Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted:
elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks
· Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel : · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Poolte võrdsus ning mõlena poola ärakuulamine · Enesesüüdistuse välistamine Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil : · Korduva süüdimõistmise välistamine · Appelatsiooni õigus Kohtueelne staadium- materjalide kogumine
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisel...
muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel
Kuid kõik asjad revolutsiooni juures ei muutnud inimeste elu lihtsamaks. 2.juunil 1793. aastal said võimule jakobiinid. Nad moodustasid diktatuuri, mille tähtsaim oragan oli Rahvapäästekomitee. See loodi, et vältida isikudiktatuuri. Kuid 12 liikmelises komitees oli juhtiv roll Maximilien Robespierre´il. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi tapmisest, läksid jakobiinid üle terrorile. Kehtestati surmanuhtlus, spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Kohtupidamisel kaotati tunnistajate ülekuulamine, sest see hoidis aega kokku. Vanglad täitusid inimestega ja tapetuid oli umbes 40000 inimest, kellest enamus kuulus vanasse kolmandasse seisusse. Selline asi omas suurt mõju rahvale, lõpuks läks asi üle igasuguse piiri. Lähimas minevikus on kasutatud sarnaseid manöövreid diktatuuriga riikide poolt. See on väga jõhker tegu. Tähtsat rolli Prantsuse revoltusioonis omas Napoleon Bonaparte. Ta oli algselt tavaline
KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline ...
Kõigi feodaalkohustuste kaotamine Maksimumhinnad kõigile toiduainetele ja laiatarbekaupadele 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Rahvapäästekomitees juhtiv roll Robespierrel. Kui tapeti revolutsiooni üks juhte , Jean paul Marat, läksid jakobiinid üle terrorile. Vähimagi asja, nt ettevaatamatu väljaütlemise eest võidi panna vangi . Sageli kasutati surmanuhtlust, giljotiin läks eriti kasutusse. Kaotati kohtupidamisel tunnistajate ülekuulamine. Võeti vastu seadus kahtlaste kohta, inimesi sattus vangi vaid sellepärast, et arvati, et nad olid ,,kahtlased" . Termidoorlik Konvent ja Direktoorium Lihtrahvast muserdava terrori ja talupoegade rahulolematuse tõttu kujunes opositsioon jakobiinide diktatuuri vastu. 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde. Pärast seda lakkas Rahvapäästekomitee olemast valitsus. Vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile.
1. kehtib seaduste ülemuslikkus (lähtutakse seadustest) 2. kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine 3. kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1. kodu ja isiku puutumatus 2. õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3. õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1. õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. õigus süütuse presumptsioonile 3. õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. enesekriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgses staadiumis: 1. korduva süüdimõistmise välistamine 2. apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus Huvide realiseerimise kanalid: Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l
president) · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni - Ombudsman (Eestis eraldi pole, tema ülesandeid täidab õiguskantsler) Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUPIDAMISEL. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile, on see õigus ka alla 18aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seadlikus ehk korrakohane protsess. Selle järgi peab · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse · Õigus süütuse presumpatsioonile.
Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga,millest tulenes ka põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall''. Aadlikud jaotusid omakorda kaheks suuremaks osaks: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Kõrgaadlikeks nimetati suurfeodaale nagu kuningas,hertsogid,parunid,keisrid ja krahvid. Alamaadliku tiitel kuulus peamiselt rüütlitele. Erinevatel maadel olid erinevad nimetused aadlike kohta
1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus). 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. 2) Õigus süütuse presumptsioonile. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on :
ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist tema selgitab arreteerimise põhjust, tutvustab õigusi ja kohustusi. 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi eeluurimise aeg ei tohi ületada ühte aastat. 2) Õigus süütuse presumptsioonile kohtualust tuleb kohelda süütuna nii kaua, kui kohus pole teinud süüdimõistvat otsust. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu.
tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadust, osata leida normaktiivakti teksti ning teada, kust saab õigusabi. Iga inimene on võrdne seaduse ees ning tal on õigus riigikaitsele. Ausa õigusmõistmise põhimõtted on, et keegi pole ennem süüdi, kui kohus seda otsustab ning korrakohase protsessi põhimõtted õigusmõistmisel (seaduslik protsess), mida järgitakse nii kohtueelses staadiumis (vahistamine), kohtupidamisel (kohus) ning kohtujärgsel perioodil (karistus, vabastamine). Vabaduse võib võtta ainult seadusel sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud kohtuotsuse täitmiseks, kohtu korralduse täitmata jätmisel või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks, kuriteo või haldusrikkumise ärahoidmiseks, selles õigusrikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks, alaealise üle
Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek:
Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Leebus on hukkamõistetav. Erilist karmust, isegi hävitada talusid. Karistussalkade eriline tegutsemine 1905 detsembris ja 1906 jaanuaris. Kindral Bezobrazov Põhja-Eestis, karistussalkade üldjuht! Tema enda väitel lasi tema karistussalk maha 22 inimest ja ihunuhtlust sai 333 inimest; tagaselja mõisteti surma umbes paarkümmend inimest. Ta pidas sõjaväljakohut, olles ise selle juht. Kohtupidamisel ei peetud kinni isegi mitte välikohtu nõuetest ega antud enda kaitsmiseks mingit võimalust. Von Sievers Viljandis! Viljandi massimõrv (53 inimest). Üle 20 balti-saksa päritolu kindrali ja ohvitseri. Mõisnikud-vabatahtlikud. Kevadel repressioonid mõnevõrra nõrgenesid ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja avalik peksmine. Maha lasti u.400 inimest, vangi, ihunuhtlust, väljasaatmine. Eriti said kannatada maaharitlased
b. korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta · õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku otsuseta kinni pidada) · õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni c. korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi · õigus süütuse presumptsioonile (vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust) · õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine · enese-inkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine (inimest ei
sünnimärgid. Samuti otsiti nõiamärki. See erines Saatana märgist ning selleks oli ükskõik milline ebaharilik mügar ihul, mida kujuteldavalt sai pidada ülemääraseks nisaks, mida deemonid käisid koduvaimude kujul imemas. Piinatavatele esitati ka standardnimekiri küsimusi ning oma agoonias võtsid nad tavaliselt omaks kõik selle, milles neid süüdistati. Iga uus ülestunnistus veenis kohtuvõime aine rohkem küsimustike paikapidavuses ning tagas nende kasutamise ka igal järgmisel kohtupidamisel. Küsimustik nimekiri sisaldas tüüpilisi küsimusi nagu: ,,Kui kaua sa oled nõid olnud? Miks sa hakkasid nõiaks? Kuidas sa nõiaks said ja mis siis juhtus?" ning pikk nimekiri jätkus taoliste totrate küsimustega, mis iseenesest olid mõttetud samapalju kui kasutud. Nende küsimustega ei püütud selgitada, kas süüalune tõesti süüdi oli, vaid seda, kuidas ta seda kõike tegi. Alljärgnev lõik on üks näide tolleaegsest nõiaprotsessist, mis on võetud Jeffrey Russelli
röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga) Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · õigus süütuse presumptsioonile · õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine · eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil · korduva süüdimõistmise välistamine · apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
