Resümee Kairi Pulst, SS ,,Ivanhoe" ,,Ivanhoe" on rüütliromaan, kus kõik näivad omavahel tülis olevat lihtrahvas feodaalidega ning feodaalid omavahel. Feodaalijõugu juht on John, Richard Lõvisüdame vend, kes venna äraoleku ajal haarab võimu. Keegi ei tea, keda usaldada. Ainult kindlad isikud teavad, et läheduses viibib ka Richard Lõvisüdame truu sõber, rüütel Wilfred Ivanhoe. Raamat algab sellega, et valitseja Cedricu alamad seakarjus Gurth ja pärisori Wamba talitavad lambaid koos koera Fangsiga. Kõrge vaimulik prior Aymer, vabameelne ja lõbus vaimulik, soovis oma kaaslastega Cedricu juures peavarju saada. Saksid ja normannid ei saanud omavahel läbi kuid Cedric palus oma teenijatel saabunud külalistele siiski head ja paremat pakkuda. Seltskonnaga liitus ka juut Isaac. Õhtusöögilauas jutustati, kuidas Ivanhoe pidi peale
Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma
Prints John Gurth Brian de Bois- Must rüütel Guilbert Ulrica Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema
deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. 1.1. TEOSE LÜHIANDMED Romaani ,,Talisman" taustaks on Kolmas ristisõda (1189-1192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses. Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman on imerohi, millega sultan Saladin saratseeni arsti el Hakimi kujul ravib Richard Lõvisüdame terveks kurnavast palavikust. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust. Sir Kennethi tunnestes leedi Edith vastu. 2. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad, Kennethil oli kaunikujuline kreeka nina, suu laiavõitu, kuid täis tugevaid, ilusaid, valgeid hambaid
Punase risti rüütel pidi viima teate Engaddi Theodorichile. Enne tema juurde jõudmist pidas ta duelli Shiirkoofiga. Võitlus oli tasavägine ja nad otsustasid sõlmida rahu. Shiirkoof juhatas Franki eraku juurde. Erak viis Kenneti salajasse tuppa, kus oli pühitsetud pind. Kennet kohtus seal oma armastatu Edithiga, kes jättis talle roose. Inglise kuningas Richard Lõvisüda oli raskelt haige. Kenneth saabus arsti el Hakimiga, kes pidavat Lõvisüdame terveks ravima. De Vaux aitas Richardit ja oli tema nõuandja. El Hakim näitas oma ravimis jõudu Kennethi hea sõbra peal. Ta sai terveks. Richard luges sultani kirjutatud kirja ning oli nõus oma ravimisega. Richard tervenes. Giles Amaury ja Conrad de Montserrat arutavad, kuidas saada lahti Richardist. Tüli inglaste ja austerlaste vahel. Richard rebis Austria lipu katki ja trampis selle peal. Richard palus Kennethil valvata Inglise lippu Püha Jüri mäel
Ta on 9-aastane haiglane poisike, kes on haiguste tõttu pidanud enamiku oma elust veetma voodis. Kuulnud pealt õmblejast ema ja klientide jutuajamist sellest, et ta peagi sureb, tahab ta teada tõde oma vanemalt vennalt Joonatanilt, keda ta väga imetleb. Joonatan lohutab teda jutuga imelisest Nangijaalast, kuhu kõik inimesed peale surma lähevad. Üsna pea pärast seda hukkub Joonatan venda päästes tulekahjus. Järelehüüdes ristib Joonatani klassijuhataja ta Richard Lõvisüdame järgi Joonatan Lõvisüdameks. Peagi sureb ka Korp, kes leiab end seismas Kirsiorus, kesk Nangijaalas. Poiste koduks saab Rüütli talu, millel on silt "Vennad Lõvisüdamed". Nii hakkab Karl kandma Karl Lõvisüdame nime. Ometi pole sealnegi elu nii täiuslik, nagu Joonatan oli kirjeldanud; hoolimata sellest, et Kirsiorg on Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg,
Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb tsaaririiki karmil käel ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard Lõvisüda viibib Pühal Maal. Siis ilmub välja tundmatu rüütel, palet varjamas kiivri näokate. Ta ei tõsta seda üles ka siis, kui on sadulast paisanud kõik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja võtnud kauni leedi Rowena käest vastu võidurätiku. Ainult asjasse pühendatuile on teada, et naasnud on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. Nüüd on jälle lootust... Pruuskavad hobused, välkuvad mõõgad, vaprad rüütlid läikivates sõjarüüdes - niisugused pildid kerkivad silmade ette, kui juttu tuleb keskajast. Dramaatilised lood Richard Lõvisüdamest ja tema truudest võitlejatest on laialt tuntud. Aga selle eest on maailm tänu võlgu kirjanik Walter Scottile. Tema mõtles meie tarvis välja rüütlid. Teda ennast aga mäletavad ainult vähesed.
