* Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON: Inimese nahk toodab melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga
mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad,
KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud temperatuuri muutusega? Kineetiline. 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine oleku muutusega? Potentsiaalne. 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia haara...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
Hoone soojus tarve moodustub peamiselt järgmistest soojus kadudest: 1.Soojusjuhtivus kaod läbi välis piirete(vt joonis 46 lk 9). · Välis seinad · Viimase korruse lagi · Keldri põrand · Aknad · Uksed 2.Ventilatsioon 3. Kuuma tarbe vesi 4. Infiltratsiooni õhu soojendamine. 14 Need kaod on toodud ära lk 9 joonis 47. Samuti joonis 2 lk 9B. Hoone soojusbilanss. Soojus ja energia pilantsid on kasulikud abivahendid selgitamaks energia kasutamist hoonetes. Mida näitab hoone soojuspilans? Näitab hoonesse sisenevaid ja väljuvate suhet. Peavad olema võrdsed. Soojus kadudesks on kaod(vt joonis 46 lk 9). Nendeks kadudeks on veel kaod ventilatsiooni õhuga. Soojus kaod õhu leketega. Kanalisatsiooni kaudu. Joonisel 43 lk 8 on näidatud(hoone Sanky diagramm) sisenevad ja väljuvad vood. Kütteks vajaliku soojushulga arvutamine.
12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. 23 TOOTMISTRAUMATISM ja H. KUTSEHAIGUSTESSE 24 OHUTUSNÕUDED TÖÖPINKIDEL OPEREERIMISEL 25 KASUTATUD MATERJALID METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Siin tuleb näha töö-, jahi- ja sõjapidamise vahendite pidevat arengut ajas. Eneoliitikum neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, kus kivist ja sarvest vahendid asendusid vasksetega. Ees ja Kesk-Aasias, Balkanil ja Egiptuses algas eneoliitikum VI-V aastatuhandel e.m.a
Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg
maksa ül: *vere glük. sisalduse reg *aminohapete sisalduse reg *plasmavalkude süntees *punaste vereliblede süntees lootel *sapi tootmine *rasvade sisalduse reg *kollesterooli süntees * vitamiinide varu säilitamine *kahjulike ainete lagund *vere punaliblede lagund Veebilanss veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts, hüpotalamus ,,mõõdab" vere temp, Soojusbilanss soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt)
tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl, tavaliselt suhteliselt kõrge ööpäeva keskmise temperatuuri juures. 10. millised on öökülma tekkimist ja kujunemist mõjutavad tegurid? Üldise temperatuuri foonil mõjutavad meteoroloogilistest teguritest öökülma kujunemist kõige rohkem pilvitus, õhuniiskus ja tuul. 11. mis on aluspinna soojusbilanss ja soojusbilansi võrrand? Soojusbilanss- termodünaamilisse süsteemi siseneva ja sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade või süsteemis toimuvate protsesside vahel. B + P + H + T + F + V = 0, kus B on kiirgusbilanss, P ja H vastavalt soojusvoog aluspinnalt õhku või sügavamatesse pinnasekihtidesse (või vastupidi), T vee aurustumisel neelduv või veeauru kondenseerumisel eralduv soojus, F soojuse kulu fotosünteesis ja V tuule kineetiline energia
7 35 0,87 19,5 14 700 25 21, 82,2 1 17,1 13,8 573,3 25 21, 80,9 9 1) Seadme soojusbilanss: Süsteemi sisenev soojushulk = süsteemist väljuv soojushulk A = Q1 + Q2 + Qkadu, kus A- Tarbitud elektrienergia Q1 – auruga vaakumsüsteemi lahkunud soojushulk Q2 – jahutusveele üleantud soojushulk Qkadu – soojuskadu 2) Aurustunud vee kulu W = F – L , kus F – lahuse algmass F = 0,049*( 941-223) = 35,18 g L – lahuse lõppmass L = 0,055*(351-276) = 4,125 g xF – lahuse algkontsentratsioon – 4,9%
Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni. Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. higistamine, veresooned laienevad. Temp. külmavärinad, veresooned ahenevad. Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks. Soojuskiirgus - soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Treeningu füsioloogia organismi varustamine energiaga kestval pingutusel: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu (u 10 sek.); anaeroobne glükolüüs, (1-2 min
detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz-lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus. Kahjulikud ja ohtlikud faktorid tööprotsessis? Treilaast,detaili/treitera kinnitus, ettenike, lõikesügavuse- ja kiiruse vastavus detailile.
kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 – 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 – 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: • sokid – 0,04 • kingad – 0,04 • T-särk – 0,08 • pikkade käistega päevasärk – 0,25 • pikad püksid – 0,3
ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz- lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus. Kahjulikud ja ohtlikud faktorid tööprotsessis? Treilaast,detaili/treitera kinnitus, ettenike, lõikesügavuse- ja kiiruse vastavus detailile.
Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga esinemine gaasidena, lihtne tootmint ja küllaldane levik suured kiirused). looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G- Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Liigõhutegur- kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja kuumutatavkk. teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe. Kui koldesse antakse
*Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = aurustumine, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus Saame: radiatsioon, toit Kaotame: konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus, aurustumine 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: 1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine.
Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 28. Inimese veebilanss – selle tulu ja kulupool – peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 29. Milline on inimese soojusbilanss – kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30
0,8 5,67 10 -8 ((37,14 + 273) - (18,01 + 273) ) kiir = = 4, 37,14 -18,01 93W/(m2K) 4 Kaudne soojusbilanss k = 100 - (q 2 + q3 + q5 )% k = 100 - (2,49 + 0,02 + 2,37) = 95,12% Katla välispinna temperatuuri arvutamine t F 1 F1 + t F 2 F2 + ... + t Fn Fn tF = F1 + F2 + ... + Fn t F =37,135 K 17821780 + 24969420 + 24047730 + 20109600 + 22377600 tF = 197800 + 837900 + 837900 + 638400 + 432000 Tabelid: Tabel 1. Katlabilansi mõõtmisandmete tabel
väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 tarbijale On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse
-Tasakaal f(x)=T/T 0(1+X)/k(1-X) -41. Mitteisotermilise -pidev segureaktor PSR,pidev torureaktor 31. Gaasifaasilise heterogenne katalüütiline torureaktor diferentsiaalne -soojusbilanss.-- antud -kindlal temeperatuuril.R.K. on lihtne on dünaamiline ja allub Le Chatelier' -printsiibile: kui -reaktsiooni võib vaadelda koosnevat
hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel.
stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Loa teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis vedelkütuse põletamiseks Vo~14,5kg/kg, Eesti põlevkivi jaoks Vo~7kg/kg. Liigõhutegur = =V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks
Negatiivse tagasisidestumise mehhanismi kohast : Kõrvalekalle normaalsest seisundist-> Signaal kesknärvisüsteemi -> Käivituvad mehhanismid, mis püüavad esialgset olukorda taastada. Viisid, kuidas taastada: 1)Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmetes valmistatud hormoonide abil 2) Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel, lühiajaline, levib väga kiiresti sihtkohta Termoregulatsioon *hüpotalamus inimese keskne termoregulatiivne keskus *Soojusbilanss soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: 1) soojusjuhtivus Iseloomustab: soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui nad on omavahel kontaktis. Soojusülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. Eri materjalidel on see erinev. Halva soojusjuhtivisega ained on head soojuseisolaatorid. In. Täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude, mis juhib soojust keskkonda aeglasemalt kui teised koed. 2) Konvektsioon
lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp
4 8 0,04 23,5 30 13 1 0,08 60 2,6 63 45 35 17 29 28 28 26 25 25 3 9 25,3 60 13 1 0,08 60 4,15 0,07 64 45 33 18 30 28 28 27 26 26 03 Iga statsionaarse oleku jaoks koostatakse katseandmete põhjal soojusbilanss Qs Qk Qkadu ; (1) Gs c( t s t s ) Gk c( t k t k ) Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s ,t k
3 m Suitsugaasi maht liig 1.2 3 m Vg VRO2 + V0.N2 + V0.H2O + liig - 1 V0 Vg = 12.829 3 m 5 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. SOOJUSBILANSS kJ Qk Q 1 + Q2 + Q 3 + Q4 + Q 5 + Q6 3 m katlas kasulikult kasutatav soojus (kütteveele antud soojus) kaasaegsete gaasipõletite kasutamisel 3= 0% gaaskütusel 4 = 0%, maagaasi põletamisel 6 = 0%
