Inglismaa 1-19 sajand (0)

II. SUURBRITANNIA :
TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA:
Sajand
Olulisemad sündmused
1.saj

• 43 – roomlased alustasid Britannia vallutamist.
  

2.saj

• Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid.
  

5.saj

• 410 – lahkusid viimased Lääne- Rooma leegionid Britanniast.
  
• Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale .
  
• Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel.
  

7.saj

• Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu.
  

8.saj

• 793 – viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus.
  

11.saj

• 1016 - 1035 – Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu.
  
• 1066 – Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks.
  

13.saj

• 1215 – „Suure vabaduskirjaga” ( Magna Charta) kitsendati kuninga võimu.
  
• 1265 – Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament .
  

14.saj

• 1337 – algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453).
  

15.saj

• 1455-1487 – Rooside sõda Lancasteri ja York `i suguvõsade vahel.
  

16.saj

• 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.
  
• 1558 – Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh – Elizabeth I (valitses kuni 1603 ).
  
• 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt.
  

17.saj

• 1603 – Inglismaal tõusis troonile šoti-päritolu James I Stuartite dünastiast.
  
• 1642- 1649 – kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
  
• 1649 – hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik.
  
• 1653 – O. Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks.
  
• 1660 – Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II.
  
• 1688 – Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism.
  

18.saj

• Inglismaal algas tööstuslik pööre.
  
• 1707 – Inglismaa ja Šotimaa moodustasid reaaluniooni.
  
• 1783 – Inglismaa pidi Versailles `i rahuga tunnustama USA iseseisvumist.
  

19.saj

• 1801 – Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga.
  
• 1832 – parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad.
  
• 1830.-1840.aastad – tšartislik töölisliikumine Inglismaal.
  
• 1845 – Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda.
  
• 1837 – kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901).
  

• VARAKESAEGNE INGLISMAA:
  

• Keldid :
  

I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike- Aasiasse . Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud rahvad (nt piktid Šotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka.

• Rooma vallutused :
  

Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik Julius Caesar Gallia vallutamise perioodil 55-54 eKr. Pärast Gallia lõplikku vallutamist alustasid roomlased keiser Claudiuse (41- 54 pKr) valitsusajal aastal 43 pKr uut ekspansiooni. Keldi hõimude vastupanu ja ülestõusud suruti maha ning vallutatud aladele rajati uus provints – Britannia (nimetus pärineb Inglismaal elanud ning hiljem anglosakside poolt hävitatud keldi hõimu – brittide nimest). Põhjast lähtuvate põlisrahvaste rünnakute tagasilöömiseks ning edasiste vallutuste tugiliinina rajati risti läbi saare kaks suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Šotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium – hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne-Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära.

• Anglosakside riikide kujunemine:
  

Suure rahvasterände ajal 5.saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani hõimude ( anglid , saksid , jüütid, friisid ) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7.saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Šotimaal (gaeli e šoti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena Loode-Prantsusmaale Bretagne `i poolsaarele (bretooni keel).
Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829.a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802-839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks.

• Briti saarte ristiusustamine :
  

Kuigi suure rahvasterände ajal oli Rooma riigis 4.saj valitsevaks usundiks saanud ristiusk Briti saartelt peaaegu välja tõrjutud, algas just sealt ulatuslikum misjon e ristiusu levitamine (lad k missio – saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas.
5.saj hakkas Iirimaal mosjonit tegema Bretagne`ist pärit püha Patrick ( eluaastad u 387-493; Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6. sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7.saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri-Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine . Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt.
Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula – saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest.

• Viikingite vallutuskatsed Inglismaal:
  

8.saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele. Nende esimeseks ohvriks 793.a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta Inglismaad pidevalt rüüstavate viikingite (taanlaste) vastu, sundis anglosaksi kuningriike ühinema ning see kiirendas feodaalsuhete arengut. Kagu-Inglismaale rajatud taanlaste valdused (nn Danelaw) suudeti taasühendada Edgar I Rahumeelse valitsemisajal (959-975) ning sealsed skandinaavlased sulandusid kujuneva inglise rahva sekka. Samaaegselt taanlastega rüüstasid ka norralastest viikingid Šoti- ja Iirimaa rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid.
Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10.saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte.