ning julmad halastamatud rüütlid, kes toovad maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei tea, keda usaldada, kõige vähem teab seda noor rüütel Ivanhoe, kes pöördub päranduse ja auta tagasi oma kodumaale. Ta peab võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastab. Autor jutustab kaks paralleelset lugu, mis mõlemad räägivad aususest ja ustavusest, samas ka petmisest ja reetmisest. Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vend John on haaranud võimu ja tahab valitseda riiki, teades samas, et tema vend on elus ja vangis, tegemata midagi tema päästmiseks. Pigem loodab ta seda, et vend ei naase kunagi ja tema saab ise nautida kuninga staatust. Ajalooline võimuvõtlus on taustaks teisele loole, mille peategelaseks on raamatu nimikangelane Ivanhoe. Ivanhoe isa Cediric on oma poja päranduseta kodust välja ajanud ja elab nüüd nende kauge sugulase Rowenaga, kellesse Ivanhoe on lapsest saati armunud olnud.
märtsil toimunud Eesti Laul 2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("HighSchoolMusical") peaosas TroyBoltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland.
märtsil toimunud Eesti Laul 2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("High School Musical") peaosas Troy Boltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland.
oli arheoloogi Alan Vince'i arvates taotluslik. · See domineeris visuaalselt ümbritseval alal ning paistis Thamesi jõel liiklejatele silma. · Loss koosneb kolmest põhiliselt kaitsemüürist. · Sisemises kaitsemüüris asub White Tower ja see ehitati lossi varaseimas faasis. Järgmine kaitsemüür ümbritseb kõige seesmist põhja, ida ja lääne poolt ning see ehitati kuningas Richard Lõvisüdame valitsemisajal (11891199). Kõige välimine müür ümbritseb ehitist täielikult ning selle lasi ehitada kuningas Edward I. · Sisemine kaitsemüür võtab enda alla terve White Towerist lõuna poole jääva ala, ulatades kunagise Thamesi jõe servani. · Sisehoov · Edward I Toweri laiendamise ajal loodi kolmas müür, kuna kitsas tara ümbritses lossi täielikult. · Loss säilitas alates 1100. aastal rajamisest oma algse kuju kuni Richard Lõvisüdame
5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted:
vempu tuleks kergemini suhtuda, oma isiku varjamine, on see kasulik või mitte, erinevad usundid, kas nende vahel saab kokkupõrkeid vältida. 3. Autori peaidee Minu arvamus mida autor öelda tahtis- ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman on imerohi, millega sultan Saladin saratseeni arsti el Hakimi kujul ravib Richard Lõvisüdame terveks kurnavast palavikust. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust. Sir Kennethi tunnestes leedi Edith vastu. 4. Tegelased Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad, Kennethil oli kaunikujuline kreeka nina, suu laiavõitu, kuid täis tugevaid, ilusaid, valgeid hambaid. Ta ei olnud üle kolmekümne aasta vana
Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna
nimetatakse barbakaaniks. Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus. Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid. Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust. Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt. Inglismaal arenes edukalt nii majandus- kui ka kultuurielu. Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12.sajandi lõpul levis Põhja Prantsusmaalt Inglismaale gootika, olles seetõttu esialgu tegevasti mõjustatud prantsuse eeskujudest. Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali
Peale II ristisõda olid ristisõdadega seotud kõik Inglismaa kuningad. 13 Robert Curthose oli ristisõtta minemiseks niivõrd vaene, et ta pantis Normandia oma vennale Williamile, Inglismaa kuningale 10 000 marga eest. Kolmanda ristisõja 1190-1194 suurem tähendus: Saladini kümnis, Richard I ristisõtta 1190, hinnangud Richard I Lõvisüdamele, „Tarring and Feathering“. Richard Lõvisüdame tähelend. Oli esimene ristisõda, mis mõjutas Inglismaa ühiskonda ka majanduslikult, hakkas seda koormama (tõsteti makse, Heinrich VI käes oli pantvangis – lunaraha). 1187 Saladin vallutab tagasi Jeruusalemma ja shokeeris sellega kogu maailma. Henry II oli siis veel kuningas, tõstis sõtta minemiseks makse. Tema ei jõudnud sinna, kuid Richard jõuab sinna 1190. Oli Inglismaal kokku vaid 6 kuud. Oli oma aja võimekaim kuningas. Kaitses oma dünastilisi huvesid
Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. · John Maata ja Magna Charta: 13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati
keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. 2.2. John Maata ja Magna Charta: 13. saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat
mündimetallipuudus, mis sai teravaks eriti hiliskeskajal. Kaubanduse maht kasvas, aga väärismetallitoodang ei jõudnud sellele järele. 13. sajandiks olid senised hõbedakaevandused ammendatud ja toodang piiratud. 14. saj oli hõbedatoodang alla 30 t aastas. Uued maardlad lubasid leevendust, kuid probleemi lahendas alles Uue Maailma kullavarude kasutuselevõtt. Palju kulda oli varandusena olemas, kuid müntidena neid käibel ei olnud. III ristisõja järel pidi Richard Lõvisüdame vangist vabastamiseks näiteks hõbedast kirikuvarad müntideks vermida. Hõbeda puuduse teine ilming oli selles, et väärismetalli osa mündis vähenes, kuna raha oli ise väärtus, mitte vaid väärtuse märk, siis väärismetalli sisalduse vähenemisega vähenses ka raha väärtus. Karl Suure seatud mündistandardi halvenemise märgid on teada juba 11. sajandist kaaluühik ja mündi arvestusühikud ei ole enam võrdsed. Hakati vahet tegema kaalumargal ja arvestusmargal nt
Oma elu viimased neli aastat veetis Aliénor Fontevraud' kloostris. Tema eluniit katkeski seal 31. märtsil 1204. Väärikas daam oli siis 82 aastat vana. Tema matmispaik vastrestaureeritud romaani stiilis kloostrikirikus avati möödunud aastal taas neile, kes huvituvad ajaloost, kuid ka arhitektuurist. Aliénor lebab oma teise abikaasa Henri (Henry) kõrval. Kuigi nende maine kooselu polnud roosiline, Aliénori lohutuseks puhkavad tema juures ka lemmiklapse Richard Lõvisüdame maised jäänused. Koolijuht külastas Fontevraud' kloostrit 28. juunil 2012. __________ 1 Biskaia laht pr. k. le golfe de Gascogne 2 Keskmassiiv (le Massif Central) mäestikuala Prantsusmaa kesk- ka lõunaosas 3 frivoolne kergemeelne, nilbe 4 Antiookia tänapäeval Türgi linn Antakya; antiikajal oli Antiookia suurlinn, tähtis sadam; keskajal oli vahelduva eduga kord kristlaste, kord moslemite käes 5 domeen maavaldus, valdus 6
Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle.
Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Saint-Denis' abt Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Gotika stiili ristiisa. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle.
Kahekordne raamatupidamine st kaks kontot deevetit ja krediiti, varasem eelkäija arveraamat. Enamus kaupmehi tegutsesid kompaniides,sageli perekondlikes, näieks vennad, kes tegutsesid eri linnades. Ravensburgerid safiir, metall jne. Põhiline probleem mündi - metalli puudus. Kulla, hõbeda toodang ei olnud raha vajaduse kasvuga bilansis. Kuld Orienti (bilanss ikka negatiivne) ja hõbe Vahemerele. Suur osa väärismetallist oli varandustena käibest kõrvale jäänud. Kui Richard Lõvisüdame eest nõuti lunaraha 150 000, sulatati Inglismaal kirikute pitsateid. Müntidesse hakati vähem väärismetalli panema 12. - 13. sajandil. Vähenes keskne kontroll, mündiõigus. Keskaja II poolel kaaluühik ja rahaväärtus erinev, enne st keskaja algul oli võrdne. Mündid väiksemaks --->brakteaat ühelt küljelt vermitud münt, sest oli nii õhuke, et teiselt poole ei saanud vermida, ühel pool muhk, teisel pool lohk
1124 lõi tagasi Saksa-Rooma. Investituurireguleerija-paavstitoetus-sõdaInglisejaSks-R Saint Denis' abt Suger (suri 1151) Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Paksunõuandja-suhtedkuningajarüütliordudevahel-asendasPüha Philippe II Auguste (valitses 1180-1223) 1181-1186 sõda Burgundia, Champagne ja Flandriaga, liitis alasid domeeni. Oli algul Richard Lõvisüdame liitlane. 1189-1191 osales III ristisõjas, lahkus seal enne Richard Lõvisüdant.1202 kuulutas Inglise kuninga John Maata reeturvasalliks (John maata abiellus ühe oma vasalli kihlatuga) ja vallutas tema läänid Prantsusmaal. Niiviisi suurendas ta domeeni kahekordseks. 1209 algas ristisõda albilaste (usulahk Lõuna-Prantsusmaal) vastu, selle käigus allutati ka ketseriteks kuulutatud templirüütlid. Iiristisõjas-JohnMaatareeturiks-vallutastalääni-suurendasdomeeni-vs.albilasedja
annaabi.ee 
