kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks
Aadel Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal k...
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15
1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu
kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Rootsi riigivõim ja balti aadel · Kuninga võim oli nõrk · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti aadli privileegide sälitamisest ja suurendamisest. · Karl XI alustas reduktsiooniga oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. · Mõisnikud pidid hakkama oma maade eest maksma -> tõstsid talupoegade makse. · Riigi sissetulekud kasvasid. Paranesid haridusolud.
Adrakohtunikud Sillakohtunikud Vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumise uurimise ja karistamisega V. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Võrrelge Baltimaade valitsemist.... .....enne Karl XI absolutismlikke reforme Rootsi kõrgaadel, kes omandas nii Eesti- kui ka Liivimaal rohkesti maid, oli samuti kui sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. ....ja Karl XI ning Karl XII ajal. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Rohkem oli neid Liivimaal ning siinne aadel oli seetõttu ka agaram Rootsi võimude tegevust arvustama.Reduktsioonis nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist.
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused
nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik.
Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi
Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded
*Parlament otsustas kroonida uueks kuningaks tapetud Charles esimese poja Charles teise *Toimus restauratsioon 2. Charles teine ja tema järglane James teine üritasid taastada absolutistlikku korda ja katoliku usku *James teine otsustas anda usuvabaduse katoliiklastele ja katoliku usulistele *James teise otsus tekitas kogu maal ärevust ja isegi puritaanid polnud otsusega rahul *Inimesed tahtsid pigem jääda usuvabaduseta *Tüli muutus rahva seas suuremaks Kuulus revolutsioon 1. Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ning troonile tõusis Hollandi valitseja prints Willem *1688. aastal saabus Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale *James teine põgenes Prantsusmaale *Willem kirjutas uue aasta algul alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William kolmandaks ,,Õiguste deklaratsioon" 1. ,,Õiguste deklaratsioon" kehtestas kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid *Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse *Kuningas sai parlamendilt täitevvõimu
isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et hästi aru saada, kuidas töötas aadli väärtuskoodeks, pruugib ka mainida, kuidas aadlike kasvatus välja nägi. Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist
monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konflikt Prantsuse ja Inglise dünastiate vahel oli alanud juba XII saj,mil Inglise kuningad said abielude kaudu osa Prantsusmaast oma võimu alla.Kuigi Prantsuse valitsejad võtsid enamiku valdustest oma võimu alla tagasi,puhkes vana vaen uuesti.Inglise kuningal Edward III oli võimalus pärida Prantsusmaa troon ja ühendada mõlemad riigid oma võimu alla,kuid Prantsuse kõrgaadel sellega ei leppinud.Nii puhkes Saja-aastane sõda(1337-1453).Sõja võitis Prantsusmaa ning see tugevdas riigis valitsejadõnastia positsiooni.Sõja järel saavutas Louis XI võidu Burgunda hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.Inglismaal tekkis mitmekümne aasta pikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel,mis on tuntud Rooside sõjana. Pühas Rooma riigis oli keisrivõim kaotatud ning Saksamaa jäi poliitiliselt killustatuks
1430 langeb Orleansi Neitsi burgundlaste kätte vangi ning hukatakse nõiana tuleriidal. Prantslaste edu aga jätkub ning 1453 on jäänud inglaste kätte vaid Calais kindlus. Kuningavõimu tugevnemine Saja-aastase sõja võit tugevdas Prantsuse kuninga positsiooni. Burgundia hertsogi võitmine viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Inglismaal jätkus aga aastakümneid Rooside sõda Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel 1455-1485. Henry VII Tudorist saab kuningas ja kuna kõrgaadel on kodusõjas nõrgenenud, ei ole tal raskusi oma trooni kindlustamisel. Saksamaa XV sajandil hakati Saksamaad kutsuma Saksa Rahva Püha Rooma riigiks, aga reaalset keskvõimu seal polnud. Keisrit valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti (3 piiskoppi, 4 suurfeodaali). Keisritel oli erinevate aadlisuguvõsade käes, enamasti kasutati seda isiklikue pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa Mongoli-tatari khaan Batu-khaan vallutas enamuse Vene vürstiriikidest (va Novgorod)
alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid
valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja Prantsuse dünastia vahel 1337-1453, sellep. et inglise kuningas Edward III avanes võimalus pärida Prants. troon, kuid Prant. kõrgaadel sellega ei leppinud), talurahvarahutuste ja taudide (must surm) ajastu. Sajandi lõpul hakkas rahvastik siiski jälle kasvama ning kaubandus kosuma. Varauusaeg:Tav. mõistetakse varauusaja all ajajärku XVI-XVIII sajandini. Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile
AJALUGU Absolutism euroopas. Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule, Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo ...