• Normandlaste vallutus:
  

10.saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid ( normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11.sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028 -1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14.oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066-1087). Paari aasta jooksul anglosakside alad vallutati , viidi läbi ulatuslik maade konfiskeerimine prantsuse päritolu kõrgaadli kasuks, kes täitsid ühtlasi kõrgemad riiklikud ja vaimulikud ametipostid. Etnilised erinevused inglise keele säilitanud alamatega kadusid 12.saj lõpuks, kui vallutajad olid sulandunud kujuneva inglise rahva hulka. Normandlaste vallutus tähendas ka ühtlasi tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket.

• INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL:
  

• Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal:
  

William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066- 1154 ) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia . Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale . Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem – „minu vasalli vasall pole minu vasall”, hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade – krahvkondade etteotsa šerifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud šerifiamet ka pärandatavaks.

• John Maata ja Magna Charta:
  

13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas ( 1189 -1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199 -1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama „Suure vabaduskirja” (lad k „Magna Charta Libertatum”), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust.

• Parlamendi kujunemine Inglismaal:
  

13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel.

• Saja-aastane sõda:
  

Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12.saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185- 1220 ) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis - ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327-1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar). See viis üle sajandi (1337-1453) kestnud võitlusteni kahe riigi vahel, mida tuntakse Saja-aastase sõja nime all. Sõjas esialgu edukam Inglismaa pidi oma vastasele järk-järgult alla vanduma ning inglaste kontrolli alla jäi ainult Calais` sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul, mis vallutati prantslaste poolt 1558.

• Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus:
  

Vahetult pärast Saja-aastase sõja lõppu puhkes Inglismaal pikaajaline kodusõda kuningatrooni pärast, milles osales valitseva Plantagenettide dünastia kaks haru. Kuna vaenulike suguvõsade vapikaunistusteks olid punane (Lancasterid) ja valged ( Yorkid ) roosid, tuntakse seda kodusõda ka Rooside sõja (1455-1487) nime all. Pika ja verise sõja ajal sai kannatada eriti Inglise kõrgaadli esindajad, kes hukkusid lahingutes, sattusid salamõrvade ohvriks või hukati vastaspoole vangidena. 1483 tõusis Inglise troonile Richard III (valitses 1483-1485) Yorki suguvõsast. Kuningas Ricard III langes 1485 toimunud Bosworthi lahingus (olles ühtlasi viimane lahinguväljal tapetud Inglise kuningas), võitis Lancasterite kauge sugulase Henry Tudor . Henry Tudor krooniti ühtlasi Inglise kuningaks Henry VII nime all (valitses 1485-1509) ning alguse sai Tudorite dünastia.
Henry VII ajal tugevnes oluliselt kuninga isikuvõim. Piirati tunduvalt kohalike valitsusorganite, aga ka Inglise parlamendi võimu ning saadeti laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad ja lasti lammutada neile kuuluvad kindlused . 1487 loodi spetsiaalne kuningast sõltuv nõukogu - Tähekoda, mis jäi Inglismaa üheks mõjukamaks instantsiks kuni 17.sajandini. Henry VII ajal aeti korda ka riigi rahaasjad ning täpsustati seadussüsteemi.

• Inglismaa majanduslik areng:
  

16.saj arenesid Inglismaal kiiresti kapitalistlikud suhted. Suurte maadeavastuste tulemusena nihkusid kaubateed Atlandi ookeanile ning Inglismaa jäi tänu oma geograafilisele asendile nüüdsest tähtsate kaubateede äärde (Läänemeri-Põhjameri-Atlandi ookean). Kiiresti arenes laevaehitus ja meresõit ning rajati uusi manufaktuure.
Kalevitööstuse arengu tõttu suurenes oluliselt nõudlus lambavilla järele. See omakorda tõi kaasa villahindade tõusu ning lambakasvatuse laienemise. Seepeale hakkasid paljud tulude suurendamisest huvitatud mõisnikud laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine ). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn „verise seadusandlusega ”, karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne).

