli laias laastus ühiskond jagunenud gentleman’ deks ja mitte-gentleman’deks. Kas inimene tegi tööd oma kätega või mitte. Musta töö tegijad olid mitte-gentleman’d, aadel oli gentleman. Gentlemanid pidasid vähemalt kolme põlvkonda vajalikuks, et mustusest üle saada ja tõusta puhtasse gentleman’i seisusesse. Pendeldasid nende vahel näitlejad , kellest ka kaasaegsed ei saanud aru kas nad on või ei ole.
Ühiskonna hierarhia ja selle kujunemine:
1) peerid ehk kõrgaadel : hertsogid ( duke ), markiid (marquess, marquis), krahvid (earl), vikontid (viscount), parunid (baron); 14.sajandi II pooleks kujuneb välja. Olid kuninga nõuandjad, juhtivad sõjaväeametnikud (u70 inimest), kellele kuningas võis toetuda.
2) maa-aadel (nn county élite): rüütlid, esquire, baronetid; On ebamäärane termin. 12-13.sajandil veel on sünonüüm nobility’ga. Alates 17.sajandist tähendab alamaadlit, nobility on kõrgaadel.
3) gentry; Gentry on need kes on kõrgemast soost sündinud, gentleman’d. Siia kuulusid kõik aadligrupid, kes ei olnud kõrgaadli hulgas, kuid kes olid selgelt maavaldajad. Nende hulka viisid kuuluda ka rikkamad linnas kinnisvara valdavad isikud. Neil kujunes oma identiteet
4) husbandmenid; copy – freeholderid. poepidajad, väikekaupemehed ( siseturg ), käsitöölised.
5) elatist teenivad töötajad-töölised (labourers);
6) vaesed ja heategevusest sõltujad. kerjused, ka need inimesed kes vajasid abid( lesed , õpipoisid, vaeslapsed, madalad juhutöölised, vanurid ).
Oli veel rida elukutse esindajaid, keda inglased ise ka ei osanud kuhugile paigutada. Hierarhias vahepealsed elukutsed ( kaupmehed , finantsistid, juristid , vaimulikkond, ametnikkond ).
VI Inglismaa haldus- ja kohtukorraldus
Halduskorraldus
Haldusüksus „ shire “ ja „county“, selle allüksus hundred (wapentake). Shire – normannide vallutuse järel kasutusel ka sünonüüm county. Prantsusekeelselt shire – comte (krahvkond). Shire = krahvkond, maakond, ringkond . Kirjanduses põhiliselt shire, uusajal county. Tänapäeval 34 county’t, 48 tseremoniaalset county’t (lordleitnant). County jaguneb omakorda hundred’ks (sajaskond). County piirid püsivad, hundred piirid on ebastabiilsed.
Kihelkonnad (parish), kiriku eestseisus (vestrymen) ja vöörmündrid (churchwarden).
PARISH – kihelkond , kirikuringkond. 1 kirik ja preester ning selle kiriku alla kuuluv ala. Piirid jäid püsima ka 19.sajandil, umbes 9000.
Eestseisus (vestrymen) kogus raha (jõukamad taluperemehed). Pidid hoolitsema teede korrashoiu eest.
Vöörmündrid - kiriku maksude kogumine ja heakorrafunktisoonidega – vaestehoolekanne.
KOHTUKORRALDUS
Normanni võimu ja kontrolli kehtestamine üle maa. Šerif kuninga ametnikuna, tema funktsioonid ja tähtsuse langus. Krahvkonnakohus (shire või county court ).
Normannide esimeseks eesmärgiks oli oma võimu kindlustamine, hakkasid linnuseid rajama. Oli suunatud anglosakside vastu. Nende maa ja vara omastati ning jaotati normannide toetajate vahel laiali. See tekitas tsentraliseeritud kontrolli, kui seni anglosaksi perioodil oli maapiirkondadel suur suveräänsus , siis nüüd oli oluline mitte lasta maakohtades suurmaavaldajatel oma suva järgi tegutseda ning seetõttu saadeti sinna kontroll – rida ametnikke, oluliseim SHERIFF.
SHERIFF- Kujunesid 16.sajandini, olid kõige tähtsamad nii administratiiv kui kohtuvõimu esindajad. Olid suurmaavaldajad igas shires v countys. Said väga kiirelt kõige vihatumaks amentikuks, kuna tegutsesid jõuliselt kuninga huvides: finantsasjades, sõjanduses, kohtuasjades, kuninga korralduste ja seaduste kuulutamisel ja täitmise kontrollimises olid nad kuninga huvide kaitsjad . Liikusid ka ringi ja võisid tüliküsimusi lahendada. Olid ametlikud eesistujad ka krahvkonna kohtutes.