3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus
kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: - soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis (soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude
rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Osteoporoos on luude hõrenemine, luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab luude tihedus aeglaselt vähenema. Meestel pole luude hõrenemine tavaliselt probleemiks. Seevastu, naistel eriti pärast menopausi, on luude tihedus alati väikem kui meestel. Nende luud on nõrgemad ja juba väike löök võib need katki teha. Soojusbilanss - Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha
kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
(antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus
kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
Termoregulatsioon Keha temp regulereerimine - Toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel - Tahteline tegevus liigutamine, riiete hulga muutmine - Kontrollkeskus hüpotaalamus o Soojuskadude vähenemine värisemine, kananahk, veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse o Soojuskadude suurenemine higistamine, vastsündinutel pruun rasvkude mis eritab soojust - Soojusbilanss sõltub o Soojusjuhtivusest o Konvektsioonist soojuse kadu õhu ja vee vooludega o Aurustumisest o Soojuskiirgusest - Termoneutraalne tsoon selline välistemp vahemik millel inimene ei kulutua energiat oma kehatemp hoidmiseks o Väljas 25-30 o Vees 35-36 - Kriitiline temp välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25 o Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi
MJ/m2 Suvel on bilanss positiivne kogu suvepoolkeral ja kõigub 200 MJ/m2 polaaraladel kuni 350MJ/m2 troopilistel aladel, Talvekuudel muutub ookeanide bilanss alates 350-400 MJ/m2 troopikas kuni väikeste negatiivsete väärtusteni polaaraladel Talvel on kiirgusbilanss mõlemal poolkeral negatiivne juba alates 45 laiuskraadil Suvekuude maksimaalsed väärtused ookeanide kohal on 600 MJ/m2 troopikas, minimaalsed aga polaaraladel 350-40 Soojusbilanss 1. millistele protsessidele kulub maapinnal päikeselt saadud energia? Vee aurustamiseks maapinnalt ning taimkattelt , lume sulamisele, bioloogilistele ja keemilistele protsessidele. 5 2. milline on energia juurdevoolu ja äravoolu suhe pikaajalise keskmisena maapinnal? Võrdne nulliga. 3. millised on soojusbilansi tähtsamad komponendid?
1.8 - 0,08 12 Liigõhutegur ülekuumendi I astme 1 - k+1 1 ÷ 1,6 1,13 järel 13 Liigõhutegur ülekuumendi II astme 2 - 1+2 1 ÷ 1,6 1,16 järel 14 Liigõhutegur ökonomaiseri järel 3 - 2+3 1 ÷ 1,6 1,18 15 Liigõhutegur õhu eelsoojendi järel 4 - 3+4 1 ÷ 1,6 1,21 B2. Katla soojusbilansi arvutus. B2.1. Aurukatla soojusbilanss. Algandmed. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused 1 Kadu keem. mittetaielikust põlemisest q3 % [2], tabXVII 0÷3 0.5 2 Kadu meh. mittetaielikust põlemisest q4 % [2], tabXVII 0÷4 0.0 3 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus Qa kJ/kg [2], tab. I (7÷50)10 3
kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
Torusid seest on võimalik puhastada nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt, kuid nende välispinda ainult keemiliselt. Seda seetõttu, et torude plaadid on keevitatud kesta külge (Shell and tube heat exchangers, 2017). Kuna korpuse seinte ja torude temperatuur on erinev, siis temperatuuride erinevus ei tohi paisumise tõttu olla üle 80°C (Sinnott, 2005). Soojusvaheti materjali- ja soojusbilansid Materjalibilanss: Galg =Glõpp Soojusbilanss: Q = GACpA (TA1 - TA2 ) = GBCpB (TB2- TB1) (Mikkel, 2013) Soojusvaheti iseloomustus Tabel 1. Põhiseadme iseloomustus Soojendatav aine Oktaan Soojusagens Vesi algtemperatuuriga 10 Käikude arv Ühekäiguline Torude materjal Roostevaba teras Torude paigutus Kolmnurkne
58 15 0,55 0,037 15 0,873 0,058 73 36 33 11 30/ 26/ 24/23 25 24 65 15 0,544 0,036 15 0,849 0,057 73 37 34 11 30/ 25/ 23/22 25 24 6 7 Arvutused 1. Soojusbilanss Qs = Qk + Qkadu ; (1) Gs c( t s+ - t s- ) = Gk c( t k- - t k+ ) + Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s+ ,t k+ sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C, t s- ,t k- sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C.
