Inglismaa Keskajal (0)

Inglismaa
Anglosakside riigid
Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega.

• Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury . Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc.
  
• Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta.
  
• Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev valitseja oli Ricola. Essexi piirkonda jäi ka Londoni linn, aga linna ja riigi areng oli täiesti erinev.
  
• East - Anglia( Ida- Anglia) - aastal 520 rajas riigi Wuffa.
  
• Wessex - aastal 519 pani riigile aluse Cerdic.
  
• Mercia - algust loetakse 600. a , aga esimene teadaolev valitseja Cearl ilmub allikatesse 606.
  
• Northumbria - Põhjapoolseim riik, kujunes kahe väiksema riigi Bernicia ja Deira liitumisel. Otsetõlkes tähendab Northumbria ala Humberi jõest põhja pool. Esimesed kolm valitsejat olid Edwin, Oswald ja Oswy. Tänu pühale Bedale on Northumbria sisearengust kena ülevaade. Oli 7. saj Britannia tugevaim riigike.
  

6.-7. saj põhiline suurem poliitiline areng on see, et väikesed riigid sulanduvad kolmeks suuremaks Northumbriaks, Wessexiks ja Merciaks ( juhiksin siiski tähelepanu sellele, et erinevates allikates, mida kasutasin oli erinevalt märgitud. Mõnes väitis, et eelmainitud riigid tõusid esile ja mõnes, et teised riigid sulandusid kolmeks suuremaks. Isiklikult eelistaksin kasutada seda esile tõusmise varianti , sest see on igal juhul turvalisem tee).
8.saj tõusis juhtpositsioonile Mercia, kus valitses 726-757 Aethelbald, kes püha Beda sõnul allutas oma võimule suurema osa Britanniast. Mercia võim suurenes veelgi kuningas Offali valitsusajal aastatel 757- 796. Ajaloos tuntud kui valitseja,kes kujundas Inglismaa ja Walesi piiri. On ka tuntud oma piirrajatise poolest, mida tuntakse Offa kraavi nime all. Pärast Offa valitsusaega puhkes Mercias aga kriis ning esile hakkas tõusma Mercia varjus vaikselt tugevnenud Wessex.
Aastal 802 sai Wessexi valitsejaks kuningas Egbert. Mercia domineerimine jõudis lõpule 825. aasta Ellenduni lahingus, kui Wessexi valitseja Egbert lõi kuningas Beornwulfi väe. Uueks anglosaksi juhtriigiks tõusiski Wessex.
Alfred Suur
Oli Wessexi kuningas aastatel 871-899 ning Inglismaa kuningas aastatel 878- 899. Ainus Inglismaa kuningas, kes on endale saanud lisanime Suur.
Tuli troonile taanlaste invasiooni ajal. 876-878 taanlaste rünnakud hõlmasid ka tema riigi (varjas end teatava aja soodes ). 878 kogus armee ja vallutas taanlaste tugipunkti Wessexis, tegi taanlastega rahu. Uuendas sõjaväge, ehitas laevastiku, tegi piirikindlustused, lasi koostada anglosaksi õiguse kogumiku . Tõlkis ladina ja vanakreeka keelest teoseid. Kasutas sõjas kreeklaste taktikat. 886 vallutas ta taanlastelt Londoni ja kuulutati Inglismaa kuningaks. 893 lõi tagasi taanlaste rünnaku
Danelaght( Danelaw )- ala Inglismaal (Ida-.Anglia, Essex, Northumbria), kus valitsesid taanlased ja kehtisid taani seadused. Danelaw moodustati 878 Wessexi ja taanlaste vahelise rahuga. Danelaw’s puudus ühtne riik. See vallutati aegamisi Inglismaa poolt, viimane riik ( York ) langes 954
Danegeld- Inglismaa kuninga Aethelred II (978- 1016 ) poolt kogutud üleriigiline kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest.
1013 vallutasid taanlased Inglismaa.
Knud Suur( 1016- 1035 )
Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks.
Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s.
1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan. Tagasi kutsuti Aethelred ning Knud sunniti koos oma vägedega lahkuma .
Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald , kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees.
1015. a suvel jõudsid Knudi väed Wessexisse. Liitusid paljud pooldajad Danlaw(danelahgt) alt. Nende hulgas ka inglise krahv Eadric Streona oma 40 laevaga . 4 kuuga saadi Wessex oma võimu alla. Peagi alistus ka Northumbria.
1016 piiras Knud Londonit. Piiramise ajal suri Aethelred ning aujärje päris tema poeg Edmund , kes põgenes linnast ning kogus suure sõjaväe. Knudi reetis ka Eadric Streona. 18. okt kohtusid väed Ashingtonis Essexis. Eadric ja tema mehed lõid verest välja ning jätsid Edmundi. Inglastele sai osaks täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex. Kokkuleppe tühistas Edmundi surm. 30. nov 1016 inglased tunnustasid Knudi oma kuningana. Pääses võimule olles arvatavasti vanuses 16-19.
Maa jaotati nelja võimkonda:

