Reformatsioon Inglismaal (1)

Reformatsioon Inglismaal
Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu.
Majanduslik areng
Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa majandust aga kalevitööstuse areng, mis suurendas järsult nõudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Paljud feodaalid tegid oma põldudest lamba kasvatuseks karjamaad. Soa maata jäänud talupoegi asus tööle manufaktuuridesse. Külades oli tööjõu ülejääk. Asuti rändama üle Inglismaa, et leida tööd. Aega mööda muutusid sellised tööotsijad kerjusteks ja varasteks. Kuningas võttis nende vastu tarvitusele karmid abinõud. Vargaid peksti, lõigati kõrvu ja kolmandat korda tabatuna hukati.
Henry VIII
Ligi 40 aastat Inglismaad valitsenud Henry VIII jätkas oma isa Henry VII poliitikat kuningavõimu tugevdamisel. Henry VIII saavutus sellise võimutäiese, et võis saata tapalavale igaühe, kes julges talle vastu hakata. Henry VIII õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist.
Konflikt paavstivõimuga.
Enne kui Henry VIII saavutas piiramatu võimu, tuli tal ületada katoliku kiriku vastuseis. Katoliku kirikule eriti kloostritele kuulusid suured maavaldused. Peale selle maksis ka Inglimaa Roomale makse. Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VII soov korraldada ümber oma perekonnaelu . Henry VII oli abielus Aragoni printsessi Katariinaga, et kindlustada häid suhteid Hispaaniaga. Olles armunud õuedaam Anne Boleyni, kes aga keeldus kuninga armukeseks saamast, hakkas Henry VIII taotlema lahutust . Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII’le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni.
Reformatsioon
Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust . Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele . Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid , kuningas konfiskeeris nende maad ja varad , munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele. Nii tekkis uute maaomanike kiht. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, lõpetati säilmete kummardamine , vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Reformatsiooni läbi viimisel oli Henry VIII karm jaa halastamatu. Teisitimõtlejaid represseeriti. Henry VIII keelas piibli lugemise.
Rekatoliseerimise katse
Kui Henry VIII suri päris trooni tema poeg, kes oli veel laps. Jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega, usuasjade arutelu jõudis ka rahva sekka. Kohati ründas rahvas kirikute katoliiklikku toredust. Armulaualeib oblaat asendati kodus küpsetatud leivaga. Samas kehtestas riik kiriku tavadest kinnipidamise kohustuse. Peale Edward VI varajast surma sai troonile Henry VIII tütar Mari I, kuigi ta oli naine ja veendunud katoliiklane. Kuna Mary valmistus abielluma Hispaania troonipärijaga Felipe II-ga kardeti isegi Inglismaa allutamist Hispaania võimule. Seepärast püüti ülestõusuga ebaõnnestunult Maryt troonilt tõugata. Abiellunud Felipega asus Mary I Inglismaal taastama katoliiklust. Inglis parlament , mis üksmeelselt Roomast lahku lõi palus nüüd paavstilt andestust. Hukati Henry VIII kirikutegelased ja põletati ketsereid. Mary I valitsusaeg jäi lühikeseks. Uueks kuningannaks sai Elizabeth I. Tema valitsusajal arenes kiiresti kapitalism . Inglismaast sai võimas mereriik ja tehti suuri edusamme kultuurivaldkonnas. Elizabeth taastas reformeeritud kiriku. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaan usutunnistus , mille kinnitas parlament 1571. aastal.
Usuprobleemid šotimaal
Inglismaa naaber Šotimaa oli eraldi kuningriik , mis iseloomustas klannide osatähtsus. Lõuna-Šotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud. 1542 .aastal päris šoti trooni kõigest mõne päeva vanune Mary Stuart , keda kasvati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus . Vastukaaluks Mary Stuarti usulistele vaadetele levis Šotimaa lõuna piirkonnas kalvinism . Selle ideoloogiks oli John Knox, endine Inglise reformatsiooni tegelane, kelle Mary Verine maapagu saatis. 1567. Aastal tõusid šoti kalvinistid Mary Stuarti vastu üles. Mary loobus troonist ja põgenes oma poja James VI-ga Inglismaale . Elizabeth I nägi Mary Startis konkurenti, sest teda peeti seaduspäraseks troonipärijaks. Elizabeth võttis Mary valve alla. Inglise katoliiklased kavandasid vandenõu Mary päästmiseks, kuid see tõi talle surma. Elizabeth pärandas Inglise trooni Mary pojale Jamesile.