• REFORMATSIOON INGLISMAAL:
  

• Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal:
  

16.saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509- 1547 ) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine. Euroopa eeskujudele tuginedes koondati feodaalaristokraatia kuninga õukonda. Kuninga õukonna meelistegevuseks olid jaht , ballid ja armukeste pidamine. Kuninga soosing võis tähendada karjäärivõimalusi ning ebasoosingusse sattumine tapalavale minekut. Henry VIII toetas kunsti, kutsudes õukonda silmapaistvaid arhitekte ja kunstnikuid (nt Hans Holbein noorem Saksamaalt) kogu Euroopast. Reformatsioon tekkis seepärast, et Henry VIII tahtis uut naist.
Mandri-Euroopas puhkenud reformatsiooni suhtus Henry VIII algul vaenulikkusega. Naistemaias kuningas sattus aga 1520 .aastate teisel poolel paavstivõimuga konflikti, mis tõi enesega kaasa reformatsiooni teostamise ülevalt poolt.
Henry VIII abikaasad
Nimi
Eluaastad
Abielus Henry VIII-ga
Surma põhjus
Aragoni Katherine
1485- 1536
1509-1533
loomulik surm
Anne Boleyn
1501-1536
1533-1536
hukatud
Jane Seymour
1509- 1537
1536-1537
suri pärast poja sünnitamist
Cleve`i Ann
1515 -1557
1540
loomulik surm
Catherine Howard
1518 /1524- 1542
1540- 1541
hukatud
Catherine Parr
1512-1548
1543-1547
loomulik surm
Ülesanne: vastake õpiku (lk 204-206) abiga järgmistele küsimustele reformatsiooni kohta:

• Milline sündmus sai reformatsiooni ajendiks Inglismaal?
  

......................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

• Millised muutused toimusid Inglismaal 1534.a vastu võetud supremaatia aktiga?
  

.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

• Millised olid katoliku kiriku ja reformatsiooni käigus tekkinud anglikaani kiriku peamised erinevused?
  

.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

• Rekatoliseerimise katse Inglismaal:
  

Henry VIII surma järel 1547 päris trooni tema ainus poeg Edward VI (ema Jane Seymour; valitses 1547- 1553 ), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553-1558). Kartuses katoliikluse taastamise ees puhkes Inglismaal 1554 ülestõus, mis karmilt maha suruti. Kuninganna sai selle eest endale lisanime „ Verine ”. Pärast abielu sõlmimist 1554 Hispaania kuninga Felipe II-ga (valitses 1554- 1598 ) alustas Mary I katoliikluse taastamist: hukati anglikaani kirikuga seotud kirikutegelasi ning põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid.

• Inglismaa Elizabeth I ajal:
  

Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat. Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik .
Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pūritas – puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse.
Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Šotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542-1567; Henry VII tütretütar). Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa katoliiklaste toel üritas ta Elizabeth I kukutada. Pagenud pärast šoti kalvinistide mässu Inglismaale, arreteeriti Mary arreteeriti kuninganna käsul ning ta elas järgmised 19 aastat vangipõlves. Mary Stuart hukati 1587 süüdistatuna Elizabeth I vastases vandenõus. Samas andis vallaliseks ja lastetuks jäänud Elizabeth I talle lubaduse pärandada Inglise troon Mary pojale James`ile (sünd 1566 ; Šoti kuningas 1567-1625; Inglise kuningas 1603-1625).
Hispaania katoliiklasest kuningas Felipe II otsustas seepeale Inglismaa hävitada ning saatis selle vastu 1588 suvel u 130 laevast koosneva laevastiku – Võitmatu Armaada (30 tuhat meest). Inglise kanalis toimunud merelahingutes suutis Inglise laevastik endise mereröövli Francis Drake`i juhtimisel hispaanlaste dessandi ära hoida ning enamus Võitmatust Armaadast järgi jäänud laevadest hukkusid tormides tagasiteel ümber Briti saarte Hispaaniasse.
Oma võimsuse tipul olnud Hispaania üle võidu saavutamine pani aluse suureks mereriigiks tõusmisele. Inglased panid aluse oma esimesele kolooniale Põhja-Ameerikas (1587 Virginia ) ning rajasid mitmeid kaubakompaniisid (nt 1600 Ida-India kompanii) väliskaubanduse edendamiseks.

• KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI KINDLUSTUMINE INGLISMAAL:
  

• Stuartite dünastia algus Inglismaal:
  

Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Šotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Šoti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Šotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649).

• Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine:
  

Stuartite dünastia kuningad soovisid Inglismaad valitseda absolutistlikult. Kuninga ja parlamendi vastasseisu peamiseks põhjuseks oli uute maksude kehtestamine, mida kuningas Charles I üritas sisse viia ilma parlamendi nõusolekuta ning tööstuslike ja kaubanduslike monopoolsete õiguste müümine kuninga poolt. Kui kuningas kutsus 1640 parlamendi siiski kokku, et saada finantse Šotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks, esitas parlament kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I vastas parlamendi laialisaatmisega (ing k Short Parliament – lühike parlament). Samal aastal oli kuningas sunnitud siiski parlamendi uuesti kokku kutsuma (ing k Long Parliament – pikk parlament 1640-1648). Pikas parlamendis domineeris jõukas maa- aadel ning kaubandusega seotud suurkodanlased, kes saavutasid kuningalt suuri järeleandmisi. Kuningal keelati parlamenti laiali saata ning kehtestada ilma selle nõusolekuta uusi makse. Kuningavõimu piiramiseks allutati valitsuse tegevus parlamendi kontrollile.

• Kodusõda Inglismaal:
  

Kuninga ja pika parlamendi vastasseis kasvas siiski üle kodusõjaks (1642-1649). Kodusõja osapoolteks olid:
Kuningavõimu pooldajad - rojalistid
Parlamendi pooldajad
Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales, Šoti mägismaa, enamik Iirimaast
Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik šotlastest
Anglikaani kirik
Puritaanid (sõjaväes domineerisid äärmuspuritaanid e independendid , kelle juhiks oli Oliver Cromwell)
Enamik aadlikest („ kavalerid ”)
Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad
1648.aastaks rojalistide väed purustati ning šotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas parlamendis suurpuhastuse (ülemkoda saadeti laiali; alamkojas säilitasid koha ainult independendid). Alles jäänud nn päraparlament mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma ning Charles I hukati 30.jaanuaril 1649.

• Cromwelli diktatuur:
  

1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth ) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O.Cromwell korraldas 1653 uued parlamendivalimised, kus valimisõigus anti ainult Inglismaa elanikkonna vähemusele – independentide kogudustele. Eluaegseks lordprodektoriks kuulutatud Cromwell võttis kiiresti omaks õukonna tavad ja etiketi ning viis lõpule Iirimaa vallutamise (1649-1653). Samas kehtestasid äärmuspuritaanid igasuguseid kitsendusi (nt pühapäeval oli keelatud laulmine, tantsimine ja muud lõbustused). Kui O.Cromwell 1658 ootamatult suri, sai lordprotektoriks tema poeg Richard Cromwell. Tajudes oma võimu ebakindlust ning rahva rahulolematust , loobus ta 1659 sellest ametikohast ning emigreerus Inglismaalt.

• Stuartite restauratsioon :
  

Cromwelli surmale järgnes Stuartite restauratsioon 1660, kui Inglismaa troonile tõusis hukatud kuninga poeg Charles II (valitses 1660- 1685 ). Kuulutati välja usuvabadus ja üldine amnestia (see ei laienenud kuninga hukkamise otsuse teinud parlamendisaadikutele), taastati parlamendi ülemkoda ning Inglismaa ja Šotimaa vaheline personaalunioon . 1685 surnud Charles II järglaseks sai tema vend James II (valitses 1685-1688).

• Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kindlustumine 18.sajandil:
  

Ülesanne: vastake õpiku (lk 50-51) abil järgmistele küsimustele:

• Miks tekkis 1685 uue troonipärija suhtes tugev opositsioon ?
  

.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................

• Seletage alljärgnevad mõisted:
  

toorid - ........................................................................................................................
.......................................................................................................................................
viigid - ..........................................................................................................................
.......................................................................................................................................
Kuulus revolutsioon - ..................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................

• Milline oli 1689 parlamendi ja kuningas William III poolt allkirjastatud Õiguste billi (ing k Bill of Rights) tähtsus?
  

.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................

• Millised parlamentarismile iseloomulikud tavad kujunesid Inglismaal välja 18.saj esimesel poolel?
  

.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................