Rahukohtunikud (justices of the Peace , JP), nende teke ja funktsioonid. Tudorite valitsusajal sisseseatud lordleitnanti (lord lieutenant) ametikoht .
14.sajandil tekivad. Parlament võtab vastu seaduse, et igas maakonnas tuleb nimetada ametisse seadusekuulekad maavaldajad, rahukohtunikud. Võtsid sheriffidelt üle kohtu funktsioonid. Alguselt määrati neid abistama. Antakse aga rohkem politseifunktsioone (sildade ehitus, postinduse reguleerimine jne. Palju administratiivseid ülesandeid). 16 sajandil ülesanded kasvavad. Rahukohtnunikud olid gentry hulgast, suurmaaomanikud. Igas piirkonnas oli 1 pearahukohtunik ja tema abilised peakohtunikud. Ei istunud pidevalt koos, perioodiline ( quarter sessions). 16.sajandi alguses veel suhteliselt suured pädevused kohtupidamises (riigireetmist ei käsitlenud).
Lordleitnant – Tudori perioodil loodud institutsiooni ametikoht. Igasse countysse. Eluaegne, krahvkonna suurmaaomanik. Eesmärgiks tagada Inglismaa kuningavõimu kontrolli, julgeolekut tagav isik, institutsioon . Reaalselt tähendas seda, et pearahukohtunikust sai kõige tihedamini lordleitnant. Abileitnandid olid rahukohtunike abid. See tõstis veelgi rahukohtunike positisooni oma piirkonnas. Lordleitnantitele anti 16.sajandil kihelkonna kogukonna kontroll.
Kuninga kohtud:
KUNINGA KOHTUNIKUD (assize kohtu). Olid omaette liin, juba 12.sajandist, allikatest selgelt nähtav 14.sajandist. Nende ülesanne oli liikuda külast külla ja mõista kohut . Kõik külaelanikud teadsid, et kui kohalike kohtunike käest õigust ei leitud, siis 2 korda aastas käisid nende countys kuningakohtunikud, kellelt võis loota sõltumatumat kohust.
12.sajandist fikseeriti, et need kohtud on vandemeestekohtud (kõige seadusekuulekamad mehed). Vandemeestekogu süüdimõistev otsus peab olema ühehäälne. Nende ülesanded olid raskemate kuritegude vallas. Alates 16.sajandist nähti selgemalt, et rasked kuriteod ja raskemad tsiviilkaasused peavad kuuluma kuninga kohtule. Nad võisid ka rahukohtunike kompetentsi kuuluvaid kaasusi lahendada (maavaldustülid).
KORONER ( coroner ). Igas krahvkonnas, 1 kuni mitu. Tööliste järelvalve institutsioon, pidi abistama sherifi, võis ka tema ülesandeid täita. Ka maksukogujad. Hilisemal ajal surmade tuvastamine, eriti ootamatu surma puhul. Kui keegi normanni aadlik on tapetud, siis oli see koroneri väljaselgitada kes, mis, kus. Kogu piirkond pidi maksma trahvi , kus normann tapeti (murdrum). Ajapikku polnud enam tähtis kas laip oli normann või inglane, alati tuli murdrumi maksta. 19.sajandil alles kaotatakse.
King’s Bench –kuninglike kohtunike koda, kes eelkõige arutas kriminaalasju ning kõike mis puudutas otseselt kuningat (mitte kuninga üle :D).
Common Pleas (Common Bench) – tegutses kuninga juures. Liikus koos kuningaga kaasa. Hiljem resideerub Londonis. Siia alla kuulusid kõik eraisikud , võisid esitada kaebusi tsiviilküsimustes. Võla ja varaküsimused. Aadliga seotud vaidlused.
Exchequer – Normandia ajal oli juba tegemist arvekojaga, riigikassaga (tänapäeval rahandusminister). Siia alla kuulusid kõik kroonusissetulekud ja finantsasju puudutav.
Star Chamber – tegutses 14.sajandist 17.sajandini Westministeris kuninga koja juures. Oli kuninga salakohus. Salanõunike poolt mõisteti kohut nende üle, kes olid Inglismaa ühiskonnas nii mõjuvõimsad et tavakohtus nende üle kohut mõiste poleks olnud reaalne. Tegemist oli salakohtuga, mis kuninga enda huvisid läbi viisid, seda ei saanud edasi kaevata. Need otsused aga protokolliti. Enamus on aga hävitatud või läinud kaotsi (Elizabethi ajast osa säilinud). Nii tsiviil kui kriminaalasjad.
