Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiseks - Inglismaa ajaloost

Kordamiseks - Inglismaa ajaloost (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes teostas miks?

KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST

Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel.
Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi.
Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume , kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 1067–1283 vallutas normanni dünastia ka Walesi .

Inglismaa reformatsiooni eripära – kes teostas, miks?
Ref. eripära Inglismaal.
* poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle
* ei haaranud kohe suuri rahvahulki
* lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik , jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus (peapiiskop Thomas Cranmer)
Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa (Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad , kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine , keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise.

Parlamentarismi kujunemine Inglismaal: parlamendi kokkukutsumine, parlamentaarse monarhia kujunemine (millise sündmusega seoses)
- Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest
ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud
poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament
koones kahest kojast
1.)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi.
2.) Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale.
4) Suurbritannia kui juhtiv koloniaalvõim- *19.saj sai Inglismaast suurim koloniaalriik - Briti impeerium
Briti Impeerium koosnes domeenidest, kolooniatest ja territooriumitest, mida haldas või administreeris Briti impeerium. Meretagused valdused omistati enamasti 16nda sajandi lõpul või 17nda sajandi lalgul. Kõrgajal oli tegu maailma suurima impeeriumiga läbi ajaloo, mis kestis üle sajandi ja oli suurim poliitiline ja majanduslik jõud maailmas. 1922Ks aastaks kuulus Brittide hulka 458 miljonit inimest, 1/5 kogu tolleaegsest inimkonnast ja hõlmas enda all 33,700,000 km2, peaaegu veerand maismaast. Selle tulemusena, nende poliitilised, keelelised ja kultuurilised mõjutused olid laialt levinud. Impeeriumi kõrgajal öeldi tihti Briti Impeeriumi kohta, et neil ei looju iial päike, sest kolooniad ulatusid üle kogu maailma ja alati paistis päike vähemalt ühes Brittide koloonias.
5) Suurbritannia ajaloo seosed Euroopa ajalooga .
6) Suurbritannia kultuuripärand, tähtsamad kultuuri- ja ajalooobjektid-
Durhami katedraal (hilis 11. saj. – varajane 12. saj.) – suurim ning parim näide normanni arhitektuurist Inglismaal, gooti stiili niiöelda ettekuulutus. Studley kuninglik park (Yorkshire) – üle 800 aasta jooksul ehitatud hooned, tähtsamatekst Studley Royal , Fountains kloostri varemed, Jacobean Fountains, Püha Mary kirik . Stonehenge ja Avebury. Kuningas Edwardi lossid (Beaumaris ja Harlech) ja Caernarfon’i ja Conwy linnamüürid – Põhja- Wales ’is, näited kolonisatsioonist, kaitsetöödest ning sõjaväe arhitektuurist Edwardi valitsemise (1272-1307) ajal. Rooma impeeriumi piir (2. saj. – 5000 km, seal ka 118 km pikkune Hadrianuse vall ). Westminsteri palee (neo-gooti arhitektuur), sinna alla kuulub ka Westminsteri klooster ( rist -gooti arhitektuur) ning Püha Margareti kirik (kõik taasehitatud aastast 1840). Tower of London ehitati ümber Valge Torni, viimane on tüüpiline näide normanni sõjaväe arhitektuurist. Ehitatud Thames ’i jõele William Vallutaja poolt. Canterbury katedraal (tähtsaim Inglismaa kirikutest viimased 5. sajandit), Püha Augustine’i klooster ja Püha Martini kirik (vanim kirik Inglismaal). Blenheim’i palee (1705- 1722 vahel, eklektiline stiil). Bath ’i linn (roomlaste ehitatud spaa ) – villatööstuse keskus keskajal, 18. sajandil seal palju neoklassikalisi ehitisi . Dorset ja Ida- Devoni rannik. Cornwall. Liverpool. Kuninglikud botaanikaaiad (1759).

Seleta ja kasuta kontekstis järgmisi mõisteid:
Magna Charta-
Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu; Puritaanid - "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid -1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk . Inglise 1640.–60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib , leppimatud kuningavastased. , õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad , toorid – konservatiivid , viigid – liberaalid . Nii nimetati neid enne 1832 aasta parlamendireformi, tööstusrevolutsioon-periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis , mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. , tšartism- töölisliikumine Suurbritannias 1836–54, mida põhjustas rahulolematus 1832. aasta parlamendireformi ja 1834. aasta vaesteseadusega. Nõuti üldist valimisõigust, vabakaubandust ja 10- tunnist tööpäeva. 1846 kaotati viljatollid ja 1847 kehtestati 10-tunnine tööpäev.

