Rooside sõda 1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning Hispaania ei saanudki Inglismaad vallutada 4. Iseloomustage keskaegset Inglismaad. (Millega tegeleti, külad, rahvas, London...
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
· Inglaste kaotus neile jäi vaid Calais' sadam Prantsuse põhjarannikul. 6. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. a. Louis XI (1461-1483): · Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. · Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. b. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. · Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). · Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. 7. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). a. Tugeva keskvõimu puudumine: · Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. b. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. 8
Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne. Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI naine, võis veel asju päästa, oli osav poliitik. Aitas ta St. Albansi lahingu järel põgenema. 1459 suutis Margaret ta võimu taastada. Punased ja valged roosid. Lancasterid (punane) ja Yorkid (valge). Mõlemad suguvõsad olid Edward III järeltulijad. Mõlema suguvõsa vapil oli roos. Yorki hertsog Edward (Edward IV), Mortimer Crossi, Henry VI ja tema poja ülestõus 1471.1460 Wakefield’i lahing. Saavad Lancaster’te käest lüüa. Richard (York) sai surma. Tema poeg Edward võttis üle ja lõi Lancasterid puruks Mortimer Cross’i lahingus Walesis 1461. Edward kuulutas end kuningaks (Edward IV). Henry pretendeerib taas troonile, 1471. Tuleb taas Inglismaale
rahvaarv. Aastal 1429 astus kuninga õukonda talutüdruk Jeanne d'Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reinesi linna katedraalis krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d'Arc sattus burgundlaste kätte vangi ning ta põletati tuleriidal. Sõda lõppes aastal 1453, vaid Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte. 28) Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor. Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477 purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalide seas vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks
, kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 2) Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast ( 29) Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor. Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477. purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalidele vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks
Jeanne d'Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. Inglaste kaotus neile jäi vaid Calais' sadam Prantsuse põhjarannikul. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal:
Jeanne d'Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. Inglaste kaotus neile jäi vaid Calais' sadam Prantsuse põhjarannikul. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal:
Jeanne d’Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. Inglaste kaotus – neile jäi vaid Calais’ sadam Prantsuse põhjarannikul. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) – verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal:
(1346 müüs Taani Eesti Saksamaale) 1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel liitlaseks on Burgundia hertsog vallutati Pariis, Orleans'i piiramine 1429 määras kuningas Jeanne d'Arci armee etteotsa 1430 vangistasid burgundlased Jeanne d'Arci ja ta hukati tuleriidal 1453 jäi inglaste kätte ainult Calais' kindlus Louis XI(1461-1483) purustas burgundia hertsogi; ühtse keskvõimuga riigi loomine Inglismaal algas kodusõda Rooside sõda(1455-85) Lancasterid(punased) vs Yorkid (valged) võidu saavutas Henry VII Tudor, kes lõpetas killustattuse Inglismaal XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik keisri valisid 7 kuurvürsti Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871 1237-40 Batu-khaan vallutas Vene vürstriigid 1240 Kiievi vallutamine = tatari ikke algus Volga alamjooksul tekkis Kuldhord vürsti pidi Kuldhordist saama jarlõki ehk volikirja valitseda Moskva esilekerkimine Moskva vürstid võtsid suurvürsti tiitli 1380 Kulikovo lahing
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
