Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soo...
KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud temperatuuri muutusega? Kineetiline. 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine oleku muutusega? Potentsiaalne. 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia haara...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
Hoone soojus tarve moodustub peamiselt järgmistest soojus kadudest: 1.Soojusjuhtivus kaod läbi välis piirete(vt joonis 46 lk 9). · Välis seinad · Viimase korruse lagi · Keldri põrand · Aknad · Uksed 2.Ventilatsioon 3. Kuuma tarbe vesi 4. Infiltratsiooni õhu soojendamine. 14 Need kaod on toodud ära lk 9 joonis 47. Samuti joonis 2 lk 9B. Hoone soojusbilanss. Soojus ja energia pilantsid on kasulikud abivahendid selgitamaks energia kasutamist hoonetes. Mida näitab hoone soojuspilans? Näitab hoonesse sisenevaid ja väljuvate suhet. Peavad olema võrdsed. Soojus kadudesks on kaod(vt joonis 46 lk 9). Nendeks kadudeks on veel kaod ventilatsiooni õhuga. Soojus kaod õhu leketega. Kanalisatsiooni kaudu. Joonisel 43 lk 8 on näidatud(hoone Sanky diagramm) sisenevad ja väljuvad vood. Kütteks vajaliku soojushulga arvutamine.
12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. 23 TOOTMISTRAUMATISM ja H. KUTSEHAIGUSTESSE 24 OHUTUSNÕUDED TÖÖPINKIDEL OPEREERIMISEL 25 KASUTATUD MATERJALID METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Siin tuleb näha töö-, jahi- ja sõjapidamise vahendite pidevat arengut ajas. Eneoliitikum neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, kus kivist ja sarvest vahendid asendusid vasksetega. Ees ja Kesk-Aasias, Balkanil ja Egiptuses algas eneoliitikum VI-V aastatuhandel e.m.a
Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl, tavaliselt suhteliselt kõrge ööpäeva keskmise temperatuuri juures. 10. millised on öökülma tekkimist ja kujunemist mõjutavad tegurid? Üldise temperatuuri foonil mõjutavad meteoroloogilistest teguritest öökülma kujunemist kõige rohkem pilvitus, õhuniiskus ja tuul. 11. mis on aluspinna soojusbilanss ja soojusbilansi võrrand? Soojusbilanss- termodünaamilisse süsteemi siseneva ja sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade või süsteemis toimuvate protsesside vahel. B + P + H + T + F + V = 0, kus B on kiirgusbilanss, P ja H vastavalt soojusvoog aluspinnalt õhku või sügavamatesse pinnasekihtidesse (või vastupidi), T vee aurustumisel neelduv või veeauru kondenseerumisel eralduv soojus, F soojuse kulu fotosünteesis ja V tuule kineetiline energia
7 35 0,87 19,5 14 700 25 21, 82,2 1 17,1 13,8 573,3 25 21, 80,9 9 1) Seadme soojusbilanss: Süsteemi sisenev soojushulk = süsteemist väljuv soojushulk A = Q1 + Q2 + Qkadu, kus A- Tarbitud elektrienergia Q1 – auruga vaakumsüsteemi lahkunud soojushulk Q2 – jahutusveele üleantud soojushulk Qkadu – soojuskadu 2) Aurustunud vee kulu W = F – L , kus F – lahuse algmass F = 0,049*( 941-223) = 35,18 g L – lahuse lõppmass L = 0,055*(351-276) = 4,125 g xF – lahuse algkontsentratsioon – 4,9%
Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni. Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. higistamine, veresooned laienevad. Temp. külmavärinad, veresooned ahenevad. Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks. Soojuskiirgus - soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Treeningu füsioloogia organismi varustamine energiaga kestval pingutusel: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu (u 10 sek.); anaeroobne glükolüüs, (1-2 min
detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz-lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus. Kahjulikud ja ohtlikud faktorid tööprotsessis? Treilaast,detaili/treitera kinnitus, ettenike, lõikesügavuse- ja kiiruse vastavus detailile.
kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 – 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 – 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: • sokid – 0,04 • kingad – 0,04 • T-särk – 0,08 • pikkade käistega päevasärk – 0,25 • pikad püksid – 0,3
ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz- lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus. Kahjulikud ja ohtlikud faktorid tööprotsessis? Treilaast,detaili/treitera kinnitus, ettenike, lõikesügavuse- ja kiiruse vastavus detailile.
Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga esinemine gaasidena, lihtne tootmint ja küllaldane levik suured kiirused). looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G- Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Liigõhutegur- kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja kuumutatavkk. teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe. Kui koldesse antakse
*Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = aurustumine, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus Saame: radiatsioon, toit Kaotame: konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus, aurustumine 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: 1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine.
Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 28. Inimese veebilanss – selle tulu ja kulupool – peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 29. Milline on inimese soojusbilanss – kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30
0,8 5,67 10 -8 ((37,14 + 273) - (18,01 + 273) ) kiir = = 4, 37,14 -18,01 93W/(m2K) 4 Kaudne soojusbilanss k = 100 - (q 2 + q3 + q5 )% k = 100 - (2,49 + 0,02 + 2,37) = 95,12% Katla välispinna temperatuuri arvutamine t F 1 F1 + t F 2 F2 + ... + t Fn Fn tF = F1 + F2 + ... + Fn t F =37,135 K 17821780 + 24969420 + 24047730 + 20109600 + 22377600 tF = 197800 + 837900 + 837900 + 638400 + 432000 Tabelid: Tabel 1. Katlabilansi mõõtmisandmete tabel
väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 tarbijale On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse
CPi+XCPi)}.-42. Perioodilise viibivad reaktoris täpselt ühesuguse aja5.kuidas Produkti massiülikanne difusioon pinnalt -vedelfaasi.- reaktori soojusbilanss.-Perioodilises reaktoris on reaktsioon kiirus ei sõltu -algkontsentratsioonist.Kui n CH3COOH + CH3OH CH3COOCH3 + H2O-. 32. Tahke katalüsaatoriga reaktori -modelleerimine
hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel.
stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Loa teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis vedelkütuse põletamiseks Vo~14,5kg/kg, Eesti põlevkivi jaoks Vo~7kg/kg. Liigõhutegur = =V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse .
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp
4 8 0,04 23,5 30 13 1 0,08 60 2,6 63 45 35 17 29 28 28 26 25 25 3 9 25,3 60 13 1 0,08 60 4,15 0,07 64 45 33 18 30 28 28 27 26 26 03 Iga statsionaarse oleku jaoks koostatakse katseandmete põhjal soojusbilanss Qs Qk Qkadu ; (1) Gs c( t s t s ) Gk c( t k t k ) Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s ,t k
3 m Suitsugaasi maht liig 1.2 3 m Vg VRO2 + V0.N2 + V0.H2O + liig - 1 V0 Vg = 12.829 3 m 5 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. SOOJUSBILANSS kJ Qk Q 1 + Q2 + Q 3 + Q4 + Q 5 + Q6 3 m katlas kasulikult kasutatav soojus (kütteveele antud soojus) kaasaegsete gaasipõletite kasutamisel 3= 0% gaaskütusel 4 = 0%, maagaasi põletamisel 6 = 0%
Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus
kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
(antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus
kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
Termoregulatsioon Keha temp regulereerimine - Toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel - Tahteline tegevus liigutamine, riiete hulga muutmine - Kontrollkeskus hüpotaalamus o Soojuskadude vähenemine värisemine, kananahk, veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse o Soojuskadude suurenemine higistamine, vastsündinutel pruun rasvkude mis eritab soojust - Soojusbilanss sõltub o Soojusjuhtivusest o Konvektsioonist soojuse kadu õhu ja vee vooludega o Aurustumisest o Soojuskiirgusest - Termoneutraalne tsoon selline välistemp vahemik millel inimene ei kulutua energiat oma kehatemp hoidmiseks o Väljas 25-30 o Vees 35-36 - Kriitiline temp välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25 o Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia II vihik 2008/09 õppeaasta Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese ki...