Igale kodanikule garanteeris põhiseadus usu- ja sõnavabaduse. Kuid uue konstitutsiooni rakendamine lükkus edasi sõjaolukorra lõppemiseni. (Paraku ei rakendunud see edumeelne konstitutsioon eales.) 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn "kahtlaste" arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet, mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud. Peagi leiti, et kohtupidamisel pole tunnistajad enam vaja. Cité saarel paiknev La Conciergerie, kus vange enne hukkamist hoiti, sai rahvasuus nime GILJOTIINI EESKODA (L'ANTICHAMBRE DE LA GUILLOTINE). 16. oktoobril viidi siit tapalavale kuninganna Marie-Antoinette. Millegipärast peeti vajalikuks giljotineerida ka kuninga õde ja kunagi ammu Louis XV (vasthukatud kuninga vanaisa) favoriit elatunud Madame Du Barry. Talle määrati surmanuhtlus "despoodile osutatud rõõmude eest". 29
Igale kodanikule garanteeris põhiseadus usu- ja sõnavabaduse. Kuid uue konstitutsiooni rakendamine lükkus edasi sõjaolukorra lõppemiseni. (Paraku ei rakendunud see edumeelne konstitutsioon eales.) 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn “kahtlaste” arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet, mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud. Peagi leiti, et kohtupidamisel pole tunnistajad enam vaja. Cité saarel paiknev La Conciergerie, kus vange enne hukkamist hoiti, sai rahvasuus nime GILJOTIINI EESKODA (L’ANTICHAMBRE DE LA GUILLOTINE). 16. oktoobril viidi siit tapalavale kuninganna Marie-Antoinette. Millegipärast peeti vajalikuks giljotineerida ka kuninga õde ja kunagi ammu Louis XV (vasthukatud kuninga vanaisa) favoriit – elatunud Madame Du Barry. Talle määrati surmanuhtlus “despoodile osutatud rõõmude eest”. 29
tegevusvaldkondade kaupa. Tallinnas iga valdkonna peale on määratud kaks raehärrat, kellest üht peeti ülemaks. Hierarhiat ametite vahel polnud, kuid ametid, mis olid rohkem seotud suuremate rahasummadega, olid teistest tähtsamad. Arvehärrad - Valvasid linnalaekat, kuhu laekusid kõik maksudest saadud tulud. Maksuhärrad - Aastamaksu kogujad, kes vastutasid linna maksusissetulekute eest. Aktsiisihärrad - Tegelesid aktsiisidega. Linna foogt - Ehk kohtunik, keda abistas kohtupidamisel alamfoogt. Veskihärrad - Valitsesid linna veskeid, tähtsaimad linnamajandusega tegelevad isikud. Mündihärrad - Tegelesid linna müntlaga (hiljem müntmeister). Ehitushärra - Kureeris linna ehitustöid. Koplihärra - Tegeles linna karja- ja heinamaadega, haldas ka lubjaahjusid ja telliselööve. Rae teenistuses oli ka raesekretär, apteeker, suurtükimeister, arst ja väepealik. Raeteenrid (4-6): tõlgid, sadamavaht, raekojavaht. Tasustatud lepingulised töötajad: müürseppmeister,
ッ〔慣〕 ホウ（ハ 法 フ）〔漢〕 ホ ウ（ ホ フ ）〔呉〕 ホ ッ〔慣〕 ✄ すい きょ ✂会意 ✁M¨argi o˜ ige kuju on , koosnedes veest 水, ilma kaaneta manan˜oust 去 ja かいたい たい kohtupidamisel kasutatavast p¨uha ohvrilamba kujutisest . m¨argib kohtu- とうき しんよう protsessi kaotaja vette heitmist 投棄 koos hageja p¨uha lambaga 神羊. pronkskirjas じゅうひ on ka m¨ark, kus a¨ ra heidetavad on veel suurde loomanahka 獣皮 m¨ahitud. Kaotus oli sama kui p¨uhaduseteotus ning karistus vastav
Väga kahju, et me oma lugejaile ei saa pakkuda seda tähelepanuväärivat kõnet. Oraator esines kiiduväärt hooga. Ta polnud veel sissejuhatustki lõpetanud, kui tal juba higi laubalt tilkus ja silmad pungi läksid. Äkki jäi ta keset perioodi seisma ja ta muidu kaunis mahe, vahest isegi lollakas pilk hakkas välkusid pilduma: «Mu härrad!» hüüdis ta seekord prantsuse keeles (vihikus need sõnad puudusid). «Saatan ise on asjasse segatud, sest ta viibib meie kohtupidamisel ja narrib kohtu kõrgeväärikust. Vaadake ometi!» Ta näitas käega kitsekesele, kes Charmolue'd zesti-kuleerimas nähes tõesti paraja aja leidis sedasama järele teha: tagumikule toetudes ja habemega koogutades kordas ta, niihästi kui oskas, oma esimeste jalgadega vaimuliku kohtu kuningliku prokuröri pateetilisi liigutusi. See oli, nagu lugejad mäletavad, üks ta oskuslikumaid vigureid. Sel sündmusel, sel viimasel «tõestusel», oli suur mõju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