• INGLISMAA 18.-19.SAJANDIL:
  

• Suurbritannia kujunemine:
  

18.saj algul viidi lõpule juba Stuartite dünastia valitsemisaja algusest alanud Inglismaa ja Šotimaa lähenemine. 1707 Inglismaa ja Šotimaa parlamendid ühinesid ja senine personaalunioon muutus ühinemisaktiga (ing k Act of Union) reaaluniooniks e toimus kahe riigi ühendamine. Alates sellest ajast sai Suurbritannia ametlikuks nimetuseks Ühendatud Kuningriik (ing k United Kingdom). Iirimaa, kus enamiku elanikkonnast moodustasid katoliiklastest iirlased , oli kuni 1801 koloonia staatuses (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nimetust kasutati kuni 1922).

• Inglismaa majanduslik areng:
  

18.saj toimusid põhjalikud muudatused tehnoloogia arengus ning kaupade tootmisel hakati üha rohkem kasutama masinaid. Üleminekut käsitsi tootmiselt masintootmisele ning manufaktuuride asendumist vabrikutega nimetatakse tööstuslikuks pöördeks (ka tööstusrevolutsioon). Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus juba 17.saj poliitiliste ning majanduslike ümberkorralduste tulemusena oli kaotatud paljud majanduse arengut pärssivad feodaalsed takistused. Erinevalt Euroopa riikide üksikosadest puudusid Inglismaa ja Šotimaa vahel tollibarjäärid. Kiiresti kasvas rahvaarv (nt 1750-1881 u 7,4 miljonilt 29,7 miljoni inimeseni). Laialdaselt hakati kasutama erinevaid energiaallikaid (pealtvoolu vesirattad, aurumasinad). Mandri-Euroopa sõdadest pääsenud saareriigis leidus ohtralt maavarasid (kivisüsi, rauamaak ). Maailma suurima sõja- ja kaubalaevastiku toel aeti aktiivset koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed . Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19.saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks.

• Viktoriaanlik ajastu:
  

Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837-1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul.
Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaa nn pehkinud kohad (maapiirkonnad, mis olid võrreldes arenenud krahvkondadega märksa inimtühjemad, ent said saata parlamenti sama palju esindajaid, rahvarohked tööstuspiirkonnad).
1830.-1840.aastatel kujunes Inglismaal välja tšartistlik töölisliikumine (ing k People`s Charter – Rahva Harta 1838), mis nõudis üldise valimisõiguse kehtestamist ning sotsiaalseid reforme. Siiski läksid 19.saj keskpaiga mandri- Euroopale iseloomulikud sotsiaalsed vapustused ja revolutsioonid Inglismaast mööda. Sellele aitasid kaasa tööliste olukorra parandamine (nt vabrikutes üleminek 10-tunnilisele tööle) ning ametühingute moodustamise lubamine. Hilisemate valimisreformidega 1867 ja 1884 suurendati valijaskonda, andes valimisõiguse ka väikekodanlusele, oskustöölistele ja maal elavatele majaomanikele.

• Iirimaa küsimus:
  

17.saj Inglise kodusõja ajal ja järel toimus Iirimaa vallutamise lõpuleviimine. Katoliiklastest iirlastelt konfiskeeriti suurem osa maavalduseid ja jagati see protestantidest inglise ohvitseridele ning mõisnikele. Iirlased sattusid tugeva inglise majandusliku-, poliitilise- ja kultuurilise rõhumise alla. Kui Iirimaa 1801 ametlikult liideti Ühendatud Kuningriigiga, said esindatuse Suurbritannia parlamendis ainult protestantidest inglased. Lisaks sellele tabas Iirimaad 1840.aastate keskpaiku kartuliikaldus, mille tõttu u 1.milj inimest suri nälga ja algas iirlaste massiline väljaränne (eriti USA-sse). Iirlasted üritasid oma õiguste eest võidelda erinevate meetoditega. 1858 USA-s rajatud radikaalne feenide liikumine, mis kasutas terroriakte ja talurahvamässe oma vabariigi loomiseks, erilist kandepinda ei saavutanud. Iirlaste mõõdukam tiib üritas seaduslikke vahendeid kasutades saavutada home rule `i (e Iirimaa laialdast omavalitsust).

