Lühiülevaade Inglismaa ajaloost (0)

II. SUURBRITANNIA : 
TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: 
 
Sajand 
Olulisemad sündmused 
1. saj 
  43 –  roomlased alustasid  Britannia vallutamist. 
2. saj 
  Roomlased ehitasid  Britannia provintsi kaitseks  Hadrianuse ja Antoniuse 
vallid. 
5. saj 
  410 – lahkusid  viimased  Lääne- Rooma leegionid Britanniast. 
  Algas germaani hõimude (anglosakside)  sissetung  seni keltidega asustatud 
Inglismaale . 
  Püha  Patrick  ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti 
saartel. 
7. saj 
  Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud 
ristiusu. 
8. saj 
  793 –  viikingid  rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 
11. saj 
   1016 - 1035  – Inglismaa kuulus Taani kuningas  Knut  Suure suurriigi koosseisu. 
  1066 –  Normandia  hertson  Guillaume II lõi  Hastingsi  lahingus anglosakside 
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 
13. saj 
   1215  – „Suure vabaduskirjaga” ( Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 
  1265 – Inglismaal tuli esmakordselt kokku  seisuste esinduskogu- kahekojaline 
parlament . 
14. saj 
   1337  – algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 
15. saj 
  1455-1485 –  Rooside sõda Lancasteri ja York `i suguvõsade vahel. 
16. saj 
  1534 -   Henry  VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani  kirikule. 
  1558 – Inglismaa kuningannaks tõusis viimane  Tudorite dünastia  monarh  – 
Elizabeth I (valitses kuni  1603 ). 
  1588 –  Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 
17. saj 
  1603 – Inglismaal tõusis troonile šoti-päritolu James I  Stuartite dünastiast.  
  1642- 1649  – kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. 
  1649 – hukati kuningas Charles I  ja kuulutati välja vabariik. 
  1653 – O. Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. 
  1660 – Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. 
  1688 – Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas 
kindlustuma parlamentarism.   
18. saj 
  Inglismaal algas tööstuslik pööre. 
  1707 – Inglismaa ja Šotimaa moodustasid reaaluniooni. 
  1783 – Inglismaa pidi  Versailles `i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 
19. saj 
  1801 –  Iirimaa kuningriigi  liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. 
   1832  – parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. 
  1830.-1840.aastad – tšartislik töölisliikumine Inglismaal. 
  1845 –  Iirimaal  puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 
   1837  – kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 
 
 
 
 
1 
1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 
 
1.1. 
Keldid : 
I  at  esimesel  poolel  eKr  algas  indoeuroopa  rahvaste  hulka  kuuluvate   keldi   hõimude  esiletõus 
Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel  Hallstatti  kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu 
aladel  La  Tène`i  kultuur).  I  at  keskel  eKr  olid  keldi  hõimud   asunud   elama  Galliasse  (tänapäeva 
Prantsusmaa),  Britanniasse  ja  Iirimaale  (alates  7-6.  saj  eKr),  Hispaaniasse,  Põhja-Itaaliasse  ning 
liikunud  üle  Balkani  poolsaare  Väike- Aasiasse .  Briti  saartele  ja  Iirimaale  sundis  kelte  asuma  üha 
suurenev  germaani  hõimude  surve  ning  hõimude  omavahelised  tülid.  Briti  saartel  varem  elanud 
rahvad  (nt piktid Šotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka. 
 
1.2. 
Rooma   vallutused : 
Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik  Julius  Caesar  Gallia  vallutamise perioodil 
55-54  eKr.  Pärast  Gallia  lõplikku  vallutamist  alustasid  roomlased   keiser   Claudiuse  (41-  54  pKr) 
valitsusajal  aastal  43 pKr  uut  ekspansiooni.  Keldi  hõimude  vastupanu  ja  ülestõusud  suruti  maha 
ning  vallutatud   aladele   rajati  uus   provints   –  Britannia  (nimetus  pärineb  Inglismaal  elanud  ning 
hiljem anglosakside poolt hävitatud keldi hõimu –  brittide  nimest). Põhjast lähtuvate põlisrahvaste 
rünnakute  tagasilöömiseks  ning  edasiste  vallutuste  tugiliinina  rajati  risti  läbi  saare  kaks 
suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km  pikkune  17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse  vall  
Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km 
pikkune  Antoniuse  vall  Šotimaa  piirile,  Forthi  jõe  suudmest  kuni  Clyde`i  suudmeni  (ehitamist 
alustati  142  pKr).  Roomlaste  tugipunktideks  vallutatud  provintsis  olid  linnad  (nt  Londinium  – 
hilisem  London)  ning  maale  rajatud   villad   (maamõisad).  Vaatamata  ligi  4.sajandit  kestnud 
valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 
410, kui Lääne-Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste 
leegionid Britanniast ära. 
   