8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. ● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel vastutusala. ● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku arendamiseks. 9) Versailles´i loss. ● Õukonnaelu - Kogu kõrgaadel asus elama Versailles´sse, lootes võita kuninga soosingut ja tulutoovaid ametikohti. Nad tiirlesid ümber kuninga ja pidid järgima ranget etiketti. Samuti veetsid nad rohkelt aega ballilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. ● Versailles´i loss ehitati Louis XIV algatusel, aastatel 1661 - 1710. ● Versailles´i loss on Prantsusmaa absoluutse monarhia sümbol. 10) Inglismaa kodusõda ● osapooled - Šotimaa ja Inglismaa.
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale
Anna, kuid riigi tegelikuks valitsejaks hakkas Anna armuke, kardinal Jules Mazarin. Viimase tee- neks riigi ees oli parlamendi aadlike vastuhaku mahasurumine. Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur. Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha, keelustas Richelieu ka duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Edaspidi laskis ta kõik kahe- võitlust pidanud aadlikud hukata. Saavutamaks täieliku kontrolli kõrgaadlike tegemiste üle, pidi nende elulaad muutuma. Selleks koondas Richelieu kõrgaadli nüüdsest õukonda, et viimased hoopis selle toredust nautida saaksid. Eelnimetatud ranged kuid kavalad võtted olid Prantsusmaal
Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid. Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti kuulusid aadlike hulka. Neid kutsuti ministeraalideks. Aadliku ülesanne rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest
Sel perioodil tegutses ja elas saksa ajaloo kuulsaim kunstnik Albrecht Düren (graafik). PRANTSUSE KUNST 16. SAJ. · Prantsusmaa ja Itaalia vahel toimusid sõjad. Seoses sellega levis Prantsusmaal itaalia renessanss. · Paljud itaalia kunstnikud töötasid prantsuse ülemkihi heaks (Leonardo da Vinci) · Kõige tähelepanuväärsem oli arhitektuuri areng, kus olulisel kohal ei olnud kirikud, vaid lossi ehitus. · Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. · 15. saj. valitses veel segastiil segamini gootika ja renessanss. Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid,
Senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt seotud ning olid sõltuvad alluvuses olevate inimste tööst. Järelikult üks ei oleks saanud ilma teiseta mitte kuidagi hakkama. Seisus, mis kujunes paralellseslt feodaalsuhetega oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus. Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au teenimiseks. Aadlikute jaoks olid turniirid aga treeninguks, kuid pealtvaatajatele meelelahutuseks. Turniir oli keskajal suur pidustus, see oli suur kohtumispidu teiste aadlikega
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Lingvistika - Märkide liigid. Mistahes märgisüsteemi märke jaotatakse sümboliteks, indeksiteks ja ikoonideks vastavalt sellele, kuidas on nendes omavahel seotud vorm ja tähendus. Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele. 2.1. Sümbolid Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles). Me ei oska öelda, miks tähendusele 'laud' vastab just häälikukombinatsioon l-a-u-d või miks tingivat kõneviisi väljendab häälikukombinatsioon k- s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna soppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolili...
Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. Tühistati Nates'i edikt ja hugenottide õigused, vallutati hugenottide tugipunktid ja paljud hugenotid emingreerusid. Mazarin ja fronde Mazaein oli peale Louis 13. Prantsusmaa tegelik valitseja sest Louis 14.oli selleks liiga noor ja tema ema Austria Anne andis küllaltki vaba voli Mazarinile ehk ühtlasi ka oma armukesele, kellega ta oli salaabielus. Peale mazarini surma omandas kuningavõim enneolematu ulatuse. Riik-see olen mina!!