Mõisakohtud. Kõik maaelanikkond võis seal kohut leida. Taluelanikkond kes sinna kuulus võis saada esimese instantsina sealt abi saada. Pärisorjad sealt edasi minna ei saanud, vabad said. Mõisa mõju oli oma talupoegkondade üle ka varauusajal.
Common Law (üldine õigus). Kohut ei mõisteta kindlate seaduste alusel, vaid tegemist on pretsedendikohtuga. Igasugune kohtuotsus ei olnud mitte ainult antud kaasust puudutav, vaid uut pretsedenti loovad. Juriidiline haridus toetus sellele. Trükisõna kasutuselevõtt 15.sajandil aitas olulise revolutsioonina levikule kaasa.
Trükikunsti jõudmine Inglismaale - William Caxtoni tegevus. Caxton polnud kõrgelt haritud. Ostis trükipressi, et hakata Inglismaal tõlkima kirjandust. Hakkas ise tõlkima prantsusekeelest inglisekeelde. 1474 avaldas esimese enda tõlke (üks prantsuse romanss ), mis on tänapäevani Inglismaa esimene inglisekeelne trükis. Teine raamat mille tõlkis ja trükkis oli maleraamat „ Game and play of the chess “. Seega esimene kirjandus ei olnud mitte vaimulik, vaid pigem müügiartikkel.
Asutas Westminister Abbey juures oma trükikoja. Otsustas avaldada ka Inglismaa autoreid . 15.sajandi II poolel trükkis üle 100 raamatu (suurem osa inglise keeles, osa ka ladina keeles). Teda ei huvitanud renesansi autorid, vaid rohkem seiklusjutud . Kuulsaim trükis oli „Kuningas Arthuri seiklused “. Thomas Maleroy. Puhus uue elu sisse Arthuri legendidele. Algkäsikiri leiti ja on näha mida Caxton ise seal lühendas.
Geoffrey Eltoni „Tudori valitsusrevolutsioon“. Riigi valitsemine Henry VIII ajal: kuningas, kuninglik nõukogu, kuninga salanõunikud ( privy chamber), kardinal Thomas Wolsey tegevus, Thomas Cromwell.
Henry VIII ajal väga lühikese aja jooksul alates 1530ndatest kujunes Inglismaast moderse riigi põhimõtteid järgiv riik. Kui juba Henry VII loetakse modernseks riigipeaks, siis Henry VIII jättis ametisse oma isa nõukogu, kuid ei istunud selle nõukogu eesotsas. Tegeles selle asemel välishuvidega. Tema ajal aga tõusis Thomas Wolsey riigi etteotsa . 1515 sai kardinaliks. Juhtis riiki 15.aastat. oli ametis kuni 1529. 1532 Thomas Cromwell. Jätkas Wolsey eesmärke, oli aga veendunud protestant. Kuninga soosing võis tähendada väga suurt karjääri, ebasoosing aga selle lõppu.
Privy chamber – kuninga salanõunikud. Kasvatsid riigis oma positsioone ka mujal Euroopas (nt Venemaal).
Wolsey’l oluline roll riigimaksude reformimise näol – maksude suurendamine . Makse on vaja koguda riigi rahu nimel, õiguse nimel. Rahast jäi ikkagi puudu ning nähti ette et parlament paneb rahvale peale uued maksud .
Riigimaksud Inglismaal: „danegeld“, „ carucage “, „fifteenth and tenth “, sundlaenud, pearaha 1377, 1379 ja 1381.
Danegeld – Esimene riigimaks . Oli algselt see mis 10.sajandi lõpust taani sissetungijatele maksti. Jäi püsima ka Normannide vallutuse järel. Jäi püsima 12.sajandini. 12.sajandi lõpus asendus teise maksuga:
Carucage – 12.sajandi lõpust. Oli algselt mõeldud Richard I Lõvisüdame lunarahaks, kuid jäi püsima ka peale teda. Püsis 1190ndatest kuni 1220ndateni.
Fifteenth and tenth – vallasvara maksustamine, lisaks maavaldusele. Kuni 16.sajandini nimetati seda viisteistkümnendik ja kümnendik maks. Kogu olemasolevalt vallasvaralt kogutav maks. Linnades ja kroonuvaldustes kümnendik, maapiirkondades viieteistkümnendik. Seda pidi maksma kogukond , mitte üksikisik. Polnud täpne. Vaesem elanikkond ei pidanud maksma.