1.3. 
Anglosakside riikide kujunemine: 
Suure  rahvasterände  ajal  5.  saj  algas  Põhjamere  rannikualadelt  ning  Jüüti  poolsaarelt  germaani 
hõimude  ( anglid ,   saksid ,  jüütid,   friisid )   massiline   sissetung  Britanniasse.  Kuna  enamuse 
sissetungijatest  moodustasid  anglid  ja  saksid,  hakati  Britanniasse  tunginud  germaani  hõime 
nimetama  anglosaksideks.  7.  saj  alguseks  oli  enamik  kelte  anglosakside  poolt   tapetud   või 
orjastatud  ning  vallutatud  aladele  kujuneski  hilisem  Inglismaa.  Keldi  päritolu  hõimud  säilitasid 
iseseisvuse ja keele Šotimaal (gaeli e šoti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e  uelsi  keel), 
Inglismaa  lääneosas  Cornwallis  (korni  keel),  Mani  saarel  (mänksi  keel)  ning  ümberasunutena 
Loode-Prantsusmaale  Bretagne `i poolsaarele (bretooni keel). 
Anglosaksi  hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829. a ühendati Loode-Inglismaal 
asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802-839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. 
 
1.4. 
Briti saarte ristiusustamine : 
Kuigi  suure  rahvasterände  ajal  oli  Rooma  riigis  4.  saj  valitsevaks  usundiks  saanud  ristiusk  Briti 
saartelt  peaaegu  välja  tõrjutud,  algas  just  sealt   ulatuslikum    misjon   e  ristiusu  levitamine  (lad  k 
missio – saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas. 
5.  saj  hakkas  Iirimaal  mosjonit  tegema  Bretagne`ist  pärit  püha  Patrick  ( eluaastad   u  387-493; 
Iirimaa  kaitsepühak).  Tema  tegevuse  mõjul  muutus  Iirimaa  6.   sajandiks   valdavalt  kristlikuks 
piirkonnaks.  Iiri  mungad  rajasid  kloostreid  ja  teostasid  koos   Roomast    saadetud   vaimulikega 
misjonit  ka  Inglismaal,  mis  ristiusustati    7.  saj  lõpuks.  Inglismaa  kiriklikuks  keskuseks  sai 
Canterbury   peapiiskopkond  saare  kaguosas.  Briti  saartelt  lähtus  ka  mandri-Euroopa  paganlike 
germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine . Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. 
 
2 
Briti  saartel  kujunes  välja   silmapaistev   kloostrikultuur.  Huvituti  nii  kristlikust  kui  paganlikust 
kultuuripärandist,  loodi  keldi  kirjakeel  ja  arendati  välja  hiljem  mandri-Euroopasse  levinud 
insulaarne kirjaviis (lad k  insula  – saar), mis  paistis  silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. 
 
1.5. 
Viikingite vallutuskatsed Inglismaal: 
8. saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele. Nende esimeseks ohvriks 793. a oli Lindisfarne 
klooster  Kagu-Inglismaa  rannikul.  Vajadus  kaitsta  Inglismaad  pidevalt  rüüstavate  viikingite 
(taanlaste) vastu, sundis anglosaksi kuningriike ühinema ning see kiirendas feodaalsuhete arengut. 
Kagu-Inglismaale  rajatud  taanlaste   valdused   (nn  Danelaw)  suudeti  taasühendada  Edgar  I 
Rahumeelse  valitsemisajal  (959-975)  ning  sealsed  skandinaavlased  sulandusid  kujuneva  inglise 
rahva  sekka.  Samaaegselt  taanlastega  rüüstasid  ka  norralastest  viikingid  Šoti-  ja  Iirimaa 
rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. 
Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10. saj lõpul.  Tulevane  Taani kuningas Knut Suur 
alistas  1016  kogu  Inglismaa,  ühendades  selle  oma  Põhja-Euroopat  hõlmava  suurriigiga  (Taani, 
Norra,  Lõuna-Rootsi,  Inglismaa).  Tema  surma  järel  (1035)   suurriik    lagunes   ning  võim  Inglismaal 
läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 
 
1.6. 
Normandlaste vallutus: 
10.  saj  olid  Prantsusmaa  põhjarannikule  asunud  viikingid  ( normannid    Rollo   juhtimisel)  rajasid 
sinna Normandia hertogkonna. 11. sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks 
oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad  1028 -1087), kes oli Edward Usutunnistaja  kauge  sugulane. 
1066  maabusid  normannid  Inglismaa  lõunarannikul  ning  anglosakside  väge  juhtinud  uus  taani 
päritolu kuningas Harold II langes 14. oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel 
Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066-
1087).  Paari  aasta  jooksul  anglosakside  alad   vallutati ,  viidi  läbi  ulatuslik  maade  konfiskeerimine 
prantsuse  päritolu  kõrgaadli  kasuks,  kes  täitsid  ühtlasi  kõrgemad  riiklikud  ja   vaimulikud  
ametipostid.  Etnilised  erinevused  inglise  keele  säilitanud  alamatega   kadusid   12.  saj  lõpuks,  kui 
vallutajad olid  sulandunud  kujuneva inglise rahva hulka. Normandlaste vallutus tähendas ka ühtlasi 
tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket. 
      
2. INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: 
 
2.1. 
Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: 
William  I  Vallutaja  (Normandia  dünastiast;  valitsesid  Inglismaal  1066- 1154 )  valitsemisajal 
(1066-1087)  kehtestati  Inglismaal  tsentraliseeritud   monarhia .  Kõik  Inglismaa  ülikud  kuulutati 
kuninga  vasallideks,  kes  andsid  truudusvande   kuningale .  Kuningale  antud  truudusvannet  peeti 
olulisemaks  oma  senjöörile  antud  truudusevandest.  Sellega  sai  Inglise   kuningast   kõigi  feodaalide 
kõrgeim senjöör.  Erinevalt  muust   Euroopast, kus kehtis süsteem  – „minu  vasalli  vasall   pole minu 
vasall”,  hoidis  see  ära   feodaalse   killustatuse  kujunemise  ning  Inglismaal  kujunes  välja  tugevaim 
keskvõim.  Kuningas  määras  territoriaalsete  piirkondade  –  krahvkondade   etteotsa   šerifid,  kes 
juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi 
krahvitiitlist ei muutunud šerifiamet ka pärandatavaks. 
 
2.2. 
John  Maata ja Magna Charta: 
13.  saj  algul  puhkes  Inglismaal  vastasseis  kuninga  ja  tema   vasallide   vahel.  Kolmandas  ristisõjas 
( 1189 -1192) silma paistnud  Richard  I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses  1199 -1216; 
Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama „Suure 
vabaduskirja” (lad k „Magna Charta Libertatum”), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning 
kinnitati kuninga alamate õigused.  Magna Charta määras, et ükski  isik, ei kuningas, aadlik ega ka 
lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat 
 
3 
uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt 
Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. 
 
2.3. 
Parlamendi kujunemine Inglismaal: 
13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas  Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel 
uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu 
tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku 
seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi  parlament . Inglise parlament koosnes kahest kojast. 
Ülemkotta  kuulusid  suurfeodaalid  ja  kõrgvaimulikud.  Alamkotta  kuulusid  väikeaadlikud, 
alamvaimulikud  ja  linnade  esindajad  (kaks  rüütlit  igast  krahvkonnast  ja  kaks  kodanikku  igast 
linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada 
nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. 
 
2.4. 
Saja-aastane sõda: 
Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad  omanud  arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. 
Edukate  abielude  sõlmimise  tulemusena  oli  12.  saj  lõpuks  läinud  üle  poole  Prantsusmaa   aladest  
Inglise  kuningate  võimu  alla.  Kasutades  John  I  Maata   vastasseisu   oma  vasallidega  oli  Prantsuse 
kuningas  Philippe  II Auguste (valitses 1185- 1220 ) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise 
kuningate  valdustest  Prantsusmaal.  Uued  võitlused   Inglis -  ja  Prantsusmaa  vahel  puhkesid  14.saj, 
kui kuningas  Edward III (valitses 1327-1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa 
trooni   (ema  Isabella  oli  Philippe  IV  Ilusa  tütar).  See  viis  üle  sajandi  (1337-1453)  kestnud 
võitlusteni  kahe  riigi  vahel,  mida  tuntakse  Saja-aastase  sõja  nime  all.  Sõjas  esialgu  edukam 
Inglismaa pidi oma vastasele järk-järgult alla vanduma ning inglaste kontrolli alla jäi ainult Calais` 
sadamalinn  Prantsusmaa põhjarannikul, mis vallutati prantslaste poolt 1558. 
 
2.5. 
Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus: 
Vahetult  pärast  Saja-aastase  sõja  lõppu  puhkes  Inglismaal  pikaajaline  kodusõda  kuningatrooni 
pärast,  milles  osales  valitseva  Plantagenettide  dünastia  kaks  haru.  Kuna  vaenulike  suguvõsade 
vapikaunistusteks olid punane (Lancasterid) ja valged ( Yorkid ) roosid, tuntakse seda kodusõda 
ka Rooside sõja (1455-1485) nime all. Pika ja verise sõja ajal sai kannatada eriti Inglise kõrgaadli 
esindajad, kes hukkusid lahingutes, sattusid salamõrvade ohvriks või hukati vastaspoole vangidena. 
1483 tõusis Inglise troonile Richard III (valitses 1483-1485) Yorki suguvõsast. Kuningas Ricard III 
langes  1485  toimunud  Bosworthi  lahingus  (olles  ühtlasi  viimane  lahinguväljal  tapetud  Inglise 
kuningas),  võitis  Lancasterite  kauge  sugulase   Henry    Tudor .  Henry  Tudor  krooniti  ühtlasi  Inglise 
kuningaks Henry VII nime all (valitses 1485-1509) ning alguse sai Tudorite dünastia. 
Henry VII ajal tugevnes oluliselt kuninga isikuvõim. Piirati tunduvalt kohalike valitsusorganite, aga 
ka  Inglise  parlamendi  võimu  ning  saadeti  laiali  feodaalide  relvastatud  kaaskonnad  ja  lasti 
lammutada  neile  kuuluvad   kindlused .  1487  loodi  spetsiaalne  kuningast  sõltuv  nõukogu  - 
Tähekoda, mis jäi Inglismaa üheks mõjukamaks instantsiks kuni 17. sajandini. Henry VII ajal aeti 
korda ka riigi rahaasjad ning täpsustati seadussüsteemi. 
 