Kes olid püha Patrick , William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell ja Victoria, iseloomusta nende tegevust.
Püha Patrick- katoliku pühak ja Iirimaa kaitsepühak. Teda peetakse Iirimaale ristiusu toojaks
William Vallutaja- William Vallutaja- Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Šotimaa vastu ning lasi koostada Viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat.
Henry VIII- Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509– 1547 . Sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga. Pidas tihti sõdu. Kõrgelt haritud.
Elizabeth I- Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh , kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik.
Cromwell - Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani.
Victoria- Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna . Ta oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh. Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See oli periood, mille jooksul arenes kiiresti Suurbritannia tööstus, kultuur, poliitika, teadus ja sõjandus.
Sündmused:
Inglismaa enne normannide vallutusi.
Keskaegne Inglismaa-Vallutussõjad Inglismaa pinnal
•11.sajandi algu liideti Inglismaa Taani kuningriigiga. •1066 trooni pärimisküsimusest ajendatud rünnakud. • Norra kuningas Haroldija Normandia hertsogi Williami vastuolud.
Normannide vallutused
• Hastingsi lahing toimus 14. Oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel. Normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja. • Normannid saavutasid võidu ja William sai kuningaks. • Tekib Inglismaa-Normandia ühisriik. • Ühiskond jagunes prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks.
Suhted Prantsusmaaga
• Poliitika tihedalt läbi põimunud Prantsusmaa poliitikaga. • Henry II valitsusajal Inglismaa valdused mandril laienevad ( Anjou , Akvitaania hertsogiriik). • Inglise kuningad võimsamad valitsejad Prantsusmaal – neil maad rohkem kui Prantsuse kuningatel.
Rooside sõda- (1455– 1487 ) oli sõdade Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel Inglise trooni üle. Mõlemad suguvõsad olid kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijad. Kokkupõrget hakati nimetama Rooside sõjaks, kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi , Yorki omal aga valget. 1485. aastal pääses Inglismaa troonile Henry VII (Tudorite dünastiast), millega sõda põhimõtteliselt ka lõppes, viimane lahing peeti 1487.
Reformatsioon Inglismaal- Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.
Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal- Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649 ) oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas 1625–1649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa.
Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et šoti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (1642–1648), mille võitis parlament.
Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649.
Kodusõja puhkemine. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon - Kodusõda kuninga ja parlamendi vahel. Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. See on kodusõja lõpp
Cromwelli valitsemisaeg
Inglismaa on sisuliselt vabariik. Sõjakäik Šotimaa vastu, Šoti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga. 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri
Restauratsioon
1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. Breda deklaratsioon –lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest st. riigiametisse said ainult anglikaanid
Isikuvabaduse ja parlamentarismi kindlustumine 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil-
Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalvõimuks-
Kuninganna Victoria ajastu- Kuninganna Victoria valitsusaeg , mis kestis 20. juunist 1837 tema surmani 22. jaanuaril 1901. Victoria aeg oli Briti rahva jaoks pikk õitseng, seda nii Briti impeeriumist laekuva tulu kui ka kodumaiste tööstuslike uuenduste tagajärjel. Mõned ajaloolased peavad ajastu alguseks, mis seostub mitmesuguste ühiskondlike seisukohtade ja poliitiliste mängudega, reformiseaduse (Reform Act) vastuvõtmist 1832, viis aastat enne Vctoria troonileasumist. Sageli iseloomustatakse viktoriaanlikku ajastut kui pikka rahuaega, mida tuntakse ka Pax Britannica nime all, ehkki iga aasta vältel sellest pikast perioodist oli Suurbritannia tegelikult sõjas. Samas toimus selle vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. 19. sajandi lõpupoole viis uusimperialistlik poliitika koloniaalkonfliktide kasvuni, millest lõpuks said alguse Inglise-Sansibari sõda ning Buuri sõda. Kodumaal oli riigi poliitika üha liberaalsem, liikudes järkjärgulise poliitilise reformi ning hääleõiguse laiendamise poole.
„Hiilgav isolatsioon “ välispoliitikas- Võimalus maailma suurpoliitikasse sekkuda kohustusi võtmata.
Briti koloniaalimpeerium- *19.saj sai Inglismaast suurim koloniaalriik - Briti impeerium
*Vallutatud oli India, Austraalia ja Uus- Meremaa
*Asumaade laiendamine Aasias ja Aafrikas. Lähis-Idas võeti enda kontrolli alla Suessi kanal (ühendustee Indiaga)
*Asumaadest saadi odavat toorainet ja sinna veeti oma kaupu
*Poliitika asumaade suhtes oli erinev
1) briti saartelt pärit inimestega asumaad- Kanada ja Austraalia - said dominioonideks ehk omavalitsusega aladeks ( oma parlament, valitsus, seadused, kohus ) Riigipeaks oli Inglise kuningas.
2) üldiselt hakati asumaade valitsemisel tuginema kohalike suguharude võimuladvikule

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

brgtzl Õppematerjali autor

11.kl

normanni parlament poliitika impeerium normannid charles kuningas normandia suurbritannia hertsog william vallutaja iirimaa anglikaani

Sarnased õppematerjalid

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

docx

Inglise valitsejad

õde Anna, Kathryn Howard, Katherine Parr · Abielupoliitika, kaotati kloostrid, anglikaani kirik, paavstist sõltumatuks kuulutamine. · Ainuke poeg- Walesi prints Edward 1537 a (Jane Seymouriga) · Tervislikud probleemid jalahaavandid, peavalud jne. · Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas. Olevat olnud kehva tervisega- halb nägemine, meeleolude kõikumine, peavalud. Sai hea hariduse: Õppis ladina, prantsuse ja itaalia keelt Uuris valgustuskirjandust 9 aastaselt sai Wales'i printsessiks ja resideerus Ludlow' linnuses. Mary saatus 1533.a. kui Henry VIII abiellus Anne Boleyn'iga sai Mary'st just kui sohilaps(talle ei lubatud ka trooni)

Ajalugu

docx

Inglismaa ajalugu

1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada.

Inglise ajalugu

doc

Inglismaa uusajal

INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult

Ajalugu

ppt

Inglismaa 17.-18. saj.

Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649) · Absolutistlikud taotlused

Ajalugu

pptx

Parlamentalismi kujunemine Inglismaal

See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament. Pilt: Charles I Kodusõda Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendim pooldajad e. ümarpead. · Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. · Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. Sellega lõppeb kodusõda. Cromwelli diktatuur · Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. · Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon

Ajalugu

doc

Inglismaa Kodusõda Referaat

...............................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES...................15 5.1. Inglise Vabariik...................................................................15 5.2. Restauratsioon.....................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS

Ajalugu

Rohkem sarnaseid