Privy seal loan – alates 14.sajandist. Maksid aadlikud . Vabatahtlik laen , aga tegelikult kohustuslik maks. Võis maksmata jätmise eest ka vangi panna. Kuningas neid ei tagastanud.
Pearaha (1377, 1379, 1381).
VII Religioon ja reformatsioon
John Wyclifi tegevus ja seisukohad, lollardid, Wyclifi piibel .
Oli protestantismi protoideede levitaja. Sarnanesid väga Martin Lutheri ideedele. Suhted Rooma paavstiga ei olnud 14.sajandil harmoonilised (alates Johnist): Avignoni vangipõlv, Suur skisma. Wyclif oli Oxfordis dialektika professor ning oli ka ise antud kooli lõpetanud. Teda häirisid kiriku suured rikkused ja Rooma kiriku õigus sekkuda Inglismaa asjadesse (poliitilised küljed). Teoloogiliselt pani kahtluse alla armulaua sakramendi; Jumalasõna allikaks ei ole kirik, vaid selleks saab olla ainult piibel. Lõpuks kuulutas Inglismaa parliment tema seisukohtade levitamise vangistusega lõppevaks patuks .
Piibel: Enne surma asus ta tõlkima inglise keelde piiblit , mis oli vastumeelt Roomale. Piibli mõned osad olid tõlgitud inglise keelde ka varem, kui tema eesmärk oli täistõlge ja levitamine. Pole teada, kui palju ta ise jõudis tõlkida enne oma surma. Tema õpetuse järgijad - LOLLARDID – viisid tõlkimise lõpuni. Lollardite piiblit nimetakse ikkagi Wyclifi piibliks. Lollardid võtsid eesmärgiks piibli levitamise. Tänapäevaks on käsikirjas säilinud u 170 piiblit.
William Tyndale tegevus ja Uus Testament . Sai aru et Inglismaal ei ole tal võimalik inglisekeelset piiblit tõlkida ja siirdus Saksamaale. 1525 lõpetas piibli tõlkimise. Wormsis andis trükki 1526. See on esimene inglisekeelne Uue testamendi trükk .
Miles Coverdale-i kogu piibli tõlge. Pole nii hea tõlkega kui Tyndale’i oma. Tyndale’i piibel on siiamaani aluseks. 1611 James I kinnitab Inglismaa piibli, kus Tyndale’i tõlge jääb püsima
Henry VIII positsioon luterlusse.
Henry VIII abielu Aragoni Katariinaga, Anne Boleyn ja lahutustaotlus paavstilt. Henry ei toetanud luterlust ja surmani pidas seda pigem ketserluseks. 1509 abiellus oma surnud venna Arthuri lese Aragoni Katariinaga. 24 aastat ei andnud elavat troonipärijat. Ainuke ellujäänu oli hilisem kuninganna Mary I. Henry VIII’le oli poeg aga ülimalt oluline Tudorite liini jätkamiseks. 1526.aastal armus Henry VIII õuedaami Anne Boleyn’i. Paavst Clemens VII keeldus andmast luba lahutuseks. Tegemist polnud ainult dogmaatiliste tõekspidamisetega, vaid Clemens VII oli suures sõltuvuses Karl V’st, kes oli Katariina õepoeg.
Ülimuslikkuse seaduse (Act of Supremacy) vastuvõtmine 1533-1534. 1533 sai ametisse Thomas Cramner, Cantenbury peapiiskop. Tema esimene ülesanne oli Henry isiklike ambitsioonide rahuldamine ja Inglismaa lahtisidumine Rooma võrgust. 1534 väljastati Ülimuslikkuse seadus (Act of Supremacy), mis kuulutas Henry VIII ülimuslikuks ja kõrgeimaks kirikupeaks Inglismaal.
Inglismaa Kiriku (the Church of England) olemus. Riigikiriku teke, kuid see ei tähenda et Inglismaa muutus protestantlikuks. Ei toonud kaasa suuri muutusi kirikus. Katoliiklikud liturgiad kestsid edasi. Formaalselt muutus vaid see, et riik hakkas nimetama ametisse piiskope. Riik jäi katoliiklikuks.
Kloostrite likvideerimine 1536- 1539 . Olid allumatud ja korruptsioneerunud. 1536 likvideeriti kõik väikesed kloostrid ja 1539 kõik kloostrid ning kõik varad pidid minema riigile. Riik võttis üle u 800 kloostri valdust.