2.6. 
Inglismaa majanduslik areng: 
16.saj  arenesid  Inglismaal  kiiresti  kapitalistlikud  suhted.  Suurte  maadeavastuste  tulemusena 
nihkusid kaubateed Atlandi ookeanile ning Inglismaa jäi tänu oma geograafilisele asendile nüüdsest 
tähtsate  kaubateede  äärde  (Läänemeri-Põhjameri-Atlandi  ookean).  Kiiresti  arenes   laevaehitus   ja 
meresõit ning rajati uusi manufaktuure. 
Kalevitööstuse arengu tõttu suurenes oluliselt nõudlus lambavilla järele. See omakorda tõi kaasa 
villahindade  tõusu  ning  lambakasvatuse  laienemise.   Seepeale   hakkasid  paljud  tulude 
suurendamisest  huvitatud  mõisnikud  laiendama  lambakarjamaid,  ajades  talupoegadest  rentnikud 
oma  taludest  välja.  Kuna  karjamaad  piirati  tarade,  hekkide  või  kraavidega,  hakati  kogu  seda 
protsessi  nimetama  tarastamiseks.   Tarastamine   tõi  enesega  kaasa  sotsiaalsete  suhete  põhjaliku 
 
4 
muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii 
palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis  teenistust  rajatavates manufaktuurides ning 
suurem osa neist  vaesus  (nn  pauperiseerumine ). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides 
mööda  Inglismaad  või  muutusid  kerjusteks,  varasteks  ja  röövliteks.  Riigivõim  vastas  sellisele 
ilmingule  nn  „verise   seadusandlusega ”,  karistades  hulkureid  äärmiselt  karmilt  (nt  kõrvade 
äralõikamine, hukkamine jne).     
 
 
3.  REFORMATSIOON  INGLISMAAL. Vanem õpik II, lk 202 - 208 
3.1. 
Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 
16. saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509- 1547 ) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine. 
Euroopa eeskujudele tuginedes koondati feodaalaristokraatia kuninga õukonda. Kuninga õukonna 
meelistegevuseks  olid   jaht ,  ballid  ja  armukeste  pidamine.  Kuninga  soosing  võis  tähendada 
karjäärivõimalusi  ning  ebasoosingusse  sattumine  tapalavale  minekut.  Henry  VIII  toetas  kunsti, 
kutsudes õukonda silmapaistvaid arhitekte ja kunstnikuid (nt Hans  Holbein  noorem Saksamaalt) 
kogu Euroopast. 
Mandri-Euroopas puhkenud reformatsiooni suhtus Henry VIII algul vaenulikkusega. Naistemaias 
kuningas  sattus  aga   1520 .  aastate  teisel  poolel  paavstivõimuga  konflikti,    mis  tõi  enesega  kaasa 
reformatsiooni teostamise ülevalt poolt. 
 
Henry VIII  abikaasad  
Nimi 
Eluaastad 
Abielus Henry VIII-
Surma põhjus 
ga 
Aragoni 
1485- 1536  
1509-1533 
loomulik surm 
Katherine 
Anne Boleyn 
1501-1536 
1533-1536 
hukatud  
Jane   Seymour  
1509- 1537  
1536-1537 
suri pärast poja 
sünnitamist 
Cleve`i Ann 
1515 -1557 
1540 
loomulik surm 
Catherine 
1518 /1524-
1540-1541 
hukatud 
Howard  
1542  
Catherine Parr  
1512-1548 
1543-1547 
loomulik surm 
 
Ülesanne:  vastake  õpiku_II  (vanem)  (lk  204-206)  abiga  järgmistele  küsimustele 
reformatsiooni kohta: 
1)  Milline sündmus sai reformatsiooni ajendiks Inglismaal? 
....................................................................................................................................................................................................... 
2)  Millised muutused toimusid Inglismaal 1534. a vastu võetud supremaatia aktiga? 
....................................................................................................................................................................................................... 
3)  Millised  olid  katoliku  kiriku  ja  reformatsiooni  käigus  tekkinud  anglikaani  kiriku  peamised 
erinevused? 
....................................................................................................................................................................................................... 
 
 
 
5 
3.2. 
Rekatoliseerimise katse Inglismaal: 
Henry VIII surma järel 1547 päris trooni tema ainus poeg Edward VI (ema Jane Seymour; valitses 
1547- 1553 ), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma 
tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma  paljudele  abieludele polnud Henry VIII-l 
rohkem  seaduslikke  meessoost  pärijaid.  1553  päris  trooni  Henry  VIII  ja  Aragoni  Katherine 
veendunud  katoliiklasest  tütar   Mary   I  (valitses  1553-1558).   Kartuses   katoliikluse   taastamise   ees 
puhkes  Inglismaal   1554   ülestõus,  mis  karmilt  maha  suruti.  Kuninganna  sai  selle  eest  endale 
lisanime  „ Verine ”.  Pärast  abielu  sõlmimist  1554  Hispaania  kuninga   Felipe   II-ga  (valitses  1554-
1598 ) alustas Mary I katoliikluse taastamist: hukati anglikaani kirikuga seotud kirikutegelasi ning 
põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid. 
 