Tema järel kuningaks vend James II oli toimunud Stuartite restauratsioon. Püüdsid taastada absolutismi ja katoliku usku. Revolutsioonil olid siiski positiivsed tulemused: · kapitalistlikud suhted said vabalt areneda (olid lõpetatud keskaegsed maakasutamise tavad, maa muutus feodaalsest läänist kapitalistlikuks eraomandiks) · majanduslik areng kiirenes · parlamendi tähtsus kasvas 1689 toimus nn Kuulus revolutsioon kõrgaadel korraldas vandenõu James II vastu ja kutsus Inglise troonile Oranje printsi Wilhelmi Hollandist. Sai Inglise kuningaks William III nime all. Samal aastal andis ta välja Õiguste deklaratsiooni (Bill of Rights), mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Näiteks: * kuningas ei saa peatada seaduste toimet * parlament koguneb regulaarselt * maksude määramise otsustab parlament 1679 oli vastu võetud veel üks tähtis seadus Isikuvabaduste Akt (Habeas Corpus Act), mille
väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu ja võrdseid õiguseid aadlikega. Kuningatel tekkis soodne võimalus laveerida kahe vastandliku jõu - aadli ja kodanluse vahel; toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 - 1485) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel
kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel · Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli ja linnade eesõigused Liivimaa kubermangus kiire rootsistamine · Gustav II Adolfi surm pärast seda Liivimaal samad õigused Eestimaa kubermanguga · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti privileegide säilitamisest · Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale · Mõisad anti rendile · Paranesid siinsed kirkuja haridusolud Karl XI Johann Reinhold Patkul
Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala oli kallerdises esindussöök. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud tsunftijootudel tsunftikannud, külaliste tervitamisel tervituspokaalid jms. Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud olema kindlalt kaetud laudlinaga. Söömaaeg algas traditsiooniliselt käte pesemisega. Seejärel loeti väike palve ,,Benedicite", toiduvõtmine lõppes tänupalvega. Esimene nime järgi teada olev kokk Tallinnas oli Conradus aastast 1312. Tallinna raad pidas ametis ja maksis palka enamasti kahele kokale. 1483. aastal maksis raad kokale 8 marka aastas, kui aastatega see vähenes. ARGIPÄEVA TOIT
Paragrahv 19-20. Rüütlikultuur Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast alates on rüütlikultuuri elemente võetud aluseks käitumisnormidele kuni tänapäevani. Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1)Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus 3)Aumõiste, mis käis rüütli aukoodeksi alla 4) Viisakus tolleaegsete kommete järgi 5)Heroilisus ja romantilisus Aadelkond jagunes kaheks, kõigpealt kõrgaadel, kuhu kuulusid kuningad ja suurfeodaalid, hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadel- kelleks olid rüütlid. Kujunesid ka üldnimetused, kõrdaadel Inglismaal lordid, Hispaania grand, Saksamaalt herr, Prantsusmaal baron ja alamaadel Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter(ratsutaja) (Cervantes ,,don Quiote" mingi pede kirjanik oma teosega) Don Quioute oli vaene hidalgo,
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
Aadliopositsiooni juht mõisteti surma. Jõustati 1686.a. Rootsi kirikuseadus ja asjaajamiskeeleks sai Rootsi keel. Ptk 3. Mõis 1. 1) Rootsi riigi pingeline rahanduslik olukord, lakkamatud sõjad ja tühi riigikassa. 2) Läänistamisega tasuti võlgasid aadlile, riigiametnikele jne. 3) usuti, et riik peaks saama tulu kaudsemalt -> maksudest, tollidest ja aktsiisidest. 4) Kardeti mõisate majandamisega seotud lisakulusid. 2. Rootsi kõrgaadel ei asunud Eesti ja Liivimaale elama. Vahle harva käidi Balti mõisates. Rootsis elav ja teeniv aadel huvitus eelkõige sellest, et ülemereprovintsid tooksid võimalikult palju sisse. 3. Riigis oli rahapuudus, suure sõjaväe ülalpidamine ja kasvav riigiaparaat nõudis rohkem vahendeid kui senine maksupoliitika suutis pakkuda. 4. Reduktsioonis pääsesid enne Rootsi võimu päritud, ostetud või panditud mõisad. 5. Peamine sissetulekuallikas oli viljamüük
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
kõigi eest Jumala teenimine, teiseks seisuseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotos aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest.