Kuidas ja millal levis protestantlus Inglismaal? Reformatsioon oli väga pikaldane protsess, vähemalt 3 generatsiooni ning murdis end läbi lõplikult Elizabethi ajal. Reformatsioon ja protestantism oli Edward VI surma ajaks juba väga levinud. Suuri vastuseisu Edward VI ja Thomas Cramneri reformidele ei olnud. Vanema ajalookirjutus arvab siiski, et 16.sajandi I poolel ei saa veel sellest rääkida, oli aeglane protsess. Rahvas muutus katoliiklastest protestantideks alles Elizabeth I ajal. 1558’ks olid üle 50 % veel katoliiklased.
Henry VIII kolmas abielu Jane Seymour-iga. Sai oodatud poja, Edward VI.
Canterbury peapiiskop Thomas Cranmer . The Book of Common Prayer. 1549. Asendas ladinakeelse kirikuteenistuse inglisekeelsega. Kirjutas lahti kiriku liturgia ning oli Thomas Cramneri kätetöö. Võeti vastu ühtne Inglismaa liturgia – Act of Uniformity. Toimusid ka selle raamatu vastas
Edward VI valitsusaeg. Suri noorelt, ainuke panus reformatsiooni kiirem levik.
Mary I valitsusaeg ja tagasikäik katoliikluse juurde. "Verine Mary" ja John Foxi "Märtrite raamat".
Taastas Rooma kiriku Inglismaal. Kuulutas The Book of Common Prayeri kehtetuks. Tema abikaasa oli Felipe II, Hispaania kuningas. Cramner põletati 1556 tuleriidal riigireetmises süüdistatuna.
Verine Mary – propaganda 1558.aastal kui Elizabeth sai võimule. Allikate põhjal toodi päevavalgele Mary valitsusaja kuriteod protestantide vastu. U 300 ohvrit Mary valitsusajal, paljud juhtivad kirikutegelased. Päeval mil ta vähki suri kirjutas Mary veel alla 2 protestandi surmaotsusele.
John Fox’i „Märtrite raamat“ oli bestseller . Esimene trükk 1563 . Tegemist oli väga paksu raamatuga , 1800 lk. 1570 teine trükk oli üle 2300 lk paks. Sisaldas palju pilte.
Elisabeth I usupoliitilised sammud ja vastuseis paavst Pius V poolt. Nn 39 artiklit.
1559 kinnitas ta Uniformity seaduse millega Book of Common Prayer taaskehtestati. Samal aastal kinnitati uuesti ka ülimuslikkuse seadus (act of supremacy). Ta ei soovinud katoliiklasi vihastada ning toetas paljusid katoliiklike sakramente ja traditsioone (nt armulaua sakrament).
1563 võttis E vastu 39 artikli seaduse, millega sõnastati selgelt kogu Anglikaani kiriku doktriin ja kogu kiriku valitsuse struktuur. Selle järgi kõik kes tahtsid pidada tsiviil või sõjaväe ametit, pidid olema anglikaani kiriku liikmed.
E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist.
James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus.
Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572). John Knox ja presbüterlus Sotimaal. James ei võtnud midagi ette.
Charles I konflikt Šotimaaga. Oli inglaslikuma vaatega Soti presbüterluse suhtes. Oli selgelt veendunud et tema käes on kõik Jumalik õigus ning nii pidi ka Soti kirik temale kuuletuma . 1637 lasi ta sotlaste jaoks välja töötada Soti Book of Common Prayeri, mis pidi olema kohustuslik Sotimaale. Reaktsioon sotimaal oli üldrahvalik ja väga suur.
1638. aasta Rahvuslik pühalikule leping (National Covenant). kogu sotimaa vaimlik ja aadel kirjutas alla Rahvuslikule pühalikule lepingule – kogu Sotimaa kirik peab olema Soti parlmendi või kiriku vanematekogu otsustada, allutatust Inglismaa kuningale ei saa olla. See viis kiiresti ka vägede kogumiseni Sotimaal, ka Charles I kogus oma väe kokku. Õhus oli verise sõja puhkemine.
1639-1640 Piiskoppide sõda. Olulisemaks sündmuseks oli Coventaride armee võit Charles’i vägede üle 1640 ning võeti enda kätte Newcastle. Charles pidi alandavaid tingmusi pakkudes sõlmima rahu. Wormsi rahu.
1643. aasta ”Püha liit ja Covenant” Inglismaa parlamendiga (Marston Moor-i lahinguvõit).