3.3. 
Inglismaa Elizabeth I ajal: 
Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat. Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne 
Boleyn`i  tütar  Elizabeth  I  (valitses  1558-1603).  Nn   Elizabethi   ajastul  16.saj  II  poolel   kindlustus  
Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel  uuesti anglikaani  kirik . 
Kuna  anglikaani  kiriku  jumalateenistuse  korralduses  ja  peamistes  usudogmades  säilis  palju 
katoliiklusest,  andis  see  omakorda  tõuke  uue  protestantliku  usuvoolu-  puritanismi  levikuks. 
Puritaanideks  (lad  k  pūritas  –  puhas)  nimetati  Inglise  kalviniste,  kes  nõudsid  anglikaani  kiriku 
puhastamist  katoliiklusele  omastest  joontest.  Kuigi  anglikaani   kirik   tegi  puritaanidele  ka 
järeleandmiseid  (nt  tunnistas  õpetust  ettemääratusest),  sattusid  paljud  neist  vastuollu 
kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale 
või Põhja-Ameerikasse. 
Samal  ajal  tuli  Elizabeth  I  seista  vastu   katoliiklaste   tugevale  survele,  kes  oleks  parema  meelega 
näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Šotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542-
1567;  Henry  VII  tütretütar).  Hispaania,  Prantsusmaa  ja  Inglismaa  katoliiklaste  toel  üritas  ta 
Elizabeth  I  kukutada.  Pagenud  pärast  šoti  kalvinistide  mässu  Inglismaale,  arreteeriti  Mary 
arreteeriti kuninganna käsul ning ta elas järgmised 19 aastat vangipõlves. Mary Stuart hukati 1587 
süüdistatuna Elizabeth I vastases vandenõus. Samas andis vallaliseks ja lastetuks jäänud Elizabeth I 
talle  lubaduse  pärandada  Inglise  troon  Mary  pojale  James`ile  (sünd   1566 ;  Šoti  kuningas  1567-
1625; Inglise kuningas 1603-1625). 
Hispaania  katoliiklasest  kuningas  Felipe  II  otsustas  seepeale  Inglismaa  hävitada  ning  saatis  selle 
vastu 1588 suvel u 130  laevast  koosneva laevastiku – Võitmatu Armaada (30  tuhat  meest). Inglise 
kanalis   toimunud  merelahingutes  suutis  Inglise  laevastik  endise  mereröövli  Francis  Drake`i 
juhtimisel  hispaanlaste  dessandi  ära  hoida  ning  enamus  Võitmatust  Armaadast  järgi  jäänud 
laevadest  hukkusid  tormides  tagasiteel ümber Briti saarte Hispaaniasse. 
Oma  võimsuse   tipul   olnud  Hispaania  üle  võidu  saavutamine  pani  aluse  suureks  mereriigiks 
tõusmisele.  Inglased  panid aluse oma esimesele kolooniale Põhja-Ameerikas (1587  Virginia ) ning  
rajasid mitmeid kaubakompaniisid (nt 1600 Ida-India kompanii) väliskaubanduse edendamiseks.     
 
 
 
 
6 
4. KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI  KINDLUSTUMINE 
INGLISMAAL. Vanem õpik III, lk 12 – 23 
 
4.1. 
Stuartite dünastia algus Inglismaal: 
Kuna  Elizabeth  I  suri  1603  ilma  järeltulijateta,  sai  varasema  kokkuleppe  alusel  uueks  Inglise 
kuningaks Mary Stuarti poeg Šotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal  James I nime all 
1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Šoti  kuningriigid  olid ühendatud personaaluniooni kaudu. 
Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Šotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James 
I  anglikaani  kiriku  soosimist.  Kui  1605  paljastati  katoliiklaste  nn  püssirohu  vandenõu  (Guy 
Fawkes  üritas   parlamendihoone   keldrisse  paigutatud  püssirohutünnide  abil  parlamenti  koos 
kuningaga  õhku  lasta),  alustati  uue   hooga   katoliiklaste  ning  puritaanide  tagakiusamist.  James  I 
järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). 
   
4.2. 
Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine: 
Stuartite  dünastia  kuningad   soovisid   Inglismaad   valitseda   absolutistlikult.  Kuninga  ja  parlamendi 
vastasseisu  peamiseks  põhjuseks  oli  uute  maksude  kehtestamine,  mida  kuningas  Charles  I  üritas 
sisse  viia  ilma  parlamendi  nõusolekuta  ning  tööstuslike  ja  kaubanduslike  monopoolsete  õiguste 
müümine  kuninga  poolt.  Kui  kuningas  kutsus  1640  parlamendi  siiski  kokku,  et  saada  finantse 
Šotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks, esitas parlament kuningale  kaebuste  nimekirja, millele 
Charles I  vastas parlamendi laialisaatmisega (ing k  Short  Parliament  –  lühike parlament). Samal 
aastal oli kuningas sunnitud siiski parlamendi uuesti kokku kutsuma (ing k Long Parliament – pikk 
parlament  1640-1648).  Pikas  parlamendis  domineeris  jõukas  maa- aadel   ning  kaubandusega 
seotud suurkodanlased, kes saavutasid kuningalt suuri järeleandmisi.  Kuningal  keelati parlamenti 
laiali saata ning kehtestada ilma selle nõusolekuta uusi makse. Kuningavõimu piiramiseks allutati 
valitsuse tegevus parlamendi kontrollile. 
    