1.8 - 0,08 12 Liigõhutegur ülekuumendi I astme 1 - k+1 1 ÷ 1,6 1,13 järel 13 Liigõhutegur ülekuumendi II astme 2 - 1+2 1 ÷ 1,6 1,16 järel 14 Liigõhutegur ökonomaiseri järel 3 - 2+3 1 ÷ 1,6 1,18 15 Liigõhutegur õhu eelsoojendi järel 4 - 3+4 1 ÷ 1,6 1,21 B2. Katla soojusbilansi arvutus. B2.1. Aurukatla soojusbilanss. Algandmed. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused 1 Kadu keem. mittetaielikust põlemisest q3 % [2], tabXVII 0÷3 0.5 2 Kadu meh. mittetaielikust põlemisest q4 % [2], tabXVII 0÷4 0.0 3 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus Qa kJ/kg [2], tab. I (7÷50)10 3
kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti mate...
58 15 0,55 0,037 15 0,873 0,058 73 36 33 11 30/ 26/ 24/23 25 24 65 15 0,544 0,036 15 0,849 0,057 73 37 34 11 30/ 25/ 23/22 25 24 6 7 Arvutused 1. Soojusbilanss Qs = Qk + Qkadu ; (1) Gs c( t s+ - t s- ) = Gk c( t k- - t k+ ) + Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s+ ,t k+ sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C, t s- ,t k- sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C.
Korrast ära süsteemide tõttu paiskub keskkonda tahma, gaasilisi süsivesinikke ja süsihappegaasi. Ökonoomsus. Säästlik sõit. Kütusekulud moodustavad transpordis märkimisväärse osa kogukuludest. Seetõttu on vaja teada kütusekulu mõjutavaid tegureid. Mootorikonstruktorid püüavad jätkuvalt lisada mootori kasutegurit. Diiselmootorid ja eriti turbolaaduritega mootorid suudavad muuta kütuse keemilise energia kasulikuks tööks tunduvalt paremini kui ottomootorid. Mootori soojusbilanss näitab, et ottomootoris eralduvast soojuseset kulub kasulikuks tööks 21...25%, diiselmootoris aga 30...40% Auto liikumistakistus Mootori võimsus ja seega kütus kulutatakse põhiliselt liikumistakistuse ületamiseks, mille moodustavad: * veeretakistus * õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
Enamjaolt lauge, kuid võib esineda mäestikke ja sügavaid orge (süvikuid, oceanic trench) Soolsuseks S nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee massiühiku kohta, mida klassikaliselt väljendatakse promillides ().Tänapäeval on üle mindud praktilisele soolsuse skaalale (PSU), kus instrumentaalselt mõõdetud elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu abil määratakse merevee soolsus empiirilise algoritmi abil. Soolsuse praktilise skaala korral kehtib 35 35 PSU. Ookeani pinna soojusbilanss. Summaarse soojusvoo Q läbi ühikulise ookeanipinna võib esitada järgneva summana: Q = Q -Frad -Qaur -Qkont -Qsad +Q jõed (3.4) kus Q on neeldunud osa Päikese summaarsest kiirgusest (otse- ja hajuskiirguse summa lainepikkuste vahemikus 380-2500 nm), Frad ookeani ja atmosfääri pikalaineliste kiirguste (soojuskiirguse) vahe, Qaur ookeani soojuskaod vee aurumisel, Qkont kontaktne
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
1. Tuule puhangulisus ja selle põhjused. Tuule kiirus ja suund pole ka lühema aja kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse põhjuseks on termiline konvektsioon ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust, teevad tuule puhanguliseks. Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus, mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu. Mida karedam on aluspind seda turbulentsem on ka õhu voolamine selle aluspinna kohal. 2. Tuule mõõtmine Tuul kui õhuvoola avaldab dünaamilist rõhku tema teel olevatele takistustele. Sellel põhinebki enamiku tuule mõõtmise instrumentide töö. 3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju paigutatakse maapinnast küllalt kõrgele. Kuulike näitab tuule s...