Charles II Šotimaa kuningaks. Šoti presbüterluse ” pääsemine ” 1690 ja 1707. Sotlased ei toetanud Charles I pea mahalöömist ja aktsepteerisid Charles II oma kuningana. Charles II aga üpris kiiresti 1660 näitas koha kätte, nõudes neilt anglikaani kiriku sisseviimist Sotimaal. Presbüterlik kirik säilis aga tänu Oranje Willemile.
Charles II restauratsioon .
Charles II (kuningas 1660-1685). Religioosse vabaduse periood enne puritaane. Peale kodusõda oli antud välja rida seadusi, mis muutis usuküsimuse tolerantsemaks. Tegevuse lubamine tegi aga võimalikuks puritaanide tõusu, kes olid äärmuslikud protestandid, kes nägid rangelt ette et ainult see, mis on piiblis on õige. Osades linnades keelati isegi jõulude pidamine, kuna sellest piiblis kirjutatud otseselt ei ole. Tema võimule tulek tõi kiire tagasituleku protestantliku kiriku rüppe.
Clarendon Code (1660ndad-1670ndad) inglismaa riigikiriku taastamine.
Corporation Act 1661 – kõik linnaametnikud peavad alluma anglikaani kirikule.
Act of Uniformity 1662 – anglikaani kiriku ja book of c.p üldkehtivust. Anglikaani kiriku täielik domineerimine taastati.
1664. ja 1670. aasta nn salatalitusteseadused (Conventicle Acts) nägid ette karmid trahvid ja vangistused neile, kes osalevad sellistel jumalateenisutstel mille aluseks pole book of c.p.
1673. ja 1678. aasta nn Test Acts katoliiklaste karjääri tõkkeks. katoliiklased ei võinud olla üheksi tsiviil ja sõjaväeametis. Erand Charles II poeg James.
VIII Rahvastik
Domesday Booki järgi Inglismaa rahvaarv ca 2 miljonit kuni selle kasv 14. sajandi keskpaigani ja tagajärjed talumajandusele. Hakkas tõusma, eriti aga 13.sajandi algusest kuni 14.sajandi keskpaigani. Maa muutus defitsiitseks. Surve maale oli väga suur. Enam ei jäetud isegi maad taastamiseks sööti.
"Väike jääaeg" (1300-1850) ja Thamesi jäätumine, 1315 .-1322. a näljahäda. Tõi endaga kaasa külmad ja karmid talved . Thames’i jõgi alates 16. sajandist jäätus isegi kuudeks (tänapäeval mõeldamatu). Suved muutusid lühemaks ja vihmasemaks, mis tõi kaasa vilja vähenemise ja hindade tõusu. 1315-1321 tabas Inglismaad igal aastal ikaldused, mis tõid kaasa tõsise näljahäda. Rahvastiku arv kukkus sellega 10-15 %.
„Must Surma“ levik Suurbritannias ( 1348 -1350) ja tagajärjed. 14.sajandil hakkab levima Must Surm. Seda on nimetatud Inglismaa ajaloo üheks rängimaks tragöödiaks (1347 hakkas Euroopas levima muhkkatkuna; rotid ja kirbud põhjustajaks). 1348 (katku periood 1348-1350) jõuab katk Inglismaale, Dorset’ isse . Levis väga kiiresti. Suurimat laastamistööd tegi linnades ja tiheda asustusega piirkondades, aga eriti Ida-Inglismaal. 1349 jõudis ka Walesi, Sotimaale ning vaibus u 1350. Inimesed uskusid, et tegu on Jumala karistusega – maailmalõpp. Rahvaarv kukkus kindlasti 33 %, karmimate hinnangute järgi isegi 50 %. Rahvaarv kukkus u 2.5 mln-ni. 1377 Pearaha maksuregistrite järgi elas siis Inglismaal 2.75 mln inimest. Pärast Musta Surma puhanguid muutusid nad lokaalseteks regulaarseteks nähtusteks.
Inglismaa rahvastiku kasv 16. sajandini ja aeglustumine 17. sajandil (põhjused). Rahvaarv hakkas uuesti kasvama 15.sajandi II poolel ja 16.sajandil. 16. sajandil rahvaarv kahekordistus. 17.sajandil rahvaarv seiskus, rahvaarvu tõus oli kogu sajandi vältel ainult 15 %. Räägitakse 17.sajandi stagnatsioonist. Põhjuseid mitmeid, ühtel poolt poliitilised (kriisiderohke), teiselt poolt sotsiaalmajanduslikud põhjused.