4.3. 
Kodusõda Inglismaal: 
Kuninga ja pika parlamendi vastasseis kasvas siiski üle kodusõjaks (1642-1649). Kodusõja 
osapoolteks olid: 
 
Kuningavõimu pooldajad  - rojalistid 
Parlamendi pooldajad 
Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales , Šoti 
Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik šotlastest 
mägismaa, enamik Iirimaast 
Anglikaani kirik 
Puritaanid  (sõjaväes domineerisid 
äärmuspuritaanid e  independendid , kelle 
juhiks oli Oliver Cromwell) 
Enamik aadlikest („ kavalerid ”) 
Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 
 
1648. aastaks rojalistide väed purustati ning  šotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas 
Inglise  parlamendile  välja.  Mõõdukatest  puritaanidest  parlamendiga  usuküsimustes  tülli  läinud 
O.Cromwell  hõivas  endale  ustavate  independentlike  vägedega  1648  lõpus  Londoni,  teostas 
parlamendis  suurpuhastuse  (ülemkoda  saadeti  laiali;  alamkojas  säilitasid  koha  ainult 
independendid).  Alles  jäänud  nn  päraparlament  mõistis  kuninga  kui  türanni  ja  rahvavaenlase 
surma ning  Charles I hukati 30. jaanuaril 1649.  
 
 
 
 
7 
 
4.4. 
Cromwelli diktatuur: 
1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k  Commonwealth ) ning riigis kehtestati sõjaväeline 
diktatuur.   Armee   toetusel  valitsev  O.Cromwell  korraldas  1653  uued  parlamendivalimised,  kus 
valimisõigus  anti  ainult  Inglismaa  elanikkonna  vähemusele  –  independentide  kogudustele. 
Eluaegseks lordprodektoriks kuulutatud Cromwell võttis kiiresti omaks õukonna tavad ja  etiketi  
ning viis lõpule Iirimaa vallutamise (1649-1653). Samas kehtestasid äärmuspuritaanid igasuguseid 
kitsendusi (nt pühapäeval oli keelatud  laulmine ,  tantsimine  ja muud lõbustused). Kui O.Cromwell 
1658  ootamatult  suri,  sai  lordprotektoriks  tema  poeg  Richard  Cromwell.  Tajudes  oma  võimu 
ebakindlust  ning  rahva   rahulolematust ,  loobus  ta  1659  sellest  ametikohast  ning  emigreerus 
Inglismaalt. 
   
4.5. 
Stuartite restauratsioon : 
Cromwelli  surmale  järgnes Stuartite restauratsioon 1660, kui Inglismaa troonile tõusis hukatud 
kuninga poeg Charles II (valitses 1660- 1685 ). Kuulutati välja  usuvabadus  ja üldine  amnestia  (see 
ei   laienenud   kuninga  hukkamise  otsuse  teinud  parlamendisaadikutele),   taastati   parlamendi 
ülemkoda ning Inglismaa ja  Šotimaa vaheline  personaalunioon . 1685 surnud Charles II järglaseks 
sai tema vend James II (valitses 1685-1688). 
 
4.6. 
Kuulus  revolutsioon  ja parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil: 
Ülesanne: vastake õpiku (lk 50-51) abil järgmistele küsimustele: 
1)  Miks tekkis 1685 uue troonipärija suhtes tugev  opositsioon ? 
.......................................................................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................................................................... 
2)  Seletage alljärgnevad mõisted: 
toorid - ................................... .................................................................................................................................................  
....................................................................................................................................................................................................... 
viigid  - ....................................................................................................................................................................................... 
....................................................................................................................................................................................................... 
Kuulus revolutsioon - ...................................................................................................................................................... 
....................................................................................................................................................................................................... 
....................................................................................................................................................................................................... 
3)  Milline oli 1689 parlamendi ja kuningas William III poolt allkirjastatud Õiguste billi (ing k  Bill  
of Rights) tähtsus? 
....................................................................................................................................................................................................... 
....................................................................................................................................................................................................... 
....................................................................................................................................................................................................... 
4)  Millised  parlamentarismile  iseloomulikud  tavad  kujunesid  Inglismaal  välja  18.  saj  esimesel 
poolel? 
....................................................................................................................................................................................................... 
....................................................................................................................................................................................................... 
.......................................................................................................................................................................................................  
 
 
 
8 
5. INGLISMAA 18.-19. SAJANDIL. Vanem õpik III,  lk 46 - 57 
 
5.1. 
Suurbritannia kujunemine: 
18. saj algul viidi lõpule juba Stuartite dünastia valitsemisaja algusest alanud Inglismaa ja Šotimaa 
lähenemine. 1707 Inglismaa ja Šotimaa parlamendid ühinesid ja senine personaalunioon muutus 
ühinemisaktiga (ing k Act of Union) reaaluniooniks e toimus kahe riigi ühendamine. Alates sellest 
ajast  sai  Suurbritannia  ametlikuks  nimetuseks  Ühendatud   Kuningriik   (ing  k  United  Kingdom).  
Iirimaa,  kus  enamiku  elanikkonnast  moodustasid  katoliiklastest   iirlased ,  oli  kuni  1801  koloonia 
staatuses (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi  nimetust  kasutati kuni 1922). 
 