Eadric Streona- Mercia

Erik- Northumbria

Thorkell Pikk- East-Anglia

Knud Suur- Wessex
Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred).
Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile.
1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik .
Knudil olid head suhted nii inglise kiriku kui ka paavstlusega.
Palverännak Rooma ning viibimine keiser Konradi kroonimise aastal 1027 .
1019 suri vend Harald ning Knud reisis Taani, määrates juhiks Thorkell Pika, kelles ta naastes 1021. aastal pettuma peab. Nende suhted teravnevad ning Knud määrab ta Taani regendiks.
1026 vastasseis Norraga ( Olaf Haraldson) ja Rootsiga (Onund-Jakob). Osapoolte kokkupõrge Lõuna-Rootsis pühajõe lahingus.
1028 purjetas Knud suure laevastikuga Norrasse ning Olaf oli tema vastu võimetu. Trhondheimis peetud esinduslikus kogus pani ta Norrat valitsema Hakon Erikssoni ja Taanit oma poja Hardeknudi. Kui Hakon uppus eelistas norra rahvas näha oma kuningana Olafi poega Magnust. Võim Norra üle katkes.
Knud Suur suri aastal 1035.
Edward Usutunnistaja(1042- 1066)
Elas1002-1066. Aethelredi ja Emma poeg.Ei ole päris selge miks tegi Hardeknud oma poolvennast troonipärija.
Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega.
1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga.
1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga..
Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le.
1161 pühitseti ta pühakuks.
Normanni vallutus 1066
1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel.
Domesday Book
1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book’i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book’ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book.
Plantagnetid
Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne-Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Šotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele.
Henry II reformid ( valitses 1154- 1189 )
Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud . Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Šerif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid.
Thomas Becket (elas 1118-1170)
Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees , kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni šerifi ametisse. Becket õppis Pariisi ülikoolis ning pärast seda asus Canterbury peapiikopi Theobaldi juurde teenistusse. Noormehe silmapaistvate oskuste tõttu saatis Theobald ta õigusteadust edasi õppima Bolognasse ja Auxerre`i.
1154 sai Becketist Canterbury ülemdiakon. Ent juba samal aastal tõusis ta Theobaldi soovitusel kantsleriks. Becket ning Henry II sõbrunesid kiiresti.
1161 kui suri peapiiskop Theobald, oli ainuõige kanditaat ametikohale Becket, kes pühitseti ametisse aastal 1162.
Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga.
1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak.
Richard I Lõvisüda (1189- 1199)
Sündis 1157. a Oxfordshire`is, aga kasvas üles Poitiers `s Akvitaania hertsogkonna keskuses . Richard oli Henry II ja Akvitaania Eleonore`i kolmas poeg.
Valdas suurepäraselt ladina keelt, aga inglise keelega oli tal suuri raskusi.
1169, kui ta oli 13ne aastane tegi isa temast Akvitaania hertsogi.
Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu.
1189. a tõuseb pärast isa surma troonile.
1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik taastati ). 1191 vallutas ta Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses(vabastati lunaraha vastu). 1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata . 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata . Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Ta lasi omasüdame mattaPoitou`sse ning keha matta oma isa jalge ette Anjousse, paludes nii andestust isalt, kelle vastu oli ta intriige sepitsenud.
Mainin ka ära, et Richard I ajal olid kõrged maksud , et finantseerida kogu sõjapidamist.
Magma Charta Liberatum 1215 ehk Suur Vabadusekiri
nn. Inglise põhiseaduse piibel . Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega.
Koosnes 63 punktist. Sisu järgi otsustades võis selle jagada 9 suuremaks valdkonnaks, mis kõik puudutasid kroonitud pea ja alamate reguleerimist vajavaid suhteid.

- kirik on vaba ja keegi ei tohi sekkuda kirikuvalimistesse

- korrastas kuninga vahekorda otseste kroonivaldustega

- püüti korrastada suhteid allvasallidega

- käsitles linnade, kaupmeeste ja kaubandusega seotut

ja 6. olid keskendunud õigusreformile ning nõudsid raamide seadmist krooniametnike tegevusele.
7. - käsitleti kuninglike metsadega seonduvat
8.- puudutas pakilist päevaküsimust: maa oli täis kuninga palgatud palgasõdureid, kes tekitasid paksu pahandust ja meelehärmi.
9. - seadis raamid kuninga tegevusele tervikuna .
See leping on üks tänapäeva demokraatliku korra alustalasid.
Henry III valitsusaeg (1216- 1272)
Sündis aastal 1207. Soosis prantslasi, valitses pillavalt. 1217 toimusid mässud. 1224 -1259 sõda Prantsusmaaga , kaotas Poitou ja maad Angevinis. 1259 (Oxfordi provisioonid) parunid sundisid Henry III moodustama kuninga nõustamiseks ja valitsemise kontrollimiseks 15 parunist koosneva nõukogu. 1264 kuningas tühistas provisioonid. 1264-1265 kodusõda parunitega, 1265 kutsuti kokku parlament (piiras kuninga võimu).
Parlament
Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan . Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate ( aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu.
Edward II (1307- 1327)
Sõdis Šotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster . 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati
Edward III (1327- 1377)
1333 ründas Šotimaad. Omas šanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad . Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all.
Lollardid ja 1381 ülestõus
Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine .
Lancasteride võimuletulek
1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast.
Rooside sõjad(1455-1485)
Inglismaa kodusõda Lancasteri dünastia ja Yorki dünastia vahel. Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri pärija Henry Tudori võiduga. Inglismaal sai troonile Tudori dünastia.
Bosworthi lahing 1485.
6. augustil 1485. aastal maabus Henry Tudor Lõuna- Walesis Milford Haveni juures ja liikus sisemaale. Teda mõnes mõttes juba oodanud Richard III käskis oma vasallidel koguneda tema juurde täisrelvis. 21. augustil olid vaenlased üksteisest kahe-kolme miili kaugusel. Lahing ise kestis vaeval kaks tundi. Lahing lõppes Richard III kaotuse ning surmaga. Troonile pääses Henry Tudor ning nii algas täiesti uus epohh Inglismaa ajaloos.