Sotsiaalmajanduslikud põhjused:

• Teenijaskonna kasv. Noori naisi võeti teenijateks, see ei käinud kokku abiellumisega. Pere loomine jäi hiljemaks või ei abiellutud üldse. Mida hiljem abielluti, seda vähem lapsi sündis.
  
• Inglismaal on üllatavalt väike vallaslaste osakaal. Juba 17.sajandil on selgelt näha, et see on väiksem kui mujal Euroopas. Seadusetel oma osa: 1624 seadus - sohilapsi ei tohi mõrvata.
  
• Talude liitmine suuremateks taludeks. Vaesem elanikkond ei saa tootmisele ligi. Tarastamine . Saagikuse kasv: 10 seemet.
  

17. sajandi kolm suurt katkuepideemiat (1603, 1625, 1665). Veel ka 17.sajandil oli rida katkupuhanguid, eriti rängalt : 1603 (kuni 50 000 ohvrit), viimane suurim 1665 (ennekõike London ja sealgi juba 100 000 ohvrit; sel ajal Londoni rahvaarv 500 000). 17.sajandil nõudsid katkulained kokku 200 000 ohvrit. Peale 1665 enam katkupuhanguid polnud.
Käsuraamatud ( Books of Orders ) katku ja nälja vastu. Riigi meetmed: Londonis kästi kõigil pereliikmetel koduaresti jääda, kui olid katkuhaigega kokku puutunud; Katkuga majapidamised märgistati ja sõjaväe jõuga võis takistada sinna siseneda; põletati katkuhaigete riided, voodipesu ; katkuohvreid võis matta ainult öösiti. Books of orders katkuvastu võitlemiseks Elizabeth I ajal.
1666 . a Londoni Suur tulekahju. Kuni selleni oli enamus maju puust ja õlgkatusega. Charles II oli osutanud Londoni linna peale, et kuna linna tänavad olid väga kitsad , siis tulekahju oht oli väga suur. Inimkond veel 1666 ei muretsenud, pigem katku pärast. 1666 veebruaris Charles II pöördus tagasi Londonisse, Whitehall’i. Tulekahju algas 2.sept 1666 öösel pagariärist. Levis kiiresti ning juba öösel oli väljunud kontrolli alt. Tulele ei suudetud 3-4 päeva piiri panna. Hävines muuhulgas St.Pauli katedraal . Koduta jäi u 150 000 inimest, kuid tuleohvrite arv ei olnud suur – 4. Peale seda ehitati London üles telliskividest.
Whitehalli jt kuningalossid Londonis.
Alates 11.sajandist oli olnud kuninga residentsiks Westminister.
Alates 1530ndatest oli Inglismaa kuninga peamine residents Whitehall, mis asus Thames’i ääres. 16.-17.sajandil oli Whitehall aga üks suurimaid kuningalosse kogu Euroopas. Tänapäeval säilinud vaid teatud kujul bankteimajal, 1698 põles peaaegu täielikult maha.
St.James Palace sai peale 1698 residentsiks, kuni Victoria I kolis esimese monarhina Buckingham Palace’sse.
Inglismaa vabanemine näljahädadest 17. sajandil. 1665.aastaks oli Inglismaa pääsenud ka näljahädadest. 1597 viimane näljahäda Lõuna-Inglismaal, 1623, 1649 Põhja-Inglismaal. Inglismaa oli esimene riik, kes sai näljahädadest lahti. Sotimaal veel 1690ndatel, peale seda enam mitte. 1840ndatel Iirimaal. Ikaldusi oli, kuid näljahädasid enam mitte.
Vaeste seadused ( poor laws) - 1531 , 1552, 1597, 1601 , ja nende kehtestatud kohustusliku vaesteabi ja vaestemaks (poor rate ) kõigilt kihelkonna elanikelt (tegelikult ennekõike kinnisvaraomanikelt) vaeste heaks.
Tootlikkuse tõus 9-10 seemneni;
al 16.sajandist Inglise kuulsad vaesteseadused (Poor laws), mis kindlustasid selle, et vaestele oleks tagatud ülalpidamine, toit. Vaeste olukord oli eeskujuks kogu maailmale, seda ei suudetud järgi teha.
1531a. esimene seadus: kodukohad peavad andma abi ning kerjused pidi saatma tagasi nende kodukohtadesse. Töövõimetud vaesed pidi saama kerjamiseks loa.
1532a. seadus: kohustuslikud registrid, kus oleks kirjas kõik töövõimetud vaesed; igas piirkonnas peavad olema annetuste kogujad ning need kes keeldusid annetamast võis tuua rahukohtu ette. Rahukohtunik võis karistada ka neid, kes ei tahtnud olla kogujad.