5.2. 
Inglismaa majanduslik areng: 
18.  saj  toimusid  põhjalikud  muudatused   tehnoloogia   arengus  ning  kaupade  tootmisel  hakati  üha 
rohkem  kasutama  masinaid.  Üleminekut  käsitsi  tootmiselt  masintootmisele  ning  manufaktuuride 
asendumist  vabrikutega  nimetatakse  tööstuslikuks  pöördeks  (ka  tööstusrevolutsioon). 
Tööstuslik  pööre  sai  alguse  Inglismaal,  kus  juba  17.saj  poliitiliste  ning  majanduslike 
ümberkorralduste  tulemusena  oli   kaotatud   paljud  majanduse  arengut  pärssivad  feodaalsed 
takistused.  Erinevalt  Euroopa  riikide  üksikosadest  puudusid  Inglismaa  ja  Šotimaa  vahel 
tollibarjäärid.  Kiiresti  kasvas  rahvaarv  (nt  1750-1881  u  7,4  miljonilt  29,7  miljoni  inimeseni). 
Laialdaselt  hakati  kasutama  erinevaid  energiaallikaid  (pealtvoolu  vesirattad,  aurumasinad). 
Mandri-Euroopa  sõdadest  pääsenud   saareriigis   leidus  ohtralt  maavarasid  (kivisüsi,  rauamaak). 
Maailma suurima sõja- ja kaubalaevastiku toel aeti aktiivset koloniaalpoliitikat, mis võimaldas 
veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. 
Sisekaubandust  soodustas  laevatatavate  jõgede  ja   kanalite   võrgustik  ning  maailma  esimesed 
raudteed .  Inglismaa  oli  esimene,  kus  kujunes  välja  tööstusel  põhinev  industriaalühiskond  ning  
riik oli kuni 19. saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. 
 
5.3. 
Viktoriaanlik  ajastu: 
Viktoriaanlikuks   ajastuks   nimetatakse  kuninganna  Victoria  I  (valitses  1837-1901;  Hannoveri 
dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. 
Inglismaa  sisepoliitilist  elu  kujundasid  tooridest  välja  kujunenud  konsevatiivide  ning  viigidest 
alguse  saanud  liberaalide  erakonnad.  Peamiseks  Inglismaa  sisepoliitiliseks  küsimuseks  sai 
valijaskonna  laiendamine.  1832  parlamendireformiga  kaotati  Inglismaa  nn  pehkinud  kohad 
(maapiirkonnad, mis olid võrreldes arenenud krahvkondadega märksa inimtühjemad, ent said saata 
parlamenti sama palju esindajaid, rahvarohked tööstuspiirkonnad). 
1830.-1840.aastatel kujunes Inglismaal välja  tšartistlik töölisliikumine (ing k  People`s Charter  – 
Rahva Harta 1838), mis nõudis üldise valimisõiguse kehtestamist ning sotsiaalseid reforme. Siiski 
läksid 19. saj keskpaiga mandri- Euroopale  iseloomulikud sotsiaalsed vapustused ja revolutsioonid 
Inglismaast mööda. Sellele aitasid kaasa tööliste olukorra parandamine (nt  vabrikutes  üleminek 10-
tunnilisele tööle) ning ametühingute moodustamise  lubamine .  Hilisemate  valimisreformidega 1867 
ja 1884 suurendati valijaskonda,  andes  valimisõiguse ka väikekodanlusele, oskustöölistele ja maal 
elavatele majaomanikele. 
   
5.4. 
Iirimaa küsimus: 
17.  saj  Inglise  kodusõja  ajal  ja  järel  toimus  Iirimaa  vallutamise  lõpuleviimine.  Katoliiklastest 
iirlastelt  konfiskeeriti  suurem  osa maavalduseid  ja  jagati  see  protestantidest  inglise ohvitseridele 
ning mõisnikele. Iirlased sattusid tugeva inglise majandusliku-, poliitilise- ja kultuurilise rõhumise 
alla.  Kui  Iirimaa  1801  ametlikult  liideti  Ühendatud  Kuningriigiga,  said  esindatuse  Suurbritannia 
parlamendis ainult protestantidest inglased. Lisaks sellele tabas  Iirimaad  1840. aastate keskpaiku 
kartuliikaldus,  mille  tõttu  u  1.milj  inimest  suri  nälga  ja  algas  iirlaste  massiline  väljaränne  (eriti 
USA-sse).  Iirlasted  üritasid  oma  õiguste  eest  võidelda  erinevate meetoditega.  1858  USA-s  rajatud 
 
9 
radikaalne feenide liikumine, mis kasutas terroriakte ja talurahvamässe oma vabariigi loomiseks, 
erilist  kandepinda  ei  saavutanud.  Iirlaste  mõõdukam  tiib  üritas  seaduslikke  vahendeid  kasutades 
saavutada home rule `i (e Iirimaa laialdast omavalitsust). 
   