siibritest soojuskaod katla sissekütmisel, kuna sissekütmine toimub kolde normaalsetest töötingimustest soojustehniliselt märksa halvemates tingimustes. soojuskaod katla seiskamisel, mis on seotud tule summutamisega koldes. Selliste kadude arvutamine on praktiliselt teostamatu. Seisakukadude määramist perioodilisel töötavatel kateldel saab teostada ainult katseliselt. 5. Katla sooju s bilan s s Soojusbilansi võrrand Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme kasutegur. Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal, projekteerimisel aga lähtutakse vastavast arvutusmeetodist. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse Qtk
lühikesed Päikest näha ekvaatoril u 2 minutit enne lihtained Ultraviolettkiirgus 0,003-0,4 nanomeetrit tõusu Lämmastik Veeaur 0-4% Nähtav valgus 0,4-0,7 Maakera soojusbilanss. Refraktsiooni tõttu võrdpäevasuse aegadel 78,08% Lähedane infrapuna 0,7-1.5 Tervikuna on Maa kiirgusbilanss päev tegelikult pikem 12 tunnist (kõdunemine Keskmine infrapuna 1,5-6 tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja Kiirguse murdumine tihedamaks
Eestis on sagedased "külmetushaigused". Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 C. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
14. Taimkatte termiline sondeerimine. - soojuspiirkond Hinnangut maapinna ja ka taimkatte temperatuuri kohta saadakse tavaliselt infrapunase piirkonna kiirguse, eriti 8-13 m piirkonna, mõnikord ka 3-5 m või mikrolainepiirkonna (passiivse meetodi) abil.reeglina väiksem lahutusvõime. kaasajal kasutusel mitmesugused infrapunakaamerad e termoviisorid, mis võimaldavad saada objekti kujutist soojuskiirguse piirkonnas. Olulised on nii kiirgusbilanss kui ka üldine soojusbilanss, e. taimkattele saabuva ja taimkattelt lahkuva energia vahe. Maapinna kiirgusbilansi B võib avaldada seosega B = Q(1- A(k)) + E(a) E(b) kus Q on maapinnale langev summaarne (otsene päikesekiirgus + taeva hajuskiirgus) integraalne (üle kogu lühilainelise spektri, st ca 0.4 m kuni 3 m) kiirgus, Ak aluspinna integraalne albeedo, Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Valemi esimene liige
õhumasside horisontaalne liikumine). Selle nähtusena on temp muutus järsem, sest õhumassid on kujunenud välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilist või ka arktilist õhku. Õhutemperatuuri muutuseid saab iseloomustada õhutemperatuuri ööpäevase või aastase käigu kaudu, mis sõltuvad vaadeldava koha geograafilisest laiusest, aastaajast, koha kaugusest suurematest veekogudest ja reljeefist. Temperatuuri põhitegurid on aluspinna soojusbilanss ja soojusvahetus. Talvel on temp ööpäevene amplituut suvisest väiksem, rannikul ja saartel väiksemad kui sisemaal. Pilet nr 12. Õhu koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Atmosfäär on Maad ümbritsev gaasikiht. Alumist atmosfääri piiri on kerge kindlaks määrata maismaapiir. Ülemist piiri on keerulisem kindlaks määrata. 1200 km kõrgusel teatud liiki virmalised, seda peetakse atmosfääri ülemiseks piiriks. Atmosfäär koosneb : 1. Gaasid 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