• Inglise välispoliitika ja koloniaalimpeeriumi kujunemine:
  

Viini kongressi ( 1814 -1815) otsustega sai Napoleoni sõdades Prantsusmaa vastu sõdinud Inglismaa enese ülemvõimu alla Malta saare ning varem Hollandile kuulunud Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseiloni, mis suurendas veelgi Inglismaa ülemvõimu meredel.
Inglise välispoliitika alustalaks jäi kuni 20.saj alguseni nn hiilgava isolatsionismi poliitika. Inglismaa hoidus eemale pikaajaliste sõjaliste liitude moodustamisest ja ei pooldanud riigi tihedamat sidumist Mandri-Euroopa asjadega. Rahvusvahelistes konfliktides toetati nõrgemaid riike tugevamate vastu, et säilitada Euroopas jõudude tasakaal (nt osalemine Venemaa vastases Krimmi sõjas 1853 - 1856 ).
Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel nõrgenesid Euroopas Prantsusmaa ning Venemaa positsioonid. Kui Saksamaa hakkas üha enam tähelepanu pöörama maailmapoliitikale, viis see ühtlasi ka Inglismaa ja Prantsusmaa, kui vanade rivaalide lähenemisele ning Antanti kujunemisele ( 1904 Entente Cordiale – Südamlik lepe) koostöös Venemaaga (1907).
Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalimpeeriumiks algas juba 16.saj II poolel, kui loodi esimesed asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades ( Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 ) tõrjuti küll prantslased Kanadast välja, ent 1783 Versailles `i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia iseseisvumist ning Ameerika Ühendriikide väljakuulutamist (4.juuli 1776). Vaatamata sellele tagasilöögile viidi 19.saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus- Meremaa koloniseerimine. 19.saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida.
Kolooniad , kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada ; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele.
Kontinentaalblokaad
Napoleon otsustas Inglismaa põlvili suruda majaduslike abinõudega. 1806. aasta lõpus kuulutas ta välja majandusblokaadi. Keelati kauplemine Inglismaaga. Inglismaa suutis, aga sellest üle saada, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatagea.
Admiral Nelson
Horatio Nelson
Kuulsaks sai Nelson Napoleoni sõdades. Tema kõrgeim auaste oli viitseadmiral (Vice Admiral of the White). Võidukas Trafalgari lahingus sai ta surmavalt haavata, tema viimased sõnad olid: " Jumal tänatud, et ma olen oma kohuse täitnud." Peale surma toodi Nelsoni keha Suurbritanniasse brändiga täidetud kirstus. 9. jaanuaril 1806 maeti Nelson Püha Pauli katedraali.

• KONTROLLTÖÖ „SUURBRITANNIA” TEEMAD, ISIKUD JA MÕISTED:
  
• Inglismaa varakeskajal: rahvastiku kujunemine Inglismaal (keldid, roomlaste ülemvõimu sajandid, anglosakside riigid, viikingid ja normandlaste vallutus).
  
• Inglismaa kõrgkeskajal: tsentraliseeritud riigi kujunemine; kuningavõimu piiramine Magna Charta ja parlamendi kujunemisega; Saja-aastase sõja ja Rooside sõja põhjused ning tulemused.
  
• Reformatsioon Inglismaal: põhjused, ajend ja tulemused; anglikaani kiriku kujunemine ja rekatoliseerimise katse.
  
• Kodusõda ja parlamentarismi kindlustumine: kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused; Cromwelli diktatuur ja Stuartite restauratsioon; parlamentarismi kinnistumine Inglismaal Kuulsa revolutsiooni tulemusena.
  
• Inglismaa 18.-19.sajandil: Suurbritannia kujunemine; Inglismaa majandusliku arengu põhjused; viktoriaanliku ajastu sisepoliitika sõlmküsimused; Iirimaa küsimuse olemus; välispoliitika põhisuunad ning koloniaalimpeeriumi kujunemine.
  
• Isikud: Püha Patrick, Knut Suur, William I Vallutaja, John I Maata, Henry III, Henry VII, Henry VIII, Mary I Verine, Elizabeth I, Charles I, O.Cromwell, Victoria I.
  
• Mõisted: Hadrianuse ja Antoniuse vall, misjon, misjonär, tarastamine, pauperiseerumine, manufaktuur , puritaanid, independendid, Võitmatu Armaada, personaal- ja reaalunioon , lühike-, pikk- ja päraparlament, lordprotektor , Kuulus revolutsioon, Õiguste bill, tööstuslik pööre, tööstusrevolutsioon, industriaalühiskond, pehkinud kohad, tšartism, home rule, feenide liikumine, hiilgav isolatsionism, dominioon .