5.5. 
Inglise välispoliitika ja koloniaalimpeeriumi kujunemine: 
Viini  kongressi  ( 1814 -1815)  otsustega  sai  Napoleoni  sõdades  Prantsusmaa  vastu  sõdinud 
Inglismaa  enese  ülemvõimu  alla  Malta  saare  ning  varem  Hollandile  kuulunud  Kapimaa  Lõuna-
Aafrikas ja Tseiloni, mis suurendas veelgi Inglismaa ülemvõimu meredel. 
Inglise  välispoliitika  alustalaks  jäi  kuni  20.  saj   alguseni   nn  hiilgava  isolatsionismi  poliitika. 
Inglismaa  hoidus  eemale  pikaajaliste  sõjaliste  liitude  moodustamisest  ja  ei  pooldanud  riigi 
tihedamat  sidumist  Mandri-Euroopa  asjadega.  Rahvusvahelistes  konfliktides  toetati  nõrgemaid 
riike  tugevamate  vastu,  et  säilitada  Euroopas  jõudude  tasakaal  (nt  osalemine  Venemaa  vastases 
Krimmi sõjas  1853 -1856). 
Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel 
nõrgenesid  Euroopas  Prantsusmaa  ning  Venemaa  positsioonid.  Kui  Saksamaa  hakkas  üha  enam 
tähelepanu  pöörama  maailmapoliitikale,  viis  see  ühtlasi  ka  Inglismaa  ja  Prantsusmaa,  kui  vanade 
rivaalide  lähenemisele  ning  Antanti  kujunemisele  ( 1904   Entente  Cordiale  –  Südamlik  lepe) 
koostöös Venemaaga (1907). 
Inglismaa  tõus  juhtivaks  koloniaalimpeeriumiks  algas  juba  16.  saj  II  poolel,  kui  loodi  esimesed 
asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades ( Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 ) tõrjuti 
küll  prantslased  Kanadast välja, ent 1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia 
iseseisvumist  ning  Ameerika  Ühendriikide  väljakuulutamist  (4.juuli  1776).  Vaatamata  sellele 
tagasilöögile viidi 19. saj  lõpule India  vallutamine ning  Austraalia  ja Uus- Meremaa  koloniseerimine. 
19. saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. 
Kolooniad ,  kus  elas  rohkem  valgeid  väljarändajaid,  said   dominiooni   staatuse  (nt  Austraalia, 
Kanada ;  neil  oli  laialdane   omavalitsus   oma  parlamendi,  valitsuse  ja  seadusandlusega),  ülejäänud 
aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele.     
 
 
 
10 
6. KONTROLLTÖÖ „SUURBRITANNIA” TEEMAD, ISIKUD JA 
MÕISTED: 
1)  Inglismaa   varakeskajal :  rahvastiku  kujunemine  Inglismaal  (keldid,  roomlaste  ülemvõimu 
sajandid, anglosakside riigid, viikingid ja normandlaste vallutus). 
2)  Inglismaa  kõrgkeskajal:  tsentraliseeritud  riigi  kujunemine;  kuningavõimu  piiramine  Magna 
Charta ja parlamendi kujunemisega; Saja-aastase sõja ja Rooside sõja põhjused ning tulemused. 
3)  Reformatsioon  Inglismaal:  põhjused,   ajend   ja  tulemused;  anglikaani  kiriku  kujunemine  ja 
rekatoliseerimise katse. 
4)  Kodusõda  ja  parlamentarismi  kindlustumine:  kodusõja  põhjused,  osapooled  ja  tulemused; 
Cromwelli  diktatuur  ja  Stuartite  restauratsioon;  parlamentarismi  kinnistumine  Inglismaal  Kuulsa 
revolutsiooni tulemusena. 
5)  Inglismaa 18.-19. sajandil: Suurbritannia kujunemine; Inglismaa majandusliku arengu põhjused; 
viktoriaanliku  ajastu   sisepoliitika   sõlmküsimused;  Iirimaa  küsimuse  olemus;  välispoliitika 
põhisuunad ning koloniaalimpeeriumi kujunemine. 
6)  Isikud: Püha Patrick, Knut Suur, William I Vallutaja, John I Maata, Henry III, Henry VII, Henry VIII, 
Mary I Verine, Elizabeth I, Charles I, O.Cromwell, Victoria I. 
7)  Mõisted:  Hadrianuse  ja  Antoniuse  vall,  misjon,  misjonär,  tarastamine,  pauperiseerumine, 
manufaktuur ,  puritaanid,  independendid,  Võitmatu  Armaada,  personaal-  ja   reaalunioon ,  lühike-, 
pikk-  ja  päraparlament,   lordprotektor ,  Kuulus  revolutsioon,  Õiguste  bill,  tööstuslik  pööre, 
tööstusrevolutsioon, industriaalühiskond, pehkinud kohad, tšartism, home rule, feenide liikumine, 
hiilgav  isolatsionism, dominioon .  
 
 
 
11