Korrast ära süsteemide tõttu paiskub keskkonda tahma, gaasilisi süsivesinikke ja süsihappegaasi. Ökonoomsus. Säästlik sõit. Kütusekulud moodustavad transpordis märkimisväärse osa kogukuludest. Seetõttu on vaja teada kütusekulu mõjutavaid tegureid. Mootorikonstruktorid püüavad jätkuvalt lisada mootori kasutegurit. Diiselmootorid ja eriti turbolaaduritega mootorid suudavad muuta kütuse keemilise energia kasulikuks tööks tunduvalt paremini kui ottomootorid. Mootori soojusbilanss näitab, et ottomootoris eralduvast soojuseset kulub kasulikuks tööks 21...25%, diiselmootoris aga 30...40% Auto liikumistakistus Mootori võimsus ja seega kütus kulutatakse põhiliselt liikumistakistuse ületamiseks, mille moodustavad: * veeretakistus * õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
Enamjaolt lauge, kuid võib esineda mäestikke ja sügavaid orge (süvikuid, oceanic trench) Soolsuseks S nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee massiühiku kohta, mida klassikaliselt väljendatakse promillides ().Tänapäeval on üle mindud praktilisele soolsuse skaalale (PSU), kus instrumentaalselt mõõdetud elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu abil määratakse merevee soolsus empiirilise algoritmi abil. Soolsuse praktilise skaala korral kehtib 35 35 PSU. Ookeani pinna soojusbilanss. Summaarse soojusvoo Q läbi ühikulise ookeanipinna võib esitada järgneva summana: Q = Q -Frad -Qaur -Qkont -Qsad +Q jõed (3.4) kus Q on neeldunud osa Päikese summaarsest kiirgusest (otse- ja hajuskiirguse summa lainepikkuste vahemikus 380-2500 nm), Frad ookeani ja atmosfääri pikalaineliste kiirguste (soojuskiirguse) vahe, Qaur ookeani soojuskaod vee aurumisel, Qkont kontaktne
B- kiirgusbilanss maapinnal S- Päikese otsekiirgus maapinnal D- päikese hajuskiirgus maapinnal Ea- atmosfääri soojuskiirgus R- maapinnalt peegeldunud kiirgus Em- maapinna soojuskiirgus Q= S+D päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal A - maapinna albeedo Ef- maapinna efektiivne kiirgus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral Soojusbilanss Maismaa ja veekogude temperatuurikontrasti põhjused Maismaal: (1) väike soojusjuhtivus, (2) segunemine puudub, (3) madalam aurumistase, (4) väiksem erisoojus Meredes: (1) suur soojusjuhtivus, (2) intensiivne segunemine, (3) intensiivsem aurumine, (4) suurem erisoojus Inversioon: teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused:
Veekogude albeedo on keskmiselt 7%, ekvaatorilähedastel ookeanidel 5%, polaaraladel 10-14%. 31.Kiirgusbilansi elemendid. B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus S`= päikese otsekiirgus maapinnale D= päiksese hajuskiirgus Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt maapinna soojusbilanss on kokkuvõttes 0. B+P+M+V=0 Soojusbilansi komponendid: B- maapinna kiirgusbilanss P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest M- turbulentne soojusvoog õhku või õhust maapinnale V- auramiseks kulunud või kondensatsioonil vabanenud soojus 33.Veekogude mõju mikrokliimale. Veekogude pinnatemperatuur on aasta keskmisena üldiselt maismaa temperatuurist veidi kõrgem. Ainult väga kuivadel aladel, kus auramine maapinnalt on niiskuse puudumisel väike,