kuningapaari skulptuurpead. Ümarkaarse portaali kohal on vennaskonna vapitahvel ning kahel pool varasema etiku juurde kuulunud etikukivid. Mitu korda esineb portaali piirkonnas kivisse raiutuna Püha Mauritiuse- vennaskonna mustanahalise kaitsepühaku pea. Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist. Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite,
o Aadel nõudis oma õiguste laiendamist · Ainsa üksmeelse otsusena kaotati ametikohtade müük · 1789 kutsuti järgmised generaalstaadid alles kokku Richelieu ja kuningavõim · 1624 tõusis Richelieu ministriks · Kuningas Louis XIII leidis temas omadusi, mis tal puudusid · Richelieu oli tegelik valitseja · 1626 edikt, millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused v.a piirikindlused o Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal o Aadlike mässukatsed suruti maha · 1626 edikt, millega keelati duellid (kuulutati need kapitaalroimadeks) o Aadli elulaad muutus kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust · Kuningavõimu tugevdamiseks veel: o Surus maha hugenottide vastupanu o Tühistati Nantes'i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid) o Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid
maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ning võsastunud. Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad
maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ning võsastunud. Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
Axayacatl (1468-1483) laiendas vallutusi lõuna ja põhja suunas. Järgmised kolm valitsejat võtsid ette sõjaretki pigem mässude mahasurumiseks. Viimane suur keiser Motecuchoma / Montezuma II (1502-1520) kohtus juba hispaania konkistadooridega. 2. Ühiskonnakorraldus Asteekidel oli 20 suurt suguvõsa - calpulli´t, mis olid jagatud 4 fraatriasse. Igale fraatriale kuulus üks Tenochtitlani kvartalitest. Oli kaks põhiklassi: tecutli (isandad) ja macehualli (töötajad). 1Tecuhtlid oli kõrgaadel ja riigiametnikud, kes olid maksudest vabastatud ja said elamu, toidu ja teenijaskonna oma alamatelt. Nad võisid kanda ka aadlitiitlit tzin. Tecuhtlite päritavat seisust nimetati ka pilli - "pojad". Pilli´d, kel polnud riigiametit, olid varanduseta. Hüvesid andis ainult riik ja selle kaudu alam klass ainult ametnikele. Eraomandus puudus. Suguvõsasid esindas riigi ees vahemeestest (tlatocan - "kõnemees") koosnev nõukogu, kes formaalselt valis ka 6 kõrgeimat ametnikku, sh
katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp. Skandinaaviamaad Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht. Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda: 1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud
Bütsantsi provintse ja lõid neil aladel Ladina keisririigi. Ristisõdade tagajärjed sõdade eesmärke lääne-eurooplastel täita ei õnnestunud: jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhamedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Vaen läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes veelgi. Sõdadest võitsid enam itaalia kaubalinnad kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Aadel vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid. Rüütlite kasvatus aadlite kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli poiss kodus, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, ratsutamist, jahipidamist ja relvi. 15 a sai kannupoisiks, kes saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale
aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga. Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine. Aadel säilitas maksuvabaduse. Makse kogutakse kolmandast seisusest. 17. saj II poolel riigikassa tühjenemine. Nantes'i edikti tühistamine on löök majandusele. Louis XIV eesmärgiks on Prantsusmaa hegemoonia Euroopas. Prantsuse keel, kirjandus, kultuur ja mood vallutavad Euroopa. Arhitektuuris Pr varaklassitsism (Versailles). Suur
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