Elizabeth I ajal: 1597/1601 Väiksemas piirkonnas pidi olema 2 kogujat, suuremas 4. Pidi organiseerima ka töö nendele, kes suudavad tööd teha (eriti vaesed lapsed) ja koguma üleriigilist lokaalselt kogutavat kohustuslikku maksu abistamaks vaeseid – Poor rate. Summad olid suured, u 400 000 naela , mis jagati ümber vaestele. 17.sajandi alguses sai 70 % elanikkonnast toetusena abi (abi anti ka natuuras). 20 % võis olla isegi neid, kes seda abi vajasid vaid mingil aastal, kui oli raskem aeg.
Vaesteabi 1795. a nn Speenhamland süsteem, 1834. a uus Poor Law parandusseadus ja töömajad (workhouse). Parandusmaja (house of correction), nt Londoni Bridewell ( 1555 ).
Vaesteabi raha suurus kasvas eriti 1795 Speenhamlandi süsteemiga – võeti vastu seadus, millega kõikidele vaestele tuli garanteerida miinimumpalk. Põhjustas suurt protesti . Suurendas summat . 1818 oli summa vaestele juba 8 mln.
Uus vaeseseadus 1834 – Poor law parandusseadus. Vajadus, kuna inimesed ei viitsinudki enam tööle minna. Kehtestati kord, kus vaestetoetust võisid saada ainult need, kes ei suutnud mitte kuidagi tööd teha. Arendati välja töömajade võrgustik (workhouse) nendele, kes tööd suutsid teha. Kihelkonnad pidid neid rajama. Kui taheti toetust saada, pidid nad ka tööd tegema. See printsiip jäi püsima II ms-ni, kuid tuleb arvestada, et kahe ms vajal jäi abivajajaid järjest vähemaks. Selle põhjuseks võib pidada seda, et 1908 loodi riiklik vanaduspension ; 1911 tervise ja töötuskindlustus.
Parandusmajad – on üritatud leida vahet töömajaga. Parandusmajad pigem karistuseks, kuid ka töömajad. 17.sajandil arenesid neist workhouse’d, kuhu võidi ka vabatahtlikult minna. 18.sajandil töömajasid ka riiklikult hakati toetama . 2000 töömaja Inglismaal.
Inglismaal oodatav eluiga 16.-18. saj. Oodatav eluiga jäi 16.sajandil 35 eluaasta kanti . Varieerus sooti, naised elasid kauem ja olenes ka sotsiaalsest klassist . Iga 5 laps ei elanud 1.aastaseks. 10.eluaastani elas vähem kui 2/3 lastest. Linnades oli suremus suurem kui maal, kuna hügieenitingumused kehvemad, nakkushaigused levisid rohkem.
Statistik Gregory King ja tema 1696. a uurimistulemused Inglismaa elanikkonna jagunemisest.
Gregory King (1696) – oli üks Inglismaa statistika rajajaid. Reisis väga palju Inglismaal ringi ning kogus andmeid rahvastiku andmete kohta. 1696 valmis tal käsikiri , kus ta võttis kokku Inglismaa rahvastiku hetkeolukorra ja tegi tulevikuprogrnoose. Tema hinnangul elas siis Inglismaal 5.5 mln, mis kattub enam vähem tänaste andmetega antud ajastu kohta. Lisaks paigutas ta rahvastiku sissetuleku kohta (perekonna kohta aastas), kirjeldas 7. ühiskonna gruppi:
1) Ligi 10 000 inimest kuulus peerkonda (kõrgaristokraatia, vaimulikkond) – 160 kõrgaadliku peret (sissetulek 1300-1800 naela pere kohta aastas), 26 kõrgvaimuliku peret.
2) aadlikud (madalamad) – 20 000 inimest (800- 1650 ).
3) 3 grupp gentry (ilma aadlitiitlita suurmaavaldajad) ja kõrgemad ametnikud – 200 000 inimest koos oma perekondadega.
4) kaupmeeskond (suuremad sise – ja väliskaubanduse kaupmehed) – 64 000. Sissetulek 200-400 naela aastas.
5) alumise otsa ülemkiht . 45-60 naela.
6) maaga talupojad. 0.9 mln inimest. Aastane sissetulek 44-64 naela vahel.
7) käsitöölised, sõjaväelased, meremehed – 460 000 inimest. 40-80 naela.
Ilma kindla sissetulekuta ja elukohta inimesed moodustasid 8 grupi.