siibritest soojuskaod katla sissekütmisel, kuna sissekütmine toimub kolde normaalsetest töötingimustest soojustehniliselt märksa halvemates tingimustes. soojuskaod katla seiskamisel, mis on seotud tule summutamisega koldes. Selliste kadude arvutamine on praktiliselt teostamatu. Seisakukadude määramist perioodilisel töötavatel kateldel saab teostada ainult katseliselt. 5. Katla sooju s bilan s s Soojusbilansi võrrand Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme kasutegur. Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal, projekteerimisel aga lähtutakse vastavast arvutusmeetodist. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse Qtk
lühikesed Päikest näha ekvaatoril u 2 minutit enne lihtained Ultraviolettkiirgus 0,003-0,4 nanomeetrit tõusu Lämmastik Veeaur 0-4% Nähtav valgus 0,4-0,7 Maakera soojusbilanss. Refraktsiooni tõttu võrdpäevasuse aegadel 78,08% Lähedane infrapuna 0,7-1.5 Tervikuna on Maa kiirgusbilanss päev tegelikult pikem 12 tunnist (kõdunemine Keskmine infrapuna 1,5-6 tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja Kiirguse murdumine tihedamaks
Eestis on sagedased "külmetushaigused". Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 C. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada
Bioloogia Page 164 Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: - soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis (soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude.
14. Taimkatte termiline sondeerimine. - soojuspiirkond Hinnangut maapinna ja ka taimkatte temperatuuri kohta saadakse tavaliselt infrapunase piirkonna kiirguse, eriti 8-13 m piirkonna, mõnikord ka 3-5 m või mikrolainepiirkonna (passiivse meetodi) abil.reeglina väiksem lahutusvõime. kaasajal kasutusel mitmesugused infrapunakaamerad e termoviisorid, mis võimaldavad saada objekti kujutist soojuskiirguse piirkonnas. Olulised on nii kiirgusbilanss kui ka üldine soojusbilanss, e. taimkattele saabuva ja taimkattelt lahkuva energia vahe. Maapinna kiirgusbilansi B võib avaldada seosega B = Q(1- A(k)) + E(a) E(b) kus Q on maapinnale langev summaarne (otsene päikesekiirgus + taeva hajuskiirgus) integraalne (üle kogu lühilainelise spektri, st ca 0.4 m kuni 3 m) kiirgus, Ak aluspinna integraalne albeedo, Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Valemi esimene liige
õhumasside horisontaalne liikumine). Selle nähtusena on temp muutus järsem, sest õhumassid on kujunenud välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilist või ka arktilist õhku. Õhutemperatuuri muutuseid saab iseloomustada õhutemperatuuri ööpäevase või aastase käigu kaudu, mis sõltuvad vaadeldava koha geograafilisest laiusest, aastaajast, koha kaugusest suurematest veekogudest ja reljeefist. Temperatuuri põhitegurid on aluspinna soojusbilanss ja soojusvahetus. Talvel on temp ööpäevene amplituut suvisest väiksem, rannikul ja saartel väiksemad kui sisemaal. Pilet nr 12. Õhu koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Atmosfäär on Maad ümbritsev gaasikiht. Alumist atmosfääri piiri on kerge kindlaks määrata maismaapiir. Ülemist piiri on keerulisem kindlaks määrata. 1200 km kõrgusel teatud liiki virmalised, seda peetakse atmosfääri ülemiseks piiriks. Atmosfäär koosneb : 1. Gaasid 2
annaabi.ee 
